Meie Elu = Our life, January 18, 1979

              NELJAPÄEVAL, 18.- 1ÄÄNUAR3L THÜRSDAY, JM XJARY
aasa.
„Meie Elu" nr. 3 (1510) 1979
'OROTO EESTI ÜHISPÄ!
Eesti Ühispanga asutamise mõtet maalased koos käisid, uurides^ seal
Torontos käsitleti jutja 1952 a. suvel, laenule antavat emakeelset kirjan^
lad pagulastena Kanadasse asunud dust, ehk ostsid :šeaL;müügiI olevaid
iihistegelased olid kokku tiilnudNia- sõlgi ja hahatö niisa-gara
kose Jahedal asuvale väljakule,
et tähistada eesti ühispangänduse 50^
dat aastapäeva. Konkreetsed sam­mud
aga selleks astuti 1953. a., 17-dal
septembril, kui endine Eesti Ühiste­gevuse
koja peasekretär Artur Ek-foaum,
peale Vana-Andrese kiriku
seltskondlikes ruumes peetud loen­gut:
/^ühistegevus ja selle rakenda­mise
võimalusi IpaguJuses^ tegi ette­paneku
asutada Torontos eesti ühis­pank.
Loengule ilmunud kuulajas­kond
oma sõnavõttudes üksmeelselt
kinnitasid seda vajadust ja valisid
eesti ühispanga asutamise eeltööde
läbiviimiseks viieliikmelise toimkon­na
koosseisus: Ä. Ekbaum, J. Künna­puu,
H. Tanner, A. Šprenk ja E. Krii­sa.;.'.;.
:^ ] ] : - c.
Juab 17. jaanuaril, 1954 a. leidis
aset Vana-Andrese kiriku seltskond­likes
ruumes Toronto Eesti Ühispan­ga
asutamise peakoosolek, kus toim
konna esimees Artur Ekbäüm teatas,
et 8-dal detsembril, 1953 a. on vasta­vate
seaduste alusel Ontario valitsus­asutuse
poolt inkorporeeritud To­ronto
Eesti Ühispank, ametliku nime
all: Estonian (Toronto) Credit Union
Ltd. Sellest asutamise peakoosole
kust võtsid osa 58 liiget, kes kinnita
sid ühispanga põhikirja ja valisic
tihispahga tegevuse alustamiseks va­jalikud
panga organid. Juhatusse va
liti kodumaal ühistegevuse ja pan
". ganduse alal juhtivalt tegevad olnuc
isikud: Ä; Ekbaum, H. Tanner, E
Kuutma, J. Künnapuu ja; V. Erne
saks. Põhikirjas ettenähtud krediidi
komiteesse valiti G. Orav, Š. Veiden-jhaum;
H. Urm, A. Sprenk ja E ; Krii­sa.
Viimane, kes lahkus krediidiko
miteest juba panga tegevuse esime­sel
kuul, asendati E. Kurisega. Reviš
joni komisjoni valiti: E. Riisna, K
Randlaid ja E. Saarekivi. Nendest
ühispanga organite liikmetest on viis
juba elavate: kirjast lahkunud! Nen­de
asemele on valitud uued, kes ön
; sama andumusega lahkunute tööd
. jätkanud. :. ; "••.'•'.{ . .
• TEGEVUS ALGAB .-\'-X~
v Neli nädalat hiljem,' s.o. 11-dal
veebruaril. 1954 a., alustas ühispank
tegevust. Vana-Ändrese kiriku ühes
seltskondlike ruumide kõrvaltoas,
kus enne panga organite saabumist
üks noorte grupp oli parajasti lõpe­tamas
rahvatantsu harjutusi, alusta­sid
panga valitud organite liikmed
ettevalmistustega Toronto , Eesti
Ühispanga ametlikuks avamiseks.
Ühest panipaigast leidsinele mõned
pukid millele .asetasime•'•lauad; ühe
juhatuse, teise krediidikomitee ja
•kolmanda revisjoni komisjonile, kui­gi
viimasel ei olnud, esialgu, veel mi­dagi
revideerida. Vahepeal oli üks
meist leidnud sobiva papitüki, selle­le
maalinud „Toronto Eesti ühis­pank"
ja kinnitanud selle kõrvalruu­mi
uksele, et kiriku seltskondlikes
ruumes viibivad inimesed oleks tead­likud,
kus see värskelt asutatud ühis­pank
õieti asus.
