1979-01-18-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r
(1510) 1979;
Ilgele ulatu-äloos.
Eest-lahti
kistud
lool oli; jää-
Imise vastu,
[es ehitama
|kule langes-täitmisest
id esimene
likunud pa-
(iselt tähtsa
P39,; a. võis'
mõju ronilt.
Meie to-leval
aastal.
Us esimese
la esimeses
lölgu Eesti
Išattarvita-lks,
vajälme
likült astuk-togudustele
>
Itituudi aas-lus
õnnestu-
[tkuna, pee-ttliku
noor-osavõtma
oma eesti
ieid me pa-piires
ka
"•••.'•X.-:
lvuslikuks
rida Eesfl
i. Meie rahv
õnnistusi
PUHM •
raost
|ud kõigile
Poola on
teele, kuhu
i. President
palju oma
Imas kui ta
dde konve-blt
teatas,
Irvamisel ja
Ist.-.'
Iisraeli ja
tu tuua, et
ti alustada.
saatis sin-
I sondeerida
InSmith se-lüd
olukor-yalitseda
/
ide enamu-
[us valgeid
|jekti poolt
_). jaan. Sel- •
Ih'koos kol-ion
välmis;
lu\ konsti-l,
siis tule-
Mimised 20.
mees üks
iNõmmik
itis
iti
Ima traciit-puudutas
;
suhteid
[ahekorrad
iix\aga. N . . .
:es seisab
kogu rahel
. majan-priga.
I välismaa-a
näitama
olevat see ;.-:'
|skiit prae-,
iie; mille'.
ištuse või-j
tuumarel-m
pärast.
JSÄ-sja nii
II 1 ep i liit
atkäsita-üldkoos-
SO-ndatele
Inimkonna
lade laste'
tööpuudu-ks
põhju-e
majan-
Kekkonen
siin prae-uks
pöör-iühingute
et koosil
heaolu
;se, et see
ja ameti
il võitlust
„Meie Eto" nr. 3 (1510) 1979 NELJAPÄEVAL, 18.
1
1
.-I t
E
Erast Idla loobumine Esto '80 liiki^mislavaistuiise juhtiimsest tuli halva
üllatusena ütles Evelyn Koop ,3Äeie Elule". Meelsasti oleks tahtnud näha
tema loomingut, mis kindlasti oleks pakkunud midagi uut.
-Alles see oli kui koos Toomas Metsalaga
viibisime Stokholmis ja kõnelesime
sellast suuriavast.üsesL Ernst
Idla näis siis olevat täis hoogu. Nüüd
aga seisame olukorra ees kus tuleb
.alustada algusest peale. Kevadel kavatsen
sõita Rootsi, et koos Leida
Leesmentiga kava viimistleda.
KalevEstiehne juht omab hea ülevaate
eesti võimlejate tegevusest kõigis
keskustes ja arvestab umbes 250
esinejaga, mis on küll märksa vähem
kui senistel ülemaailmstel Eesti Päevadel,
kuid piisav Stokholmi jääho-kiväljaku
jaoks, kus liikumislayas-tus
toimub. Ta arvestab ka rahvatantsijatega,
kes tõenäolikult arvuliselt
annavad suurema panuse. Tihe
koostöö on juba olemas nende juhi
Toomas. Metsalaga.
Evelyn Koop on arvamisel, et tõenäolikult
Kanada eesti võimlejad l ii
; kumislavastuse iiaami annavad ka
omaette osa.
Metsala ja Evelyn Koop tegid ettekande
päev varem Ernst Idla juures
peetud nõupidamisest kus neid tutvustati
lükumislavastuse esimese
^kondikavaga", mille nad leidsid hea
olevat ja Ernst Idla ise koostöötah-teline.
Nad avaldasid soovi, et Ernst
Idla teeks lükumislavastuse rezhii
Valikrühmade esinemisi organisee
riks Harry Eichhorn.
Peakomitee juhatuse koosoleku läbirääkimiste
osas küsis A. Meerik:
Kas võime nentida, et eilse kokkusaamisega
on loodud vajalik koostöövorm
lükumislavastuse, läbiviimiseks?
Evelyn Koop ja Toomas Metsala
vastasid: Ja.
Edasi Ä. Meerik küsis: Kas võib
öelda, et hr. Idla jääb selle juhiks?
Evelyn Koop vastas: Absoluutselt.
Umbes kolm nädalat hiljem — 13.
nov. peetud koosolekul esitas R. Nor-vell
vahepeal tulnud Ernst Idla loo-'
bumiskirja. . ,
R. Norvell Peakomitee esimehena
vastas Ernst Idlale avaldades: arvamist,
et Idla kiri 2. novembrist peab
olema rajatud arusaamatusele või
puudulikule informatsioonile ja ühtlasi
lootust, et Idla lükumislavastuse
läbi viib. Ernst Idlalt tuli vastus, et
ta jääb oma seisukoha juurde.
Esto '80 Peakomitee ringkonnast
seletatakse, et otsuse tegemine lükumislavastuse
osas venis selle tõttu,
etw Idla-Center oli esitanud eelarve.
235.000 kroonise puudujäägiga.- Ettenähtud
puudujääk oleks - tulnud kat-üllatusena,
sest nädalapäevad varem ta Peakomiteel, või siis tõsta ürituse
— 24. okt. peetud koosolekul Toomas pääsete hinda jne. '•' :•
TIIBKLAVERID PIANIINOD
,:Forster. ],£.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordiošdd ja teised
MUUSIKARIISTAD -
Üürimine.
IS TtGUTSETI SOOJAST „KÜU»A iil
of iausic Ltd.
333 Queen St. W„
Tel. 3
Toronto 133,
3-W66
äeva Eestis
Miks Entst Idla loobus?
Oma kirjas Esto-80 Peakomiteele
2. novembrist 1978 ta ütleb, et kuigi
ta lükumislavastuse rezhii ja koreo
graäfia väljatöötamisega, alustas
poolteist; aastat tagasi, selgus 19. jä
20. oktoobril 1978 -peetud koosoleku
tel, et Peakomitee, juhatus ei olnud
veel teinud otsust sellise lükumislavastuse
läbiviimiseks Ernst Idla juhtimisel.
