1980-11-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
* 0 rJ / V
Ä. Kelder'! "
tusel. Teadustaja
tohakene" saatis kandlel 0. Haamer. Tagaplaanil Kanepi, rahva-neiu
la
Foto 0. Haamer
Võrulaste jsügispidu Eesti
kujunes eriti osavõturohkeks ja tujuküllaseks.
Juba pool tundi enne alguseks
määratud aega bakkas kogunema
peokülalisi, lootes leida kohta
sõiduki parkimiseks. Peokülalised
märkisid, et oleks soovitav, kui parkimiskohal
oleks korraldaja, kes
hoiaks ära liiga suurte vahede jätmise
sõidukite vahelt
Peo kavaline osa algas „Piibari-kuuri"
(orkestri) avamänguga :„Kas
tunned maad?", millele järgnes ühislaul
„Minge üles mägedele*' Eeska-yališe
osa korraldaja ja teadustaja
August Tuvikene tervitas pdolisj au-peakonsul
I. Heinsood abikaasaga,
maakondade esindajaid ja kõik kaasmaalasi
ja kaasmaakondläsi ligidalt
ja kaugelt. Saali valgustuse kahanedes
vaheldusid ekraanil valguspildid
Võrumaast. 'A. Tuvikese deklamatsiooni
„Vaikne keha kohakene" saatis
0. Haamer kandlel. • Ettekandest
„Tammula Vanake pajatab" läks
kahjuks paljti kaduma kuülidavuse
puudusel ja helisüsteemist tekkinud
segamise tõttu. Monotoonsusest aitas
välja tuntud „Haanjamiis" ühis-latiiuna
orkestri saatel, mille järele
ütles tervitussõnu Võrulaste Koondise
esimees^A. Kelder peölistele;
Võrulaste „Lauluyelle sõsaratega"
laulsid E. Tobrelutšu juhatusel,,Laul
^ kodumaast" ja „Kann4 armas, kannel
kallis" ning bravuurse „Vennäd
tehkem puhtaks hääled", viimane G.
Utah oreli saatel. A. Aasma ja 0.
Haamer püüdsid kahel kandlel ületada'
kuulajaskonna JMtukõniinat,
mis eeskava sõnalise osa pikalevenimise
tõttu hakkas paisuma, mängides
paar valsiviit. Räpinlased A.
Aasma ja 0. Haamer on koolivennad
ja- mängind koos kannelt juba ligi
60 aasiat: tagasi.
„Pubankuur'i" avävals täitis tant-
. supõranda tihedalt. Järgnesid veel
mitmed yanataDtsu lood ning ei puudunud
ka muidugi tuntud „perekon-navalss".
Georg Iltali kapell hoolitses,
et tantsuhuvilised said ennast
' küilaldaselt väsitada, ega jätnud isegi
aega rikkaliku baari külastami-
•.••seks.. • . • ' • \ •., .
Üllatusena ilmus lavale tantsu vaheajal
mustkunstnik" Eha Luik,
kes töötab tsirkuses köietantsijana,
teenides oma ;,trikkidega" peoliste
tunnustava aplausi. Eha Luik on pärit
Vastseliriast, Võrumaalt. Tema
vend Arvo Luik elab Rootsis ja ön
tuntud peamiselt oma akvarellidega.
Ka Eha käsitab akvarelli.
, Üllatatud oli ka see peofkülahne,
kes parkimiskohale minnes leidis, et
ta auto on varastatud. Kuigi sõiduk
leiti politsei poolt järgmisel päeval
mahajäetuna, tuli peolisel kojuminekuks
tarvitada taksot. '
Vesteldes, tantsides, vanu tutvusi
uuendades ja uusi tutvusi sõlmides
kadus aeg märkamatult, kuni majavanem
P. Naaber keeras' kinni baari
kraanid ja tuli iahkuda, viies kaasa
mälestused hästi kordaläinud koosviibimisest.
•
i •
,Weie Elu" jir, 47 (1605) 1980
nasa
• MARYL • --^-'-^''--<\/-; ;
on edasi samas
paigas, kus ta alati on olnud, la
samuti Montreal! eesti jrahvusgrupp;
nii väike yõi sunr W ta ka ei oko
Kui neist mõlemist selle lehe vee^
gudel vahetevahel ehk liiga väh®
kuulda on olnud^ siis se6 on ainult
nende ridade kirjutaja viga ;^õl süü.
luhtub, et Jään oma reporteri ü te
annetes mõnikord ajatempost- veidi
maha. Selles mõttes oli päris hea,
kui Montreali Eesti Pensionäride
Klubi tuletas mulle mu kohustusi
meelde sõbraliku küllakutse näol
klubi Mardipäeva koosviibimisele. U
niiviisi mu kirjutusmasin saab uues-
El OLE isi?
