Meie Elu = Our life, October 18, 1979

              NELJAPÄEVAL/18. OKTOOBRIL — THURSMY, ÖCTOBER „Meie Elu" nr. 42 (1S49) 1979
mm
i i i i B i i i i i i i i i D i J i i i i i i i M a i i K i i D i i i i i i i i i i i i i i i M a i i i i i a i i a i i i i i i a i i i i i i i u i i B i i a i i i i i B i i iM
AU
HOGAN PONTIAC- BUICK
/ LTD.
348 Danforth Ave.
• Telefon äris: 461-
BUICK
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRB
CENTURY
ACADIAN
SKYHAWK
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
P
Eesti Vabariigi Valitsus Kadrioru lossis viimase põhiseaduse jõustumise puhul ööl vastu 1. jaanuari
1938. Istuvad, vasakult: põllutöõminister A. Tüpits, kohtuminister J, Müller, siseminister ^.Eeh-palu,
riigihöidja K, Päts, välisminister F, Äkkel, majandusminister K. Selter, haridusminister Ä.
Jaakson. Seisavad: riigisekretär K. Terras, riigikontrolö Kask, tee-deminister
N. Viitak, propagandatalituse^ juhatajaE. Kigaste ja riigisekretäri abi Äkkel /
..Teeme uusi ja parandame vanu,, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
iTTESÄHVÄTUSl
Mida enam päevi möödub, seda
enam õhenevad meie seosed läinud
aegadega vabal iseseisval kodumaal,
sest hõrenevad suure kiirusega nen­de
kaasmaalaste read, kes seal olid
riigi- ja poliitilise elu j ihtivail posit­sioonel.
Üheks vähest ist säilinuist
on kohtütegelane ja p: kaaegne koh­tuminister
Juhan Müller, kes tähis­tab
sel 22. oktoobril oma 90-ne aasta
sünnipäeva Torontos.
Juubilar ise on oma elukäigu ise­loomu
kokku võtnud lausesse —
keldrikorterist ülesse Toompeale!
See on meie tolleaegsete tegelaste
pea tavaline tee kitsastest oludest
hariduse juurde ja riigielu juhtimise­le.
Juubilar tõepoolest : astus siia •
maailma ühes Viljandi keldrikorte­ris
kaheksandana kümnest lapsest.
Suur osa vendi-õdesi|l oli lastehai­gustesse
surnud^ja ka seegi kord.tuli
toimetada hadaristimist. Kuid juubi­lar
pidas ..siiski vastu, sirgus kooli-.
ealiseks ja hakkas Omandama kooli­haridust
Viljandis Kuhlbarsi elemen-taar-
ja siis linnakoolis.
Esialgu oli see kõik ja pois1? viidi
Tartusse, et õpiks luklussepaks'. Siit
algas rida. sündmusi, mis kujunesid
määravaks edaspidisele elukäigule.
Tolle aja oludes oli õpipoisi elu äär­miselt
raske. See tõi kannatusi ja
raske alatoitlus- tõi haiguse, nii et tu­li
juba aasta pärast koju tagasi pöör­duda
ja tükk aega põdeda. Olles tee-
27.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.
korraline aastakoosolek peetakse
Torontos, Eesti Majas, laupäeval, 27.
': oktoobril algusega kell 9.30 hom.
'Koosolek algab palvusega .EKN liik­me
õp. T. Nõmmiku poolt. Järgne­vad
koosoleku avamine ja rakenda­mine,
tervitus aupeakonsul I; Hein­soolt
ja ettekanne „Aktuaalseid välis­poliitilisi
küsimusi" K. Arrolt. Edasi
on päevakorras 1978/79. a. tegevus­aasta
aruanded, 1979/80. a. tegevus­kava
ja eelarve, valimised põhikirja
järgi, koosolekul algatatud küsimu­sed
ja läbirääkimised.
Enne üldkoosolekut toimub reedel,
26. oktoobril; EKN tuluõhtu EKN te­gevuse
majandusliku aluse kindlus­tamiseks.
nimetatud Tartusse rahukogu esime­heks.
Ta andis juubilarile teise päe­vani
aega valida, kas hakata rahu­kohtunikuks,
kohtu-uurijaks või pro­kuröriks;
ta võttiski vastu viimase
valiku, asudes tööle Tartü-Võru ra­hukogu
juurde.