Kõik vajalikud V ettevalmistused
tehtud, astusid ühispanga organite
liikmed kiriku suurde seltskondlik­ku
ruumi, kuna soo oli koht kus nel­japäeva
õhtuti tol ajal meie' kaas-muti
omavahel. Peale lühikest selgi
avat sõnavõttu ühispanga tähtsusest
a tulemustest kodumaal ja setye va-adusest
siin paguluses, avati pank
operatsioonideks. Nii mõnigi nen­dest,
kes sel; õhtul seal viibis: 'võis
kahelda, et kuidas, saab ilma. nimeta­misväärse
kapitalita (koosnes see ju
ainult asutamise peakoosolekul 58
iikme poolt viiedollarilistest osa­maksudest
ja ühest saja dollariisest
hoiusest) hakata ühte rahaasutust
võõrsil ülesse ehitama. Panga valitud
organite liikmed võtsid aga asja tõsi­selt
ja juba enne kui jõudsime lauda­de
taha/istet võtta, tülid nii mitmed­ki
suurest "saalist kuulama, kui palju
ühispank maksab hoiustelt interessi
ja millised on laenu saamise tingi­mused.
See omakorda kinnitas, et
meie inimesed juba kodumaal olid
Õppinud hindama majandusliku jõu
koondamist ühistegeliku ettevõttena.
Seda kinnitas ka juba esimesel õh­tul
mõne hoiuarve avamine ja ühe
200 . dollarilise laenu väljaandmine!
Teine õhtu ühispanga operatsiooni­deks
leidis aset „Meie Elu".ruumide
tagatoas kus päeva; ajal töötas lehe
toimetus. Meie-ametlikuks aadres­siks
oli „MeieEiü" asukoht s.o. 697
Bay Street kus ühispank oli avatud
operatsioonideks esmaspäeva õhtu­tel
ja Vana-Andrese kiriku seltskond­likes
ruumes, neljapäeviti. Kuna meil
puudus alaline ruum, sus oli kogu
panga asjaajamisega ühenduses ole­vad
liikmete ja arvete kaardid, samu­ti
vajalikud planketid ning kassa,
ühes väikses kohvris, mis oli panga
asjaajaja J. Künnapuu valduses ja
rändas tema elukoha ja Vana-Andre­se
kiriku ning „Meie Elu" büroo va­hel.
See kestis kuni pänk suutis 1955
a. kevadel osta tulekindla rahakapi
millest peale, ühispanga tegevus 1960
a. suveni leidis aset 697 Bay Street'il.
KITSASTES OLUDES
Esimene ühispanga tegevusaasta,
s.o. 11. veebr.—31. dets. 1954, lõppes
ligemale 44,000 dollarilise äriseisuga.
Panga asjaajamise, seisukohast kul­ges
esimese aasta tegevus õige kit­sastes
oludes. Samas ruumides kus
toimusid operatsioonid, tuli juhatu­sel
vastu võtta uusi liikmeid ja lae-nusooviavaldusi,
samas, ruumis istus
ka kord nädalas (samal ajal.) kredii­dikomitee.
Kogu asjaajamise töö
tehti juhatuse liikmete poolt. Liik­mete
arv esimesel aastal kasvas 248-
le. Laenu ülemmääraks oli 1,000 dol­larit
ja laenud kui ka hoiused (kuni
$1,000) olid surma juhuks kindlusta­tud
kusjuures kindlustuse kulu kan­dis
ühispank. On märkimisväärne, et
ühispank juba esimese tegevusaasta
ga oli võitnud Keskpanga usalduse
mille tõttu meie ühispangale esime
sena 250-nest Toronto ühispangast
anti tshekkide kasutamise õigus, mis
meie liikmetele andis • võimaluse kõi­ki
arveid ja kohustusi tasuda ühis­panga
peale kirjutatud tshekkidega
Samal ajal taotles ja sai ühispank
õiguse, laenu ülemmäära tõstmiseks
1,000" dollarist 2,000 dollarile. /
.Voldemar Emesaks
keha füüsiliselt korda seadnud. Ole
me küllaldaselt liigenditele ja lihas
tele tegevust, harjutusi andnud. Füü­siliste
tagavarade hulk ei tohi olla
võrdne väljendusele: „hing on niidi
kaelas!" Isas eas Võib inimene
Professor Taimo Pallandi pidas
tervishoidliku loengu Eesti Kodus
teemal „Terves kehas terve vaim-!".
Loeng oli asjatundlikult, õpetlikult
ja kergesti mõistetavalt koostatud.