Montreali Eesti :Pen$ionärideKlu;
bi on praegu kahtlemata Montreali
kõige aktiivsem seltskondlik organi-=
satsioon. Klubi reedeõhtused regulaarsed
kokkutulekud on osavõtu-rikkad
ja alati täidetud tähelepanu-köitvate
ettekannete samuti kui hästi
hoolitsetud mõnusa söögipooHse
poolest, traditsiooniline Mardipäeva
ikoosviibimine tõi jähjekordselt kokku
täissaäh klubi liikmeid ja külalisi,
kes ilmselt nautisid seda õhtut.
Koosviibimise kavalises osas oli naudinguks
kuulda Linda Oderi debüüti
klaverisolistina, ning Heino Laaneotsa,
Eduard Leetma, Herbert
llaua ja.Lex Sooml esmakordset esinemist
äsjamoöNdustatud laulukvar-tetina.
Kui need neli laulumeest on
'laiemale publikule hästi tuntud oma
• talendiga, Linda: Oderi talendist
kindlasti ei olnud suurem osa publikust
palju kuulnud ning seetõttu
tema esinemine oli- üllatuseks" selle
sõna tõsises mõttes. Klubi esiinees
Edgar HeinscMJ hoidis .kokkutulnud
informeerituna klubi edaspidistest
kavadest ning klubi meelelahutuse
üldkorraldaja Edith Tõmsen 'täitis
õhtu teadustaja osa meeldiva vilumusega.
Klubi lähemas tegeyusikavas
on reedel, 28. nbvembrii Alar Kivile
filmi ,JRuberg — profiil kunstnikust
ja tema filosoofiast" esitamine, ning
12. detsembril Karl KoppeH referaat
„Kariada maapõuevarad". Varajasematest
ettekanneitest sel hooajal olid
erilist tähelepanu köitvad Innar Teose
vestlus ja valguspildid möödunud-suvistest
ülemaailmsetest Eesti Päevadest
Stokholmis. Eesti TPäevadejä-
;' reikaja oli ka Eesti Naisselts Montrealis
klubiõhtu tähelepanu keskpunktiks.
Tanni Kehtsi, Hilja Teose,
ülle Leithami ja Miss Esto-80 —
leLeithami muljed leidsid intensiiV'
'set kuulamist. Eesti Naisselts Mont--
realis järgmisel kokkutulekul 20.
nov. on kavas Toronto külaUse —
kunstnik Rutt Tulvingu referaat.
Nende ridade ilmumisel pn Montreali
Jaam koguduse igä-aastane basaar
juba seljataga. Kuid see üritus
tõenäoHselt ei vajagi enamat meeldetuletust
— pikki aastaid Jaani koguduse
basaar on leidnud eriti' ela?
vat osavõttu, õlles kujunenud, tervet
laupäeva täitvaks seltskondlikuks
kokkutulekuks.
22. novembril leiab aset Vabadussõja
alguse 62. aastapäeva ja skaut-likkude
noorte vanemätepäeva tähistamise
aktus Montreali Võitlejate
Ühingu ja Montreali eestv skautllik-kude
noorte ühisel korralduseh See
meie vabadusvõitluse veteraanide ja
tõusva nooruse üh^ne aktsioon on
kauaaegne Montreali traditsioon ja
iseloomustab hästi seda tihedat koostööd,
mis valitseb Võitlejate Ühingu
ja skäutlikkude noorte vahel. Sellel
kokkutulekul kõneleb külalisena
Walter Pent Ottawast.
: . 6. ja 7. dets. leiab aset iga-äastane
traditsioonihne MontreaM jõulu-kunstinäitus
peamiselt Montreali
oma jõudude kaastegevusel. Enamikkudel
puhkudel on seda näitust rikastanud
ka käsitöÖ-väljaparieküd.
Kunstinäituse just lõppedes- leiab
samas asupaigas .pühap., 7. dets. aset
traditsiooniline Alma Materi päev.a
aktus. Kõneleb mag. Irene Vau-Ruus
Ottawast. Ja'13. detsembril on kavas
. traditsiooniline laste jõulupuu. Kõik
need kokkutulekud leiavad aset
Montreali Jaani koguduse saalis, milline
paik on kujunenud Montreali
eesti pere
haks.
Kogukondadel on oma vastutused nagu perekondadel m
Vastutused väga vanade ja väga noorte, invaliidide ja puudust- i
' kannatajate nmg üksikute vanemate eest nagu seda on Mary, kes oa
seotud 'koduga ning ei ole võimeline rajama tuleviku endale ega oma
• lastele. •
Praegit on võimalik kasutada Community Services Projektide
finantse, et abistada profiiti mittetaotlevaid organisatsioone laiendada
oma ülatuspiirkonda ja,teeninduste skaalat; finantse millede kasutamist
võib laiendada maksimaalselt 3-aastasele perioodile; finantse
projektidele; mis loovad vähemalt ühe uue töökoha antud piirkonnias.
