Meie Elu = Our life, October 29, 1981

              mm
1981
I
|ees),
Sei.
btoli-reeni
1
tis
'1. ees 11.
jal- :
ntse]'cli •
)05 Tii-loja.
1 orontu
.akor-vältel
'a- turi-menud
biikene-inUagu
Ictäjato •
L, RjlUi :•
|( )i Silus-luilii
of
kldaiud-:
> • •
on Tn-luusrka-
;
le kavä-jiöwcasc'.
iuvKüiv
53 koni••
. -i '
•V rah
l i c i u l i k L i i -
la koni- ;
i-barokr
ja Sear .
5ki- licii- •
ondades
iniu-lUSi •
K^sitami";.
)eki f i i -
[use suh-
Ikontser-
LJit^ja,:
littt
lannau 1
šeTvaroo-
Music)'
lii algab
|ge oma
lE EUJ"
,.Meie Elu" nr. 41 (1652)
MELJÄPÄEVÄL, 29.. OKTOOBRIL- , T H U R S D A Y , 0 C T 0 B E R 29
Kui tc olele tööandja,
ikes otsib talendikaid ja
püiidlikke väljaõppinud •
isikuid, siis tuleks selgusele •
jõuda ka invaliidsete
isikute \õimetes.
Paljud nendest*omavad
mitmesuguseid kogemusi
äritegevuslikuL tööstus­likul,
kaubanduslikul ja
kutselisel aladel. Nad on
teotahtelised ja enese­kindlad
ning pai judel juhtude! palju produktiivsemad
.?^ui ijceskmise võimetega töötajad,
-\ Meie aitame teil valida parimaid isikuid teatud •
tööülesannete jaoks järgmiste aktsioonidega:
L Kontrollime sooviavalduste esitajaid, kes on töö­kohtadel
võisllusvõimelised.
2. Andma usaldusväärset informatsiooni nende võimete
ja puuduste kohta.
3. Organiseerima nende võimete selgitamiseks katse-perioode,
mis ei maksa teile midagi.
4. Maksma treeningukulusid osalise palga arvel kui .
nternational Year /'1981 ^
of Disabled | V - ^ ^
Persons ^
treening osutub vajali­kuks.
^
5. Korraldame pideva
järelkontrolli, et kindlaks
määrata uute töötajate
võimeid.
6. Anname majapduslikku
abi erivarustuse muret­semiseks
ja struktuuriliste
muudatuste tegemiseks,
et võimaldada teatuc
isikute tööle rakendamist»
Meil on kutselised rehabiliteerimise nõuandjad'
rakendatud kõigis suuremates Ontario keskustes, kes
on valmis teid abistama vajalike inimeste leidmiseks ja
nende treenimiseks. .
Lähema informatsiooni ja tasuta broshüüri „The'Štaff
You Need" saamiseks helistage (16) 965-7252 või ,
kirjutage: Vocational Rehabilitation Service, Commu­nications^
Branch, 7th Floor, Hepburn Block, Queen's
Park, Toronto, Ontario M7A 1E9.
Ontario vahtsus-^ töötab inimeste abistamiseks.
Miriistry of Gommunity
and Social Services
Frank Drea, Minister
iam Davis, Premier
Uued kitsendused
pakkide saatmisel
STOKHOLM - Tallinna tollist tu-li
pakk tagasi, peal sedel: Retour in-terdit
montre". Kaasas juurdemaksu-kaart
tagasisaatmise kulude katteks,
nõukogude postiteenistuse kasuks.
Ebakorrektses prantsuse keeles tekst
tähendab: tagastada — keelatud —
kell. Pakis oli ilma osutiteta signaal-kell,
mida kasutatakse märguandmi«
seks reguleeritud ajavahemiku järele
— köögis, fotode (ilmutamisel, labora­tooriumis,
mitte aga tavalise ajanäi­tajana.
Nõukogude tollijuliendis, mil­le
tõlge leidub ka Rootsi postkonto-reis
pakitariifide kaustas, on mitte-'
lu)3^ud esemete tabelis p. 15 alltõe-t^^
olest: „fotoaparaadid, käekellad".
Võimalik, et neid kalleid esemeid
loetakse spekiilatsiooniobjektideks
ja ei lubata sellepärast saata. Nüüd
on siis nõukogude toll hakanud luge-,
ma ka paarikümnekroonist signaal-kella
käekellaks ja saadab paki taga­si.