Igaüks kuulajaskonnast leidis niida- ( w
gi, mida saab või: võib kasutada oma j küllaldaselt jõutagavarasid omada,
hea: tervise hoidmiseks või paranda-: kui ta tahab terve ja aktiivne olla
sfused Icssfelf
Teil on võimalik teha mahaarvestusi
kuni 200 dojlari ulatuses i^alt lapselt
oma perekonnas vastavalt teie perekon­na
sissetulekule.
Kui teie perekonna sissetulek on vä­hem
kui 18.000 dollarit aastas (see on
mehe ja naise neto sissetulek| kogusum­mas),
siis kvalifitseerute 200 dollarilis-tele
mahaarvestustele igalt eeskirjadele
vastavalt lapselt. Kui teie perekonna
sissetulek ületab 18.000 dollarit, siis
võite kvalifitšeeruda täielikele või osa­listele
mahaarvestustele olenevalt las-
' te arvust. .
Föderaalse uue Child Tax Örediti for­mular
on lisatud teie jaanuarikuu laste
abiraha tshekiie. Lugege antud juhtnöö­re
hoolikalt, täitke formular ning saat­ke
ära koos oma täidetud 1978. a. tulu-maksulehega
(Incorne Tax Retura) ja.
perekonna abiraha valdusega.
Kui :te vajate abi, siis abistab teid
lähem Health and Welf are või Revenue
Ganada Taxation büroo. Oma abi paku­vad
ka mõned eräfinriad kuid tasud
; maksude mahaarvestuse teeninduse
eest võivad ulatuda kuni 15 protsendini.
Katsuge ilma nendeta läbi saada.
Jlora-Mall Kers©i
kontsert meistri
letes
ga
miseks vaatamata aastate arvule.
• Kõneleja jagas oma ettekande kol­me
ossa: kehalised harjutused, füü­silised
reservid ja füüsiline jõulisus.
Selleks peab igaüks ennast ise ette
valmistama. Kartus tervise pärast
tuleb asendada julgusega, aktiivsuse-i
ga. Füüsiline jõulisus on võime ja ta-
Kehalistel harjutustel on vägatäh- : Iie .enda järele vaadata ka. väga kõr­ges
eas. Tuleb elada oma füüsilise
jõu'piirides. Ei tohi;oma võimeid üle
hinnata. Kahekümne aastastele kuu­lugu
kahekümne aastaste teod!
•Kõneleja.toonitas ja soovitas eri­list
valvet .'pidada kehakaalu üle. Ras­vumisega
käib kaasas südämehaiges-tus
ja sageli suhkruhaigus. Kalorid,
mida sisse võtame, peame ka ära põ­letama.
Et ülekaalu kaotada, tuleb
füüsilist tööd või harjutusi teha ja
rangelt valvata toidu hulga ja valiku
üle.' Nendel kellele kaal probleeme
valmistab, tuleb hoiduda täispiimast,
loomaliha rasvast, munadest, suhk­rust
ja viinast. Liikumise puudus on
suurem põhjus ülekaalule. Eriti hä­daohtlik
on tervisele suitsetamine,
mis põhjustab südame ja kopsu hai
gusi. ••']'. . -
Ettekandest kokkuvõtet tehes, võis
igaüks öelda ladina vanasõnaga
„Mens sana in corpore sano — terve
vaim terves kehas!" Saalitäis kuula­jaid
palus .suure aplausiga lektoril
jälle tagasi tulla uue loenguga.
; Reedel, 26. jaan.,kell 8:3.0 õhtul toi­mub
Edward Johnson Building, Mac-
Millan teatri saalis Toronto Sümfoo­nia
Noorte Orkestri (TSYO) kont­sert!
Nora-Mall Kerson, kes mineval
aastal oli orkestri ässistent-kontse.rt-meistriks,
on sellel kontserdil osali­selt
kontsertmeistri ülesannetes 80-
liikmeiisele orkestrile. Qrkesti uus
juht Leonard Ätherton kasutab ro-teerivat-
süsteemi noorte kontsert­meistrite
treenimiseks. Orkestri"t
õpetavad aasta, jooksul ka külalisdi­rigendid.
Üks lleridest.on Andrew &
vis, Toronto Sümfoonia Orkestri di­rigent.
Samuti* toimuvad tihti avali­kud
proovid MacMillan teatri saalis.'
vanematele ja külalistele, 1
Kontserdi kavas on Beethoveni Eg-mont-
Ouverture, Haydn'i sümfoonia
(„The Clock"), Lübos Fiser'i „Fif-teen
Prints after Dürers Apokalipsis'-'
ja Debussy Nokturn.