Kuna kavad olid kinnitamata/
leidis Ernst.Idla.fet see teeb võimatuks;
lükumislavastuse rakenda:
mise töö ja palus vabastada.
Peakomitee juhatusele tuli see kiri
:SEI
Pijskopiriit ko^s vene au
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) Vene miilits oli seisma pandud
Tallinna Toomkiriku kõrvale, et liiklust juhtida mka vaimulike protsessiooni
loogeldades üle väljaku pühakoja ukse poole kus Ustavad koguduse
liikmed ootasid sügiseses jahedas ilmas, et näha uut ülemhingekarjast
— toimus Eesti luteri kiriku peapiiskopi Edgar HarM ametisse seadmins,
kirjutab soome ajaleht.
0 o
i ! a.-a
Kitsendustest hoolimata on luter:
lik kirik oma positsiooni ateistlikus
N. Liidus säilitanud — aga millise...
,.; — Meie oleme ju harjunud Nõukogude
ühiskonnas tegutsema, sest
oleme nõukogude võimu all elanud
aastast 1940 saadik, välja arvatud
Saksa okupatsiooniaeg. Pole tõsi, et
inimesi nende usu tõttu Nõukogude
Liidus rõhutakse, ütles Eesti uus
peapiiskop Edgar Hark ametiriided
seljas, piiskopirist ja kaks vene aumärki
rinnal pressikonverentsil, mis
korraldati kodu- ja välismaa ajakirjanikele
enne õnnistamistalitust.
Peapiiskop rõhutas lojaalsust N! Liidu
välispoliitikale 'ja vältis hoolikalt
kritiseerimast usu alistatud olukor
da Venemaal. .. >
Kuivõrd alistatud on kirik Eestis,
selgus, kui teatavaks sai, et ka Hark,
nagu ta ametivennad Vene Ortodok-sest
kirikust, on kirjutanud alla dek-laratsiponile
neutroonpommi: (tähendab
— USA), vastit;
Ühe vene ajakirjaniku küsimusele
usulisest tagakiusamisest NSVL-s .'ta
vastas •eitavalt. Pärast, kui välja tä-|
navale jõudis, mähkis ta kaelarätiku'
oma vaimulikü-krae peale hing nööpis
kinni oma mantli • piiskopiristi
varjates. Näib/ et Usuvabadus lõp-enäm
luterlaste kasutuses, vaid juba
kaua aega tagasi muudetud kontserdisaaliks.
Eesti luterlik kirik N. Liidus on vä-hemuskirik
ja nagu ütles peapiiskop
Hark: -V'-U^"'
— Varem oli kirikul rohkem liik
meid Paljud vaid nimeliselt. Praegu
on koguduse liikmeid hoopis vähem,
need aga on tõesti aktiivsed usklikud/
V,' .
Luterliku Maailmaliidu Euroopa
osakonna: sekretär taanlane Poul
Hansen, kes hiljuti lõpetas kolmanda
ringreisi luterlaste',juurde-N, Liidus,
ütles: :
— Balti luteri kirikud hakkavad
jälle tõusma sellest madalseisust, kuhu
nad 1960-ndate .aastate keskpaiku
vajusid. Tollal kirikute külastajateks
olid ainult vanad, nüüd aga lisandu-vad
nii laste ristimised, kiriklikud
laulatused kui ka leerid.
X I
aCS
Kõneldes vahekorrast okupeeritud
Eesti luteriusu kirikuga, ütles EELK
peapiiskop Konrad V eeni õpeta j ate
Florida seekordE© „talv" osutus
kõigi statistikate ja andmete kohaselt
rekordiliselt soojaks, kus kraadiklaas
pidevalt näitas varahommikustel
tundidel päeva madalseisuna
+21 ja -3-26°€ vahel. See soojuse pidev
\ dommeerimine tegi Miami rahvale
üllatuse 3-dal Näärikuu päeval,
mil termomeeter hommikul äkki näitas
H-7 kraadi.
Nii, et rahvuskaaslased Miami
Eesti-Ämeerika Kultuuri' Klubi hõlr
mäs said omi tegutsemisi tegutseda
vägagi mõnusas soojuses. Ja neid as-keldamisi
oli sealsel rahval aasta lõpupäevadel
ülirohkesti. Jõulukuu
teataval määral erakorraliseks sünd-museks
osutus Emma Uušen-Siiräki
kunstinäitus Miami Eesti Majas.
Kunstnik oli väljapanekul teinud
põhjaliku valiku, nii, et näitus osutus
väga mitmekülgseks ja huvitavaks,
-.i-- •
Koos kunstnikuga viibis Miamis
tema elukaaslane Walfried Siirak,
kes omalt poolt pakutuna pidas loengu
teemal „Pensiohäride probleemid".
Referaadis käsitles ta neid
probleeme ülevaatlikult. Ühtlasi analüüsis
ta võimalusi, kuidas oleks võimalik
pensionäride olukorda edaspidi
pärandada. Loengule järgnes mõnus
koosviibimine einelauas. .
Jõuluõhtu traditsioonilirie tähistamine
oli toonud rohkel arvul kokku
noori ja niende vanemaid. Koosviibimine
hargnes jõulupuu säras kodusena
ja südamesoojana. Tutvad jõululaulud
kõlasid enne ja pärast jõuluvana
külastamist, kes ilmus Elmar
Kalme isikus. Oodatud ,,peategelane''
jagas ohtrasti kinke, kusjuures kõi-
• ® o
sõbrataridele. Jõulupuu tuumikule
järgnes koosviibimine jõulutoitude-ga
einelauas, kus domineerisid muidugi
verivorstid ja hapukapsad ning
kus juhtivaima perenaisena toimis
Julie Leirhän. Kõlasid hoogsad ühislaulud
ja solistidega tõlgendasid Ve-ra
Oras, Saimi Vilbas, Aadi Lell ning
Karl Käfrolin. Klaveril esinesid Eu-genia
Rosenberg ja Tekla Petersone
— viimane l^ti rahvusest, kuid kauaaegne
eesti organisatsiooni auliige
teenete eest;
Tavakohane oli ka vana-aasta. ära- •
saatmine ja uustulnuka tervitamine.
