Meie Elu = Our life, May 15, 1980

              • NEÜÄPXEVAL,15. MAIL - ,MAY 15
Piduliku ^emadepäeva avas. kooli ju-;
hataja, Henn Ründva südamlikkude
tervitussõnadega eesti emadele, üpi-laskoor
Lydia Aruvalla juhatusel, lau­lis
liigutava •„Tänu emale"^ sellele
järgnesid laulupeo laulud J. Aaviku
„Kärjapoiss" ja R. Pätsu „Päsuna-poisid':'.
I b kl. oli hästi õppinud ja
esitas Leida Pildi .^Emadepäevaks",
l a kl. deklameeris julgesti Hella Lei­vati
„ E i ole ju raske olla hea". l a
klass tõotas sõna kuulata ja andis
emale voll end nurkagi saata...
Meeldivalt' mängis •klaveril Ghristo-fer
Timusk Geršteini ,,Bagadelle''.
EMA:ARMASTUS
Maikuu teihe pü?iapäev kuulub emale. Toronto E.S. Täiendus-kool
pühitselb seda päeva alati pidulikult. Nii tänavugi. Ema hoole
ja armastuse tunnustuseks pakkus me täSenduskool emadele vaim­se
naudingu rikkaliku kavaga.
oleneb aga palju meie emade õpetu­sest
lastele. Eesti kool ja eesti kirik ,
on tähtsateks abideks selles õpetu-ses,
kuid ema jääb meile alati mõte­tesse
eeskujuna eestluse teel.
Eesti rahvuslik iseloom on isesei­sev
mõtlemine ja tegutsemine. Meie
emad peaksid just seda iseloomu­omadust
oma lastes arendama. Nõn­da
teeksid nad oma lapsi õnnelikuks,
kuid samalajäl ka teadlikuks nende
rahvuslikust kuuluvusest." '
Noorele kõnelejännale,oli publikult
tugev aplaus.
„PöIMIK-OOPER'' ':
Ühislauluna kõlas eniäjiepäeva
hümn — ,Emasuda". Järgnes H a kl.
õpilaste Tiia Pihla ja Lüsa Noveki
ilus deklamatsioon „Emake, sinu­le"
. . . Kaunisti kõlas klaverilt IV b
kk õpilase Heiki Sillašte soolo ^.Läbif
pilvede", J. S. Bachi ,;Menuett nr. 3"
ja ;,Kuiniä ükskord suureks kasvan"
mängis noor, kuid vilunud, viiuldaja
Marja-Leena Roos, keda kitarril saa­tis
ta isa, dr. Jaan RoöS. .
Erksa olemise jä sõnaga deklamee­ris
,,Mu lillekimp" i i l a kl. õpilane .
M. Roose. Suur saalitäis inimesi kuu­latas
vaikselt V b. kl. õpilase Rutt
Küngi meeldivaid,: kauni meloodilisi
soololaule : ./Kevadekuulutajad" jä
„Soov" mida klaveril saatis lauluõpe­taja
Lydia Aruvald. Unise lõbuga üt­lesid
L Ivandi luuletuse „Tänuks
emale" õpilased Liisa Soots jä Liisa
Piivet. .
Peale lühikest vaheaega tuli lavale
• populaarsetest eesti lauludest koosta­tud
„põimik-ooper" — „Kolmed kos-
Aktuse kõneleja, täienduskoolide
lõpetaja. Kai Tarum, ütles omas häs-tjettevalmistatüd
kõnes järgmisi tar­kusesõnu:
„Ema armastus on kõi­gest
ülem. Terna. on meile eluandja
ja iseloomu kujundaja, tema armas­tusega
on meil sissejuhatus eluteele.
Ema ülesandeks on anda oma lapse­le
aluspõhi ja abinõud tema iseloo­mu
arenemiseks. Tema 'aga peab ka
tunnustama, et: selle aluspõhjaks ei [
ole ainult '.lapsepolvb |äbielamused.
