1981-03-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,>leieElu" nr. 11 (1622)
Laske isoleerida oma maja PO-QO ^^^^ ""^^
Insulation ProgramT' alusd •pH.I.P.
Eesü Eahvuskültuuri |x)oJmngu-päevad
(Looming '81) toimuvad Seed-riorul
23.—30. mg. Šee on ühenädala-ne
kunstide Jaager täiskasvanuile
(kohapeal korraldatakse lastesõim).
Programmi juhiliõn: kirjandus ~
Ilmar Mikiver, kunst— Han3W.es-terblom
(fotokunst), muusika — dr,
Roman Toi, .tantS| — Toomas Metsala,
teater —-Riina Reinik -ja Rudolf
• Lipp. • ;
Juhtide ülesandeks qi| kasvatada
huvi eesti kuUuurimõistmisei ja viljelemise
vastu. Tegevus hõlmab juhtide
väljaõpetamist, seminare, aruter
lu, loenguid ja rakendust.
Loomingupäevade eesmärgid on:
1. Eelduste ja vahendite kujunda^
mine eesti kultuuri arendamiseks.
Vähs-Eestis.
2. Sidemete soodustamine loovalt
•tegutsevate eestlaste i vahel globaalselt.
/ ••! ' ,
3. Kontakti pidamine ülemaailmsel
tasemer kaasaegsete kunstifilosoofiatega
ja nende rakendamisega. ^
4. Eestluse huvide teenimine eesti
loominguga, (Näiteks eesti päevadeks
valmisolek: ehk (laste juturaamatu
kirjutaminejja turustamine.),
Programmide sisu nii kuidas see
siiani on välja kujunenud:
MUUSIKA. Dr. Roman Toi (konservatooriumi
õppejõud Torontos —
kompositsioon ja dirigeerimine) demonstreerib
muusikaloomist konk-;
reetseteks ülesanneteks (näiteks kohapeal
loodud luule-tusele viisikirju-tamine
ja Toomas Metsala poolt loodud
uuele rahvatarltsule sobiva muusika
loomine). Dr. Toi on inviteeri-nud
heliloojaid (näiteks dr. Taavo
Virkhaus) ja projekteeritud on nädala
pikkune koorijühatamise kursus.
Arutletakse keelelisi raskusi muusi-lises
rakenduses.
TEATER. Riina Reinik ja Rudolf
Lipp (auhinnatud nii lavastajatena
kui näitlejatena) arendavad eesti
teari lavakunsti. Nad rakendavad
oma õppetööd tegeliku lavastusega
eesti noortega, et eesti lavakunst
elaks edasi meie oma- rahva keeles.
Nendel on kokkulepe dr. Toiga, et
see tuleb nende tööle vajaliku muusi-ijuhinä
kaasa. Tiina Li]
kõneleb lavakunstist ja kostüümi-
•'dest.': ^' . •
KIRJANDUS. Ilmar Mikiver on palutud
juhendajaks, aga programm ei
õle veel selgunud. Ajakirjanduse aktiivne
osavõtt pn võimalik. Kunsti^
teatri—muusika jne. kriitika kirjutamise
õpetus, aitaks täita üht lünka
meie ühiskonnas. Prof. Vello Salo on
keeleline nõuandja.
. ICUNST. Hans^-W^ tegutseb
fotokunstiga, õpetab valguspiltide
programmide kokkuseadmist (pildi
võtmine, ilmutamine, järjekorda
seadmine ja heli lisamine). Eesti organisatsioonid
saaksid selle oskusega
tutvustadaj oma tegevust väiksematele
eestitihiskondadele ja ka muulas^
tele. -•.
Kuna Maarjamaa kirjastusest i l mus
nüüd „Välis^Eesti kunstnikke"
(leksikon), siis tuleb dr. Olga Berendsen
andma ülevaadet eestlaste kunstilistest
saavutustest Välis-Eestis.
TANTS. Toomas Metsala idee on
arusaamise süvendamine tantsust
kui kunstist noorte eesti kunstihuviliste
juures. Selleks siis: 1. Noorte
tantsu instruktorite ettevalmistus
kursus, peateemadega: a) tantsu analüüs,
b) õpetamistehnika;C) interpretatsioon.
'3. Praktiline loomingu-seminar;
eneseväljendus tantsuliiku-mise
kaudu. |.Tantsuliikurriise koordinatsioon
muusikaga ja lavaliste
nõuetega. 4.|Rahvatäntsu ja rahva-
• kunsti kasutamisvõimaluste arendamine
: lavalistekš esinemisteks. 5.
Masslavastuse filosoofia, koreograafia
ja organiseerimine.
Laagri arstiks tuleb dr. Arvo Kuld,
juriidiline nõuandja oii Andres Olvet>
ja graafiline kujundus pn arhitekt
Vello Voogjarve poolt. Praegu korraldavad
laagri tegevust Ilo ja Mall
Puhm, Lilian Puust, Andres Raudsepp,
Juta Silmberg jt. Toitlustamine
on Magda Mälbergi hooleks. (Osavõtjaid
saab vastu võtta umbes sada.)
ööbimine toimub kas eratelki-des
või barakkides. Informatsiooniks
kirjutada: Looming '81, 99-A Hill
Cres. Scarboro, Ont. MIM 1J7, Canä-da,
ehk helistada (416) 762-4394 oh-V
•'tuti.. • : • •
Ühislend kiialjatega Lääneranniku Suiepäevadele
vxca
B., 24. .ja 25. juulil. KestvMS 1 või 2 M
Registreerida kuni 25. märtsini
• Toronto. EestiMajas — 4664813
VANCOUVER (M.E,) — Eesti Kirikufond
Vancouveris pidas peakoosoleku
15. veebr. „Meie Kodu" aulas.
Kohal oli üle 50 Hikme.-
Esimehe V. Weemehe aruandest
selgus, et fondi tegevus oli olnud edukas.
Uuendusi ja parandusi oli tehtud
MOOO piirides. Kassa aruande
esitas laekur 1. Valgre, näidates,' et
sissetulekud ja väljaminekud on tasakaalus
$24,035.47. ^
Valimistele tulid Fondi Nõukogu
liikmed J. Eilau, K. Pae',,E. Peolaan
ja F. Mihtla, kes valiti 'tagasi ühel
häälel. Surma läbi lahkunud Fondi
I^õukogu Inkme Toivo Laanemäe
asemele valiti T. Wesik.