Mõne aasta eest, kui pakke veel
võis saata tolli ettemaksmisega, lasti
signaalkellad takistuteta läbi.
Uue tollitäbeli p. 23 järgi on nüüd
ka keelatud saata asjade pakkides
moeajakirju. Ei ole teada, kas see
uus keeld kehtib samuti panderolli­des
saadetavate moeajakirjade suh­tes.
Veel käesoleva aasta märtsis tee°
le pandud panderollid läksid adres­saatidele
kätte.
Riikide arv
kasvab kiirelt
WASHINGTON - Arvestuse järe-le,
mis muutub^ iga aastaga raske­maks,
, arvestab USA välisministee­rium,
et maailmas pn praegu 165 ise°
seisvat riiki.
^ See arv on suurenenud 70-st riigist,
kes ohd iseseisvad II maailmasõja
lõpul. Viimasecl iseseisvate riikide
tunnustused on saanud Vanuatu,
, Zimbabwe, St. Vincent, Grenadines,
Kriribati, St. Lücia, Dominica, Tuva-lu,
Solomon Islands ja Comoros.
Riikide arv kasvab, vaatamata, et
N. Liit on pärast sõda likvideerinud
mitmeid riike, mh. Eesti, Läti ja Lee­du.
Lääs annab rahvaid vabaks...
i'ir-'.','it-f'^.-f\>'^.-:
62 aastale
Mkita prushtshov ähvardas omal
ajal mõtie aastaga minna „USÄ-st
mööda". Nõukogude oma anekdoot
pidas seda väga kardetavaks ja nae-mväärseks
situatsiooniks? ,^iis nad
seal Ameerikas näevad, et meil on
püksipõhf katki."
Äprikposivärvi kergest villasest eimelõunakleit kitsa kuld äärise ja vööga. Ehtena suured moodsad kuldpärlid ja läikivast kuldnahast mantel Pare­mal
— sügismoe detaile: lühikese säärega bordoopunane saabas jä ovaalne, veidi kroogitud käekott pmie riimaga üle õla kandimseks. Lihtsad tä-
•riavakingad.hallist-shevroonahast-ja kitsas, palmitüd nahkvöö.^
ist
4
Tänavune sügistalve moehooaeg on
•oma üfdpiidilt 'rahutu, mis puutub..'
ri]üstrirohkus€Sse ja seeiikupikkuses-s€,
]^us kõik on lubatud: jiiihästi mj^
nj", meedium- kui ka. mäksipjkkus.l
Ka modellide valikul ei näe liiingit
kindlat joont,..-sportlik siluett.
:düb. folkloristliku romantikagai. •
•Sageli segatakse; mõle^jiiat. stiili
naifcks. kantakse mehelika möe^a
ra! sepkosuiürnf' juurde . kroogitud
•kaeluse, pitsisf esitüki või: õhul:si
/Jiabooga pjuiisi. Kombineerrmisvõi-
]nai usi ori ohtra) l, enama[stl ruuduli­sed
. ia .lillelised mustrid ühevärvilis-iega..
iVi6(Kii on tulnud pehmest villa-ht-
si narmastega suurrätid, mida. ele­gantse]
l ' üle õla Visaluna kantakse ja
püksidHaaremimodellidv:shortsid,
piraatpi-iksid või kalifced., i •.'
Ka seelikud on sageli varjatud
}>üksid, ai nult hoogsal •astumisel
märkab, et kandjal on tegelikuU sel-
, jas, õigemini küll jalas püksid. Ine-i
u d on pool pikkade saartega piraat-i
T i o d c l I i d või bermuudad, peab tõesti
ttoorusJikull sihvakas olema,.et need
Ikisasti niõjule pääseksid. \-
' : ' • •••^ ••r'
.Pentsik on ka sügisene ülimoodne
ianavariietus ^ s p o r t l i k u kostüümi^
. jaki juurde kantakse lillelisi musnin|
seelikuid, palju parem on sus jubiä
s i lp li ru u t ü • kombinatsioon ' ühevärvi-iisc
jakiga või vastupidi. Shotirüu-xlud
on jällegi päevakorral, n^^d pole
õieti kunagi päriselt kadunud. tEriti
[ülevad: need mustrid muidugi lesile
süiirrättides. Süurrättide asemel on
palju näha ^peleriine ja pontshosid,
i.uuiia-Anicerikasi pärit üliiriie neli-.
nurksest riidetükist peaauguga kes-valusat
valget siigispimeduses. Eriti
valge kullaga, kuld kit:sa paeläärisenä
või tikikud hlledena villasel riietu-
• sel; .•.