Siin leidus seekordki rohkesti kalleid
külalisi „kaugelt põhjast" — Ka-nadamaalt,
kes tutvustasid kohapealseid
kaasrahvuslasi kõrgete lumehangedega
ja pakaste poolt jääga
käetud järvedega. Kõlasid hoogsad
ühislaulud, kus innukaks eestlauljaks
ja koorijuhiks osutus dr. Jüri
Kaude Gainsvillest, vanimast Florida
ülikoolist. Loteriil võitis peavõidu
abielupaar Potsepad Torontost. Samuti
pidas uue-aasta tervituskõne
tarmukas torontolane — Richard
Pulk. Tema sõnavõtu järele kõlas
vaimustatult ühine „Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm". Lauldi ja tantsiti hom-mikutundideni.
Perenaiste Anni See-bergi,
Valli Palmi ja Julie Leimani
poolt õli organiseeritud „rootsi laudja
see leidis rohkesti kasutamist ja
ohtrasti kiitust. ;'
• : ! : i :'. .Ha-ha-ha.".
GEISLIMGEN: („Meie Elu" kaastööliselt) — Käesoleva aasta 10. juunil . . . . . . . . ..
valitakse 410-liikmeline ' Euroopa Parlament, milles Saksa Liiduvabariik i P e ^ kiriku välisuksel, _ konverentsil Toronto'-
esindatud 81 liikmega. Sotsiaaldemokraatide partei on teinud teatavaks!
juba oma tippkiandidaadid eesotsas Sotsialistliku Internatsionaali presi<
dent Willy Brandtiga. Teisteks tippkandidaatideks on ametiühingute liidu
esimees Heinz - -Oskar.'" Vetter, metällitÖöliste ametiühingu esimees Eugen
Loderer ja prokommunistlikü noorsötside organisatsiooni endine esinaine
Heidemarie Wieczorek-Zeull
kogude riigid, mis traditsiooniliselt
on luterlikud, aga .piiratud rangete
kitsenduste,reegi ite ja .-.seadustega.
Ainsaks võimaluseks oma usku tun
„Kirjastus „Perioodika" poolt Tallinnas
välja antud ^Välismaalastega
j. Kultuurisidemete Arendamise ...Ühin^
l.gu" kalender 1978. a. kohta toob le-
't ada laa.bki. vai•d j mõ~n edve s' kir.ihkue-k ü™k ed^el "51—52. peapiiskop A.l-fred,
Soojus ja päike kahandasid siinset
ge nooremaks- kinkide saajaks oli jõulumeeleolu, kuid selle tegid tasa
nelja-aastane Billi Thomas, kes.usi- seltskondlikud üritused. Eriti hästi'
nasti. deklameeris „Oh jõulupuu"., õnnestunud E.E.L.K. Lõuna^Florida
Jõuluvanale, teataval, määral assis- koguduse jõulujümalateenistus. Vaa-teens
Klubi esindajana Meeta Sepp,; tarnata sellele, et kogudus on alles
kes andis kunagistele lastele, hüüd väga noor, oli .jumalateenistus kor-aga
osalt juba täiskasvanu mõõtme- :
räidätud hästi, õpetaja Priit Rebane
teni Yõrsunup;.. noortele, kes Klubi Tampast' pidas meelejääva teenistu-rahvuslikel
üritustel aastate .vältel' s e , ; mida kaunistasid solistid' Linda
olid esinenud küll rahvatantsijatena,.' Maldur esines^esmakbrdselt'siinsele
küll solistidena, küll näidendites, lein-; publikule. August Liivoja trömpeti-gina
üle Felix Oina eesti keele õppe-; soolod-öüd-yäga head Orelil saatis
raamatu „Basie Course. in Estonian" ; Mas Lesinskyv
- et nad ka edaspidi ei unustaks. Vahetult pärast teenistust.peeti ki-oma
etnilist keelt ja raamatut käsu-1 riku kõrval" saalis L;F.E. Koondise
taksid juhul, kui aja voolus juhtub i jõuluõhtu. Agarad : perenaised olid
kuskil; esinema .mõni lünk.,;]<Lokku valmistanud maitsva õhtusöögi. Saal
kingiti v20; raamatut. Igale, neist oli j ja lauad olid kaunistatud jõuludeko-
•sis.se kirjutatud Miami Eesti-Ameeri-,•'. ratsioonidega. Suureks elamuseks
ka Kultuuri .Klubi templiga varusta- | , l a s t e i e 0 Ü jõ l l]uvana, kellele esinesid
tud pühendus, et noored seda raama- Mart Lombard kitarril, Thomas Hin-no
akordionil, Monika. Viira ja Pee-
Kas nimetatud ilikiid omavad vas-,.' rahulda ametiühingute. funktsionää-1 nas.
msi
tes. n ing kodude p rivaal ses sel t skon- ToQmmga kiriutuse. pealkirjaga
,.EEL kiriku tegevusest". Tekstis ja
v,ö l - v n i i f i h t c m ^ i P , n W Q > M i ; ; i rj „ •• i C 1 TT , - , ' allakirjutaja tiitlis'esineb nimetus v a, k\ atiiiJvatsiooni - ,Lu.i oopa poli.i-.-rc. . . . .. Peapiiskop Edgar Hark arvestab -... v ' •• R - T x • v < - M ' -
tii-^ ; n v ; m ; , Q w i;;;n;,n„ x / \ . - , A : ' . ' c*. M A -T - A U ' i , - - - I T \ ',- . ^n A tika juaiimiseks, oa .kus- tav. Krad- Streik on põhjustanud miljonites- aktiivseid-uterlasioevat 2500„0„0 , te•e '
besti bvangeeliumi Lutenusu Kink.
tut ka tegelikult rakendavad ja ühes
sellega mälestavad; episoode; nooni- l e r v i i r a laulsid. Kõige noorem esisest,
kus nad aktiivseina: lõid õhinal n e j a viieaastane Veronika Riisma-kaasa
rahvuslikel aktustel ja t e i s t e l | l a i l i i s k a k s laulu. Julge esinemise jä
üritustel. Ka on too m ä r k i m i s v ä ä r n e v h e a eestikceie oskusega- kujunes ta
> lasti omavad,nad aga võimeid; klassi- jse ulatuvaid kahjusid-rahYamajahdu- tudes sellele -kui palju koguduste Niisugust, kirikut praegu okupeeri?