• Peakoosolek kinnitas Peetri koguduse
soovi ehitada käärkamber koos
kõrvalolevate ruumidega, umbes
135,000 väärtuses.
Peakoosolekule järgnes Fondi Nõu-,
kogu koosolek. Valimisele tuli juhatus,
mis valiti tagasi endises koosseisus:
esimees — Valdeko Wee-mees,
abiesimees — Harry Muld, kirjatoimetaja
— Raimond Rannala, liige
— Evald Peolaan, kurla senine kassapidaja
lvi Valge soovis minna puhkusele,
siis tema asemele valiti Luise
Kibuvits.
Maria Lember võitis
4 kuldmedalit ja
Skulptor Armas Hutri
Möödunud pühapäeval oli meie
kunstihuvilisitel nauditav näha soome
tänapäeva üht nimekat skulptori,
prof Armas Hutri't, kellelt väike kogu
tema Ivijmaseaja loomingust oli
esitatud Eestil Maja väikeses saalis.
Hutri. on põ|iiliselt realistliku põhilaadiga,
mõnbti võik^ kõrvutada teda
meie Jaan: Koortiga,; eriti kui
võrdlusalusena vaadelda teöstusi loomadest
(Kporti hirved ja Hutri kitv
sed) kui ka materjalilt ja teostUjSelt..
Momendil ön Hutri ulatuslikum
'näitus ringreisil ÜSA-s, praegu Flori-
/das ja sealt Ne\iv Yorki ning edasi
USA suurematesse keskustesse. Nii
võis E. Majas skulptor esitada vaid
näidiskogu oma väiksemamõõtme-ustest
töödest, mis tal kaasas täiendusena
New Yorki.
Mis näituse ulatuselt (esitatud oli.
tosinavõrra) puudu jäi, kattus mitmekordselt
ulatusliku ja tehniliselt
hea filmiga tema' ateljeest Soomes,
milles üksikasjaHkult ja; selgitavalt
töö valmimise menetlus. Eriti töö lõpufaas
pronksi valamine. Tavaliselt
see on tehniline töö ja sooritatakse
.valutöökojas^. Hutril on aga
oma suures ja täielikus ateljees ka
pronksivalu seadeldis. Film käsitles
ühe suure skulptiiuri saamist, mis
oli tellitud Kanadasse Thunder Bay
soome koloonia poolt sinna avalikku
parki asetamiseks. Sellega teostus
siinsete, soomlaste mitmekordne missioon
-^meenutades oma pärismaad,
Soomet, kus skulptuur koduaias, parkides
ja pratsidel njng • teisest küljest
iesitada Soomet tema" kõrgtaide
ühes saavutises. (Muide, majandusli-selt
aitas kaasa ka Soome valitsiis.)
üus „MEIE ELU" tellija sitab kaa-
HELSINGI (M.E.) - Praegu on
eesti kirjanduses pessimistlik periood,
mille mõneks tunnuseks on altkäemaksude
ja teise inimese ärakasutamise
teemäd._ Nende lähtekohana
võiks pidada ajakirja ,,Looming"
peatoimetaja Kalle Kurgi järgi, keda
hiljuti intervjueeris ?oome kultuuri-.
toimetaja Oiva Luhtasela, Tallinnas,
globaalset elu tsiviliseerumist ning
võõrdumist loodusest ja selle ekolpo-gilisest
ühendusest, Need probleemid
puudutavad igaüht, sest „meie stili-seerume
ebaisiklikult, meid standar-diseeritakse
ja meie ei oska või saa
olla tervikud, eriti kui kultuuri humaansed
ja. inimlikud jooned on kit-sendunud".
Kalle Kurg tõstab esile probleemi,
mida Eestis on kasutanud seal väga
hinnatud kirjanik, 60-aastane „kunin-gätee"
otsija Jaan Kross: Eestlane
pole rahul linnaeluga, vaid otsib omi
juuri maalt, sest linlasel neid ju pole.
„Kaleva" veergudel tõdetakse, et otsimine
;pole. lahenduseks. Hakatakse,
nimelt, kergesti nagu ümberringi käima
ja end kordama. Artiklis küsitak-^
se edasi, et kas on olemas midagi
uut selles kaoses?
Mis puutub pessimistlikku elupilti
eesti kirjanduses, siis näitena tutvustatakse
möödunud sügisel ka soome '
keelde tõlgitud Mati Undi raamatut
„5^ügisball";müles peegeldub teravalt
nii altkäemaksud kui ka teise
inimese ärakasutamine igapäevases
elus. Teiselt küljelt vaadates ka naised
peavad kaasajal mehi ^mingisu-gustena
tööriistadena — ' olukord,
mis on tuntud praegu ka'soome ning
rootsi kirjanduses. Mainitagu siin
vaid soomlanna Marta Tikkase poolt
kirjutatud populaarset teost „Kas on '
võimalik meest vägistada?".
Peale- nende probleemide eesti kirjanikud
konstateerivad, et tänapäeva
inimestel pole ajaloolist kogemust:,
räägitakse sojast, näljast, just nagu
maailmas jutte ikka aetakse, üma
faktilise materjalita. )• ; •
Lahendusena eestlased näevad, mis "
muide soomlastele kõlab võõrana ja
imelikuna, kodususe. Inimsuhete,
usalduse, julgeoleku, humaansuse rõhutamisega.
N i i konservatism tõstab
pead eesti kirjanduselus, mis Soomes
äratab suurt tähelepanu küsh
musega, kas see on sama kui soome
poUitiline õhkkond vÕi isegi sama,
.mis on.esile kerkinud USA-s? : . •'
. Frofes^oir Võõbose Ingliskeelsest
Imposantsest Eesti ajaloost on räägi-tud
juba [aastaid — esimene köide ilmus
1969 — kuid selle kättesaadavus
pn olnud halvasti korraldatud ja informatsioon
lünklik. Kuna viis köidet
on juba ilmunud ja ka ülejäänud
kolme valmimine pole enam mägede
taga, siis tooksime allpool kokkuvõtlikult
teose iseloomustuse ja tellimise
juhised.