Teie teate paremini'kui meie, mida oleks vaja teha. ^
Võtke kontakti oma Canada Employment? Centre'iga ja rääkige
oma ettepanekust, mille abil kogukond võib senisest paremini iseenda
keest hcMiitsedao • • ^•
•Illi
t)ievaate kehtivast olukorrast Eestis
ja millises poliitiliselt segases olukorras
elab isesti ühiskond Ameerika
kontinendil, andsid pühapäeval Rahvuslaste
Kogu kõnekoosolekul Ülo
lürimaa ja Aksel Salumets. Kuulajaid
oli Eesti Maja keskmine saal
avatud: PäevallÖiOO—3:00 (esmasp.-~reedeni)
on jõud õhtul 5:3(^8:0a(esmap. ja neljap.
Infomat^iooni saab pangast lahtioleku aegadd.
Kõik uued laenud on laenuvõtja. surma .puW ..Mndlustatiid kuni
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
ulatuses Y£istayalt kindlustuse tingimustele. ^^^^^^ '
: Seesugused sündmused, naiguQue-.
beci separatistide katse meelitada
provintsi lahkuiöömisele ülejäänud
Kanadast — nüüd seljataga ja ilmselt
unustuse hõlma langemas, Montreal
on tagasi saamas oma iseloomulikku
hoogu ja meeleolu. Kesklinnas
on kerkimas uusi kapitaalseid' ehitusi
ja Montreali äriringkondade
meeleolu on silmapaistvalt optimistlik.
Kõik see imõjutab teadagi ka
meid. Mitmed meie hulgast, kes pj.
dasid plaane Quebecist mujale, kolida,
on need plaanid unustanud. Ja
mitmed nendest, keda nende koiripa-niid
üle viisid mujale, nagu tunnevad
sellest kahju tagantjärele.^ Nüüd
näib, nagu. ollakse rohkem mures
Alberta lahkulöömise üle Kanadast
'''•^ 'HENN MVO
ff
16
Ü. Jürimaa andis ülevaate eesti
rahva arvulisest koosseisust enne II
maailmasõda, võrdles neid 1956. a.
rahvaloenduse arvudega ja küsis, kuhu
on kadunud venelaste võimutsedes
Eestis 200,000 eestlast. Ta rõhutas,
et eesti välisvõitluse ülesandeks
peaks olema nende eestlaste hävitajate
väljaselgitamine ja kohtulikule
vastutusele võtmine. Teiseiks ta selgitas
samade arvude alusel, et Ees^
tisse tuleb igal nädalal 400 venelast
jäädavalt elama. Nendele tuleb anda
eelistatud korras toitu ja peavarju.
Kohalik rahvas samal ajal toidab
end peamiselt kartuli ja leivaga. Liha
nähakse vahest ka. Koolides õpetatakse
venekeelt alates 2. õppeaastast
ja ametlikuks keeleks on venekeel.
Eesti .maastik on muutimud
tundmatuseni ja>vaesus vahib kõikjalt
vastu!
Teravmeelne estlane, kes oma mõtteid
ja tujideid kehtiva olukorra
kohta saab väljendada ainult nöökavas
näljas/ nimetab •'KGB peastaapi
Tallinnas, Pagari *tänaval ,Kauge-nägemise
Keskuseks", sest KGB silmad
ulatavad nägema jaTkõrvad
kuulma kõike, mis kusagil räägitakse
või tehakse. Kehtiva korra kohaselt
sõna „kommunist" tuleb esile
tõsta kõikjal kus võpaalik. Selle põhimõtte
kohaselt semaleht Tapal sai
nimetuseks „Tapa Kommunist".
Funktsionäärid algul in|estasid, miks
see nimetus rahvale in'eeldis ja siis
muutsid selle kiiresti nXapa Edasi".
Edasi" on teine sõna, mida kommunistid
alati rõhutavad, l^uigi elu nende
juhtimisel läheb tagasi. Samalaadilisi
nöökavaid nalju on rahvasuu
kujundanud paljude eluavalduste
kohta ning levitab neid muigava rõõmuga.
Lõpuks ta selgitas, miks rahvas
igal kommunistlikul maal krooniliselt
nälgib toitainete puudusel.
Selles on süüdi tohutu bürokraatia,
mis põllumajanduses rakendatav ei
ole. Eesti selle juures peab toitma
Leningradi lirma ja elatama end sel-lest
mis ule jaab. "
A. Salumets selgitas olukorda, milles
elab pagulaseestlane. Ta algas
USA uue presidendi valimisega, nimetas
Kanada põhiseaduse kojutoo-mist,
venelaste invasiooni Afganistanis,
Poola tööliste streiki, inflatsioo-
' ni, üldist majanduslikku allakäiku,
naisõiguslaste suurt aktiivsust ja
EKN-ile uue esimehe valimist. Kõige
rohkem sai sarjata EKN juhatus.