• võitluse süvendamiseks Euroopa foo- j" ses. Kui' streik edasi -kestab, -siis onlliikmed vabatahtlikult-' kirikule^ma- tff C1 / " ^ V 0 ^ kiriku amet-rumil,;
kuna•vaji.misyõitiu§e prpgräm-fpaijud citeyõtted' s u n n i b abi annavad; Need.toe-S-if;!]™;-0^^
mis seisavad; .35-tu.nnilise töönädalalüle iühitööle ning ;ostma terast.valis- tušed ongi kiriku ainukeseks tulüal-1 • S ' i s i t e e u n ' K a t k e
sisseviimine Lääne-Euroopas kui ka j maadest, mida- saab .teha ainult pi- likaks. Nendest peab piisama püha-lökaudi,
keeld esikohal. Teatud 'küsi-Jkaaialiste ^ostulepingute;, sõlmimise- kodade ülajpidamiseks, vaimulikele
riiärgi all seisab ka IVilly • Brandti-; ga. Seega; saevad ametiühingute as- palga maksmiseks jne. Venemaal on
kandideerimine.. Pärast; naasmist Ka-jjamehed hoolega oksa, miüel istuvad ju; pühapäevakoolid, - leeriõpetus ja
nadast .s.aiÄtä^südameih-fartti,:viibis.( \ '- -r . | kirikute sotsiaalne töö: keelatud
mõne nädala haiglas ning sõidab jä- Teleris on näidatud pilte strei-selle
kiriku.seadusest:'
„Eesti NSV-s tegutseva Evangeeliumi
Luteriusu Kiriku' põhikiri, antud
ELK Kirikukogu poolt 1949. a.
oktoobrikuu 23 p. I Üldmäärused
rclraviks pikemaks .ajaks Lõüna-prantsusmaale'.
• ..' '••; •
Uniooniparteide. 'kandidaadid; on
veel selgumata. Ühe kandidaadina on
nimetatud end.. Baaden-Würtlembergi
liidumaa, haridusminister Hahn,
kes pärit Eestist. Selgunud on CDI]/
CSU valimisparooi: „Õnn ; inimkonnale!"
Baieri CSU esimees ja praegune
/peaminister MFranzJosef
Strauss nimetas seda väheütlevat parooli
tabavalt purgipiima reklaamiks.
Loomulikult on selgunud juba
parlamendi liikmete tasu küsimus,
Sakslastel On see 12.000 marka kuus,
prantslastel poole vähem.
Uniooniparteide poolt on avaldatud
põhjendatud kartust, et saksa
sotsiaaldemokraadid võivad Euroopa
Parlamendis moodustada ^rahvarinde"
koos itaalia ja prantsuse kommunistidega.
Seda kartu$t aitavad
põhjendada sotsiaaldemokraatide
' tippkandidaatide nimed.
Elanikkonnas onl huvi Euroopa
Parlamendi valimiste vastu äärmiselt
väike. Parteid arvestavad, et valimisest
võtavad osa urnides pooled hääleõiguslikest.
Euroopa. Parlamendi
eelkäija — Euroopa N õ u k o g u m is
• tuleb ajuti kokku Strassbürgis, ei ole
suutnud1' rahvast veenda ega parlamendi
vajadust õigustada.
Alates novembrikuu lõpust streigivad
NördrheimWestfalenis, Breeme-riis
ja Osnabrückis terasetöölised.
Tegemist pole üldstreigiga, vaid lokaalsetega-
teatud tööstustes. Strei-gist
ja lõkaudist on. tabatud umbes
80.000 .töölist: MetällitÖöliste ametiühingu
peanõudmiseks on matemaatilisele
loogikale vastukai^ nõudmine:
35-tunniline töönädal, kusjuures
palgad ei langeks 5 tunni töötasu
võrra, vaid tõuseks "5 protsendi võrra.
Samaaegselt nõutakse 30 tööpäeva
palgalist puhkust aastas ja lokau-di
keeldu. Tööandjate poolt on teh
tud teatud järeleandmisi, kuid see ei
gist, mis äratanud mõtlevas koduni-1 väikesed . soomekeelsed luteri kogukus
jälkust.' Esiteks agressiivsed, düsfed Leningradi lähistel :ja Petro
klassivõülusest nõretavad ässituskõ- köis, Karjalas.'.Lati vennäskirikus on
ned; ametiühingute ; agitaatorite liikmete arv umbes 300 000 ja- see
poolt, mis meenutavad pilte Vene-r töötab samadel tingimustel kui Ees
.maa revolutsioonipäevilt. Teise jah-|t ; k i r i k ; aga Riia-.katedraal pole
rnatama paneva pildina näidati strei
gipösti jõulupühade, ajal. Meestesal
ga ees seisis.jõulupuu, mille okstele
olid. küünlade asemel '•'kinnitatud
klassivõitlust õhutavad plakatid
„töörahva" rusika piltidega.
§1. Evangeeliumi Luteriusu Kirik
Peapiiskopi alluvusse kuuluvadka E e s t i ^sV-s on oma seesmises elüä
iseseisev , ;. episkopaal-sinodaalse
ä r struktuuriga, kirik.
; § 2. Evangeeliumi Luteriusu Kirik
raamat koostatud sellisena, et avanevad
kõikkülgset! võimalused, selle
köite kaudu eesti keelt tutvustada ja
õpetada ka muulastest sõpradele ja
El
MINGIT ; , ' : ;
KOMPROMIISSI. ..:
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918
Hesseni liidümaapäevas on 110 liiget.