Läbilöönud on ka erepunane. ja
samblaroheline koos, mis tõotab ku­juneda
tõeliseks moekarjeks.
I Moodne naine võib tänavu ka väga
,;löhakalt" riietuda — mingi ruudu­line
särk, selle :peäl pikk tuulejakk
seemisnaha-taolisest pestavast riide-materjalist,
selle peal veel väljaõm­meldud
lilledega vest, siis pikad lo-teldavad
püksid manchestersametist;
mille alumine äär on lohakalt topitu^
säärsaabastesse. Püksi moe alal näeb
ka ehtsaid satiinist rokokoomodelle
või siis renessansi-aegseid .lühikesi
puhvmoodustusi, mida kantakse pik­kade
paksude mustade sukkadega ja
madalate, pannalkingadega.; Ka üle­ni
plisseeritud pikad puhvipiiksid lü­hikese
naaritsanähkse jaki juurde on
• tänavune väike imoehuUus pälijude
suurte huiluste kõrval, nagu pronks-või
kuldlameest püksülikonnad või
: üleni hiigelroosiõielehe kujulistest
' tükkidest balliseelik läikivast satii-
• nisK . - •
Kuld, hõbe ja vask on värvide ku­ningad
tänavu sügisel. Kulda võib
kanda vööde ja ääristustena ka argi-päeva-
riietuses,:näiteks kergetel va­teeritud
p)opeliin sügismantlitel, mis
oma tepitud tegumoelt meenutavad
• õnnetute Siberi-^iangidei fufalkäsidf
Südametu läänemaailm otsib inspi­ratsiooni
isegi karistuslaagreist...
Kuldvööga ehime, ennelõunakleidi;
kuld,, vask ja hõbe esineb ka kahena-ha-
kombinatsioonis kingadel. Muidu
on sügis 1981 enamasti sumedate too­nide
valduses — samblairoheline, kõik
beezhid nüansid, hall mitrnes värvu­ses,
bordoo-pünane, ploomililla, roos-lepruun
ja kontrastina palju, sumale
Hiljuti nägin N'K-Kaubamajas koo­tud
riiete moerevüüd Diori, Sonia
Rykieli, GioTiocchetti ja teiste luksus­like
moemajade loomingust. Siin
silmas huvitavaid pika kasakajaki ja
lapsepõlve vihatud nn. „karupükste"
kombinatsiooni. 'Kahjuks näisid kõik
valged modellid' kuidagi määrdinui-na.
Silmatorkavad oli mannekeenide
suured idamaiselt mõjuvad kuldkõr-;
varõngad, õigemini küll kuulid ja
kettad. Väga armsad oli tikitud kilp­konnad
mitmeil pulloveritel; roheline,
norramuster ja kullaga ääristatud sa­muti
roheline trenchmantel jäid
enim meelde. Moerevüü heaks korda­minekuks
aitasid kaasa ka kaks eest­lannast
teenistujat ^ reklaamiosa­konna
väsimatu energiaga Monika
Truuwert ja butiigi „hea in^el" Euge-nie
Grüner, kes esineb ka huvitava­te
moevestlustega eesti daamidde.
Teine põnev moenäitus oli Ählerisi
l^aubamaija moeosakonnas, kus noo­ruslikult
võluvad nais- ja meesman-nekeenid
modölie näitasid' tantsides.
Siin demonstreeris rahvusvahelise
kuulsusega rootsi firma ,Mpidus"
tõelisi moepärle pesumasinat talu­vast
villasest stretch-niaterjalist.
Kõik oii paräjais mõõtmeis; normaal­ne
õlajoon, talje õigel kohal, seelik
paraja iaiuse; ja pikkusega, mahedad
värvid üksteisega rahulikus harmoo­nias.
Ralju halli j a tumepunast.
miselt luksusHk, midagi tuhat-üks-öö
muinasjutu maailmast: siin on kuld-jahõj3elamee,
rikkalikult tikitud õhu­lised;
sifoonid, sillerdavad litrid^ja
üleni pärlidest pihikud, vööd ning
poortid seelikuäärisena. .Nähtavasti
loodavad moeloojad, et "nende kun­ded
on rikkad õHsheigid. Idamaa mõ­jutus
on markantne. Mustadel vatee­ritud
ja tepitud jakkidel on lookle­vad
hiina mütoloogilised lohemaod
suurte kihvade, kulliküünte ja siller-
•dava soomusega.