Naisõiguslaste nõudmised on niivõrd
suured, et rahasse ümberhinna-tuna
abielumees jääb igal aastal oma.
naisele võlga 28,000 dollarit. Ükski
arukas mees selle tõttu enam ei abiellu
jä naised (kukutasid viimastel
USA presidendi valimistel Garteri, et
ta ei saaks liaistele enam anda suuremaid
õigusi, siis ei abielluks enam
ka ülejäänud mehed.
Eesti ühiskonnale ta soovitas üht
ning üldist keskorganisatsiooni, mis
kõiki ühendaks ning esindaks. Siis
oleiks rahu majas.
. JEttekannetele järgnesid sõnavõtud
E. Rändelt, A. Toomingalt ja R. And-
^relt. Esimene päris andmeid Jüri Lina
isiku kohta, A. Toominga sissejuhatus
oma küsimusele venis nii pikaks,
et sõnavõtt katkestati. R. Andre
tõi ette juhu ESTO-80 ajast Rootsist,
kus tema arvates esitati ebaõi-
. geid andmeid ja nende esitaja väitis,
et tema on ajakirjanik ja võib rääkida
mida tahab. A. Salumets vastuste
andmisel peatus peamiselt J.
Lina isiku juures ja laskis välja paista,
et selle mehe osas pole kõik selge.
Eesti iiöored on tavaliselt aktiivsemad
kui kohaliku rahva noorus;
koolitöö kõrval leitakse aega täienduskoolideks,
gaidluseks-skautluscks
rahvatantsuks ja palju muuks. Samuti
on eesti noored tihti srlmapaist-vad
ka kanada koolides; näiteks lavastavad
Leaside •Highschooli noored
26-—28. novembril komöödia
„Arsenic and' Oid Lace", kus töola-vad
kaasa rida eesti noori. Nõnda
Helen Liiholm, Tiina Korjus ja Linda
Mäks hoolitsevad reklaami eest,
Mihkd Mäks tegeleb valgustusega
ning Maimu Nõmmik tegutseb kri-meerimisega
ning on ka statistiks....
Eesti noored kutsuvad kõiki kaasmaalasi
Leaside Keskkooli lavastust
vaatama. Informatsiooniks ning piletite
reservatsiooniks palutakse helistada
Leaside Highsohool, 200 Hänna
Road, Toronto, telefon 481-4418. Piletid
on eelmüügi hinnaga $2.50, ukse
juures $3.00.
istus
egis
Paarkümmend aastat tagasi tegutses
Winnipegi lUmas E.E.L.K. kogudus,
keda teenisid õpetajad R. Reui-aru
Port Arthurist ning H! Piir Minnesotast,
õpetaja Piiri Vancouveris-se
asumisega hääbus kogudus ning
selle Juhatus ühines Winnipegi Eesti
Seltsi juhatusega.
Sellel aastal on Winnipegi eestlastel
jälle võimalus jumalasõna emakeeles
kuulda. Nimelt toimub pühapäeval
30, novembril kell 15.00 sur-nutepüha
jumalateenistus armulauaga
Our Saviour luteriusu kirikus,
Portage Ja Minto tänavate nurgal.
Teenivad abipraost Tõnis Nõmmik
Ja Usuteadusliku Instituudi õpilane
Helmut Äaviko. Kasutusel ön laulu-
„Meie Elu"
Kuituul
LAVA:
Anonüüm^
dend „Kohtj
Kanada Ees
vale ESTG-i
nud poleei
Lavastaja
laskonna n|
nr. 80 muul
„Teielug
kirjutab p
Eevi End h
da Eesti T
tumine van
Ajaleht or
asja tundma
silmatorkav
hinnanäide
deks".
'Näidendi
avaldatud r
ri arvustan
raskeks üle
Eevi • En
„pakkus pa
ja et „tund
düs kui lava
ja une vahe
rased ja te
neid ka usi
Siin on
laskmine, l
' ga selge va
löögina esi
le tüki puh
tusliku et
unenäopilt i
On vajal
^ turgia sead
proloog oi
ga mitte vr
etendust
teatriinimc
kes leidsid,
hinähdend
Eevi End
tu, et suh
üheväärselt
korraga la\
Elavate
üks, vanem
muste aren
Kogu tüki
niäleslüskil
tunde- ja m
muvad Teo
teistega „ ü
vai!" (Jälgi
musi!)
Edasi:
vele võib cl
di venivust
Eesti nä
scl^ asjaar,
ne.; Asjaarn
lavastuse
korduvalt
kasutab. K|
seisus on
saanud tea<
nn'sluse aaj
les ülesani
•Nüüd siii
ges ettenäl
140 min. id
RA
Eesti Va
viimise jj
üheks tej
se lahing]
võitlemine
asjaolu leij
väliselt än
meest EesI
vitseride
umbes 2(
le, et täp${
kindlaks el
siis teada.