Professor Arthur Võobuse põhjapanev
Eesti kultuuriajaloo uurimus
,,StudieS; in the History of the Estonian
Peöple" on üks tema ^eitsmest-kümnest
ilmunud teaduslikust raamatust,
j Võõbuse töö on tunnustust
leidnud kolme välismaise akadeemia
(Belgia, Pariisi ja Iraaki) liikmeks
valimisega. Usuteaduse professor
Tartust peale ning praegu sama Chicagos,
õigel ajal Saksamaale pääsedes
oli Ital võimalik ja ettenägelikkust
kaasa võtta harukordselt palju
ajaloolist allikmaterjali.
.TEOS- / . . :
Majandushkel põhjusil on teos ilmumas
osade viisi, igas üle 200 lehekülje.
Välimus on soliidne, sinine
kalingurköide. Senini on valmis viis
köidet, kuues köide on juba trükitud
ja köitekojas, seitsmes on trükkimisel
ja kaheksanda käsikiri on prae- '
gu viimistlemisel, nagu professor ütles
pasJr päeva, tagasi.
Nagii raamatu alapealkiri ütleb on
eriline rõhuasetus Eesti ühiskondlikul
areiigul ja seisundil, eriti usulise
ja vairnse elu, haridusala ja kultuuri
valdkonnas. Ainekäsitluse põhjalikkusest
saab aimu vaadeldes ajalist
kattuniist eri köidetes. Esimene köide:
ajaloo algusest kuni umbes 1500-
a. Teine köide: aasta.d 1500 kuni 1650.
Kolmas köide: aastad 1650 kuni 1880.
Neljas; köide: aastad 1880 kuni 1917.
Vües köide: 1917/18 — kõrgem haridus,
teadusUk uurimistöö, autonoomia
ja iseseisvuse taotlused. Saksa
okupatsioon, iseseisvuse mõtestus.
Kuues köide käsitab Vabadussõda,
ning seitsmes ja kaheksas köide kirjeldavad
sellele järgnevat aega. Kesk-:
miselt umbes veerand lehekülge on ^
.joonaluseid allikmaterjali viiteid ja
üksikasjalikke täpsustusi mida on
vägahuvitav lugeda, kuid mida võib
esimesel lugemisel ka vahele jätta.
Kolm või neli nimede registrit raav
matuj lõpus .aitavad üles leida vajalikku]
informatsiooni, sest ilmselt ei
saa käheksaköitelist teost eiiam, vaadelda
voodiäärse lugemismaterjalina.
• '! '• •
Võõbuse ajalooraamat erineb mitmeti
j,tavaiiselt loetutest. Üheks iseärasuseks
on rõhu asetus eestlaste ja
Eesti; kujunemisele ühiskondlikust ja
vaimsete kultuuriliste eluavalduste
vaatekohast.. See ei tähenda, et la^
hingütest ja sõdadest ei oleks ka juttu,
väid, et esmakordselt käsitatakse
seda I mis, lõppude lõpuks, kella tiksuma
paneb.
Teosed on kirjutatud ladusas ingli- -
se keeles, ilma mõnes teaduslikus
raamatus esineva zhargoonita. Kuid
kiusatus lugeda ka joonealuseid viiteid
jteeb lugemise aeglaseks ja kontsentreerimist
nõudvaks. Professor
Võõbus ei häbene esile tuua eestlaste
saavutusi ega pehmenda ta vanade
allikate kirjeldusi eesti rahva hävitajate
julmadest •„vägitegudest",
mistõttu mõned õrnatundelised lugejad
on-autorit kritiseerinud. Mida
aga;kritiseerijad pole tähele pannud
on see, et niisugused ebamugavad
laused on tsitaadid või kokkuvõtted
allikate-originaalist.
se poolt. Ei ole näha kellel teisel
oleks olnud võimalik, .või oleks veel
võimalik, kokku saada vajalikku allikmaterjali.
Raamatu peatähtsus on
põhjalikkuses millega harukordne ai-'
likmaterjal on jäädvustatud loetavas
kujus. Olgem tänulikud, et teose
ilmumine on niigi kaugele jõudnud.
JEsimene raskus muidugi on käsikirja
valmimisega, kuid siin keegi
meist vaevalt aidata oleks saanud.
Aga esimene köide trükiti juba 1969.
a., hgi 12 aastat' tagasi. Suurem raskus
on olnud Ja on praegugi majanduslikku
laadi. Raamatud trükitakse
Belgias, hea tehnilise tasemega trükikojas.
Omal ajal oli see ka odavam,
kuid dollari kursi langusega ja
vahepeal hullumeelselt segased posti-olud
on olukorra muutnud. Trükikoda
ei saa nüüd vahetada seeria ühtsuse
pärast. Pikemat aega oldi nõiaringis:
trükikoda ei anna raamatut
kätte enne kui rah§ peo peal. Ostja
ei anna enne raha kui raamatuid
saab. Vahepeal on terve Atlandi ookean.
Asi hakkas vilkalt Inkuma kui Vän-couveri
eestlased suuremal arvul
teost tellisid ja ka otsest toetust andsid.
(Varemini oli küll ka tellijaid
ja ka tunduvaid annetajaid, kuid mitte
küllalt.) Sest kurb kuigi lihtne
fakt on see, et piiratud levikuga teaduslikku
teost saab välja anda vaid
mõne fondi toetuse abil — kui ei saa
hinda ülikõrgeks kruvida. (Sajaddlla-rilised,:
200-reheküljelised teadusUkud
raamatud ei ole praegu kuigi haruldased.)
Võib arvata, et praeguse trü-kikulu
ja 900-lise trükiarvu juures
Võõbuse raamatu iga köite hind tulnuks
hästi üle 40 dollari. Kokkuhoid;
on saavutatud peamiselt sellegai et
autor ja perekond on teinud tasuta
seda tööd mida kirjastaja ja levitaja
palgalised töölised peaksid tegema.
Praegusel momendil on olukordi
selline, et teose edukas lõpuleviimine
on silmapiiril (mitte veel peos!),
kuid Võõbuse majal lasub trükikulude
võlg, mille eest tuleb protsente
maksta. Teiseks, tänapäeval ükski,
kirjastus, veer vähem eraisik, saab
enesele lubada suurema kapitali kinnipanemist
ja suurt raamatute tagavara
lattu trükkida. Seepärast, aasta-paäri
pärast on teos niisama kättesaadamatu
kui Orto Suur Piibel praegu.