Ajalugu õpetab, et meie kultuuriline
ja rahvuslikminevik määrab ka meie
isikliku iseloomu. 'Mõnedki meist ön
otsustanud, et eesti keelt ja kultuuri
pole siin maalU'aja ning püüavad
pöörata selja oma rahva päritolule.
Kuid igal rahval on oma erinev ise­loom
ja see on aluseks iga liikme
isiklikule iseloomule. Kui ..sa ei tun­ne
-oma päritolu, jääb vastamata osa
sellest tähtsast küsirriusest — kes
ma olen? Iga isiku enesetundrnine on
niiviisi seotud oma päritoluga. Seda
me ei saa maha jätta, ^ga me saame,
seda arendada.
Isikliku ja rahvusliku iseloomu
tundmisega võiine arendada tugeva­maks
oma parimad omadused ja
: püüda ümber kasvatada nõrgemaid
iseloomuomadusi.
Oleme tänasele emadepäeva pühit­semisele
kokku tulnud ' selleks, et
tunda ennast ecstlastefla ja teame, et
•igal järgneval,generatsl oonil gn vaja
õppida selle tähendust.
Väljaspoolkodumaad toimub noor­te
kasvamine vabaduses ja vabades
oludes. iMpore rahvuslik , arenemine
,^eie Elu" nr;20 (1S78)
jäd Mäeotsa talus". Toreda ja kodu­se
tunde lõid kõik meie kunagised
armastatud, kuid juba unustusse kip­puvad
laulud, nagu: Jõua ju kaügel-t
a . . .Sinul on nii ilusad silmad..
Sealt ju rnu kullake..., Millal meie
pulmad teeme... j.n.e. Rahvatantsud
sobisid nii kenasti sellesse kosjaloos-se.
Selle lõbusa ,,operi" lavastaja o l i:
koolijuhataja Henn .Ründva. Muusi­kaline
saade Lydia Aruvallalt, rahva­tantsud
— Hugo Valter, dekoratsioo­nid—
Manivald Meiusi.^
Tegelased: Vaenelaps — Vivian
Oder; sulane Peter Sõrra; perenai-
TäienduskooU emadepäeval esinejaid: Ülal: Marja-Leena Roos
mängil) J. §. Bachi „Menuett nr. 3. ja Rutt Küng laulab ,,Kevadküu-ja
,3õöv". All: Liisa Soots ja Liisa Pilvet deklameerivad
ja Kai Tarum peab aktusekõnet.
. . FotoHaamer
11 .
ne Linda Silma; talutütar — Jüu-lia
Lindau; Tömbi Toomas^ Martin
Kiik;: Meremees —- Juhan Lindau.
Pillimees — Allan Liik. Külarahvas
— rahvatantsijad.
Lõppsõnas koolikomitee esimees
Hans Lupp tänas publikut, kes roh/
kearvuliselt kuulas ja vaatas ettekan­deid,
mida noored omast südamest
esitasid eesti emale. Eesti emal on
tähtsaim paik eestluse hoidmisel jä
kasvatamisel, tema põlletaskus on
eesti rahva tuleviku võti! Hans Lupp
tänas sariiuti kõiki kava koostajaid,
esinejaid^ ja abilisi. MitmeÖ, suure-vaeva
ja -too tegijad said kevadõisi.
Rahvas väljendas tänu aplausiga.
Lõppsõnale järgnes ühislauluna
rahvushümn.
Meeldivoli olla Täinud laupäeval
meie eesti lasteaia emadepäeva ja
tegevusaasta lõpu pühitsemiseL Hulk
omakseid ja asjast huvita|uid jälgis
laste tööde näitust ning väljapane­kuid
Eesti Maja suure saali seinal ja
laudadel.: ;
Vaatleja silmi paelusid käsitööd •
kuivatatud lilledest, kasetohust, sul-,
gedes-t ja kivikestest. Samas olid ka­rusnaha
tükikestest valmistatud koo­milisi
loomi, koolivihikuid kirja- ja
pildikestega, kõigile neile .oli aseta­tud
juurde korrakohaselt laste nime­kaardid.