Kuigi ju
sõjas olni
teada, sel^
suhteliselt
ning eelne
sõjaväes,
täidab Boi
•lismaal k.
bergi raan
kirjaga „E
sioon ja ji
Raamati
osaks on
tiva koos«
1928, 1933,
lühike, võ
lk) ülcvaa
.siooni mi
osaks on
de elulooc
raiiteks, r
kindralm;
kuue kind
hai teenii
lisanduvac
ri kraadi^
ja sõjavä
44 käsitle
lil.
See ms
Selgub, et
auastmes
dcv) olid
sõja ajal.
dav.osa n
ohvitserid
oli lõpeta
mia (Lai<
Salza ja
Reirpan j
l l l i M i l i i B
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 20, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-11-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801120 |
Description
| Title | 1980-11-20-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | * 0 rJ / V Ä. Kelder'! " tusel. Teadustaja tohakene" saatis kandlel 0. Haamer. Tagaplaanil Kanepi, rahva-neiu la Foto 0. Haamer Võrulaste jsügispidu Eesti kujunes eriti osavõturohkeks ja tujuküllaseks. Juba pool tundi enne alguseks määratud aega bakkas kogunema peokülalisi, lootes leida kohta sõiduki parkimiseks. Peokülalised märkisid, et oleks soovitav, kui parkimiskohal oleks korraldaja, kes hoiaks ära liiga suurte vahede jätmise sõidukite vahelt Peo kavaline osa algas „Piibari-kuuri" (orkestri) avamänguga :„Kas tunned maad?", millele järgnes ühislaul „Minge üles mägedele*' Eeska-yališe osa korraldaja ja teadustaja August Tuvikene tervitas pdolisj au-peakonsul I. Heinsood abikaasaga, maakondade esindajaid ja kõik kaasmaalasi ja kaasmaakondläsi ligidalt ja kaugelt. Saali valgustuse kahanedes vaheldusid ekraanil valguspildid Võrumaast. 'A. Tuvikese deklamatsiooni „Vaikne keha kohakene" saatis 0. Haamer kandlel. • Ettekandest „Tammula Vanake pajatab" läks kahjuks paljti kaduma kuülidavuse puudusel ja helisüsteemist tekkinud segamise tõttu. Monotoonsusest aitas välja tuntud „Haanjamiis" ühis-latiiuna orkestri saatel, mille järele ütles tervitussõnu Võrulaste Koondise esimees^A. Kelder peölistele; Võrulaste „Lauluyelle sõsaratega" laulsid E. Tobrelutšu juhatusel,,Laul ^ kodumaast" ja „Kann4 armas, kannel kallis" ning bravuurse „Vennäd tehkem puhtaks hääled", viimane G. Utah oreli saatel. A. Aasma ja 0. Haamer püüdsid kahel kandlel ületada' kuulajaskonna JMtukõniinat, mis eeskava sõnalise osa pikalevenimise tõttu hakkas paisuma, mängides paar valsiviit. Räpinlased A. Aasma ja 0. Haamer on koolivennad ja- mängind koos kannelt juba ligi 60 aasiat: tagasi. „Pubankuur'i" avävals täitis tant- . supõranda tihedalt. Järgnesid veel mitmed yanataDtsu lood ning ei puudunud ka muidugi tuntud „perekon-navalss". Georg Iltali kapell hoolitses, et tantsuhuvilised said ennast ' küilaldaselt väsitada, ega jätnud isegi aega rikkaliku baari külastami- •.••seks.. • . • ' • \ •., . Üllatusena ilmus lavale tantsu vaheajal mustkunstnik" Eha Luik, kes töötab tsirkuses köietantsijana, teenides oma ;,trikkidega" peoliste tunnustava aplausi. Eha Luik on pärit Vastseliriast, Võrumaalt. Tema vend Arvo Luik elab Rootsis ja ön tuntud peamiselt oma akvarellidega. Ka Eha käsitab akvarelli. , Üllatatud oli ka see peofkülahne, kes parkimiskohale minnes leidis, et ta auto on varastatud. Kuigi sõiduk leiti politsei poolt järgmisel päeval mahajäetuna, tuli peolisel kojuminekuks tarvitada taksot. ' Vesteldes, tantsides, vanu tutvusi uuendades ja uusi tutvusi sõlmides kadus aeg märkamatult, kuni majavanem P. Naaber keeras' kinni baari kraanid ja tuli iahkuda, viies kaasa mälestused hästi kordaläinud koosviibimisest. • i • ,Weie Elu" jir, 47 (1605) 1980 nasa • MARYL • --^-'-^''--<\/-; ; on edasi samas paigas, kus ta alati on olnud, la samuti Montreal! eesti jrahvusgrupp; nii väike yõi sunr W ta ka ei oko Kui neist mõlemist selle lehe vee^ gudel vahetevahel ehk liiga väh® kuulda on olnud^ siis se6 on ainult nende ridade kirjutaja viga ;^õl süü. luhtub, et Jään oma reporteri ü te annetes