Ja polegi liialdus Võõbuse „Stu-dies"
eestlase rahvusliku piiblina
vaadelda. Kui kellegil- on lapsi, lapselapsi,
ristilapsi kes praegu veel ei
loe, või ei hooli „juurte" otsimisest,
vanematel on aeg. nüüd see raamat
tellida. Ettetellijate nimed avaldatakse
raamatus.
Lembit Joselin v õ i t is
maletu^^^
Lembit Joselin võitis Toronto Eesti
Maleklubi kiirniale turniiri (2x10
min.) Toronto Eesti Majas tähelepanu
äratava tagajärjega võites kõik
vastased saavutades 7 punkti. Teisele
kohale tuli V. Pikkand 6 punktiga
ja kolmas oli J. Järve 4punktiga.
Mäletamas olid H. Aavik, A. Loorits,
A. Mustel, V. Puna,- E. Sarnak, P.
Smeelen ja E. Talve.
Klubi liikmed V; Puna ja V. Pikkand
võtsid osa Etobicoke Maleklubi
kiirmale (2x5 min.) turniirist, kus
võitjaks tuli John Rathusny (6 p.)
heade tagajärgedega. V. Puna tuli
kolmandale kohale 5 punktiga 7 võimalikust
ja V. Pikkand oli neljas (4
p.). T.E. Maleklubi tase on pidevalt
tõusnud ja maletajate arv on möödunud
aastatega võrreldes kasvanud.
T.E. Maleklubi järgmine maleõhtu
on 26. märtsil kell 7 p.l. Maletajad
palutakse täpselt kohale ilmuda.
Hooaja viimane maleturniir toimub
,23. aprillil Toronto Eesti Majas.
Kõik on teretulnud.
Aeg •
nna
Cambridge ujumisklubi korraldusel
toimusid 6., 7. ja 8. märtsil Cam-bridges,
Ontarios, suured ujumise
võistlysed 23 klubi ja üle 400 ujuja
osavõtul, kaasa arvatud 2 klubi New
Yorgi osariigist. •
15-aastane eesti tüdruk Maria Lember,
kes ujub Markham^^Aquatio klu-hile,
võitis senior tüdrukute klassis
4 kuld- ja 1 proksmedali. Ta tuli esimeseks,
200, 400, 800 m vaba-stiilis ja
400 m kompleks ujumises ja kolmandaks
200; m liblika stiilis, saavutades
kokku 32 punkti, millega võitis eriauhinna
kui parim oma grupis.
30., 31. jaan., 1. veeb. toimunud Ontario
klubide meistrivõistlustel, mis
peeti „Etobicoke Olympiumis", saavutas
Maria Lember 1 hõbemedah
200 m vaba stiüis ja 2 proksmedalit
400 ja 800 m vaba stiilis, purustades
kõisil kolmel distantsil isiklikud ja
klubi rekordid.
9., 10. ja 11. jaanuaril, Markhami
moodsas ujulas, sai ta 3 kuldmedalit
400 ja 800 m vaba stiilis ja 400 m
kompleks ujumises, 2 hõbemedalit
200 m^vaba- ja 200 m liblika stiilis ja
1'pronksmedali 100 m liblika stiilis.
Ühtlasi võitis Maria eriauhinna senior
tüdrukute grupis ja klubi eriauhinna
kui paremale Markhami klubi
ujujale., •
Järgmised suuremad 'võistlused
Maria Lemberile on „Eastern Cana-da
Championships", millised toimuvad
20., 2L, 22. •märtsil Sherbrooki
linnas, Quebecis.
Hooaja vnmane võistlus, murdmaasuusatamises
toimus laup., 14.
märtsil Midlandis. Edukas hooaeg
lõppes eesti suusatajatele võidukalt:
võistlusklassis tuli 10 km-s, iRobert
Vellend esimeseks ja vend Martin
teiseks. Noorte klassis tuli esikohale
Allan Mägi.
Robert ja Allan alustasid järgmisel
päeval teekonda Yukonisse Põhja-
Ameerika meistrivõistlustele.
%mr veok kolimiseks
J« KRULL
MINGIT
KOMPaOMISSI
KOMMUNIŠTIIDEGA
K. Päts - 1918.
9]lillilliiiililil!llllillllilllllllllllllllllllillllilllllllflillilliillin
iLCOX LAKE SAUNA
PEREKONNA SAl^N
Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Rldge, Ontario LOG IPO
Telefon 773-0497
Johan KruUi juhtimisel.
B»0«l»<HBW^<>«R»n«S»(l«3»(l<IIX>()<EI»(»«n»(><
iwB*oop«i kogemustega
r ä f s e p õmbleb
moestele ja ncssstele
ÜilKCNNAD —. ?^^^)TÜÜM!P
.^^^ .
kvaliteet materjalid
OID MIIL TAILÖRS
7 Riverview Gardens (BloörJane
Subway Stn.) Toronto, Ont. MoS 4E4
Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
)utanu arvates, professor
Võõbuse „ S t u d i e s . . t ä h t s u s meile
kuiI eestlastele on, esiteks, et teos on
ingliskeelne. Teos on loetav meie
oma nooremale generatsioonile ja
meie ajalugu on selles ulatuses esmakordselt
kättesaadav ka võõrastele.
Teos on kirjutatud vaba eestla-
Raämatukaupmehe kulude vältimiseks
saab raamatut otse autorilt. '
Toronto piirkonna jaoks on korda
läinud hulgi-saadetise ja käsiposti
kombinatsiooniga vältida riikliku
posti sekeldusi. Seni ilmunud viie
koite hindon 113.50 Kanada dollarit
koos Chicagost toomise kuludega.
Järgnevad köited nr. 6, 7 ja 8 maksavad
eeltellimise hinnaga 75 dollarit
nii siis kõik kokku 188.50 dollarit,
mis katab ka saatekulud. Paratamatult,
olenevalt kulude kujunemisest
tulevikus, kindlat hinda ei saa praegu
lubada. Eeltellimine oleks väga
soovitav, juba ükspäinis realistlikuma
trükiarvu määramiseks, Üksikud
köited on ka saadaval, hinnaga kas
S22.00 (köited 1. 2, 4, 5) või $24.50 (nr.