Rohkearvuliselt oli seintel pildike­si
ja teisi .seinakaunistusi, vatist lu- .
mememmi, . tähekesi, väljalõigete
fnontaazhe ja muid kokkupandud ku- :
jutusi. Mu kõrvu kostis kellegi küsi­mine:
.iKäs neid töid osta ka saab?
Parem paneksin-la.ste tööd oma tup-.
pa, kui.abstraktseid asju või Picasšo.
inaale!" Vastust ei kuulnud. .
I V ' k l , väljapanekute hulgas oli hu­vitav
fotoalbum, kuhu, oli jäädvusta­tud
lasteaia tegevus piltides. •
. Suur. Eesti maakaart rahvuslippu­de-,
embleemide- ja vappidega kau- '
nistas omavalmistatud lillekimpude
keskel II kl. lauda. . "
Külluses oli 1 kl. toid. Puuklotsi-kesiest
majakesi, munakarpidest
„clukaid", savist ornamente, pildiks-sea.
tud kleebitud linde, lilli, käbidest
asjakesi — kõik emadele: pühendatud
iluks ja silmarõõmuks!
Pea: paistsid eesriide alt lavalt mu­dilaste
jalakesed, kui eesriie avanes
oli huvitava lillekau.nistusega laval
kogu lasteaia pere. Juhataja Iive.
Väikla ütles publikule teretulemast,
lastevanematele tänu ja emadele õn-'
nesooyi. Ta nentis, et töörohke ja hu­vitav
aasta on jõudnud .jälle lõpule
ning loodab, et vanematel, eriti ema­del
jätkub energial ja tahet lapsi
kasvatada tublideks inimesteks, hoi­da
emakeelt au sees ning jätkuvalt
õpetada seda oma lastele.
ILUSAIM:PÄEV :•:
: Palvuses mainis: pastor Udo Feter-soo,
et aastas on palju tähtpäevi,
•kuid ilusaim neist on kevadine.ema-depäev.
Sellel päeval, emale antud
lillekimbus, peitub ka laste' suurim
tänu. .Olgu Taeva Isa tänatud heldu­se
— ja emadepäeva eest, sest Taeva
Isa on näidanud suurimat armastust,
miilele järgneb ema armastus. And­ku
Taeva Isa ise. lastele, võimet, et
nad sellest emaarmastusest oskaksid
aru saada ja mõista. ^
Lasteaia llapsed esitasid ühislaule
löökpillide saatel:
„Päike paistab", ,;kus sa kaisid so­kukene?"
,,Kui ma ükskord suureks
kasvan . • •" „Tänu emale'.
,,Hiiretips' 4- I,, II ja III klass.
„Sirjelind" - IV ja Y klass. Laule
juhatas Leena tiisman, klaveril saa;
t|s Tiina Norheim. Julgelt astus ette
V, kl. ja luges luuletuse: „Emale".
Laulumänge ,,Meie teeme võid" ja
„Minu koer.Muri" mängis III kl. Sel­gete
sõnadega ja kindla viisiga lau­lis
emakestele kolm laulu väike Ran-dar
Puust. Tuntud tilluke kannelda-ja.
Leida Mae, esitas kandlel kena
palakese, IV kl. deklameeris: „Esi-mesie
lille . . . " Pilvi Leesment oli osav
klaveripala esitaja ning teisipäeva-sedjä
neljapäevased klassid kandsid
korralikiilt ette: ,,Seitse paid".
Traditsioonilisel T.E.R.R.,,Kungla" M
päeval Furlane Klubis valiti nelja kandidaadi hulgas
'80 Kanada", kelleks osutus Helle Monfca Leitha^^ Ta
saab auhinnaks tasuta lennu Sihtasutuse poolt Eesti Päevadele ja
majutuse StokholmisESTO '80 poolt. Kõigile kandidaatidele kin­giti
nägusad albumid.