mõnikord ajatempost- veidi maha. Selles mõttes oli päris hea, kui Montreali Eesti Pensionäride Klubi tuletas mulle mu kohustusi meelde sõbraliku küllakutse näol klubi Mardipäeva koosviibimisele. U niiviisi mu kirjutusmasin saab uues- El OLE isi? Montreali Eesti :Pen$ionärideKlu; bi on praegu kahtlemata Montreali kõige aktiivsem seltskondlik organi-= satsioon. Klubi reedeõhtused regulaarsed kokkutulekud on osavõtu-rikkad ja alati täidetud tähelepanu-köitvate ettekannete samuti kui hästi hoolitsetud mõnusa söögipooHse poolest, traditsiooniline Mardipäeva ikoosviibimine tõi jähjekordselt kokku täissaäh klubi liikmeid ja külalisi, kes ilmselt nautisid seda õhtut. Koosviibimise kavalises osas oli naudinguks kuulda Linda Oderi debüüti klaverisolistina, ning Heino Laaneotsa, Eduard Leetma, Herbert llaua ja.Lex Sooml esmakordset esinemist äsjamoöNdustatud laulukvar-tetina. Kui need neli laulumeest on 'laiemale publikule hästi tuntud oma • talendiga, Linda: Oderi talendist kindlasti ei olnud suurem osa publikust palju kuulnud ning seetõttu tema esinemine oli- üllatuseks" selle sõna tõsises mõttes. Klubi esiinees Edgar HeinscMJ hoidis .kokkutulnud informeerituna klubi edaspidistest kavadest ning klubi meelelahutuse üldkorraldaja Edith Tõmsen 'täitis õhtu teadustaja osa meeldiva vilumusega. Klubi lähemas tegeyusikavas on reedel, 28. nbvembrii Alar Kivile filmi ,JRuberg — profiil kunstnikust ja tema filosoofiast" esitamine, ning 12. detsembril Karl KoppeH referaat „Kariada maapõuevarad". Varajasematest ettekanneitest sel hooajal olid erilist tähelepanu köitvad Innar Teose vestlus ja valguspildid möödunud-suvistest ülemaailmsetest Eesti Päevadest Stokholmis. Eesti TPäevadejä- ;' reikaja oli ka Eesti Naisselts Montrealis klubiõhtu tähelepanu keskpunktiks. Tanni Kehtsi, Hilja Teose, ülle Leithami ja Miss Esto-80 — leLeithami muljed leidsid intensiiV' 'set kuulamist. Eesti Naisselts Mont-- realis järgmisel kokkutulekul 20. nov. on kavas Toronto külaUse — kunstnik Rutt Tulvingu referaat. Nende ridade ilmumisel pn Montreali Jaam koguduse igä-aastane basaar juba seljataga. Kuid see üritus tõenäoHselt ei vajagi enamat meeldetuletust — pikki aastaid Jaani koguduse basaar on leidnud eriti' ela? vat osavõttu, õlles kujunenud, tervet laupäeva täitvaks seltskondlikuks kokkutulekuks. 22. novembril leiab aset Vabadussõja alguse 62. aastapäeva ja skaut-likkude noorte vanemätepäeva tähistamise aktus Montreali Võitlejate Ühingu ja Montreali eestv skautllik-kude noorte ühisel korralduseh See meie vabadusvõitluse veteraanide ja tõusva nooruse üh^ne aktsioon on kauaaegne Montreali traditsioon ja iseloomustab hästi seda tihedat koostööd, mis valitseb Võitlejate Ühingu ja skäutlikkude noorte vahel. Sellel kokkutulekul kõneleb külalisena Walter Pent Ottawast. : . 6. ja 7. dets. leiab aset iga-äastane traditsioonihne MontreaM jõulu-kunstinäitus peamiselt Montreali oma jõudude kaastegevusel. Enamikkudel puhkudel on seda näitust rikastanud ka käsitöÖ-väljaparieküd. Kunstinäituse just lõppedes- leiab samas asupaigas .pühap., 7. dets. aset traditsiooniline Alma Materi päev.a aktus. Kõneleb mag. Irene Vau-Ruus Ottawast. Ja'13. detsembril on kavas . traditsiooniline laste jõulupuu. Kõik need kokkutulekud leiavad aset Montreali Jaani koguduse saalis, milline paik on kujunenud Montreali eesti pere haks. Kogukondadel on oma vastutused nagu perekondadel m Vastutused väga vanade ja väga noorte, invaliidide ja puudust- i ' kannatajate nmg üksikute vanemate eest nagu seda on Mary, kes oa seotud 'koduga ning ei ole võimeline rajama tuleviku endale ega oma • lastele. • Praegit on võimalik kasutada Community Services Projektide finantse, et abistada profiiti mittetaotlevaid organisatsioone laiendada oma ülatuspiirkonda ja,teeninduste skaalat; finantse millede kasutamist võib