Alates nõnda köhtuteenistust koos
Vabariigi kohtutega nende algusest
peale, tegi juubilar läbi kõik tähtsa­mad,
kohtuastmed — rahukogu pro­kurörina,
selle esimehena, kohtuko-ja
prokurörina ja lõpuks Riigikohtu
prokurörina, võites igal ametikohal
tegevust
ninud jooksupoisina:Viljandis Koivaž tunnustust ja iugüpidamist/oma tee-röhukaupluses
hakkas juubilari — nistusalai aliuvailt.
nagu ta ütles -4- „tõmbarna" meri ja
kauged rannad. Nii ta šiirduski lõ­puks
Riiga, et end laevale munster-dada.
See õnhestuš alles pika ja vi­letsates
oludes ootamise järgi. Esi­mene
laevasõit viis aga' vaid ringi
Põhjamaa sadamais ja lõpuks saabu:
. ti tagasi Riiga. V
Järgmisel laeval astus taas saatus
vahele ja värske madrus haigestus
raskesti. -Õnneks ei oldud, jõutud
veel kaugele ja haige lahkus laevalt
Liibavi sadamas ning siirdus taas ta­gasi
koju põdema.'Järgmine plaan
oli, astuda Riia läheduses tegutsevas-rne
merekooli.. Samal ajal aga kut­sus
juubilari nooreea sõber Jüri
Koik (näitleja Toomas Tondu) teda
Tartusse, et jätkata õpipmist ning
••' hariduse täiendamist. Juubilar sõitis
Viljandist Valka, kust rong viis mõ­lemale
poole — Riiga ja Tartusse.
Kõndides jaamaesisel kõheldes,
kumba suunda yõttä — viimasel mi­nutil
ostis siiski pileti Tartusse, asus
seal tunde .võtma, sooritas Valga
realkooli juures nelja klassi eksa­mid
ja pääses õppima Treffneri
gümnaasiumisse.
Olles lõpetanud Treffoonia, astus
juubilar Tartu ülikooli õigusteadus­konda,
lõpetas selle ja:tegi nõutavad
riigieksamid • Moskva ülik. juures
1917. a. kevadel. Nüüd ootas sõjaväe­teenistus,
ja kuisi '.. taas „tõmbas"
merekooLastus juubilar.lõpuks.siis­ki
keiser Fauli nimelisse jalaväekoo-li
Petrogradis, mille lõpetamisel
määrati .teenistusse Irkutskisse. Va­hele
astus jällegi saatus — seekord
enamlik võimuhaaramine ja sellega'
seostunud-segane olukord. Selle sel­ginemist
oodates asus juubilar tee­nistusse
Eesti Sõjeväeläste Organi­seerimise
Komitee juurde, kust läks
hiljem üle Tartu Maleva. büroosse.
Siis tuli üle elada Saksa esimene
okupatsioon.
Kui see kokku varises Ja Vabariigi
valitsus (novembris 1918); oli avali­kult
tegevusse astunud, Viibis juubi­lar
ühel päeval Tartus ..Postimehe"
aknale välja pandud päevauudisi.lu­gemas,
kui kiirel sammul lähenes —
Saabusid erakordsed ajad Eesti
poliitilises elus. Keesid,võitlused'põ­hiseaduse
ümber. Kui 1933. a. põhi­seaduse
muudatused olid rahvahää­letusel
läbi läinud, asus K. Päts koos­tama
üleminekuaja valitsust. Ta
koostas selle mittepoliitilisel platvor-
Eestlaste Kesknõukogu
rahuvslikku tegevust on 1978/79. a.
tegevusaastal juuli, augusti ja sep-i
tembri kuudel toetanud alljärgnevad
kaasmaalased:
. Erik Altosaar, Linda Ernits, Esto-print
— A. Külm. -
* M. Gaizauskas; L. ja A. Glaaser,
Mihkel Hansen, V. . Heinar, Ilmar
Heinsoo, Julie Herma.
A. Joasalu, Liis Juske, Jüri Juu-rand,
Ilmar Jõgi, Karl Jürgens.
Ester Kalki', Emilie Kalkun, W.
Kapsta, Karl Kasekamp, Adele Kase­mets,
Linda Kull, Viima Kuus, Alma
Kõvask, Ärni Käärid.