Nendest on 69 ametnikud või
riigiteenijad. Töölisi on maapäevas
ainult üks, ehkki on tegemist sotsiaaldemokraatide
ja n.n. liberaalide
Kuna rahvasaadiku amet ei pane I koalitsiooniga. Maapäevas esindatud
kedagi higistama, ehitati Münchenis ametnikud ja ametiühingute funkt-
Baieri maapäeva juurde^ saun, mida sionäärid saavad kogu legislatuuri-seni
kasutasid ainult mehed. Oma- perioodi vältel oma palga edasi ning
pärasel viisil demonstreeris naiste võivad pärast lahkumist maapäevast
üheõiguslust 30-aastane maapäeva- jätkata oma elukutset; Umbes sama
liige Carmen Köning,; kes ilmus eeva- i u g u o n k a Liidupäevas, kus 518 rali-kostüümis
meeste sauna. Umbes 15
minutit pakkus noor ja ilus rahvasaadik
silmarõõmu higistavatele rahvasaadikutele.
Nüüd higistavad
Baieri maapäeva liikmed küsimuse
kallal, kuidas legaliseerida maapäevas
segasauna. Baieri maapäevas on
kogusummas 16 naist.; Samaaegselt
tahetakse kõrvaldada mõnes. Baieri
katoliku kirikus olevad plakatid,
milledega keelatakse naistel ja äja-ealistel
minna kiriku empoorüe.; |
Bundeswehri univormis tahtis üks
sõdur võtta osa oma onupoja laulatusest
ühes evangeelses kirikus Essenis.
Kiriku vikaar saatis sõduri kirikuukselt
tagasi põhjendusega, et univormis
ei tohi kirikusse tulla. Sõdur
laenas ühelt pulmaliselt erakuue,
mis järele ta tohtis astuda üle pühakoja
läve. Vahejuhtum kutsus esile
suure meelepaha sõdurite ringkondades,
kust esitati 'kaebus noore ki-rikhärra-
hakatise vastu. Kõrgemad
kirikutegelased kavatsevad distsiplinaarkaristust;
isemoodi vikaari vastu,
kes ütleb ennast olevat sõjaväeteenistuse
vastase.
vasaadiku hulgas ainult 8 töölist ja
60 protsenti ametiühingute liikmeid.
Üks .ajaleht avaldas sünge ettekuulutuse:
varsti istuvad ainult riigiametnikud
ranvaesindustes ning bürokraatia
kontrollib' ennast ise. Samal;
ajal kurdavad rahvasaadikud rahva
hulgas kasvava riigitüdimuse üle
(Statsverdrossenheit). Üks selle tüdimuse
põhjustest ori see, et parlamentides
istuvad eluvõõrad- teoreetikud,
kes elu näinud koolipingi ja bu-rootooli
perspektiivist.
Bundešvvehr saab lähemas tulevikus
väli- ja nokkmütside asemel baretid,
teatas hiljuti kaitseministeerium.
Seni olid baretid ette nähtud
ainult tankiüksusteie ja langevarjuritele.
Vastavalt väeliigile on baretid
mustad," rohelised, bordoopunased,
korallpunased ja tumesinised. Merevägi
säilitab oma traditsioonilise uni-
Eesti N.SV-s ühendab, evangeeliumi
luteriusu kodanikke, keda loetakse
tema liikmeteks".
Tsiteerin nüüd ühe teise kiriku
seadust: -
•,,Eesti Evangeeliumi .Luteri .Usu
Kiriku põhimäärused,! osa, Kirik:
§ 1. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu
Kirik on vaba rahvakirik, kellel on
enesekorraldamise ning omavalitse-mise
õigus..;Temasse kuuluvad.kõik
Eesti Evangeeliumi Luteri • Usu Kiriku
olemasolevate koguduste,'liik-med".
Kõigepealt peab konstateerima, et
tsitaadid pärinevad kahelt kirikult.
Kummalgi on oma nimi ja oma seadus.
Nimed erinevad ja seadused ka.
Neid eraldab veel kodakondsus, sest
peab olema „Eesti NSV" kodanik,; et
võida olla ,,ELK .ENSV" kiriku liige.
Alfred Tooming kirjutab õigesti:
„Nii on Eesti Evangeeliumi Luteriusu
Kink kõiki luteriusu eestlasi
teeniv ja esindav organisatsioon".
EELK-1 ei olnud Eesti Vabariigis
ega ole paguluses kodakondsus liikmeksoleku
kriteeriumiks. .
Kuid! Tooming kirjutab edasi:
1 „Meie rahya--;hüvides õieks. Vajalik
kirikuelu korraldada kooskõlastatult
nii kodumaal kui ka väljaspool kodumaa
piire". ;
Nüüd saame aru,, miks okupeeritud
Eestis kasutatakse meie nime.
ELK,: ENSV sirutab oma käed meie
poole samuti' nagu Moskva patriarhaat
tahab välismaal olevat ortodok-si
kirikut oma valdusse saada.
Armastame oma ametivendi; Armastame
oma kirikut. Armastame
; 2S W E S T M O R E DR. y v
S I H T E 4 0 4 , ; R E X D Ä L E ! .
Ont/M9V 3YT Tel. 7454^2?
publiku lemmikuks. Vaga hästi esi-nesid
ka Monika ja- Peeter'Viira. '
: ' • • • • • • ' • ' ' ' • '
. ; .• . . . . . . .
. Uueaasta vastuvõtt toimus kahes
suuremas keskuses, Miami Eesti Majas
ja suures jn ood sa s. Saksa-Ämee-rika
klubis Hollywoodis, kus oli eestlastele
reserveeiitud omaette osa. Sel
aastal oli eestlastele ainult piiratud
arvul kohti, kuna soovijate arv üle-tas
kohtade arviu Lepiti kokku Saksa
klubiga, et tuleval aastal - võime '
saada niipalju kohti, kui soovime.
- ' - • ' - ^ •'••; . - ' ' . /'
Lõuna-Florida Eestlaste Koondise
korraldusel toimub. Ipussisõit Ta ninasse,
Busch Gardeni .ja küllasõit
Kesk.-Florida Eesti Seitsme. Sõit on-kavandatud
2 päeva ja üks,öö, 3—4-
dal veebruarini. Sõit toimub Kesk-
Fiorida Eesti Seltsi kutsel, et; luua
tihedamaid sidemeid kahe seltsi v1 -
hel. Et buss võtab peale ainult 40 iiri-.
mest, palutakse kohad ette reserveerida.