laiendada maksimaalselt 3-aastasele perioodile; finantse projektidele; mis loovad vähemalt ühe uue töökoha antud piirkonnias. Teie teate paremini'kui meie, mida oleks vaja teha. ^ Võtke kontakti oma Canada Employment? Centre'iga ja rääkige oma ettepanekust, mille abil kogukond võib senisest paremini iseenda keest hcMiitsedao • • ^• •Illi t)ievaate kehtivast olukorrast Eestis ja millises poliitiliselt segases olukorras elab isesti ühiskond Ameerika kontinendil, andsid pühapäeval Rahvuslaste Kogu kõnekoosolekul Ülo lürimaa ja Aksel Salumets. Kuulajaid oli Eesti Maja keskmine saal avatud: PäevallÖiOO—3:00 (esmasp.-~reedeni) on jõud õhtul 5:3(^8:0a(esmap. ja neljap. Infomat^iooni saab pangast lahtioleku aegadd. Kõik uued laenud on laenuvõtja. surma .puW ..Mndlustatiid kuni $30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni ulatuses Y£istayalt kindlustuse tingimustele. ^^^^^^ ' : Seesugused sündmused, naiguQue-. beci separatistide katse meelitada provintsi lahkuiöömisele ülejäänud Kanadast — nüüd seljataga ja ilmselt unustuse hõlma langemas, Montreal on tagasi saamas oma iseloomulikku hoogu ja meeleolu. Kesklinnas on kerkimas uusi kapitaalseid' ehitusi ja Montreali äriringkondade meeleolu on silmapaistvalt optimistlik. Kõik see imõjutab teadagi ka meid. Mitmed meie hulgast, kes pj. dasid plaane Quebecist mujale, kolida, on need plaanid unustanud. Ja mitmed nendest, keda nende koiripa-niid üle viisid mujale, nagu tunnevad sellest kahju tagantjärele.^ Nüüd näib, nagu. ollakse rohkem mures Alberta lahkulöömise üle Kanadast '''•^ 'HENN MVO ff 16 Ü. Jürimaa andis ülevaate eesti rahva arvulisest koosseisust enne II maailmasõda, võrdles neid 1956. a. rahvaloenduse arvudega ja küsis, kuhu on kadunud venelaste võimutsedes Eestis 200,000 eestlast. Ta rõhutas, et eesti välisvõitluse ülesandeks peaks olema nende eestlaste hävitajate väljaselgitamine ja kohtulikule vastutusele võtmine. Teiseiks ta selgitas samade arvude alusel, et Ees^ tisse tuleb igal nädalal 400 venelast jäädavalt elama. Nendele tuleb anda eelistatud korras toitu ja peavarju. Kohalik rahvas samal ajal toidab end peamiselt kartuli ja leivaga. Liha nähakse vahest ka. Koolides õpetatakse venekeelt alates 2. õppeaastast ja ametlikuks keeleks on venekeel. Eesti .maastik on muutimud tundmatuseni ja>vaesus vahib kõikjalt vastu! Teravmeelne estlane, kes oma mõtteid ja tujideid kehtiva olukorra kohta saab väljendada ainult nöökavas näljas/ nimetab •'KGB peastaapi Tallinnas, Pagari *tänaval ,Kauge-nägemise Keskuseks", sest KGB silmad ulatavad nägema jaTkõrvad kuulma kõike, mis kusagil räägitakse või tehakse. Kehtiva korra kohaselt sõna „kommunist" tuleb esile tõsta kõikjal kus võpaalik. Selle põhimõtte kohaselt semaleht Tapal sai nimetuseks „Tapa Kommunist". Funktsionäärid algul in|estasid, miks see nimetus rahvale in'eeldis ja siis muutsid selle kiiresti nXapa Edasi". Edasi" on teine sõna, mida kommunistid alati rõhutavad, l^uigi elu nende juhtimisel läheb tagasi. Samalaadilisi nöökavaid nalju on rahvasuu kujundanud paljude eluavalduste kohta ning levitab neid muigava rõõmuga. Lõpuks ta selgitas, miks rahvas igal kommunistlikul maal krooniliselt nälgib toitainete puudusel. Selles on süüdi tohutu bürokraatia, mis põllumajanduses rakendatav ei ole. Eesti selle juures peab toitma Leningradi lirma ja elatama end sel-lest mis ule jaab. " A. Salumets selgitas olukorda, milles elab pagulaseestlane. Ta algas USA uue presidendi valimisega, nimetas Kanada põhiseaduse kojutoo-mist, venelaste invasiooni Afganistanis, Poola tööliste streiki, inflatsioo- ' ni, üldist majanduslikku allakäiku, naisõiguslaste suurt aktiivsust ja EKN-ile uue esimehe valimist. Kõige rohkem sai sarjata EKN juhatus. Naisõiguslaste nõudmised on niivõrd suured, et rahasse ümberhinna-tuna abielumees jääb igal