3). Tshekid palutakse kirjutada dr.
E. Äruja nimele, pangas US dollarite
vahetamiseks, aadress 37 Groveiand
Grescent, Don Mills, Ontario - M3A
3C4. informatsiooniks helistada (416)
447-8958. US dollarites on hinnad 95.50
ja 156.50 (8 köidet), sel puhul palutakse
tshekid juba professor A. Võõbuse
nimele kirjutada,
E A - .
E. SOOSAAR, G.Ao
Chärtered Accountänt
Süite 600,55 ÜEiversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
osa
TIM'S AUTO BODYLTD,
24—28 Howard l»ark Ave. Toronto, Ont. M6R
Tel. 5313-8451 r- 533^52
AUTODE PÄRANDAMINE ® KERETÖÖD • VÄRVIMINE KUUMEN-DUS
AHJU ASUTAMISEGA ö TUNE-UPS • ÄRAVEDU.
Oc. MEHÄANIKo SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
Filtsos Bros. & Associate
HELLARRA
SERVICES
2001 Danforth Ave. Toronto Ont.
M5C1J7 694-6241
hüpoteek laenud
raamatupidamine
ja tulumaks
Helle Rannik
endine
keskvalitsuse
tulumaksurevident
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 19, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-03-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810319 |
Description
| Title | 1981-03-19-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,>leieElu" nr. 11 (1622)
Laske isoleerida oma maja PO-QO ^^^^ ""^^
Insulation ProgramT' alusd •pH.I.P.
Eesü Eahvuskültuuri |x)oJmngu-päevad
(Looming '81) toimuvad Seed-riorul
23.—30. mg. Šee on ühenädala-ne
kunstide Jaager täiskasvanuile
(kohapeal korraldatakse lastesõim).
Programmi juhiliõn: kirjandus ~
Ilmar Mikiver, kunst— Han3W.es-terblom
(fotokunst), muusika — dr,
Roman Toi, .tantS| — Toomas Metsala,
teater —-Riina Reinik -ja Rudolf
• Lipp. • ;
Juhtide ülesandeks qi| kasvatada
huvi eesti kuUuurimõistmisei ja viljelemise
vastu. Tegevus hõlmab juhtide
väljaõpetamist, seminare, aruter
lu, loenguid ja rakendust.
Loomingupäevade eesmärgid on:
1. Eelduste ja vahendite kujunda^
mine eesti kultuuri arendamiseks.
Vähs-Eestis.
2. Sidemete soodustamine loovalt
•tegutsevate eestlaste i vahel globaalselt.
/ ••! ' ,
3. Kontakti pidamine ülemaailmsel
tasemer kaasaegsete kunstifilosoofiatega
ja nende rakendamisega. ^
4. Eestluse huvide teenimine eesti
loominguga, (Näiteks eesti päevadeks
valmisolek: ehk (laste juturaamatu
kirjutaminejja turustamine.),
Programmide sisu nii kuidas see
siiani on välja kujunenud:
MUUSIKA. Dr. Roman Toi (konservatooriumi
õppejõud Torontos —
kompositsioon ja dirigeerimine) demonstreerib
muusikaloomist konk-;
reetseteks ülesanneteks (näiteks kohapeal
loodud luule-tusele viisikirju-tamine
ja Toomas Metsala poolt loodud
uuele rahvatarltsule sobiva muusika
loomine). Dr. Toi on inviteeri-nud
heliloojaid (näiteks dr. Taavo
Virkhaus) ja projekteeritud on nädala
pikkune koorijühatamise kursus.
Arutletakse keelelisi raskusi muusi-lises
rakenduses.
TEATER. Riina Reinik ja Rudolf
Lipp (auhinnatud nii lavastajatena
kui näitlejatena) arendavad eesti
teari lavakunsti. Nad rakendavad
oma õppetööd tegeliku lavastusega
eesti noortega, et eesti lavakunst
elaks edasi meie oma- rahva keeles.
Nendel on kokkulepe dr. Toiga, et
see tuleb nende tööle vajaliku muusi-ijuhinä
kaasa. Tiina Li]
kõneleb lavakunstist ja kostüümi-
•'dest.': ^' . •
KIRJANDUS. Ilmar Mikiver on palutud
juhendajaks, aga programm ei
õle veel selgunud. Ajakirjanduse aktiivne
osavõtt pn võimalik. Kunsti^
teatri—muusika jne. kriitika kirjutamise
õpetus, aitaks täita üht lünka
meie ühiskonnas. Prof. Vello Salo on
keeleline nõuandja.
. ICUNST. Hans^-W^ tegutseb
fotokunstiga, õpetab valguspiltide
programmide kokkuseadmist (pildi
võtmine, ilmutamine, järjekorda
seadmine ja heli lisamine). Eesti organisatsioonid
saaksid selle oskusega
tutvustadaj oma tegevust väiksematele
eestitihiskondadele ja ka muulas^
tele. -•.
Kuna Maarjamaa kirjastusest i l mus
nüüd „Välis^Eesti kunstnikke"
(leksikon), siis tuleb dr. Olga Berendsen
andma ülevaadet eestlaste kunstilistest
saavutustest Välis-Eestis.
TANTS. Toomas Metsala idee on
arusaamise süvendamine tantsust
kui kunstist noorte eesti kunstihuviliste
juures. Selleks siis: 1. Noorte
tantsu instruktorite ettevalmistus
kursus, peateemadega: a) tantsu analüüs,
b) õpetamistehnika;C) interpretatsioon.
'3. Praktiline loomingu-seminar;
eneseväljendus tantsuliiku-mise
kaudu. |.Tantsuliikurriise koordinatsioon
muusikaga ja lavaliste
nõuetega. 4.|Rahvatäntsu ja rahva-
• kunsti kasutamisvõimaluste arendamine
: lavalistekš esinemisteks. 5.
Masslavastuse filosoofia, koreograafia
ja organiseerimine.