Lähemat informatsiooni saab
tel. 463-5861 või Koondise aadressil
Box .4714 Ft. Lauderdale Fla. 33338.
. „MEIE ELU"
• itiqejacl. ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
vormi, ehkki endine kaitseminister
Leber kavatses lasta mereväelased; "eesti rahvast ja armastame Eestit,
riietada maaväe lõikega univormi, j Tahame, nendega suhelda, kuid ilma
See kava põrkus mereväelaste mas- nende vahetalituseta) kes ei lase
siivsele vastuseisule, mida kaitsemi-' eesti rahval elada nii nagu eesti rah-nister
pidi aktsepteerima; ! vas seda ise tahab. Meil ei saa olla
Ä vahekorda võõra võimu pärast"
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi, —-Tellige ja lugege „MEIE ELU". — ^Nõudke. „MEIE; ELU"
proovinumbreid./— ....-:;..'•.•'*.•'••'.> ;
„MEIE ELU" tellimishinnad Kanadas: 1 a. S24.00,. 6 k. $13.00,
3 k. $8.50 USÄ-sse: 1 a. 26.06, 6 k. S14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. S30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$13,50, 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $14.50,6 k. $7.25.
LennupoStilisa Ulemeremäadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75. '
8
,'.; ,>MEIE ELU" TALITUS ;
958 Broadview ^ye.> Toronto, Ont..M4K 2R6, Canäda
Tellimiskupohg: ;
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress: • • • « • o o s » t i « ) « i i ) i i t o o > 4 t « i i i « - * « i » « i • • • « • • • « « i i i t i « i i i * * c * o * B « O D « a o » * * » « * < t a o « « t o * t t * * * i
(Allkiri)
mi i ml i m a mix DXEEUE)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 18, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-01-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790118 |
Description
| Title | 1979-01-18-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
r
(1510) 1979;
Ilgele ulatu-äloos.
Eest-lahti
kistud
lool oli; jää-
Imise vastu,
[es ehitama
|kule langes-täitmisest
id esimene
likunud pa-
(iselt tähtsa
P39,; a. võis'
mõju ronilt.
Meie to-leval
aastal.
Us esimese
la esimeses
lölgu Eesti
Išattarvita-lks,
vajälme
likült astuk-togudustele
>
Itituudi aas-lus
õnnestu-
[tkuna, pee-ttliku
noor-osavõtma
oma eesti
ieid me pa-piires
ka
"•••.'•X.-:
lvuslikuks
rida Eesfl
i. Meie rahv
õnnistusi
PUHM •
raost
|ud kõigile
Poola on
teele, kuhu
i. President
palju oma
Imas kui ta
dde konve-blt
teatas,
Irvamisel ja
Ist.-.'
Iisraeli ja
tu tuua, et
ti alustada.
saatis sin-
I sondeerida
InSmith se-lüd
olukor-yalitseda
/
ide enamu-
[us valgeid
|jekti poolt
_). jaan. Sel- •
Ih'koos kol-ion
välmis;
lu\ konsti-l,
siis tule-
Mimised 20.
mees üks
iNõmmik
itis
iti
Ima traciit-puudutas
;
suhteid
[ahekorrad
iix\aga. N . . .
:es seisab
kogu rahel
. majan-priga.
I välismaa-a
näitama
olevat see ;.-:'
|skiit prae-,
iie; mille'.
ištuse või-j
tuumarel-m
pärast.
JSÄ-sja nii
II 1 ep i liit
atkäsita-üldkoos-
SO-ndatele
Inimkonna
lade laste'
tööpuudu-ks
põhju-e
majan-
Kekkonen
siin prae-uks
pöör-iühingute
et koosil
heaolu
;se, et see
ja ameti
il võitlust
„Meie Eto" nr. 3 (1510) 1979 NELJAPÄEVAL, 18.
1
1
.-I t
E
Erast Idla loobumine Esto '80 liiki^mislavaistuiise juhtiimsest tuli halva
üllatusena ütles Evelyn Koop ,3Äeie Elule". Meelsasti oleks tahtnud näha
tema loomingut, mis kindlasti oleks pakkunud midagi uut.
-Alles see oli kui koos Toomas Metsalaga
viibisime Stokholmis ja kõnelesime
sellast suuriavast.üsesL Ernst
Idla näis siis olevat täis hoogu. Nüüd
aga seisame olukorra ees kus tuleb
.alustada algusest peale. Kevadel kavatsen
sõita Rootsi, et koos Leida
Leesmentiga kava viimistleda.
KalevEstiehne juht omab hea ülevaate
eesti võimlejate tegevusest kõigis
keskustes ja arvestab umbes 250
esinejaga, mis on küll märksa vähem
kui senistel ülemaailmstel Eesti Päevadel,
kuid piisav Stokholmi jääho-kiväljaku
jaoks, kus liikumislayas-tus
toimub. Ta arvestab ka rahvatantsijatega,
kes tõenäolikult arvuliselt
annavad suurema panuse. Tihe
koostöö on juba olemas nende juhi
Toomas. Metsalaga.
Evelyn Koop on arvamisel, et tõenäolikult
Kanada eesti võimlejad l ii
; kumislavastuse iiaami annavad ka
omaette osa.
Metsala ja Evelyn Koop tegid ettekande
päev varem Ernst Idla juures
peetud nõupidamisest kus neid tutvustati
lükumislavastuse esimese
^kondikavaga", mille nad leidsid hea
olevat ja Ernst Idla ise koostöötah-teline.
Nad avaldasid soovi, et Ernst
Idla teeks lükumislavastuse rezhii
Valikrühmade esinemisi organisee
riks Harry Eichhorn.
Peakomitee juhatuse koosoleku läbirääkimiste
osas küsis A. Meerik:
Kas võime nentida, et eilse kokkusaamisega
on loodud vajalik koostöövorm
lükumislavastuse, läbiviimiseks?
Evelyn Koop ja Toomas Metsala
vastasid: Ja.