aastal oma. naisele võlga 28,000 dollarit. Ükski arukas mees selle tõttu enam ei abiellu jä naised (kukutasid viimastel USA presidendi valimistel Garteri, et ta ei saaks liaistele enam anda suuremaid õigusi, siis ei abielluks enam ka ülejäänud mehed. Eesti ühiskonnale ta soovitas üht ning üldist keskorganisatsiooni, mis kõiki ühendaks ning esindaks. Siis oleiks rahu majas. . JEttekannetele järgnesid sõnavõtud E. Rändelt, A. Toomingalt ja R. And- ^relt. Esimene päris andmeid Jüri Lina isiku kohta, A. Toominga sissejuhatus oma küsimusele venis nii pikaks, et sõnavõtt katkestati. R. Andre tõi ette juhu ESTO-80 ajast Rootsist, kus tema arvates esitati ebaõi- . geid andmeid ja nende esitaja väitis, et tema on ajakirjanik ja võib rääkida mida tahab. A. Salumets vastuste andmisel peatus peamiselt J. Lina isiku juures ja laskis välja paista, et selle mehe osas pole kõik selge. Eesti iiöored on tavaliselt aktiivsemad kui kohaliku rahva noorus; koolitöö kõrval leitakse aega täienduskoolideks, gaidluseks-skautluscks rahvatantsuks ja palju muuks. Samuti on eesti noored tihti srlmapaist-vad ka kanada koolides; näiteks lavastavad Leaside •Highschooli noored 26-—28. novembril komöödia „Arsenic and' Oid Lace", kus töola-vad kaasa rida eesti noori. Nõnda Helen Liiholm, Tiina Korjus ja Linda Mäks hoolitsevad reklaami eest, Mihkd Mäks tegeleb valgustusega ning Maimu Nõmmik tegutseb kri-meerimisega ning on ka statistiks.... Eesti noored kutsuvad kõiki kaasmaalasi Leaside Keskkooli lavastust vaatama. Informatsiooniks ning piletite reservatsiooniks palutakse helistada Leaside Highsohool, 200 Hänna Road, Toronto, telefon 481-4418. Piletid on eelmüügi hinnaga $2.50, ukse juures $3.00. istus egis Paarkümmend aastat tagasi tegutses Winnipegi lUmas E.E.L.K. kogudus, keda teenisid õpetajad R. Reui-aru Port Arthurist ning H! Piir Minnesotast, õpetaja Piiri Vancouveris-se asumisega hääbus kogudus ning selle Juhatus ühines Winnipegi Eesti Seltsi juhatusega. Sellel aastal on Winnipegi eestlastel jälle võimalus jumalasõna emakeeles kuulda. Nimelt toimub pühapäeval 30, novembril kell 15.00 sur-nutepüha jumalateenistus armulauaga Our Saviour luteriusu kirikus, Portage Ja Minto tänavate nurgal. Teenivad abipraost Tõnis Nõmmik Ja Usuteadusliku Instituudi õpilane Helmut Äaviko. Kasutusel ön laulu- „Meie Elu" Kuituul LAVA: Anonüüm^ dend „Kohtj Kanada Ees vale ESTG-i nud poleei Lavastaja laskonna n| nr. 80 muul „Teielug kirjutab p Eevi End h da Eesti T tumine van Ajaleht or asja tundma silmatorkav hinnanäide deks". 'Näidendi avaldatud r ri arvustan raskeks üle Eevi • En „pakkus pa ja et „tund düs kui lava ja une vahe rased ja te neid ka usi Siin on laskmine, l ' ga selge va löögina esi le tüki puh tusliku et unenäopilt i On vajal ^ turgia sead proloog oi ga mitte vr etendust teatriinimc kes leidsid, hinähdend Eevi End tu, et suh üheväärselt korraga la\ Elavate üks, vanem muste aren Kogu tüki niäleslüskil tunde- ja m muvad Teo teistega „ ü vai!" (Jälgi musi!) Edasi: vele võib cl di venivust Eesti nä scl^ asjaar, ne.; Asjaarn lavastuse korduvalt kasutab. K| seisus on saanud tea< nn'sluse aaj les ülesani •Nüüd siii ges ettenäl 140 min. id RA Eesti Va viimise jj üheks tej se lahing] võitlemine asjaolu leij väliselt än meest EesI vitseride umbes 2( le, et täp${ kindlaks el siis teada. Kuigi ju sõjas olni teada, sel^ suhteliselt ning eelne sõjaväes, täidab Boi •lismaal k. bergi raan kirjaga „E sioon ja ji Raamati osaks on tiva koos« 1928, 1933, lühike, võ lk) ülcvaa .siooni mi osaks on de elulooc raiiteks, r kindralm; kuue kind hai teenii lisanduvac ri kraadi^ ja sõjavä 44 käsitle lil. See ms Selgub, et auastmes dcv) olid sõja ajal. dav.osa n ohvitserid oli lõpeta mia (Lai< Salza ja Reirpan j l l l i M i l i i B |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-20-04