Stokholmis toimub >J^iss ESTO W* valimine kõigi maade
esindajate hulgast. Näitsikuteks jäid
Toomes ja Kristiina Valter. :
Zhürii 'koosseisu kuulusid Rootsi
aupeakonsul Ingemar" SöderstrÖm,
.dr. Jüri Daniel, Väino Einola,,Kadi
Kaljuste, Vello Muikma, Ellen Pe­terson,
Anne Tõnisson. Žhüriid ballil
abistasid M[ss Esto '80 Kanada Toim­konnast
Valiy Johanson, Susan Suit,
Mari, Ann Tammark, ja Härnald
Toomsalu. Ballil|; puudus esinaine
Milvi Puusepp.
Kaastegevad organisatsioonid olid
T.E.R.R. ,,Kungla" (esimees Tooma~s
.: Kütti),. Sihtasutus Eesti Päevad Ka­nadas
(esimees Tõnu Tõsine) ja Tal-
• linn Festival (esimees Avo Kittask),
kes oli ka Maiballi teadustajaks.
TUTVUMISÕHTU • . : ! ^ ' ;/
Reedel, 9. mail oli Toronto Eesti
Maja kohvikus korraldatud Sihtasu­tuse
poolt:,,Missidega'V tutvumise õh­tu
zhüriile ja äjakirja|iduse"esinda­jaile.
Köhal viibisid ka „Miss Esto
'80" kahada toimkonna liikmed: ja
T.E.R.R. „Kungla" esimees- Kork
kandidaadid räägiVad head eesti
keelt ja on i^eeldivdd.
,,Meie Elu" esindaja pöördus küsi-imusega
kandidaatide poole, „Miks
'kandideerisite ,,Miss ESTO "80" Ka­nada
kohale?" ja spi järgmised vas­tused:
Merike Toomes — ,.£t saada
eneseklnd 1 ust ja ju 1 gust". Heidi Si-monlatser
— „iVIõtiesin, et saan selle­ga
aidata et^stiühiskonda"^ Kristiina
Valter — „Meeldib iriimesi köhataba
on põnev!" Helle.Leitham — „Risti-:
• eina Hille Sutt soovitas!"
Jälgides tüdrukute käitumist ja ar­vestades
vestlust jäi mulje, et Helle
Monica Leitham. oli siiras loomulik
ja vaba oma esinemises j a vastustes.
Lähtudes: rahvuslikust seisukohast,
oli see parem [grupp [eesti tüdrukuid.
Kõik neli on lõpetanud Eesti Täien-duskooHd,
omavad eranditult muu-sikaalse
talendi, on aktiivsed gaidlu-sest,
võimlemise gruppides, rahva­tantsus
või mõnes teises rahvuslikult
tunnustatud noorte erialal.: Vanus 18
—21 aastalt.
Tutvumisõhtu oli - hästi korralda­tud
Sihtasutus ,„Eesti Päevad Kana­das"
poolt. '
•„Miss Esto '80 Kanada" valimise
zhürii lõppotsuse, teatamine Maibal-lil
oli veniv ja mõjus kõigile väsita-vait.;;
T.E.R.R. „Kungla" traditsioonili­sest
A|Iaiballist võttis osa 250--30O
külali|t. ,,Miss Kanada" valimine ei
toonud juurde tasulisi külalisi. Tra­ditsioonilist
Maiballi võib lugeda õn­nestunumaks
ürituseks, kuigi oodati
suuremat arvu osavõtjaid. Eeskava
osas esitati kolm rahvatantsu, mis
olid head ja hoogsad, sobivad peo
miljööle. Juhiks oli Taimi Voksepp,
akordeonil saatis Allan Liik.
Kunagine hea ja kuulus 7-liikmeli-ne
Bob Cringani orkester- hakkab
aastatelt väsima, et ballil tantsutuju
hoida.
:„Miss .Esto Kanada" pildi avaldas
ka „Toronto Sun" oma pühapäevases
numbris. ;' .