Edasi Ä. Meerik küsis: Kas võib
öelda, et hr. Idla jääb selle juhiks?
Evelyn Koop vastas: Absoluutselt.
Umbes kolm nädalat hiljem — 13.
nov. peetud koosolekul esitas R. Nor-vell
vahepeal tulnud Ernst Idla loo-'
bumiskirja. . ,
R. Norvell Peakomitee esimehena
vastas Ernst Idlale avaldades: arvamist,
et Idla kiri 2. novembrist peab
olema rajatud arusaamatusele või
puudulikule informatsioonile ja ühtlasi
lootust, et Idla lükumislavastuse
läbi viib. Ernst Idlalt tuli vastus, et
ta jääb oma seisukoha juurde.
Esto '80 Peakomitee ringkonnast
seletatakse, et otsuse tegemine lükumislavastuse
osas venis selle tõttu,
etw Idla-Center oli esitanud eelarve.
235.000 kroonise puudujäägiga.- Ettenähtud
puudujääk oleks - tulnud kat-üllatusena,
sest nädalapäevad varem ta Peakomiteel, või siis tõsta ürituse
— 24. okt. peetud koosolekul Toomas pääsete hinda jne. '•' :•
TIIBKLAVERID PIANIINOD
,:Forster. ],£.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordiošdd ja teised
MUUSIKARIISTAD -
Üürimine.
IS TtGUTSETI SOOJAST „KÜU»A iil
of iausic Ltd.
333 Queen St. W„
Tel. 3
Toronto 133,
3-W66
äeva Eestis
Miks Entst Idla loobus?
Oma kirjas Esto-80 Peakomiteele
2. novembrist 1978 ta ütleb, et kuigi
ta lükumislavastuse rezhii ja koreo
graäfia väljatöötamisega, alustas
poolteist; aastat tagasi, selgus 19. jä
20. oktoobril 1978 -peetud koosoleku
tel, et Peakomitee, juhatus ei olnud
veel teinud otsust sellise lükumislavastuse
läbiviimiseks Ernst Idla juhtimisel.
Kuna kavad olid kinnitamata/
leidis Ernst.Idla.fet see teeb võimatuks;
lükumislavastuse rakenda:
mise töö ja palus vabastada.
Peakomitee juhatusele tuli see kiri
:SEI
Pijskopiriit ko^s vene au
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) Vene miilits oli seisma pandud
Tallinna Toomkiriku kõrvale, et liiklust juhtida mka vaimulike protsessiooni
loogeldades üle väljaku pühakoja ukse poole kus Ustavad koguduse
liikmed ootasid sügiseses jahedas ilmas, et näha uut ülemhingekarjast
— toimus Eesti luteri kiriku peapiiskopi Edgar HarM ametisse seadmins,
kirjutab soome ajaleht.
0 o
i ! a.-a
Kitsendustest hoolimata on luter:
lik kirik oma positsiooni ateistlikus
N. Liidus säilitanud — aga millise...
,.; — Meie oleme ju harjunud Nõukogude
ühiskonnas tegutsema, sest
oleme nõukogude võimu all elanud
aastast 1940 saadik, välja arvatud
Saksa okupatsiooniaeg. Pole tõsi, et
inimesi nende usu tõttu Nõukogude
Liidus rõhutakse, ütles Eesti uus
peapiiskop Edgar Hark ametiriided
seljas, piiskopirist ja kaks vene aumärki
rinnal pressikonverentsil, mis
korraldati kodu- ja välismaa ajakirjanikele
enne õnnistamistalitust.
Peapiiskop rõhutas lojaalsust N! Liidu
välispoliitikale 'ja vältis hoolikalt
kritiseerimast usu alistatud olukor
da Venemaal. .. >
Kuivõrd alistatud on kirik Eestis,
selgus, kui teatavaks sai, et ka Hark,
nagu ta ametivennad Vene Ortodok-sest
kirikust, on kirjutanud alla dek-laratsiponile
neutroonpommi: (tähendab
— USA), vastit;
Ühe vene ajakirjaniku küsimusele
usulisest tagakiusamisest NSVL-s .'ta
vastas •eitavalt. Pärast, kui välja tä-|
navale jõudis, mähkis ta kaelarätiku'
oma vaimulikü-krae peale hing nööpis
kinni oma mantli • piiskopiristi
varjates. Näib/ et Usuvabadus lõp-enäm
luterlaste kasutuses, vaid juba
kaua aega tagasi muudetud kontserdisaaliks.
Eesti luterlik kirik N. Liidus on vä-hemuskirik
ja nagu ütles peapiiskop
Hark: -V'-U^"'
— Varem oli kirikul rohkem liik
meid Paljud vaid nimeliselt. Praegu
on koguduse liikmeid hoopis vähem,
need aga on tõesti aktiivsed usklikud/
V,' .
Luterliku Maailmaliidu Euroopa
osakonna: sekretär taanlane Poul
Hansen, kes hiljuti lõpetas kolmanda
ringreisi luterlaste',juurde-N, Liidus,
ütles: :
— Balti luteri kirikud hakkavad
jälle tõusma sellest madalseisust, kuhu
nad 1960-ndate .aastate keskpaiku
vajusid. Tollal kirikute külastajateks
olid ainult vanad, nüüd aga lisandu-vad
nii laste ristimised, kiriklikud
laulatused kui ka leerid.
X I
aCS
Kõneldes vahekorrast okupeeritud
Eesti luteriusu kirikuga, ütles EELK
peapiiskop Konrad V eeni õpeta j ate
Florida seekordE© „talv" osutus
kõigi statistikate ja andmete kohaselt
rekordiliselt soojaks, kus kraadiklaas
pidevalt näitas varahommikustel
tundidel päeva madalseisuna
+21 ja -3-26°€ vahel. See soojuse pidev
\ dommeerimine tegi Miami rahvale
üllatuse 3-dal Näärikuu päeval,
mil termomeeter hommikul äkki näitas
H-7 kraadi.
