Meie Elu = Our life, October 8, 1981

              ,^eieElu" nr. 37 (1648) mi
>i^fr.n!t.ntita,i-.M.ha-tLimMIWI!l DSBcna
Kui papualane näitab taeva pooje ja ütleb :,,Mixinaster e
lesus Christ", siis ta ei kõnele ei toidusegajast ega Jumalapojast,
vaid hoopis HELIKOPtERIST. Uus-Ginea suguharude ühiskeelt
õppima sel
laarel kus
Papua New Guinea peaÜnea^Et. Jfo- . Pärast s®ki a s t u n i ö r ^ ääi-resby
• lennuväli on avar ja hästi de ja ütlen ,,Guten Abend
funktsioneeriv. Air Niugini liinilen- reaktsioon on taielik vaikus^ iga-nukid
on moodsad Euroopa F-27'd üks mõtleb kas teise ; aua koha on
la F^8'd, ideaalsed lühikestel maa- tehtud ebasobivaid kommentaare,
bumisväljatatel ja nende lendurid Siis aga läheb kohe^ •jäle saks^keeU
kuuluvad maailma parimate hulka. ne jutt lahti, palutakse teuda istiidä
.See ei ole liialdus, sest, et ü l e a a d a :>
treeningut • n.n. „kolmandajärgu" pärit Ida-Preisimaalt? Ei, kuid_lauas
maabumisradade mägedes on vaja leidub ka mees kes sõdurina fetis
olla ,;Lindberg'i klasMs".' \ on viibinud. Tuletatakse meelde ,,va-
Tavaliselt läheb Port Moresby len- ""^äid a e g u ^ ^ ^
• lx ,Tr -J—u 1 .,^1 wa'kistia veetnud naaaia öepiKu
. mwaljal kodc sujuvalt^ Kuid uhel sel- J 3 sumerlased olid kunagi
gel hommikul on sõiduplaanid segar J—^ ^
mini. Kaks tundi pärast väljakuulu­tatud,
aega laWkub esimene lennuk.
. Pikapeale selglib hilinenliise põhjus.
Lennurajale on end 'päevitama sead­nud
12 meetri pikkune krokodill'. Sel-ie
ärahirmutäjad\ on isip rohkem hir­munud
ja pole mingeid tagajärgi en-
^ ne kui krokodill on otsustanud oma
s^o poole lii'kuma hakata,
j Linn on tavaline kolmanda maail­ma:
pealinn- Pt, Moresby hoteM istub
mäe otsas nagu kaljüloss, ümbritse-
S,epik'u jõgi voolab umbes äW mu­ll
läbi põhja New Guinea ja see ala
sarnaneb Ämazonas'ega, ning oh üks
viimaseid tsivilisatsiooni piire. Turis=
tidi^ääsevad sinna ainult paat-mäjas,
sest sellel maaalal põle kauplusi; ho­tellidest
rääkimata. KuiUsdle seik­luse
eest on 'ka oma lisamaks; üks
tütarlaps on sääskede ja muude pu-tu'kate
poolt nii ära söödud, et. ta
käsivartel on raske näha kohta kahe
pankadest ja ametiasutustest. ^ ^ " ^ " ^ ^ ^ ^^^^^
Motell on esmaklassiline, nii toidu SUURUSELT TEIMIE MAAILMAS
Põliselanikud Uifls-Gineas Foto — Vello Mändvere
ee
ee ee 0
küi ka teenimise suhtes. Jootraha Üldiselt on turiste P.N.G.-s vähe.
^dmine on valitsuse poolt k^^^^
Toronto .Eesti Õngitsejate ja Jahi-,
meeste Seltsi siigisese kalapüügi hoo­aja
yiimasel võistlusel 12. sept. osu­tus
parimaks kalameheks F; Aadli 12
ARMAST KOGUDUSE LIIGET
Pühapäeva hommikul 27. s^pt. läks
sõit lahti Eesti Maja eest, höplimata
Papualased on uhked inimesed ning
piiüavad vältida vigu mis pa
arengutnaades on \ tehtud. Samuti ei
ole soovitatud kellelegi midagi kin­kida,
sest see kohustaks rieid oraialt
poolt. midagi väärtulikumat vastu
andma.- ; - • i y'
: .Neljale eestlasele, kaks neist Gan-
|)erra's t, lisandub veel neli I austraal­last.