Laagri arstiks tuleb dr. Arvo Kuld,
juriidiline nõuandja oii Andres Olvet>
ja graafiline kujundus pn arhitekt
Vello Voogjarve poolt. Praegu korraldavad
laagri tegevust Ilo ja Mall
Puhm, Lilian Puust, Andres Raudsepp,
Juta Silmberg jt. Toitlustamine
on Magda Mälbergi hooleks. (Osavõtjaid
saab vastu võtta umbes sada.)
ööbimine toimub kas eratelki-des
või barakkides. Informatsiooniks
kirjutada: Looming '81, 99-A Hill
Cres. Scarboro, Ont. MIM 1J7, Canä-da,
ehk helistada (416) 762-4394 oh-V
•'tuti.. • : • •
Ühislend kiialjatega Lääneranniku Suiepäevadele
vxca
B., 24. .ja 25. juulil. KestvMS 1 või 2 M
Registreerida kuni 25. märtsini
• Toronto. EestiMajas — 4664813
VANCOUVER (M.E,) — Eesti Kirikufond
Vancouveris pidas peakoosoleku
15. veebr. „Meie Kodu" aulas.
Kohal oli üle 50 Hikme.-
Esimehe V. Weemehe aruandest
selgus, et fondi tegevus oli olnud edukas.
Uuendusi ja parandusi oli tehtud
MOOO piirides. Kassa aruande
esitas laekur 1. Valgre, näidates,' et
sissetulekud ja väljaminekud on tasakaalus
$24,035.47. ^
Valimistele tulid Fondi Nõukogu
liikmed J. Eilau, K. Pae',,E. Peolaan
ja F. Mihtla, kes valiti 'tagasi ühel
häälel. Surma läbi lahkunud Fondi
I^õukogu Inkme Toivo Laanemäe
asemele valiti T. Wesik.
• Peakoosolek kinnitas Peetri koguduse
soovi ehitada käärkamber koos
kõrvalolevate ruumidega, umbes
135,000 väärtuses.
Peakoosolekule järgnes Fondi Nõu-,
kogu koosolek. Valimisele tuli juhatus,
mis valiti tagasi endises koosseisus:
esimees — Valdeko Wee-mees,
abiesimees — Harry Muld, kirjatoimetaja
— Raimond Rannala, liige
— Evald Peolaan, kurla senine kassapidaja
lvi Valge soovis minna puhkusele,
siis tema asemele valiti Luise
Kibuvits.
Maria Lember võitis
4 kuldmedalit ja
Skulptor Armas Hutri
Möödunud pühapäeval oli meie
kunstihuvilisitel nauditav näha soome
tänapäeva üht nimekat skulptori,
prof Armas Hutri't, kellelt väike kogu
tema Ivijmaseaja loomingust oli
esitatud Eestil Maja väikeses saalis.
Hutri. on põ|iiliselt realistliku põhilaadiga,
mõnbti võik^ kõrvutada teda
meie Jaan: Koortiga,; eriti kui
võrdlusalusena vaadelda teöstusi loomadest
(Kporti hirved ja Hutri kitv
sed) kui ka materjalilt ja teostUjSelt..
Momendil ön Hutri ulatuslikum
'näitus ringreisil ÜSA-s, praegu Flori-
/das ja sealt Ne\iv Yorki ning edasi
USA suurematesse keskustesse. Nii
võis E. Majas skulptor esitada vaid
näidiskogu oma väiksemamõõtme-ustest
töödest, mis tal kaasas täiendusena
New Yorki.
Mis näituse ulatuselt (esitatud oli.
tosinavõrra) puudu jäi, kattus mitmekordselt
ulatusliku ja tehniliselt
hea filmiga tema' ateljeest Soomes,
milles üksikasjaHkult ja; selgitavalt
töö valmimise menetlus. Eriti töö lõpufaas
pronksi valamine. Tavaliselt
see on tehniline töö ja sooritatakse
.valutöökojas^. Hutril on aga
oma suures ja täielikus ateljees ka
pronksivalu seadeldis. Film käsitles
ühe suure skulptiiuri saamist, mis
oli tellitud Kanadasse Thunder Bay
soome koloonia poolt sinna avalikku
parki asetamiseks. Sellega teostus
siinsete, soomlaste mitmekordne missioon
-^meenutades oma pärismaad,
Soomet, kus skulptuur koduaias, parkides
ja pratsidel njng • teisest küljest
iesitada Soomet tema" kõrgtaide
ühes saavutises. (Muide, majandusli-selt
aitas kaasa ka Soome valitsiis.)
üus „MEIE ELU" tellija sitab kaa-
HELSINGI (M.E.) - Praegu on
eesti kirjanduses pessimistlik periood,
mille mõneks tunnuseks on altkäemaksude
ja teise inimese ärakasutamise
teemäd._ Nende lähtekohana
võiks pidada ajakirja ,,Looming"
peatoimetaja Kalle Kurgi järgi, keda
hiljuti intervjueeris ?oome kultuuri-.
toimetaja Oiva Luhtasela, Tallinnas,
globaalset elu tsiviliseerumist ning
võõrdumist loodusest ja selle ekolpo-gilisest
ühendusest, Need probleemid
puudutavad igaüht, sest „meie stili-seerume
ebaisiklikult, meid standar-diseeritakse
ja meie ei oska või saa
olla tervikud, eriti kui kultuuri humaansed
ja. inimlikud jooned on kit-sendunud".
Kalle Kurg tõstab esile probleemi,
mida Eestis on kasutanud seal väga
hinnatud kirjanik, 60-aastane „kunin-gätee"
otsija Jaan Kross: Eestlane
pole rahul linnaeluga, vaid otsib omi
juuri maalt, sest linlasel neid ju pole.
„Kaleva" veergudel tõdetakse, et otsimine
;pole. lahenduseks. Hakatakse,
nimelt, kergesti nagu ümberringi käima
ja end kordama. Artiklis küsitak-^
se edasi, et kas on olemas midagi
uut selles kaoses?
Mis puutub pessimistlikku elupilti
eesti kirjanduses, siis näitena tutvustatakse
möödunud sügisel ka soome '
keelde tõlgitud Mati Undi raamatut
„5^ügisball";müles peegeldub teravalt
nii altkäemaksud kui ka teise
inimese ärakasutamine igapäevases
elus. Teiselt küljelt vaadates ka naised
peavad kaasajal mehi ^mingisu-gustena
tööriistadena — ' olukord,
mis on tuntud praegu ka'soome ning
rootsi kirjanduses. Mainitagu siin
vaid soomlanna Marta Tikkase poolt
kirjutatud populaarset teost „Kas on '
võimalik meest vägistada?".