Nii, et rahvuskaaslased Miami
Eesti-Ämeerika Kultuuri' Klubi hõlr
mäs said omi tegutsemisi tegutseda
vägagi mõnusas soojuses. Ja neid as-keldamisi
oli sealsel rahval aasta lõpupäevadel
ülirohkesti. Jõulukuu
teataval määral erakorraliseks sünd-museks
osutus Emma Uušen-Siiräki
kunstinäitus Miami Eesti Majas.
Kunstnik oli väljapanekul teinud
põhjaliku valiku, nii, et näitus osutus
väga mitmekülgseks ja huvitavaks,
-.i-- •
Koos kunstnikuga viibis Miamis
tema elukaaslane Walfried Siirak,
kes omalt poolt pakutuna pidas loengu
teemal „Pensiohäride probleemid".
Referaadis käsitles ta neid
probleeme ülevaatlikult. Ühtlasi analüüsis
ta võimalusi, kuidas oleks võimalik
pensionäride olukorda edaspidi
pärandada. Loengule järgnes mõnus
koosviibimine einelauas. .
Jõuluõhtu traditsioonilirie tähistamine
oli toonud rohkel arvul kokku
noori ja niende vanemaid. Koosviibimine
hargnes jõulupuu säras kodusena
ja südamesoojana. Tutvad jõululaulud
kõlasid enne ja pärast jõuluvana
külastamist, kes ilmus Elmar
Kalme isikus. Oodatud ,,peategelane''
jagas ohtrasti kinke, kusjuures kõi-
• ® o
sõbrataridele. Jõulupuu tuumikule
järgnes koosviibimine jõulutoitude-ga
einelauas, kus domineerisid muidugi
verivorstid ja hapukapsad ning
kus juhtivaima perenaisena toimis
Julie Leirhän. Kõlasid hoogsad ühislaulud
ja solistidega tõlgendasid Ve-ra
Oras, Saimi Vilbas, Aadi Lell ning
Karl Käfrolin. Klaveril esinesid Eu-genia
Rosenberg ja Tekla Petersone
— viimane l^ti rahvusest, kuid kauaaegne
eesti organisatsiooni auliige
teenete eest;
Tavakohane oli ka vana-aasta. ära- •
saatmine ja uustulnuka tervitamine.
Siin leidus seekordki rohkesti kalleid
külalisi „kaugelt põhjast" — Ka-nadamaalt,
kes tutvustasid kohapealseid
kaasrahvuslasi kõrgete lumehangedega
ja pakaste poolt jääga
käetud järvedega. Kõlasid hoogsad
ühislaulud, kus innukaks eestlauljaks
ja koorijuhiks osutus dr. Jüri
Kaude Gainsvillest, vanimast Florida
ülikoolist. Loteriil võitis peavõidu
abielupaar Potsepad Torontost. Samuti
pidas uue-aasta tervituskõne
tarmukas torontolane — Richard
Pulk. Tema sõnavõtu järele kõlas
vaimustatult ühine „Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm". Lauldi ja tantsiti hom-mikutundideni.
Perenaiste Anni See-bergi,
Valli Palmi ja Julie Leimani
poolt õli organiseeritud „rootsi laudja
see leidis rohkesti kasutamist ja
ohtrasti kiitust. ;'
• : ! : i :'. .Ha-ha-ha.".
GEISLIMGEN: („Meie Elu" kaastööliselt) — Käesoleva aasta 10. juunil . . . . . . . . ..
valitakse 410-liikmeline ' Euroopa Parlament, milles Saksa Liiduvabariik i P e ^ kiriku välisuksel, _ konverentsil Toronto'-
esindatud 81 liikmega. Sotsiaaldemokraatide partei on teinud teatavaks!
juba oma tippkiandidaadid eesotsas Sotsialistliku Internatsionaali presi<
dent Willy Brandtiga. Teisteks tippkandidaatideks on ametiühingute liidu
esimees Heinz - -Oskar.'" Vetter, metällitÖöliste ametiühingu esimees Eugen
Loderer ja prokommunistlikü noorsötside organisatsiooni endine esinaine
Heidemarie Wieczorek-Zeull
kogude riigid, mis traditsiooniliselt
on luterlikud, aga .piiratud rangete
kitsenduste,reegi ite ja .-.seadustega.
Ainsaks võimaluseks oma usku tun
„Kirjastus „Perioodika" poolt Tallinnas
välja antud ^Välismaalastega
j. Kultuurisidemete Arendamise ...Ühin^
l.gu" kalender 1978. a. kohta toob le-
't ada laa.bki. vai•d j mõ~n edve s' kir.ihkue-k ü™k ed^el "51—52. peapiiskop A.l-fred,
Soojus ja päike kahandasid siinset
ge nooremaks- kinkide saajaks oli jõulumeeleolu, kuid selle tegid tasa
nelja-aastane Billi Thomas, kes.usi- seltskondlikud üritused. Eriti hästi'
nasti. deklameeris „Oh jõulupuu"., õnnestunud E.E.L.K. Lõuna^Florida
Jõuluvanale, teataval, määral assis- koguduse jõulujümalateenistus. Vaa-teens
Klubi esindajana Meeta Sepp,; tarnata sellele, et kogudus on alles
kes andis kunagistele lastele, hüüd väga noor, oli .jumalateenistus kor-aga
osalt juba täiskasvanu mõõtme- :
räidätud hästi, õpetaja Priit Rebane
teni Yõrsunup;.. noortele, kes Klubi Tampast' pidas meelejääva teenistu-rahvuslikel
üritustel aastate .vältel' s e , ; mida kaunistasid solistid' Linda
olid esinenud küll rahvatantsijatena,.' Maldur esines^esmakbrdselt'siinsele
küll solistidena, küll näidendites, lein-; publikule. August Liivoja trömpeti-gina
üle Felix Oina eesti keele õppe-; soolod-öüd-yäga head Orelil saatis
raamatu „Basie Course. in Estonian" ; Mas Lesinskyv
- et nad ka edaspidi ei unustaks. Vahetult pärast teenistust.peeti ki-oma
etnilist keelt ja raamatut käsu-1 riku kõrval" saalis L;F.E. Koondise
taksid juhul, kui aja voolus juhtub i jõuluõhtu. Agarad : perenaised olid
kuskil; esinema .mõni lünk.,;] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-01-18-03