.' elna : •
Lasteaia kursuse lõpetajad: And­res
Abe, Marcus Koiga, Mark Loit, ^
Mark Tabur, David Hogg, Kalju
Kurm> Tarmo Saks, Sven Linkrus.
Hanno Raudsepp, Leida Mae, Ingrid
Laar; Taimi Petersoo, Merike Purje,
Peter Noolandi ja Erik Noolahdi said
lõpumärgid. Nad astusid laval läbi
lillerõnga ja juhataja Iive Vaikla pa­ni
koos õnneso()viga kaela lõpumär­gid.
Abijuhataja Maret Pajp kõneles
lastele, et see märk ja tunnistus on
nende; esimene ;köoli lõputunnistus,
millele hoolsale lapsele järgnevad;
veel mitmed tunnistused. Lapsed on
lasteaias kenasti mänginud, laulnud,
joonistanud, hoolega õppinud ja V
kl. juba kodutöödgi teinud. Lapsed
on korralikult emakeelt kõnelnud; ja
siit koolist lähevad kõik lapsed edasi
'täienduskooli, kus nad rohkem ema- •
keelt õpivad. Olge ikka sänia head ja
tragid lapsed, siis tulevad teist tub­lid
inimesed ja vahvad eestlased, kes
meile kõigile rõõmuksl
. Järgnes lasteaia laul rõõmsast lau--
päevast lasteaias jä eesti keele kõne­lemisest...
Kõik ettekanded said
publikult elava aplausi,osaliseks..
Eeskava lõpul oli huvitav film
•meie lasteaia „Estö Pöwer.'i" tegevu­sest,
mille, oli seadnud kokku Jaak
Järve. Fümile kirjutas hea sõnastuse
Iive Vaikla, ettekantud Maret Pajolt,
mis kaasnes filmile.
Lõppsõna pidulikule ](öüsviibimi-sele
ütles lasteaia lastevanemateko-mitee
esinaine Ellen"Leivat. Ta tänas
kõiki kasvatajaid, kelle hoole all lap­sed
on aasta jooksul oskusi ja tar­kusi
omandanud. Eriline tänuoli täi
energilisele ja väsimatule juhatajale .
Iive Vaikläle, kelle juhtimisel laste­aia
töö on sujuvalt kulgenud. Samuti
oh pereema Mai Musta olnud eriti
töökas ja kohusetruu. Ellen Leivat
soovis kogu personalile head suve­puhkust
ja lootis 'kõiki jälle näha
lasteaia algul 25. septembril s.a.
Roosiõisi jagasid rahvarõivas kas­vandikud
järgmistele kasvatajatele:'
juhataja Iive Vaikläle, Pilvi Niidile.
Ingrid • Pillile,. Linda Kukele, Helve
Reppole, Silvia Siitamile, Aime Sars-tomoinenile,
Ene .Kirsipuule, Silvia^
Tertsile, Maret Pajole, Tnu Kolgale,
Ruth Veskimetsale, Tiina Norheimi-le,
LeehaTiismanniie, Helle Arrole'ja
Maie Leesile. Nad on kõik andnud,
meie kolmandale põlvkonnale Toron­tos,
hellusi, õpetust ja ühtekuuluvus­tunnet
teiste eesti lastega. Nad on
aidanud eesti kodul hoida eestlust.
Aitäh tehtud töö eest ja. indu edas­pidiseks!
' ;
Lastevanemate poolt oli korralda­tud
maitsev mahlalaüd mudilastele
ja külalistele külluslik kohvilaud.
H. L.,
August Jurs
Grupp T.E.R.R. Kungla noori tujuküMase! Maibaliil. Vasakult: Kati Marley, Rita Valter, tema taga
LfembilRistsoo, Susan Suit eelmise aasta ,,MissTalIinn'VToomas Kütti T.E.R.R. Kungla esimees,^^^H^
no PiirsalU) temaees Maret ja Ester Kapp, Peeter Einola, Toomas Marley, Eld^^
lart, ;Rohert Kivi, Susan Valvur, Tiit Agu Metsala, Foto — Elna Kungla
ingu II
Kasyfik
Kohustuslik vastutuskindlustuse
seadus hakicas maksnia i. märtsil ja
sellest ajast peale on karistatav auto
kasutamine ilma kindlustuseta, mis
peab olema vähemalt
Karistuse määraks nendele kes se­da
teevad ilma eelpoolnimetatud
•kindlustuseta on rahatrahv S500.—
kuni $2500.— ja sõiduloa ära võtmi­ne
üheks aastaks.