Health and Welf are
Canada
MoniqueBegin, Minister
Sante et Bien-etre sociaS
Canada
9. dets. 1.978 a. peeti
EE LK Naisringi kori'ald
jõulupuu ja jõululaat
kiriku saalis. Nagu
saanud nii ka tänavu
jad võrdset rahalist alpi kjoguduselt,
eesti seltsilt ja spord
Thunder Bay
jsel laste
)õiniides Seda
saras jõulu-oli
koostanud O. Pint
ühislauludega, . Küünli
puu juures •lugesid pühakirjast O
Pint, E. Koodi ja K", Kent. Laste
poolt andsid oma pan ase Kevin ja
Our Saviour
see on tavaks
;.aid korralda-ringilt:
tis osa inimese tervise säilitamises
Harjutusi teeme füüsilises .' töös,
spordis, mängus ja võimlemises. Iga
keha osa, liigend või lihas, peab oma
osa harjutustest saama, et inimene
ei kanges tuks ja lihased ära ei kui­vaks.
Mida rohkeni meie neid kasu­tame,:
seda tugevamaks nad muutu­vad.
Väga. ilus näide on kuidas keha­le
tööd anda ja lihastele harjutusi te­ha,
on parem kõndides kirja posti,
viia, kui seda teha mugavalt autos
sõites. Meie mugavus muudab meie
keha nõrgaks. Kui lõpeb aktiivne
füüsiline töö, siis peab algama aktiiv­ne
füüsiline harjutuste periood, et
ennast vormis hoida. Võimlemine,
ujumine ja jalutamine on paremaid
vahendeid tervise korras^ hoidmiseks
vaatamata vanusele. Seda peab tege­ma
järjekindlalt ja sobivalt vanadu­sele.
See on tarvilik, et vereringvoo-lu
ja südant korras hoida.' Ka süda
on lihaste kogu ja head lihased on
head südame pumbad. • .
Füüsilised jöureservid saame ai­nult
siis üles ehitada, kui oleme oma
ftäifuš Royca
mis
nsfi
usuteaduse
i õpi lastele
Üheaegselt Kanadas, Ühendriiges
ja Austraalias korraldati laupäeval,
13. jaan. kirjalik1 eksam Usuteaduse
Instituudi õpilastele. Eksami üldkor-raldajaks
oli prof. dr..A. Võõbus ja
tema kätte saadetakse kõik vastused
esitatud 20-ele küsimusele, mis koos­tatud
5 eksamikomisjoni liikme
poolt, Nendeks oli prof. A. Võõbu-selt
'8, piiskop K. Raudsepalt 4,
Daun Watson deklame( rides, Maimu praost O. Puhmilt 4, praost R. Ki\
Liitunud. Rahvaste Organisatsioon
bn kuulutanud 1979. a. LASTE AAS­TAKS.
Selle, tähistamiseks korraldab
ROM-i Ethnoloogia Department -pai-,
jude rahvuste nukkude näituse. Näi­tusel
on umbes 300 nukku. Ka eesti
nukud ori välja pandud. Seda korral­das
Etnograafiline Ring.-. Ühtlasi kin­kis
ta muuseumile HiiunPühalepa hu­ku,
/ nukumeister Vanda Tsotamni
kinkis omalt poolt Muhu nuku. Nu­kud
meeldisid Ethnoloogia osakonna
kuraatorile dr. H. Fuch'ile ja ta ostis
isiklikult veel Vaike-Maarja nuku ja
kinkis selle muuseumile. Nii on näi­tusel
,3 eesti nukku.
„Dolls of Many Culture" naitus
avatakse 9, veebruaril ja kestab 8
juulini. Sissepääsuks on harilik muu­seumi
sissepääsu maks.
Muuseumnahtioleku ajad on: ioa
päev kella i0:O0—6:Ö0^ni, teisipäeval
ja Elle: Palumäe laulde};, deklameeri
des ja klaveri t mängid es.. j a Robert
MacKenzie kandes ette pala- klaveril.
Ä. Abeli luuletusega esines F. Kom­pus
üksi ja sama autol „Petlemma
väljal" deklameeris luulering „Põi-mik"
• terves koosseis us. Meeldiv
programm oli loonud pühade meele­olu
kui, istuti kohvilauda. Selle'Ippul
jõudis kohale jõuluvana' (K. Puna)
kes jagas mänguasju: ja maiustusi
kõigile lastele. Neid. oli 29, vanuses
ühest kolmeteistkümneni. ;
Laadälauale õli kokku toodud rik­kalikul
t ';• käsitöid, hoidiseid ja mit­mesuguseid
jõulutoite. Naisringi liik­med
olid valmistanud talgutega Leht-salu,
Mäepe.a: ]ä Põldaas'i kodudes
ligi 40 tosinat pirukaid ja üle 45 nae­la
verivorste. Kui kitsas ruumis tung
lemine oli möödas siis oli laadalaud
tühjaks müüdud. Ilusad ettekanded,
lahked annetajad ja elav osavõtt ai­tasid
kõik kaasa naisringi ettevõtte
heaks kordaminekuks ja korraldaja­te
vaeva-tasuks.
