Meie Elu = Our life, October 29, 1981

              „Mele Elu" nr. 4S (1652) 1981
lillil I I I I I I I IM lill •Illini
a Kungla
••"Tl
,,Eliatare" ehitustööd arenevad'kavakoh^^ 9^,
kaugemale jõutud, kui loota võis, ütles Eesti Abistamiskomitee
esimees Alfred Sepa. Ehitus on väljast valmis. Tehakse ved muru
jä iluaia töÖd. Ainult vihma oleks võinud vähem olla. arvavad me­hed,
kes õues töötavad. Loodetakse^ nädala
..; Sihtasutus Eesti Päevad ,
Juhatus oi! koos esmaspäeval, 11
oktoobril, et töötada läbi suve jook-sul
tehtud eeltööde tulemusi, t$U
aastal Torontos toimuvate tEf^e.
Peakomitee moodustamiseks, ning
määrata kindlaks selleks pstarbsks
toimuva koosoleku aeg ja koht.
Magu selgus, on eeltööd edenenud
niikaugele, et koosolekule võib esi­tada
juba küllaldase Isikulise koos»
seisu, mis võimaldab panna veerema
üEP„vankri" Torontos. Ka üritusiks
sobivate ruumide suhtes on sondee-ritud
pinda, ning kogutud andmetel
on momendil valik suur ja küllalda-ke.
Reservatsioone pole siiski Uh-tud,
kuna see kuulub moodustatava
Peakomitee pädevusse.. .
. Kuna aeg on Jujba küllaltki hH^''
ne, otsustati koosolek kokku kutsu­da
kiiremas korras ja selle ajaks kin­nitati
24. november
Toronto Eesti Maja«
ja muru paima.
Sisemiste tööde osas on 'kaks üle­mist
korda valmimas. Värvitakse sel^
nu ja toad on soojad V|^j'mis ehita­tud
osa jätab koduse ja rõõmsa muK
je, „Ehatare" ja kõrval asuv „Eesti
Kodu" kompleks ^on eestlaskonna
suurim ettevõte vabas maailmas
„E'hatar@" püütakse nii koduseks*
leha, kui see vähegi või'malik on jä
täh tsama osa sellest moodustab eesli
vaim ja eesti keel. Seal peaks -iga­üks
omale leidma sobiva meelelahu-iuse
või ajaviite. Arhitekt oh kavan-danud;
vastavad ruumid, püüdes ar­vestada
erinevaid- soove jä erialasid.
On mahukas saal kontsertideks või
koosolekuteks, on saunaruumid koos
vuliseva vanniga (whiripool), TOim-la,
töötoad, biijardiruiHT), igal korral
koosviibimise-rTV-rüiimid koos köö-dga,
kus saab külalisi vastu võtta ja
neile kohvi pakkuda. . t
^Ehatare" ametlik avamine toimub
)2. detsembril kell ! peale lõunat, mil
tähistatakse ka; Ees-ti AbistamiskOTj-iee
IKariadas 30. aastapäeva. Avami­ne
ja aktus toimul> sees suures saa­lis.
„Ehatare" avab uksed elanikele
jaanuaris 1982, et kõigile anda võima­lus
jõulud veeta omas senises kodus.
On tellitud mööbel, mis saabub
aasta lõpuks. Igas toas on voodi, kir.
jutuslaüd laegastega, pesukapp, tool,
seina ehhatüdriidekaipp ja toalett
vanniga. Igaüks võib kaasa võtta TV,
raadio, stereo, maalid, leramiktooli
kiiktooli, raamaturiiulid, ja väikesed
käpid. Iga korra peal on köök koos
kõrvalrtmmidegä,
iKui algul oli kartust eesti keelt kõ­neleva
personaali leidmiseks, siis $ee
on nüüd õnnelikult lahenenud. „Eha-tares'"
saab kõik asjad eesti keeles
ajada; olgii need ametlikud või isik­likud.