Algul paistab, et see oh;üks pe-
• rekond ^ vanapaar ja kaks tütart,
veidi üle kahekümne.; Kuid! selgub,
et tütarlapsed on'on^al käel. Kui kü­sin
kust nad tule^vad,,saan vastuseks
.p,Kwimmi". Minu geograafia niikau-
^ gele ei ulata, et seda asulat kuskile •
paigutada. Tüdrukuni on tagasihoidli­kud
ja palju ei räägi. Alles mõni päev
hiljem kuulen, et Quimby ön väike
koht Austraalias umbes §ada m i i l i,
• ühest väiksest linnast mis asub Bris-bane'ist
paarsada miili- sisema
,,õutback'is". ;
. S I S E M AA
Lend läheb' risti üle mäeahfeiikku-
. de, ahelik aheliku järele. Seal: pole
ühtegi teed; Kuna ühe küla rahvas
mil seal viibisime, oli sisemaal Vä-naelase
Ja 4 untsi haviga. Teisele ko^ sajusest ilmast, mis peagi hajus. Võ-hale
tuli Villmäe ja kolma^^^^ luvärvides sügisloodus embas meid •
Kes minusse
d sure igavesti.
hem kui sada turisti. See on tingitud Harilaiu, järgnesid E. kod, 0. juba teel.
valitsuse soovist maad aeglaselt ka­hekümnendasse
sajandisse tuua.
3ÖD 000 ruutmililine New Guinea on
peale Gröönimaad suuruselt teine
saar maailmas. Arenguliselt pn äga
tuukaš,- E. Lood.; Võistluse kestel
püüti kogusummas 22 havi. .
viimasel laskevõistlusel
St/Catharine rahva^tanu Looja hel­dusele
Lõikuspühal avaldus viljavih­kude
ja puuviljaga altaril. Õpet. 0.
Gnadenteich'i jutlus meenutas kurba
pilti 1944. a. septembrikuus kuis ko-sündiiiud
9. augustil 1899 Tallinnas
surnud 5. oktoobril 1981 Torontos
mälestab ülestõusmise usus ja lootuses
TORONTO EVANGEELNE KOGUDUS
soodes kaugelt taga sellest ajast kui
Viikingid valitsesid Gröönimaad. En­ne
Esimest maailmasõda olid ranni­ku
aladel Inglise, Saksa ja Hollandi
kolooniad. Sisemaa uurimine toimus
peamiselt alles aastates 1930—1950.
On arvata, et praegugi veel leidub
eraldatud orgudes suguharusid kes
elayad kiviajas ja pole kunagi koha^
nud teisi inimesi.
Viimane neist suguharudest avasta­ti
1960-tes aastates ja esimene e'kspe-'
ditsioon mis läbistab saare lõunast
põhjakaldale 1950-date aastate alul
kohtus mitmeid ühiskohdi 'kellel pol­nud
aimugi, et ka mujal inimesi elab.
'Pärast Teist maailmasõda 'võttis
Indoneesia üie läänepoolse osa ja
idapool jäi Austraalia hoolduse alla
omajlaaSt iile i ^ g S t i ^ ^ kuni P.N.G. sai vabariigilcs. 1975-dal
ei saa, siis igas prus on, oma keel. aastal. Sellest ajast peale valitseb
. -Sel saarel räägitakse üle ^OO^erikeek ^^^J^^ .süsteemis, ^parlament
(mitte murraku). Tüübihseks sõja vahtsus, miš mib
^ põhjuseks on kas m a i naised või 5^^"; ^^^'^ kohaselt. Nädal enne
'sead. Väljavõte kohalikusf ajalehest:
,,Kaks mägestiku meest Mtud ka- ^^^^^^^ vahetus. Vana valitsus kuku^
mõned osad saare mägestikkudes ja omandas esikütti tntli H. Kuusik, dürannik kadus uttu leinalooris.
seega H. Kuusik kaitses Eesti plasti- * Koor laulis noore juhi Peeter Tam-ku
tööstuse „Scepter'i' poolt välja- mearu juhatusel kirikus ja pärast
pandud rändkarikat 1981 aastal. Tei- koosviibimisel. Esinemisse eest sai
sele köhale tuli Eric Püss ja kolman- . koorijuht tänutäheks kimbu puna-daks
Edgar Püss. Lohutusauhinna
võitis 'K.. Talpak.
Balti meeskondade vaheline laske-võistlus
haavlipüssist toimus 19. sept.
1981. a. Eesti meeskonnas olid pari­mad
laskurid Eric Püss, H. Kuusik,
ja K. Paap.
'Seltsi juhatus tänab H. Särg'e, A.