Myi^^X:/;'-..:
Jõulu-jumalateenistus peeti 17.
dets. 1978 a. Our Saviour kirikus.
Õpetaja J.. Teras Chicagost pidas li-turgilise
jumalateenistuse laululehte-dega.
Uue aasta esimene jumalatee­nistus
"on 28. jaan. Jutlustab õp. Pähn
Torontost,
rannalt 3 ja prof. R. Toilt 1 küsimus.
Küsimustele .tuli anda kirjalik- vas­tus
3 tunni jooksul.
Kanadas .võttis eksamist osa. 10
õpilast. Enne eksami algust Peetri
kiri kus pidas praost 0. Puhm palvu­se
ja piiskop K. Raudsepp andis.va-jalised
instruktsioonid. Osavõtjateks
olid: Heino Altosaar — Montreali
Jaani kog.; Vaino Kaldma — Sault
Ste." Marie kog.; Tarvo Kask — To­ronto
Peetri kog.; Hans ;Kivi r - To­ronto
Vana-Andrese kog.; Aino Män­ni
sto — Peetri kog.; Juta Nõmmik —
.Toronto Jakobi kog.; Kersti Pinna —
Peetri kog.; OI vi Pint '-—Thunder
Bay kog.; •Albert Roost — Vana-And­rese
kog. ja Tiit Tralla — Peetri ko­gudusest.
Eksami tulemuste selgitamine võ­tab
aega umbes üks kuu. Iga eksami-naator
vaatab läbi ja hindab tema
poolt esitatud küsimused enne saat­mist
üldkorraldafa^ ja kokkuvõtte te­gija,
prof. A. Võobuse kätte. :
Edukatele 'õpilastele korraldatak­se
teine kursus Lakewoodis 15.—31.
juulini,
Orkestri
aastapäeva-pidu
Orkestri-pidu on ülimalt tähtis or^
kestri majandusele. Alles 20. aasta­päeva
pühitsemisel võis orkester lah­ti
öelda viimastest asutamisaegse*
test vanadest instrumentidest.
Orkester omal peol esinedes on
silmas pidanud rahvapärast muusi­kat,
millest alati suur osa on olnud
pühendatud vana ^ tantsule. See on
olnud-- üheks pidude populaarseks
osaks, mis viib meid tagasi vanadele
radadele kodumaal.
Pikaajalise mängutöö tulemusena
võime tagasi vaadata paljudele
sündmustele, kus orkestri olemasolu
Toronto eesti ühiskonnas on kujune*
nud endastmõistetavaks. Toronto
mängumehed on olnud alati suurüri
tuste tuumikuks. Meenutagem vaid
Eesti Päevi USA-s ja Torontos.
Ka on kutsutud orkester koos oma
juhiga ühe üldjuhina Stokholmi E,
Päevadele 1980 a. suvel. Praegu suu-re
kauguse tõttu ei ole veel teada'
meie orkestri osavõttu sellest- suuiv
üritusest.
Soovime juba ette mängusõprade<
le pidutuja ja meeldivat osavõttu
eelolevast peoõhtust 20. jaanuaril.
Nägemiseni peol.
10:00—9:00-ni ja pühapäeval kella
j:00—9:00-ni õhtul. \ :; V
Ene Runge,:;
JAAN AtMER
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Mag, Andres Tauli
•;-Sofeng
Tartu Instituudis ^kolmapäeval, 10..'
jaanuaril toi kokku l^õnekümmend
kuulajat- Ettekande teemaks oli:
..Prohvetid, nende isikute müstee­rium
ja nende originaalne panus Ju­mala
mõtte arendamisel." Põhjalikult
ettevalmistatud ettekande esitas lek­tor
vaga selgelt ning koitis kuulajas­konda
pooleteise tuimi kestel. Loen­gu
lõppedes esitati kuulajate poolt
mitmed küsimused, mis 'lektori poolt
vastati täiendavate seletustega. :
. Loengu lõpul pakuti koosviibijate­le
kohvi ja gruppidesse koondunult
arutati edasi loengul käsitletud ainel