Seega on võetud võimalus kasuta­da
autot mis on kindlustamata.. Mu­ret
tekitab vaid küsimus, kas
I100.00Ö suurune kindlustus on kül­laldane.
$100.000 katab enamiku kahjustus­test,
aga. vii^nasel ajal on kohtutes
esile tulnud nõudmisi mis on. rahul­datud
palju suuremas ulatuses.
On olnud nõudmisi miljoni ja
enam dollari suuruses. Sl00.000 on
.vähe väärt 'kui olete süüdi õnnetuses
kus surma või vigastada saab noor
perekonnainimene, kelle ülalpidami­sel
on üks või enam perekonnaliik­meid
ja kelle töötasu kuulub kesk­misse
või kõrgemasse klassi. Kohus
võtab sel juhul arvesse töötasude
kaotuse, valuraha, ja surma juhul
'kogu tema töötasu mida oleks ta
saanud oma eluaja jooksul.
Summa mis tuleb maksta võib olla
kergesti mitmekordne sunduškind
lustuse alammäärast.
Sl.000.000 suuruse vastutüskindlus-tuse
.preemia on vaid 20% enam" kui'
praegune nõuetav sundkindlustus.
Tõus sellisel vähesel määral on sele­tatav
sellega et kõik teised kindlus­tuse
higid mida hõlmab kindlusta,-;
poliis, jäävad samaks ja juurdemaks
on vaid vastutuskindlus.tuse eest. Ka­nada
kohtud ei ole senini mõistnud
välja nii kõrgeid kahjutasusid kui
seda on tehtud USA kohtutes. Selleks
On mitmesugused põhjused: 1. Kana­da;
kohtunikud on alati otsuseid tei­nud
realistlikumalt. 2. Kõrget kohtu­kulud
ja advokaatide tasud mõjuta­vad
Kanadas kiirele kokkuleppele.
USA advokaadid töötavad aga
protsendi alusel, millega nende huvi­des
on võimalikult kõrgeid kahjuta-susummasid
saada.
KINDLUSTUSPOLIIS;;' ;
•. Kindlustuspoliis on seaduslik.kok­kulepe
teie ja kindlustuskompanii
vahel, kuid on võimalik, et teate va-ca
vähe mida see ütleb. Võimalik on,
et kui olete: sama kompanii kaudu
.kindlustanud aastaid, ei ole teil polii­si,
vaid ainult igaaastased pikendus-dükumendid,
milles on vaid märgi-,
tud teil maksta ojev. preemia. Kui
asa soovite poliisi saada,- tar\'itseb
vaid seda nõuda oma kindlustusagen-'
dilt ja see saadetakse. Poliis sisal­dab
huvitavat' lugemist. Kas teate
näiteks seda, et surmasaamise korral
auloõnnetusel, on kindlustuskompa­niil
õigus nõuda lahkamist, et selgi­tada
surma põhjust. Kui olete, saa­nud
vigastada autoõnnetusel on kind-;
lustuskompaniil; õigus nõuda • igal
ajal jä nii. sagedasti kui: ta seda tar­vilikuks
peab, arstidelt raporte teie
tervise kohta. Teie autokindlustus
on maksev kui teie auto on parandu--
sel jä teie kasutate sõiduks renditud
autot. või. laenate sõiduks kellegi tei­se
.auto. Kui see toimub pikema aja
Pühapäeval, 18. mail kell 2 p.l. õn-mstatakse
Toronto Jakobi kogudu­ses
noored: Debbie Päärsalu, Jaak
Raun ja Ahne Summa.