Järve't- ja ¥. Pirsoni j k õ i k i teisi
i^es aitasid kaasa laskevõistluse
heaks kordaminekulcs.
seid roose. Laudadel pii rikkalikult
puuvilja ja- igale 'anti kaasa ^korvitäis.
Südamlik tänu õpet. 0. Gnaden-teich'ile,
koguduse esimehele koos ju­hatusega,
hr. M i i r i l e j a eriti pere­naistele.
Ei saa mainimata jätta nen­de
tublit organisti, kes rahvuselt hol­landlane,
aga lauldes kaasa selges
eesti keeles koraalidele kui ka\litur-gia
osas.
: ' ' T . E . P ; K . N . koori nimel, • ^-l'
JUHATUS-LyiBI
LAHKUNUD KOOLIVENDA
sundinud 14. septembril 1907 Peterburis
surnud 3. oktoobril 1981 Brampton, Ontarios
VIUANDI MAAKONNA POEGLASTE
GÜMNAASIUMI VII LEND
1
sa
I HM
hes erinevas suguharu sõjas. Politsei
teatab, et Inapin'i mees sai surma ja
üheksa haavata sõjas Walnaklim'i su­guharuga..
Teine ohver langes sõjas.
Mil ja Komp sugiiiamde v^hel Lai
orus."^
Olgugi/ et sellest kandist lahingute
ajal /läbi; sõitsime jäi sõda meil nä­gemata.
Sõjapidamise kommetes on
• üus-ginealased tsiviliseeritumad kui
I valge rass. Sodapejetakse ainult päe-
V vai ja selleks peab ilus ilm'olema.
\ Kui vihma sadama hakkab, siis sõda,
/nagu pesapalli mäng, lükatakse teise
y päeva peale edasi. Sõda llõpeb igal
õhtul kella kuue paiku kui pimedaks
'hakkab minema ja jätkub järgmisel
hommikul pärast päikese tõusu. ÖÖ-
I sel sõda pidada ei saa, sest see on
• vaimude aeg ja ükski inimene öösel
• oma elamust ei liigu. Relvadeks tar-
; vitatäkse nooli- ja odasid. Odavars
; on bambusest, umbes kolm. jalga
pikk ja terav ots on tehtud mõnest
; kõvapuü liigist. Musklik mees võib
:; sellise oda läbi Virutada alumiiniu-mist
õllepurgist. ^ ,
tati parlamendi hääletusega ja opo­sitsioon
võttis üle. Uue peaministi'1
ametisse astumise tseremoonial an­dis
talle ameti üle endine peaminjs-ter.
Aafrikas pole seda veel kunagi
juhtunud. ; . •
Parlamehdi ametlikuks keeleks^on
„pidgin'-, sest see on ainukene y^i-mälus
kuidas erinevad suguhankd
üheteisest aru saavad. Ka lehti i l ­mub
selles keeles. Pppulaarsemaks
neist on „Wantok", mis tähendab
„üHiskeel" pidgini. Põhiliselt pn
„pidgin" lihtsustatud ja foheetiliselt
kirjutatud inglise keel primitiivse
grammatikaga ja juurde Hsatud sõ­nadega
saksa, holladi ja melaneesia
rikkam ala kus'asuvad tee- ja kohvi-istandused
Töölised elavad palmileh-tedest
punutud majades, külad on
puhtad ja kaunistatud lillepeenarde-keeltest.
Pidgin'i variante kasutatak- ga. Näeme ka palmilehtedest punü-se
mitmel pool maailmas. Keele ni- tud kirikuid. Teed kasutavad mõned
mi tuleneb sellest kuidas hiinlased
hääldavad sõna ,>business''.
Kui tekkib vajadus uute sõnade jä­rele,
siis luuakse neid juurde vana­dest
tagavaradest. Helikopteri ni­meks
on „mixmaster e bilong Jesus
Christ". Prints Charles'! nimi ön
„Numba one pikinini (laps) bilong
Kolmapäeva õhtul, .30. septembril
toimus Toi-onto Eesti Maja suures
saalis Finnaii*-'! informatsiooni-koos- '
olek soomlastele, millest võttis osa
450 inimest. Eesti Maja saal jäi kit.
saks ja nagu• ikuuldus, on kavas
soomlastele veel teise koosviibimise
koiTaldamine. ;
Samasugune kokkutulek eestlaste­le
korraldatakse jaanuaris või veeb­ruaris,
'kus näidatakse filme, vasta­takse
küsimustele ja Finnair'! daa­mid
serveerivad võileibu, veini, kohvi
ja kooke. Sissepääs on tasuta.