,,Ehatarest" saab eestlaste ühi­ne
kodu, kus kõik ennast ühise sõb­raliku
'perena tunda:
Toronto Eesti Ev. Lutherlusu :
mainu koguduse asutamisest 'möö­dub
29. aastat. Sel puhul peetav Usii-puhastuspüha
jumalateenistus on
ühenduses • koguduse 29-nda aasta­päevaga
1. nov. kell 3 p.l. Teehištu-sel
jutlustab külalisena Soome kogu­duse
õpetaja Aulis Jalonen. Solisti­na
laulab jumalateenistusel ja koosr
viibimisel Tamara Norheim.
Pärast jumalateenistust on aasta-päevakohane
ikoosviibimine^ kohvi­lauas
. On laulu- jä luuleettekandeid.
Et koguduses on luulemeistreid, siis
seekord esineb luuletustega oma iö-gust
Ella 'Kull. Ka on käsitööde müü­gi
Toronto Eesti Võitlejate Ühmg\ii uus Juhatus/Istu vad^^ Kalju Tori (KEVÜ Liidu esimees),
Tooming (laekur), RaffiMok^ Ülo Tamre,(abimees), Hans Kivi (juh. liige). Sei-
: Rene Lindeman (abilaekur), Albert Lukk (abivarahoidja), Voldemar Kana (Püssi- ja Püstoli-esimees);
Paul Kunstimees(varahoidja), LemMt Pihlberg (sekretär). August Ki^la (juh. liige).
• Foto—S.Preeni
Pühapäeval, 25.. oktoobril algusega
kell 12.00 päeval toimus Toronto
Eesti Majas Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu aasta-peakoosolek, millest
üle 50.ne ühingu liikme osa võttis,
Koosolekut juhatasid Kalju Tori ja
Harald Teder ning protokoUisid L,
ja A. Karu.
Prof. 4 r ülle Lewes> Ohio Wesley-an
Ülikoolist. kavatseb .pühendada
ühe osa Modern Language Associa-'
tioni konverentsist Mane Underile.
See kpkküturek on suure kuulaias-konhaga
(umbes 6000) ja toimub &.
-29. dets. 1982 a. Los Angelesis. Feal-kiri
oleks: „A Commemorative Ses-sion
on Marie Under: her Legacy in
Estonian and European Poetry".
-r Kui keegi on huvitatud esinema sel
teemal umbes 15-minutüise kõnega,
palutakse saata ühe lehekülje-pikku-'
ne „abstract" järgmisel aadressil.: Ül­le
Lewes, Ohio Wesleyan University,
English Departmeht, Delaware, Ohio,
43015, Ü'SÄ, hiljemaU 15. märtsiks
Evi ja j Helmut läägustele- anti peakoosolekul üle E.^.S, Kalevi
Teenetemärgid esimehe Arvo Oillngu poolt. , F o t o Š . Freem
loruga (steamcleanlEig)
Pühapäeval, 25. oktoobril Eest! Spordiselts Kalevi kahel ükstei­sele
järgneval koosolclkul, mis toimusid Arvo Oiling'ü juhtimisel ja
Evi Jaaguste
ÜhingU; tegevusaruande esitas esi^
mehe asetäitja R. Moks. Koosolekul
viibis ka ühingu esimees Hans Kivi,
kes haiglast oli kohale tulnud. Aru­andest
selgus, et möödunud aasta oli
olnud eriti töörohke. Oli pidulikult
tähistatud Vabadussõja alguse aas­tapäeva
möödunud novembri lõpul
Eesti Majas ja jaanuari kuul tradit­sioonilist
ühingu aastapäeva. Võeti
osa E.V aastapäeva läli^staTnisesf
Toronto ülikooli aidäs, kus ühingu
esimees H. Kivi mälestas lahkunuid
vastava tseremooniaga. Lätlaste kut­sel
'VÕeti osa ühingu esindusega Võn­nu
lahingu mälestuspäevast, kus vas­tava
sõnavõtuga esines B.Leeman.