J. Loötsaar, Ev. Lootus, Hans
Lupp, Üllo Niit, R. Paesüld, Joh. Pä­rni)
- asjatundjaist: .Sellisena kutsu-' hapill, G. Pajus, Udo Petersoo.
ti juubilar kohtu-siseministri kohale.
Et tõsiselt piirduda oma erialaga,;
viis ta siis läbi, et varsti kohtu- ja si­seministeerium
Whutati ja ta jäi töö­tama
kohtuministrina. :
Kohtuälalirie. tegevus on enamasti
kaugel avalikkuse huvipuraktidest ja
seega vähe kuulsust toov sel alal töö­tajaile.
On aga tõsi, et juubilar suu­tis
teostada mitmeid uuendusi' ja
teostada algatusi. Esiteks pääses te­ma
tegevuse ajal maksuvusele uus
eesti oma Kriminaalseadüstik, mis
oli küll aastaid tagasi koostatud,
kuid siis seisma jäänud. Samuti
komplek teeri ti Kriminaalkohtupida-mise
Seadustik ja mõlemate seadus­tikkude
elluviimise ning muud tarvi­likud
seadused, mis läksid jõusseX
veebruaril 1935. Sellega modernisee- '
riti ja eestistati seni venelised ning
venekeelsed' kriminaalõiguslikud
normid jä protseduurid. Huvitava
nähtusena sel puhul võib nimetada
asjaolu, et kriminaalkuritegude arv
uute seaduste kehtima hakkamisel
langes tugevalt, teadmata põhjusel.
üheks tähtsamaks oma teeneks
loeb juubilar veel eesti Seaduste Ko­gu
väljaandmisele asumist. Sellesse
pidi koondatama kõik Riigi Teataja
numbrites laialipaisatüna ilmunud
Eestis kehtivad seadused. Kahjuks
jõudis kavatsetud 15-st köitest ilmu­da
vaid 4, kui võõras võim üle võttis.
Uue valitsuse kujundamise järgi
1938. a. põhiseaduse kehtestumisel
asus juubilar Riigikohtu prokuröri
kohale. Viibides 1940. a. kevadel Võ­su
suvituskohas, sai ta vihjeid, et te­da
otsitakse. Ta asus end mitmel
pool varjama, viimased kuud enne
sakslaste tulekut metsas. Sakslaste
saabudes metsast välja tulnud, leidis
ta oma abikaasa Salme (s. Rebane)
K. Rannaöja, Ed. Rebane, V. Reil-jan,
Aug. E; Saar, Evi ja Leo Saar
nok, H. Sekle, Ermi Soomet, Richard
Sukmit; Pauline Sinberg-Snieckus,
A. Soöts,
August Tammo, Harald Teder,
Bernhard Teng, Leili Terts, Thunder
Bay EELK kogudus, Ernst Tüvel, E.
Tikenberg, Toronto Eesti t)hispank.
Evald Umelas, Jaan Wister. :
Bürokraatia hiiglaslikku mehanis-mi
reguleerivad vaimsed kääbused.
Kõige hinnatavamateks kirjandi­teks
ori testamendid.
ti '•
Poliitikud vajavad head mälu as­jade
jaoks, mida nad ei tohi öelda
ning mälukaotust antud lubaduste
puhul.
Puu- ja turbapead süttivad ker­gesti.
Fanaatik usub oma kahurisse ka
siis kui see pole laetud.
On kolm asja maailmas, mille
alustamise puhul ei tea, kuidas need
lõpevad: revolutsioon, karjäär ja ar­mastus.
Platoonilised kommunistid elavad
laanes.'
ti . . ^ • • : - : . ' v,
Kommunistidel on kõige suurem
kaasajooksmine seal, kus nad võimul
pole.
Üks naine on tõepoolest armas tus-
• väärne kui ta aitab mehele köögipõl-le
ette siduda.
Kui keegi pole elukutset õppinud,;,
siis jääb tal kaks võimalust iile: kas
abitööliseks või poliitikuks saada.
: ;,• ; ; ; ^ - , ' f ; :.
Inimene on armastuse produktsi­ooni
jääk.
Armastus on nagu mõni ooper.
Kõige ilusam on avamäng.