Süüre tähelepanu said Finnair'i
poolt korraldatavad grupireisid Soo-
^- .me.-
Eestlastele korraldatava Finnair'i-õhtu
osas jälgige informatsiooni
,,Meie Elus".
'- elna .
Bielefeldt-Senestadtis peetud EELK Saksamaa praostkonna 5. si­nodist
osavõtjaid. Foto— Kokk
VAJATAKSE
Mis Qwin". Laused võivad olla vä-
Mount Hagen'i lennuiVäli on ,,teise ga kõlavad: „Imi man bilong sing-
Järgu maabumistee", kaetud kruusa- sing tru" (See mees armastab pidut-ga.
Siiski maabub lennufc kindla käe seda), või ,jMipela nolu^im liklik
all vähema rappumisega kui vahel; longlong dog bilong yu" (Ma ei, näi-mõni
Toronto-Montreari „piima- nud sinu väikest hulki koera);; '
lend". Vastuvõtjateks meile oh oma­pärane
seltskond.^ Mägestiku naised
kirevais riideis, tätoveeritud nägude»
ga; Austraalia isa imetleb fomä esi-mest
poega kes saajbub kuuenädala-selt
Austraaliast, koos emaga, kes
sinna teda sünnitama oli läinud. Siis
veel mõned pakikandjad ja kohali-üksikud
veoautod, on aga palju rah­vast
'kes teed pidi külast külla kõn­nivad.
Kui buss neist mööda sõidab,
siis naeratatakse ja lehvitakse. Rah­vas
on igal pool lahke ja sõbralik.
Kogu teekonnal kohtasin ainult kah­te
ebasümpaatset inimest. Mõlemad
olid kohalikud valged. Buss lahkub S päeva nädalas, 16 kuuse lapse
peateelt ja hatobtorgemale mäge-^^^^^^j^^^
desse ronima. Tee muutub kitsamaks HeUstada tdef.: 270-1915 või 656-3354-
ja keerulisemaks ning dzhungel lop- V - / ^ ' ' „ - •, ' .: : ...
säkämaks.'- • • , :^ ^ v ' ' :
Peatame mitmes külas. Etiketiks
on, et üks mees läheb bussist välja,
tervitab külarahvast ja soovib big'
man'-" - " ^
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Luterliku Maail­maliidu
toetusel ja praost T. Põllu korraldusel toimus 29. ja 30.
aug. Bielefeld-Sennestadtis „Alter Beckhofi" ruumes EELK Saksa­maa
praostkonna 5. sinod, millelt võttis osa 25 delegaati kõigist
paikkondadest Saksamaal. Peapiiskop K. Veem ei saanud kohale
sõita surmajuhtumi tõttu perekonnas.
TEE MIS. EI VII ROOMA ;
Hommikul Mt. Hageništ lahkudes
suureneb meie reisigrupp kuue võr­ra.
Sannuti-kui sakslased, kes teise takse kas bussirahv^
suunda sõidavad, on nad saabunud- tu^lä-i
" jutule. Kui külavanem välja
tuleb, teretatakse kättpidi ja küsi-
Sepik'u rajoonist. Kui väikses Volks­wagen'!
bussis juhti ootame, saan
küd tüübid,: kelle riietuseks on lai oma pidgini oskust näidata kaubel
nahkvöö mille all ripuvad alumiste
kehaosade katteks banaanilehed ja
paari jala pikkune pussnuga;-
Hotelli ees oh vastuvõtjateks kära­rikas
käsitöömüüjate kari keda ho­telli
uksehoidjad uksest välja lükka-des
ühe banaanilehtedesse riietatu(|
mehega selles keeles seatapmise kiri-
Selleks saime igal pool loa, kuigi
on aegu kui külastajaid vastu ei võe­ta.
Keeldumise põhjuseks pn näiteks
lein või sõda. Muide, võõraid sõjas
ei tülitata; sõda on sisepohitiline asi
Ameeriklane pole seal veel inetuks''
muutunud. Kuulsin isegi kahest va-nemast
Austraalia daamist keda järg­miseks
päevaks oli sõda vaatama
kutsutud.
ve hinna üle. Bussirahvas vahib nagu
oleksin kuu pealt kukkunud.
Kirve kaup tehtud, lähen üle jälle
eesti keele peale. IPärast paari lau-vad,
kuid vähese eduga. See lahing set koputab mulle tagumiselt ist-
: kestab veel i:)aar tundi, enri^ kui v e s - ^ d t ameeriklane õlapeale, ja kiisib,
;tibüül ja baar on kaupmeestest klaa-^ '^^^^^^ . -
• ritud. Quimby tüdrukud on veidi nu kord põrutatud olla. Tuleb, välja, ^^^tr taskus.^igaretipakki, et „big.