Võeti osa Seedriorul toimunud kokr
kutülekust koos Hamiltonii ühinguga
möödunud augusti kuul ja hiljem
Long Islandü toimuvatest Põhja
Ameerika mandri sõjameeste päeva­dest,
kus toimus rida päevakohaseid
referaate. i
Ühingu rahalise aruande esitas lae­kur
Aadu Tooming. Selgus, et oli ol­nud
majandüslkult hea aasta ja kõik'
üritused olid annud ülejääki. Revis­jonikomisjoni
protokolli luges ette
Osvald Raidlo. 'Pärast mõningate kü­simuste
kinnitati aruanded üliel hää-tele
oli ettenähtud .1984 aastal Toron­tos
as^.|leidva Ülemäaümsete Eesti
Päevade ettevalmistamine, kus ühin­gu
ülesandeks on Eesti Sõjameeste
Kongressi läbiviimine. Seoses sellega
avaldati koosolekul arvamist, et po^-
datakse mõne üldtuntud vanema j|a
'tuntuma eestlase valimist ESTO '84
peakomitee esimeheks. iNimetati Ro­man
Toi nime.
' Esitatud tegevuskava ja laekur A.
Toominga poolt esitatud eelarve kin-
Esitati 1981/82 aasta tegevuskava,
kus lisaks traditsioonilistele üritus-
Esimesel koosolekul, kiis arutusel
oli ainult iliue põhik^irja vastuvõt­mine,
otsustati seltsi revisjonikomis­joni
esimehe poolt koostatud uue põ­hikirja
kavandi vastu võtta ainult i|ihe
sõna muutmisega. Uue põhikirja ;va-jadus
tekkis sellest, et endise põhi­kirja
järele liikmete peakoosolek ei
olnud' seltsi kõrgeim võim vaid.
ülemkogu, milline oli koostatud mit­metest
isikutest. Uue põhikirja järgi
on seltsi kõrgem võim seltsi liikme
le peakoosolek. :Seega Kalev on jälle
muutunud normaalseks dfemokraat-
Ukuks organisatsiooniks: | Vanemate­kogu
ja ülemnõukogu on uuest põ­hikirjast
kustutatud.
Teisel — Kalevi korralisel aasta-peakoosolekul,
tähtsamaks küsimus­teks
olid „Vaba Olümpiaadi" peaor­ganisaatorite
Helmut ja Evi Jaaguste
teenete hindamine Kalevi kõrgema'
teenetemärgi kuldmärgi ännetami"
sega j&Rev'';ni komisjoni esimehe
revidet-ijm" ikti esitamine.
K E V I S J J N I AKT'
Revisjonikomisjoni esimees Harald
Raigna luges ette Eesti Šijordisells
Kalevi tegevuse kohta Vaba Olüm­piaadi
organiseeririSiise eeitöödei ja
selle tegeliku läbiviimisel 4., 5. ja 6
juulil 1980 a * Torontos Etoblcoke
Centennial Stadiumü koostatud akti:
Ta ütles: „EeIpoö? mmetätud ürituse
revideerimise korraidtlse sain Spor-diselts
Kalevi esimehelt Arvo Oilin-gült
pärast seda kui Eesti Kesknõu­kogu
Kanadas koosolekul 25. apr. k.a.
üks nende liigei esines ettekandega
ja teatas, et tema on tegutsenud V-Olümpiaadi
korraldamise komitees.