Võõrsõnad on keele rändtöölised.
On mehi, kes vajaksid oma rusi­kate
jaoks relvaluba.
V:;v_ •
Ameerika on oma arengus bar­baarsusest
dekadentsini jätnud kul­tuuri
vahele. .
/ Mis varem oli Paabeli segadus, on
tänapäeval USA täiskogu koosolek.
it ..;.;'•,.;•;;•;
On targem kinkida kui laenutada.
See on ka odavam.
ud NIHHTS
1 . Kui inimene elab. noaaegses
I provintsis, on tal mõnikord asja
I ka suuremasse linna., Nagu näi-
| teks uut viinavõtmise ülikonda
| | ostma, nägusamaid näitsikuid pei­li
lima või targemaid meditsiinme-
'| hi külastama. Viimasena maini-
| tud põhjusel külastan kreisi pea-
I linna üsna sageli, sest mulle kuk-
1 kuks suures isamaasõjas kiivri
1 peale käkk, mida küpsetatakse
| sotsialistlike riikide kirikumuusi-
1 'ka instrumendis — Stalini orelis.
| Selle tagajärjel on mu kolu kar-
= vakatte laial avenüül niõned õr-
I nad augud sees, mille kurbi taga­si
järgi arstivad targemad tohtrid.
I Aga nüüd asja juurde, sest ave-
I nüü mu mütsihoidjal, pole tänav,
= vaid rohkem lennuväli kärbestele.
| See oli tänavu varakevadel kui
| avastasin kreisilinna peatänavas
| suure augu, mis segas vägede lii-
§ kurnist. Augu põhjas õiendas kir-
CD
| ka ja labidaga tuttav kaasmaala-
I ne Villem Varganägu. Hoolimata
J kahtlustäratavast perökonnani-
I mest on Villem Varganägu aus
I inimene, kes teenib oma igapäe-
| vast leiba .mullatööga.. Omal ajal
1 katsus õppida isegi kohtumõistja
| ametit, kuid sellele tõmbas sõda
| põõna peale. Tulevasest kohtuhär-
| rast tehti vabatahtlikult ja vastu
| tahtmist Hitleri sõjasulane, kes
I saadeti kohut mõistma sortside,
| peninukkide jä politrukkide üle.
1 Hiljem ta enam õpinguid ei jat-
I kanud; sest segastel aegadel ori
= kindlam olla mullatööline kui
I kohtumõistja. ;, '••
J Teretasin kaasmaalast, soovisin
| jõudu ning küsisin: .
J „Otsid kulda või puurid õli?"
I >,Mitte kumbagi,'' vastas Villem.
| Siin ristuvad linna vee-, elektri-,
I telefoni-, röiškvee kanalisatsiooni-
| ja gaasivärgid. Pean veevärgi üles-
I andel augu lahti kaevama.
. I Kauem vestelda ei saanud, sest
| augu kaldal passis mingisugune
1 valge krae ja kassilipsuga härras-
|. mees; paber näpus, pabeross ham-
I bus. Endal tähtis nägu peas nagu
J vaglaraual, kes katsub mängida
| riigimehe rolli.
I Kaks nädalat hiljem olin jällegi
I linnas. Auk oli kinni ja asfalteeri-
I tud. Isegi autode parkimiskellad
š või krossirööviid olid täies aktsi-
| oonis. Villem yarganägu seekord
I ei näinud.
I Nädal hiljem kohtasin samal
i paigal Villem Varganägu. Ta vih­tus
ilmse vihaga asfalti mingi nü- |
ri asjaga nagu ajaloolist vaenlast. §
„Kas augu seinad polnud loo- |
dis?" loopisin. |
,,01id isegi veidi üle loodi, aga I
nüüd kougin augu lahti linna |
elektrijaama käsu peale. |
„Kas elektrijaam ei saanud 1
oma värke kohendada siis, kui i
auk lahti oli?" I
.„Ukaasil puudus vastava osa- 1
konrta juhataja allkiri. Ta oli puh- I
kusel." |
Loojusid taas kolm nädalat aja- I
merre. Tulles linna esindusliku- 1
mast kõrtsist, vehkis Villem sama J
augu põhjas. Ainult kubjas oli |
uus. Mä teretasin ja küsisin: |
„Nii kaua kaevad seda väikest | .