Nüüd kipub N. Uit Vägisi USA-st
mööda minema — südameatakkide
sageduse poolest. Viirhasel ajal on
küll terveridä andmeid rahvastiku ja
tervishoiu osas kuulutatud /salajas-teks,
äga ometi on võimalik jälgida
N". Liidu rahvastikupoliitikat, tervis­hoidu
ja selle tendentse.
Olukord on halb. Arste on palju (u.
900 000 kon^petentsct arsti on praegu
N. Ludus), aga nende juurde pääseb
vaid altkäemaksu abil,,
N. Liidu kodaniku keskmine vanus
on viimase 16 aasta vältel langenud
68 aastalt 62 aastale — nähtus, mida
pole läänemaailmas käesoleval sa­jandil
esinenud (maha arvatud sõja
põhjustel). Südameatakkide sagedus
on sama aja jooksul rohkem kui ka­hekordistunud."
Eriti tabab atakk
„mehi parimates aastates" (45—55
eluaasta vahel). Imikute surevus on
kümne aasta jooksul kasvanud ligi
20% võrra. See j)n praegu 28 promilli
— aga ÜSA eksperdid anavad, et see
on tegelikult 40 promilli (USA-s 15,6
promilli, Lääne-^aksamaal 13,5 pro­milli,
.Rootsis 8,6 promilli).
Imikute surevuse tõusul on kolm
peapõhjust: naised peavad töötama
rasketel aladel ja saavad ainult 56
päeva emapuhkust, naised teevad
„perekonnaplaneerimise" tõttu roh­kelt
aborte (6—8 naise kohta), alko­holi
tarvitatakse liiga palju ka naiste
poolt.
'Südameinfarktide sagenemiseks ai.
tab muidugi kaasa alkoholi rikkalik
kasutamine koos liig rasvase toidu­ga.
USA arstid, kes on tutvunud lähe­malt
N. Liidu haiglatega, ütlevad:
need on keskmiselt 45 aastat läänest
taga nii oma sisustuse, aparatuuri,
lõikusmeetodite kui ravimite poolest.
Kasutatakse meetodeid, millest lää­nes
loobuti juba a. 1930 paiku.
Miljöoriknemine aitab kaasa elu­iga
(eriti lastel) lühendada. Riik ku­lutab
varasemast vähem tervis­hoiuks.
1956 kulutati selleks' 6,6 prot­senti
BNP-st, nüüd ainult 5,2 prot­senti.
E P L
ismaterjalid on eelkõige flanell,
s j a pehme'lambavillanetweed ja
õhuke dzhüörsi.ohturiietus on äär-
Vaheldusrikkust pakuvad ka jala-nõud
ja käekotid. Siin on samad vär­vid
päevakorral kui riietuses, kuigi
kannavad teisi nimetusi, nagu oliiv­roheline,
konjak, tuvihall, veinipuna-ne;
Käekotid on pehmed pambud,
väikest J ovaalsed ümbrikud või liht­sad
nelinurgad ja neid kantakse pi­ka
kitsa rihma otsas üle õla. Käepi­demega
kotid on piklikud kitsad pun­gil
kohvrid, ovaalsete nurkadega ah­tad
mapid või tävaUse .lennubagi
moodi. ^ ^
Saapad on tänavu lühikeste säärte­ga
ja korraliku tugeva kontsaga ker­ged
j alanõud, tihti väi j aõmmeldud
Kauboi-stiilis või põimitud nahkpaela
otsas rippuvate tuttidega. Tavahne
tänavaking on lihtne vähese- garni­tuuriga
modell, tumelillal kinnisel
kingal on näiteks kitsas alpikannike-se-
punane nahkääris. Rohkesti esi­neb
kitsaid rihmu ja pandlaid disk­reetses
väljatöötluses. Vastavalt su­medale
riietusele mõne üksiku vär­vilaiguga,
on ka jumestus s^lojades
pj^üunikates toonides,'isegi silinalaud
Mllakaspruunid, kusjuuijs kul-n^^
d kaunis tugevasti rõhutatud. Sü-gisehted
on aafrikalikult. laiad kaela-
^^^d ja käevõrud. ' -