Talle selgus, et meie.sportlased olid
väga nõrgalt esitatud jä et meil puu»
ciub s|X)rtlaste tegevust koordinee^
riv organisatsioon. Tk tegi koosole­kul
ettepaneku'vastava koordinaatori
ja spordi juhi nimetamiseks EKM-u
juurde, millise ettepaneku üldkoos-olek
kinnitas. Nii kirjeldas seda
sündmust „Vaba Eestlane" oma le­hes
teisipäeval, 28; apriJliL Isikul
kes ön võimeline sporilist kõnelema,
esinema ettekannetega vÕi hindama
spordijuhtide organiseerimisel toi­munud
sportlikeiirituste kordamine­kut,
peavad olema teadmised ja ko­gemused
millised on saavutatud pi­kaajalise
spörlliku tegevuse ja spor­diliikumise
organiseerimise tagajär^
jel. Eesti Kesknõukogu X koosseisus
sellised isikud puudusid.
EEST£Asri66---i74;; :
Reyideerimine. toimus isikute küsit­lemise
teel, kes olid kõik tegevad V-Oiümpiaadi
organiseerimisega, välja
arvatud sooiBlased. fönelus toimus
Icogusummas. 2! isikuga, nendest 5
lätlase, 6 leedulase, 6 eestlase, I uk­rainlase
ja 3 soom;lasega. Eestlaste
seletused on helilindistatud. Revi^
deerimine algas 12. septembril To­rontos
Põhja Ameerika Bai ti kerge­jõustiku
esivõistlustel ja lõppes 22.
oktoobril.' Mitteeestlaste küsitlemine
ei oie helilindistatud, sest seda ma ei
pidamid:mitte sündsaks, i ä t i ja Lee­du
spordi juhtide küsitlemine toimus
ka Balti Spordiliidu koosoMu! To­rontos
6. oktoobril. Minu uurimiste
tagajärjel selgusid järgmised tõsi­asjad:
1) eesti sportlaste esinejate
arv oli V-Olümpiaadil 85—93 vahel.
'Kohtunikke oli 40 ja muid korralda­jaid
41 (sekretärid, esinejad jne.),
seega :kogusümmas oli osavõtjaid
Metro Toronto raamatukogus lei-
• duvate statistiliste teoste alusel oli
1971 a. rahvaloenduse järele Kanadas
kogusummas I8;810 eesi^ast, nendest
Ontarios 13.730. 1976 a. rahvaloendu­sel
ei olhud etnilised grupid eraldi
arvestatud ja viimase loenduse taga­järjed
'alles avaldamata. Toronto
eestlaste arvu võib vaevalt arvestada
lO.OOQ^le. Teiseks selgus uurimisel,
et 15—20 ia. tagasi oli sündimiste ma­dalseis,
milletpttu spordist huvita­tud
noorte arv on käesoleval ajal
palju väiksem kui varemah. Selle^
küsimuse selgitamiseks kõnelesin
Balti kergejõustiku esivõistluser To­ronto
Soome Spordiseltsi Sisu esime­he,
sekretäri ja 'ühe jiihatusliikmega,
kes muWe teatasid, et neü oli mõned
aastad tagasi kergejõustiku harras­tamine
peaaegu kadunud jä alles
nüüd nende noored alustavad uuesti
selle spordialaga.
V-Olümpiaadi organiseerimise ja
selle tegeliku läbiviimise ajal oli
Spordiselts Kalevi esimees Riki Rass.
Vaatamata sellele, et "tema perekon­nas
sel ajal oli surmajuhtum ja isa
haiglas raskesti haige, tegi ta kõik
mis tal selles olukorras võimalik oli
V-Olümpiaadi heaks kordaminekuks.