Teenib abipraost Tõnis Nõmmik:
Soololauiudega esineb Evi Valge.
OreiilLeida Pilt.
jooksul, ön soovitav astuda ühendus­se
-kindlustusagendiga. Teie kindlus­tuse
kompanii ei dle vastutav kui
•rendite oma auto kellegile:teisele, võ­tate,
tasu sõidu eest kaasasõitjatelt
vöi tranpsordite jõhkeaineid ehk' ra-dio-
aktiivset materjali.. Teie kindlus­tuspoliis
on äutomaatseit pikendatud
; igal aastal ja teil 'ei ole -tarvis, selle
üle muretseda kui. mingil põhjusel
tähtpäev ununeb. Teie kindlustus­agent
hoolitseb selle eest ja tühista­mine
toimub ainult siis. kui teie sel-
' leks soovi olete avaldanud või pike-
'ma aja jooksul ei ole oma maksu ta­sunud.
Kohustusliku kindlustuse juu-.
res juba Ontario -valitsus valvab sel­le
üle. •
Kiivi
H.E.V.Ü. peakoosolek peeti püha­päeval,
20. ^prillil YWCA-ruumides.
Koosolekust võtsid osa 50% liikmes­konnast.
Haripuri'ktiks oli praeguse
ühingu esimehe Aug-^st Jurs'i valimi­ne
auliikmeks. Olles kannud ühingu
vastutusrikast koormat pidevalt, ju­ba
enam kui 12 aastat, oh Hamiltoni
ühing tema hoolitseval ja tasakaalu­kal
juhtimisel arenenud oma tagasi­hoidlikust
algusest teotahteliseks ja
lugupeetud koondiseks. .:
A. Jursj tegevus ei piirdu ainult
kohaliku ühinguga. Ohvrimeel ja er­gas
võitlusvaim on teda kandnud
veel Ülemaailmse Vabadusvõitlejate
Keskuse esimehe positsioonile.
Koosolek kulges üksmeelses vai­mus."
Nii juhatus kui ka enamus teisi
Põhikirjas ettenähtud organeid valiti
tagasi aklamatsiooniga. Ka aruanded
ja eelarve võeti vastu ühel häälel. Sa­muti
kinnitati ühel häälelmõningad
muudatudsed Põhikirjas ja Kodu-
'korraSj. . , • • ':
Ametlikule osale järgnenud ornava-helisel
koosviibimisel hiljuti ühingu­ga
liitunud Harry Toi (Mississau-.
gast) — apdis huvitava ülevaate oma
teenistusest ja kogemustest \Saksa
sõjaväe juures eesti lennuväe üksuse
.koosseisus. ; , •
Lõppsõnas .esimees avaldas tänu E.
Woodele, kes oli hoolt kannud eine­laua
eest, samuti A. Mölder ja E. Un­daja,
kes olid saatnud kodus meis­terdatud
küpsiseid,
,J!^eieElu" nr, 20 (
; .• ALLANI
Sündinud 1955. a.
hariduse sai Watei
dary Šchooris. Lõj
ronto tJllkooli ars
D. kraadiga. Jätkd
me- ja sisehaiguste
liselt kuulub Koro
I
te
MARKI
Sündinud Kitchei
hariduse sai Wati
dary Schopris. Jt]
terloo Ülikoolis,
nika insenerina 1]
diga. Akadcemiii]
Viröniässe.
. ALL/
Sündinud Toroi
East York Cöllej
York UniversitJ
lõpetades selle l|
ga. Eestlastele
orkestrijuhi. Tö|
ric'us. Akadeeml
Vironiasse.
TOO.MJ
Sündinud 1953.
Keskhariduse
Secondary Schj
tas 1975. a. Tor
insenerina B.A
õpinguid York|
duskonnas õpi
majandus tead ui
vutamiseks. L
a. LL.B. ja M.l
tikaaastal tööl
advokaatide ko|
kuulub Korp!
. El
Sisseseaded,
dused elumäjj
Tel
L