-kohkunud ja küsivad kap võiksime et mees on enne sõda Euroopas reisi- külarahvale RUÜ^U
koos õhtusöögile minna ( nud ja mõnda aega Tallinnas peatu-
' V ' ' nud
; p'<^UTEN ÄBEN^!" i ' Nii algab meie kahepäevane reis
: õhtusöögiks on rahu niajas. Kõr- P.N.C. ainukesel rajal mida. maän-
; väi laua^ istub grupp sakslasi. Jutt teeks nimetada võib ja mis kulgeb
• oh lai jai kõvay sest kes siis niišügu- mõnisada miili Indoneesia piiri kan-
» sest võõrast.keelest metslaste maal dist Solompni mere poole mäeahelik-
' ikka aivu saab. Kuuldub, et nad on ke pidi. Eshriesel päeval päris korra-
/just saabunud põhjäramikudzhung- liik kruusatee viib meid üle kiltmaa,
•I li-maadelt, kahe mäeahdiku vahel. See oh maa
Kuigi olen mittesuitsetaja, kandsin
*-kus: sigaretipakki, et „big.
ja külarahvale suitsu paV
kuda. See oli ainuke võimalus küla-'
lislahkuse eest tänada, sest suitsu-paklcümist
d loetud kingituseks.
Külades liikudes jäi bussijuht, ko
hahk mees, alati bussi peale. Ei te'
kas põhjuseks oli bussi- või enese
kaitse. Arvatavasti, viimane, sest poL
nud ta just samast suguvõsast.
Raamatut „Õpime eesti keelt"
pn võimalik osta või
ieie Elu" talitusest.
Hind $7.1
gne
Pärast tervitamist ja õhtusööki
sõitsid eestlased ühise perena Senne-stadti
Jeesuse Kristuse kirikusse,
kus andis orelikontserdi eesti heli­töödest
Detmoldi muusikä,ülikoolis
õppiv Johannes -Põld, praost Põllu
noorem poeg.
Aastaloosungi „Jeesus Kristus on
seesama eile, täna ja igavesti" all. toi­munud
sinod avati palvusega, mille
pidas abipraost ^ dr. Eduard Kägi.
Surma läbi lahkunud praoste Max-
Waherit ja Richard Koolmeistrit mä­lestati
vaikse püstitõusmisega. Sino­di
juhataja praost Toomas Põld lu­ges
ette tervitused, protokollis El-miire
Kägi.
Aruande praostkonna tegevusest
esitas praost Põld. Nagu selgus aru­andest,
pidurdab eestlaste usulist
teeniniist Saksamaal vaimulike puu-
.dumihe Lõuna-Saksamaa ruumis, kus
kaks kogudust õpetajata. Peapiisko­pi
ja praost Põllu püüdlused raken­dada
eestlaste usulisele teenimisele
liübeckis vikaarina tegutsevat noort
efesti vaimulikku Jaan Kaljuranda., ei
oie andnud seni tulemusi. On hakatud
ette valmistama ilmalikke jutlusta­jaid
Teoloogilises Instituudis. Esime­seks
kursandiks Saksamaalt oH Elli-nor
Nurmik Bielefeldist. Ülevaated
koguduste tegevusest andsid T. Põld,
dr. E. Kägi, K. Voogre, H. Kangur,
P. Sooväli.ja A. Kokk'.
Dr. E. Kägi, kes külastas tänavu
Tallinna,' andis huvitava ülevaate
oma tähelepanekutest Jaani, Piiha-vaimu.
Oleviste ja Kaarli kirikutest.
Seal on hakatud nähtavasti tundma
muret Pühavaimu kiriku lagunenud
'katuse pärast, et' säilitada kirikus
asuvad kunstivarad.
Kodumaal tegutsevate, kogudulste
ja õpetajate, nimed tegi teataVaks
praost Põld. , '
Sinod lõpetati jumalateenistusega
Beckhofi kirikus, mis oli täidetud
vii^mase kohani.
korialik saksa ajaleht „Bielefelder
Tageblatt" avaldas sündmuse kohta
kirjutise koos fotoga osavõtjatest.
'-kk
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiHn
EI
MINGIT
KOMPROMISSII
KOMMUNISTIDEGA
K. P Ä t i - 1918.
SIillllllllllitlilllUlllilBlilllllilliiiilillllllllluilliiilliiinH