auku? Endal jõudu nagu surnud |
karul." ;. • \ •
„Auk oli vahepeal juba kaks |
korda kinni ja lahti. Nüüd nokin |
selle lahti linria postkontori här-' |
rade korraldusel. Telefonitraadid |
tahavad ka rihtimist." Ta koputas f
seejuures oma meelekohale just I .
nagu kahtleks ametiasutiste büro- |
kraatide normaalses mõistuses. §
See koukimine ei jäänud tagu- |
miseks korraks. Ühel vihmasel 1
päeval nuhtles Villem jällegi kir- |
kaga asfalti. Oli ka uus kubjas au- J
gu kaldal pässimas. See kord nöö- |
kasin: |
,-Kas ehitad sellesse auku |
omandkorteri või unustasid õlle- 1
pudeli augu põhja käärima?" I
„Eksid, vennas. Härrad tahavad |
mõõta kui sügav see auk on." |
„Kas sa ise ei mõõtnud? Tolli- 1
pulka ja kella sa peaksid vist |
tundma." 1
„Mõõtsin küll, aga see ei loe. |,
Mõõtjaks peab olema ametnik. |
•Ma olen lihtne labidameeš." 1
i „Mi'ks nad varem ei mõõtnud 1
kui auk lahti oli?" imestasin. i
,,Ükskord oli auk kirini kui här- I
ca
rad kohal olid ja teinekord kui f
auk lahti oli, siis polnud vastava |
komisjoni hulgas ametnikku, kes §
olnuks pädev sügavehituste mõõt- I
misel. Üks oskas küll mõõta, kuid |
ainult kõrgehitusi." =.
Kuus nädalat hiljem kangutas |
samal paigal parkimiskellasid 1
maa seest välja keegi lihtsam här- |
ra Türgimaalt. Villem Varganäo- |
ga sain kokku närviarsti ooteruu- I
mis. Ta ei tundnud mind ära ning J
ajas segast juttu. Pomises mingist f
august ning kordas, Iraani keiser- 1
riigi kunagist geograafilist, nime. f
H i i i i i i i i i i i i D i i a i i i i i i i i i i i D i i a i i a i i a i i B i i a i i a i i i i i D i i o i i i i i e i i g i i a i i i r i f l i i o i i B i i a i i f l i i Q i i i i i i i i i i i i i i i i^
l^l«nMKai><l<n»<KIIHWIMI«IIM)4ml^)WHIIMI«»<Mm)W:^
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502}
FLOWEfiS i ÖIFTS
MEIE.ÄRISON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIÜCUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPA, MEREVAIGU-,: KERAAMIKA-, NAHA • ja
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. '
©
Läti äri
Döwnf own Wöok Ärf s & Craff
9 Queeri St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
SKANDINAAVIAST HUVITAV!A!D MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA # Kanvaa mitmes värvis ^ SOODS'AD HINNAD.
Avatud: esmasp.,-^kölmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, (kell 3—5 p.l.
tel.; 745-4622!
palituhõlmad laiali — advokaat Lui o l c v a ^ küüditatud, kuna äga tütar
Olesk; ja .sõnas: • „Niisuguseid mehi Maret oli sellest pääsenud, kuna vii­ma
praegu just otsin 1" Olesk oli äsja
vabanenud vangilaagrist Naissaarel
ja oli Vabariigi Valitsuse poolt juba
bis kodunt eemal sugulaste juures.
Purustatud elu tuli aga kuidagi jät­kata.
Ta asus tegevusse advokaadi­na,
kusjuures tal vastavat luba' tuli
oodata üle nelja kuu. Uue venelaste
okupatsiooni eest õnnestus juübiia--
ril koos tütrega; põgeneda ülemere
Rootsi. Sealt nad siirdusid .hiljem
edasi Kanadasse.
Paguluses on juubilar olnud mit­meti
tegev— Rootsis asuvate Riigi­kogu
liikmete grupi juhatuses abiesi-mehena
ja Stokholmis moodustatud
väliskomisjonis, Rahvusliku .-Valis-võitluse
Nõukogu asutajaliikmena ja
esimehena kahel korral Torontos,
Eesti Kirjastus Kanadas esimehena
. korduvalt, Eesti õigusteadlaste Selt­si
ühe asutajana- ja esimehena jne.
jne, Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt,
kuhu juubilar akadeemiliselt kuulub,
ön ta 1965. a. valitud auvilistlaseks.