Peale- nende probleemide eesti kirjanikud
konstateerivad, et tänapäeva
inimestel pole ajaloolist kogemust:,
räägitakse sojast, näljast, just nagu
maailmas jutte ikka aetakse, üma
faktilise materjalita. )• ; •
Lahendusena eestlased näevad, mis "
muide soomlastele kõlab võõrana ja
imelikuna, kodususe. Inimsuhete,
usalduse, julgeoleku, humaansuse rõhutamisega.
N i i konservatism tõstab
pead eesti kirjanduselus, mis Soomes
äratab suurt tähelepanu küsh
musega, kas see on sama kui soome
poUitiline õhkkond vÕi isegi sama,
.mis on.esile kerkinud USA-s? : . •'
. Frofes^oir Võõbose Ingliskeelsest
Imposantsest Eesti ajaloost on räägi-tud
juba [aastaid — esimene köide ilmus
1969 — kuid selle kättesaadavus
pn olnud halvasti korraldatud ja informatsioon
lünklik. Kuna viis köidet
on juba ilmunud ja ka ülejäänud
kolme valmimine pole enam mägede
taga, siis tooksime allpool kokkuvõtlikult
teose iseloomustuse ja tellimise
juhised.
Professor Arthur Võobuse põhjapanev
Eesti kultuuriajaloo uurimus
,,StudieS; in the History of the Estonian
Peöple" on üks tema ^eitsmest-kümnest
ilmunud teaduslikust raamatust,
j Võõbuse töö on tunnustust
leidnud kolme välismaise akadeemia
(Belgia, Pariisi ja Iraaki) liikmeks
valimisega. Usuteaduse professor
Tartust peale ning praegu sama Chicagos,
õigel ajal Saksamaale pääsedes
oli Ital võimalik ja ettenägelikkust
kaasa võtta harukordselt palju
ajaloolist allikmaterjali.
.TEOS- / . . :
Majandushkel põhjusil on teos ilmumas
osade viisi, igas üle 200 lehekülje.
Välimus on soliidne, sinine
kalingurköide. Senini on valmis viis
köidet, kuues köide on juba trükitud
ja köitekojas, seitsmes on trükkimisel
ja kaheksanda käsikiri on prae- '
gu viimistlemisel, nagu professor ütles
pasJr päeva, tagasi.
Nagii raamatu alapealkiri ütleb on
eriline rõhuasetus Eesti ühiskondlikul
areiigul ja seisundil, eriti usulise
ja vairnse elu, haridusala ja kultuuri
valdkonnas. Ainekäsitluse põhjalikkusest
saab aimu vaadeldes ajalist
kattuniist eri köidetes. Esimene köide:
ajaloo algusest kuni umbes 1500-
a. Teine köide: aasta.d 1500 kuni 1650.
Kolmas köide: aastad 1650 kuni 1880.
Neljas; köide: aastad 1880 kuni 1917.
Vües köide: 1917/18 — kõrgem haridus,
teadusUk uurimistöö, autonoomia
ja iseseisvuse taotlused. Saksa
okupatsioon, iseseisvuse mõtestus.
Kuues köide käsitab Vabadussõda,
ning seitsmes ja kaheksas köide kirjeldavad
sellele järgnevat aega. Kesk-:
miselt umbes veerand lehekülge on ^
.joonaluseid allikmaterjali viiteid ja
üksikasjalikke täpsustusi mida on
vägahuvitav lugeda, kuid mida võib
esimesel lugemisel ka vahele jätta.
Kolm või neli nimede registrit raav
matuj lõpus .aitavad üles leida vajalikku]
informatsiooni, sest ilmselt ei
saa käheksaköitelist teost eiiam, vaadelda
voodiäärse lugemismaterjalina.
• '! '• •
Võõbuse ajalooraamat erineb mitmeti
j,tavaiiselt loetutest. Üheks iseärasuseks
on rõhu asetus eestlaste ja
Eesti; kujunemisele ühiskondlikust ja
vaimsete kultuuriliste eluavalduste
vaatekohast.. See ei tähenda, et la^
hingütest ja sõdadest ei oleks ka juttu,
väid, et esmakordselt käsitatakse
seda I mis, lõppude lõpuks, kella tiksuma
paneb.
Teosed on kirjutatud ladusas ingli- -
se keeles, ilma mõnes teaduslikus
raamatus esineva zhargoonita. Kuid
kiusatus lugeda ka joonealuseid viiteid
jteeb lugemise aeglaseks ja kontsentreerimist
nõudvaks. Professor
Võõbus ei häbene esile tuua eestlaste
saavutusi ega pehmenda ta vanade
allikate kirjeldusi eesti rahva hävitajate
julmadest •„vägitegudest",
mistõttu mõned õrnatundelised lugejad
on-autorit kritiseerinud. Mida
aga;kritiseerijad pole tähele pannud
on see, et niisugused ebamugavad
laused on tsitaadid või kokkuvõtted
allikate-originaalist.
se poolt. Ei ole näha kellel teisel
oleks olnud võimalik, .või oleks veel
võimalik, kokku saada vajalikku allikmaterjali.
Raamatu peatähtsus on
põhjalikkuses millega harukordne ai-'
likmaterjal on jäädvustatud loetavas
kujus. Olgem tänulikud, et teose
ilmumine on niigi kaugele jõudnud.
JEsimene raskus muidugi on käsikirja
valmimisega, kuid siin keegi
meist vaevalt aidata oleks saanud.
Aga esimene köide trükiti juba 1969.
a., hgi 12 aastat' tagasi. Suurem raskus
on olnud Ja on praegugi majanduslikku
laadi. Raamatud trükitakse
Belgias, hea tehnilise tasemega trükikojas.