ÜldkoiTaldus selletõttu jäi Helmut
Jaaguste õlgadele, kes selle ka hiilga­valt
läbi viis. Hiljem selgus, et ta oli
sel ajal haige ja talle tehti raske
peaaju, aperatsioon. Eesti Kesknõu­kogu
koosolekul esinenud sõnavõtt
toimus se^l ajal kui ta oli alles ravi­misel
ja mis talle väga raskesti mõ­jus.;
• • ••• •
. Kõik teised V-Olümpiaadist osavõt­nud
rahvas te spordij uhid, kelledega
mul oli kõnelusi olid hämmastanud,
et selline sõnavõtt Eesti Kesknõuko­gu
koosolekul toimus ja kinnhasid
mulle, et eesti sportlaste osavõtt oli
väga hea. ;Kõige parima tunnustuse
eesti sportlastele andis V-Olümpiaa-di
Spordi Komitee esimees ükraiüla-ne
A; Zeltway, kinnhades seda ka
vastava kirjaga., Samal ajal Eesti
Kesknõukogu esindajad'ei näidanud
mingisugust huvi selle ürituse heaks
kordaminekuks. Kaks nendest sõit­sid
hoopis Rootsi. Üks nendest pidas
oma käes V-Olümpiaadi banketi pile­tid
ligi kuu aega ilma levitamata ja
saatis need H.Jaagiiisele koos üritust
mõnitava kirjaga. • Juhtum sündis
banketti eelõhtul. Samuti jätsid nad
korraldmata kõik majanduslikud va­hekorrad
Spordiselts iKalevigä. Selle­tõttu
jäi Kalevile tasiunata kulusid
üle 500 dollari.
Vastavalt minu uurimistele ja kiiid-lakstehtud
tõsiasjadele teen Eesti
Spordiselts Kalevi peakoosolekule
järgmised ettepanekud:
1) Selleaegseie Kalevi esimehele
Riki Räss'ile ja V-Olümpiaadil esi­nenud
eestlaste peaorganisaatoritele
Helmut ja Evi läägustele avaldada
suurimat tunnustust;j^ tänu nende
heroilise töö eest, '
2) Lõpetada igasugime koostöö Ees­ti
Kesknõukoguga järgmise Vaba
Olümpiaadi korraldamisel, neid asen­dades
mõne teise eesti organisatsioo­niga.
Otsusest teatada V-Olümpiaadi:
Pea'komiteele ' :
• Pärast endiste esimeeste M. Tae ja
R. RäšsT ning brganisaatorite Hel­mut
ja Evi Jaaguste informatsiooni
ärakuulamist otsustati, et Eesti Spor­diselts
Kalev võtab osa järgmisest
„Vaba Olümpiaadist" ainult, iseseis-
^valC^ • •
nitati
Ühel häälel valiti esimeheks seni­ne
abiesimees Raffi Moks, kes H. Ki­vi
haiglasoleku ajal täitis esimehe
ülesandeid. Juhatusse, /valiti Ü, Tam-re,
A. Lukk, E. 'Kirss, Joh. Kirsipuu,
P. Kunstimees, L. Pihlberg, R. Lin­deman,
A. Kala ja H. Kivi. Juhatus
jaotas samal päeval ametid, kus abi-esimeheks
valiti Ü. Tamre, sekretä­riks
L. Pihlberg ja abiks Joh. Kirsi­puu,
abilaekuriksR, Lindeman ja va­rahoidjaks
P. Kunstimees.
Revisjonikomisjoni valiti 0. Raid­lo,
P. Auksi ja E. Tammistu, Esinda­jateks
Kuld- ja Teenetemärgi komis­joni:
Ä. Kala ja K. Tamm. Aukohus ja
Võitlejate Liidu esinduskogu valiti
vanas koosseisus tagasi.
Kohalalgatatud küsimuste all Ü.
Jürima küsis, et kas ühingu liikmed
on möödunud aastal külastanud ko­dumaad.
Esimees vastas, et juhatusel
ei õle teada, et oleks külastatud. Lei­li,
et ESTO '80-da resolutsioonid olid
liiga vesistatud ja loodeti, et ESTO
. '84-da resolutsioonid on jälle range­mad.
V. Kana teatas, et Püssi ja Püs­toli
Klubi näeks meelsasti, et ühing
astub klubi liikmeks. Esimehele ja
j uhatusel^ avaldati eduka tegevuse
eest tunnustus ja tänu. Pärast mõnin­gat
sisemiste asjade otsustamist lõp­pes
üksnieelne 'koosolek hümni laul­misega.