Kõik tuttavad; sõbrad, kaastööli­sed
kohtupäevilt. ja seltsivennad ühi­nevad
/parimate soovidega Juhan
Müllerile tema kõrge juubeli puhul!
# Neljap., 18. okt. EAK puhkekodu
ehitamise informatsiooni-koosolek
Eesti Majas algusega kl. 5 õ.
i( Reedel, 19. okt. Akadeemilise Ko­du
Mardipidu Tartu Gollegels.
£ Laup., 20. okt. Toronto Eesti
Seltsi 30. aastapäeva,pidu Eesti Ma­jas
algusega kl. 7 õ. j
jt Pühap., 21. okt. kuni 28, okt.
.'-EKKT XXIV aastanäitus Peetri kiri­ku
näitustesaalis.
J* Neljap.; 25. okt. Aiandusklubi
loeng Eesti Majas algusega kl, 8 õ.
ti Reedel, 26. okt. Eestlaste. Kesk­nõukogu
Kanadas Tuluõhtu Eesti
Majas algusega kl. 8 õ.
ti Laup., 27. okt. ja 28. okt. Kai Kää-ridi
kunstinäitus Eesti Majas.
ti Pühap., 28. okt. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi moenäitus Eesti
majas algusega kl. 3 p.l.
ti Laup., 3. nov. Toronto Eesti Mees­koori
Ball Höiiday Iimls algusega
kl. 7 õ.
ti Pühap., 4. nov. mulkide koosviibi­mine
Tartu Göilegels algusega ^1.
3-p.i. .-^ •'
ti Laup., 20. novembril Skaudisõpm-de
Seltsi Sügispidu Eesti Majas al­gusega
kl. 7.^0 õ. r j .
ti Laup., nifnovembril HÖdljjiSt©
Seltsi Mardi^u Tartu GoHegelš alJ
gusegä kl. 7, Ö. ; ' r:- .k^J
iiiiiiiiiJiiiiiiiiiiiiiyiniiiisiiiiiiiisiiiiiiiiiiH
HAUAD
Idasakslane psühhiaatrile:
„Mu närvid on täitsa läbi. Näen
igal ööl unes, et ronin üle müüri."
„See pole midagi ebatavalist,"
trööstib arst.
„Teil võib õigus olla, seltsimees
doktor. Aga ma ronin unes läänest
itta
Pidusöök ühe ärimehe villas. Pa­rast
magustoitu küsib peoperenaine
oma lauanaabrilt:
„Kas olete mu mehe ärisõber?"
„Ei ole." .' • .
„Siis koristage imesiva oma käsi
minu põlvelt/'
„Miks pole Karoliine enam meie
matkajateseltsi liige?"
,,Ta läks seltsi esimehega liiga kau­gele."
ti •'•
Noor näitlejanna laseb ennast ars­til
läbi vaadata. Pärast seda ütleb
arst: ;
„Mul on teile üks rõõmusõnum:
teie mängite juba esimest kandvat
osa oma elus." , '
Vanem daam psühholoogile:
„01en 60 aastat vana, mul on kolm
miljonit dollarit pangas ning ma ar­mastan
üht 20-aastast. Kuidas saak­sin
teda nii kaugele viia, et ta minu­ga
abielluks?"
Möelge talle, et olete 85-aastane."
• '
Väike Priidu jutustab isale oma
elamustest esimese koolipäeva pu­hul:
V • •
„Üks poiss ütles mulle, et ma ole­vat
kangesti sinu nagu."
„Mida sa tegid?" /
„Mitte midagi. Teine poiss oli mi­nust
palju suurem."
Hullumaja ülemarst käratab prei­lile
telefoni keskjaamas peale:
„Kas teie teate ka, kellega teie rää-gite?"
„Kes teie olete, seda ma ei tea,
aga ma tean seda kus teie praegu
olete." •-
Pärast lõbusat olengut müksab
härra Sämblapea oma lauanaabrile
külge ja küsib:
„Vabandust mu härra. Kas olite
tuttav minu vanaisaga?"
• „Kuidas teie selle peale tulete?"
„Teie jutustasite kogu õhtu tema