Omal ajal oli see ka odavam,
kuid dollari kursi langusega ja
vahepeal hullumeelselt segased posti-olud
on olukorra muutnud. Trükikoda
ei saa nüüd vahetada seeria ühtsuse
pärast. Pikemat aega oldi nõiaringis:
trükikoda ei anna raamatut
kätte enne kui rah§ peo peal. Ostja
ei anna enne raha kui raamatuid
saab. Vahepeal on terve Atlandi ookean.
Asi hakkas vilkalt Inkuma kui Vän-couveri
eestlased suuremal arvul
teost tellisid ja ka otsest toetust andsid.
(Varemini oli küll ka tellijaid
ja ka tunduvaid annetajaid, kuid mitte
küllalt.) Sest kurb kuigi lihtne
fakt on see, et piiratud levikuga teaduslikku
teost saab välja anda vaid
mõne fondi toetuse abil — kui ei saa
hinda ülikõrgeks kruvida. (Sajaddlla-rilised,:
200-reheküljelised teadusUkud
raamatud ei ole praegu kuigi haruldased.)
Võib arvata, et praeguse trü-kikulu
ja 900-lise trükiarvu juures
Võõbuse raamatu iga köite hind tulnuks
hästi üle 40 dollari. Kokkuhoid;
on saavutatud peamiselt sellegai et
autor ja perekond on teinud tasuta
seda tööd mida kirjastaja ja levitaja
palgalised töölised peaksid tegema.
Praegusel momendil on olukordi
selline, et teose edukas lõpuleviimine
on silmapiiril (mitte veel peos!),
kuid Võõbuse majal lasub trükikulude
võlg, mille eest tuleb protsente
maksta. Teiseks, tänapäeval ükski,
kirjastus, veer vähem eraisik, saab
enesele lubada suurema kapitali kinnipanemist
ja suurt raamatute tagavara
lattu trükkida. Seepärast, aasta-paäri
pärast on teos niisama kättesaadamatu
kui Orto Suur Piibel praegu.
Ja polegi liialdus Võõbuse „Stu-dies"
eestlase rahvusliku piiblina
vaadelda. Kui kellegil- on lapsi, lapselapsi,
ristilapsi kes praegu veel ei
loe, või ei hooli „juurte" otsimisest,
vanematel on aeg. nüüd see raamat
tellida. Ettetellijate nimed avaldatakse
raamatus.
Lembit Joselin v õ i t is
maletu^^^
Lembit Joselin võitis Toronto Eesti
Maleklubi kiirniale turniiri (2x10
min.) Toronto Eesti Majas tähelepanu
äratava tagajärjega võites kõik
vastased saavutades 7 punkti. Teisele
kohale tuli V. Pikkand 6 punktiga
ja kolmas oli J. Järve 4punktiga.
Mäletamas olid H. Aavik, A. Loorits,
A. Mustel, V. Puna,- E. Sarnak, P.
Smeelen ja E. Talve.
Klubi liikmed V; Puna ja V. Pikkand
võtsid osa Etobicoke Maleklubi
kiirmale (2x5 min.) turniirist, kus
võitjaks tuli John Rathusny (6 p.)
heade tagajärgedega. V. Puna tuli
kolmandale kohale 5 punktiga 7 võimalikust
ja V. Pikkand oli neljas (4
p.). T.E. Maleklubi tase on pidevalt
tõusnud ja maletajate arv on möödunud
aastatega võrreldes kasvanud.
T.E. Maleklubi järgmine maleõhtu
on 26. märtsil kell 7 p.l. Maletajad
palutakse täpselt kohale ilmuda.
Hooaja viimane maleturniir toimub
,23. aprillil Toronto Eesti Majas.
Kõik on teretulnud.
Aeg •
nna
Cambridge ujumisklubi korraldusel
toimusid 6., 7. ja 8. märtsil Cam-bridges,
Ontarios, suured ujumise
võistlysed 23 klubi ja üle 400 ujuja
osavõtul, kaasa arvatud 2 klubi New
Yorgi osariigist. •
15-aastane eesti tüdruk Maria Lember,
kes ujub Markham^^Aquatio klu-hile,
võitis senior tüdrukute klassis
4 kuld- ja 1 proksmedali. Ta tuli esimeseks,
200, 400, 800 m vaba-stiilis ja
400 m kompleks ujumises ja kolmandaks
200; m liblika stiilis, saavutades
kokku 32 punkti, millega võitis eriauhinna
kui parim oma grupis.
30., 31. jaan., 1. veeb. toimunud Ontario
klubide meistrivõistlustel, mis
peeti „Etobicoke Olympiumis", saavutas
Maria Lember 1 hõbemedah
200 m vaba stiüis ja 2 proksmedalit
400 ja 800 m vaba stiilis, purustades
kõisil kolmel distantsil isiklikud ja
klubi rekordid.
9., 10. ja 11. jaanuaril, Markhami
moodsas ujulas, sai ta 3 kuldmedalit
400 ja 800 m vaba stiilis ja 400 m
kompleks ujumises, 2 hõbemedalit
200 m^vaba- ja 200 m liblika stiilis ja
1'pronksmedali 100 m liblika stiilis.
Ühtlasi võitis Maria eriauhinna senior
tüdrukute grupis ja klubi eriauhinna
kui paremale Markhami klubi
ujujale., •
Järgmised suuremad 'võistlused
Maria Lemberile on „Eastern Cana-da
Championships", millised toimuvad
20., 2L, 22. •märtsil Sherbrooki
linnas, Quebecis.
Hooaja vnmane võistlus, murdmaasuusatamises
toimus laup., 14.
märtsil Midlandis. Edukas hooaeg
lõppes eesti suusatajatele võidukalt:
võistlusklassis tuli 10 km-s, iRobert
Vellend esimeseks ja vend Martin
teiseks. Noorte klassis tuli esikohale
Allan Mägi.
Robert ja Allan alustasid järgmisel
päeval teekonda Yukonisse Põhja-
Ameerika meistrivõistlustele.
%mr veok kolimiseks
J« KRULL
MINGIT
KOMPaOMISSI
KOMMUNIŠTIIDEGA
K. Päts - 1918.
9]lillilliiiililil!llllillllilllllllllllllllllllillllilllllllflillilliillin
iLCOX LAKE SAUNA
PEREKONNA SAl^N
Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Rldge, Ontario LOG IPO
Telefon 773-0497
Johan KruUi juhtimisel.
B»0«l» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-19-06