TIINA KIIK
TÄHfiLEPANUKS
M^lE ELU" ori asunud oma Jär­jekordse
KALENDRS-TÄHTJIAA-M
Ä T U koostamisele 1982. aastaks.
luna ,JVIEIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ,>Ieie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsioon^»
de täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
Ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Code'i äramärkimi­sega
„Meie Elule-'^ HIUEMAL^:
L NOVEMBRIKS s.a. aadressil:
,^EIE ELU" ,
« BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
Peakoosolek valis esimeheks Arvo
Oiling'u ja juhatusliikmeteks Ser-gius
Lääniste, Mihkel Türk'i ja Riki
Räss'i. Revisjoni komisjoni esime­heks
valiti Harald Raigna ja liikme­teks
theo Vellend ja Uno Limit.
J : HARALD •RAIGNA.-
Oige aadressi avaldamine ,t
Elu" Tähtraamatus on iga organi-,
satsiooni enda huvides. Seepärast
saatke otna aadress ,M^ie Elu"
TähtrasüiiSartE jaoks kohe viivita-luna
Kilk p
Hillar Liitoja
konservatooriumis
EKK' juubelikontsertide sari eesti
noorkunstnike aktiivsel osavõtul jät­kub.
Eelseisva 1. novenihri kontserdi
jkava täidavad akordionivirtuoos Tii­na
'Kiik ja klaveril Hillar Liitoja.
Tiina Kiik on lõpetanud Torojilo
Kuningliku konservatooriumi akor­dioni
erialal. Juba stuudiumi vältel
on Tiina Kiik omandanud rea tun^
nustusi, mis nüüd — kujunenud
akordionivirtuoosina, aina rohkene­vad,
tunnustuste hulgas mainitagu
eriti Kanada akordioni õpetajate
poolt korraldatud võistluste auiiiii
du juba 1971. ja 1973. aastast: Rida
võitusid Kiwanise muusikavõistlus-tel
ja auhinnad American Guild of
Music ning CNE poolt korraldatud'
•muusikavõistlustel lisavad omalt
poolt avarust Tiina Kngu muusika­lisele
võidukäigule.
Otsitud akordioni-solistina on Tii­na
Kiik esinenud kanada muusika-,
elu domineerivate kontsertide kava­des,
nagu Contemporary Showcasc
81 Gala Concert ja Kuningliku K.oi\-
sfrvatooriumi poolt organiseeritud
Karen Katchaturiani austamise kont­serdil.
. Värskelt on Tiina Kiik tegev rali
vusvahelise muusikapäeva pidulikul
l^ontserdil. Kontsert korraldub Eaton
Centre'is.
Kava, mida Tiina Kiik oma kont­sertideks
valib, ulatab vara-baiuki
suurmeistritest nagu Händel ja Scar
lati kuni kaasaaegse kanada heliloo­jate,
nagu Dolin ja Bucyznski bcii-tüödeni.
Kanada heliloojate ringkondades
on Tiina Kiik pälvinud tunnusli;sl
oma valmisolekuga ka kõige wirdve:
ma kanada, heliloomingu esitami­seks.
Siit on tõusnud ka respeki' Tii­na
Kiigu muusikalise võimekuse suh-
Kaastegev eelseisval BKK kontsei'-
dil on klaverikunstnik Hillar Liitoja
Liitoja alati sädelev — et mitte ütel­da
särtsuv ~ muusikanärv annab 1
novembri kontserdile omapuolse
energia ja elevuse.
Tiina Kiigu kontsert Konservatoo­riumi
(Royal Conservatory of Music)
kontsertsaalis 1. novembril algab
, kell 4 peale lõunat.
wm
;>MEIE ELU
.MEIE ELU",
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"