Meie Elu = Our life, May 15, 1980

              Rlu" nr. 20 (1S78)
U^TEAIAS
lõista., .
Ised esitasid ühislaule
liel:
ib", „kus sa käisid so-ma
ükskord suureks
tnu emale'.
I, II ja III klass.
MV ja V klass. Laule
iTiisman, klaveril saa-iim.
Julgelt astus ette
|s lui^iletuse „Emale".
[Meie teeme võid" ja
iri" mängis III kl. Sel­ja
kindla viisiga lau-
[<olm laulu väike Ran-btud
tilluke kannelda-esitas
kandlel kena
d. deklameeris: „Esi-
^ilvi Leesment oli osav
(itaja ning teisipaeva-bvased
klassid kandsid
fc:: „Seitse paid",
rsuse iõpetajad; And-
[us fColga, Mark Loit,
David Hogg, Kalju
Saks, Sven Linkrus,
[pp, Leida Mae,- Ingrid
ptersöo, Merike Purje,
p ja Erik Noölandi said
lad astusid layal läbi
iha ta ja Iive Vaikla pa-
Jooyiga kaela lõpumär-
(ja Maret Pajo kõneles
jmärk ja tunnistus on
kooli lõputunnistus,
ile lapsele järgnevad
lunnistused. Lapsed on
}iti mänginud, laulnud,
löolega Õppinud ja. V
töödgi teinud. Lapsed
I emakeelt kõnelnud ja
tevaä kõik. lapsed edasi
kus nad rohkem, ema-
)lge ikka sama head ja
siis tulevad teist tub-yahvad
eestlased, kes
rõõmuks!
leaiä 'laul rõõmsast lau:
lias ja eesti keele kõne-kõik
ettekanded said
[ä aplausi osaliseks.
Ipul oli huvitav film
1 ,Esto Power'i" tegevu-seadnud
kokku Jaa k
kirjutas hea sõnastuse :
tiekantud Maret Pajölt,
filmile..
/idulikule tkoosviibimi-
Iteaia lastevänemateko-
EUen Leivat. Ta tänas
|j aid, kelle- hoole all lap-jooksul
oskusi ja tar-md.
Eriline tanu'oli ta'1
väsimatule juhatajale .
I kelle juhtirnisel laste-
'jvalt kulgenud; Samuti
iMai, Musta olnud eriti
Ihusetruu. -Ellen Leivat
personahle head suve»
lootis 'kõiki jälle naha
25. septembril s.a.
bgašid rahvarõivas kas-,
[gmistele kasvatajatele:
Vaiklale, Pilvi Niidile,
Linda Kukele, Helve
(a Siitamile, Aime/Sars-
Ene Kirsipuule, Silvia
;t Pajole, Tiiu Kolgale,
|etsale, Tiina Norheimi-pannile,
Helle Arrole ja
Nad on kõik andnud,
lale põlvkonnale Toron-
[petust ja ühtekuuluvus-eesti
lastega. Nad on
kodul hoida eestlust.
|.d töö eest ja indu edas-late
poolt oh korralda-mählaraud/
mudilastele
külluslik kj)hvilaud.
Elli" nr. 20 (1578) 1980 NELJAPÄEVAL, 15.
>ni Võitlejate
II
I eakoosolek peeti püha-
1 prillil YWCA-ruumides.
võtsid osa 50.% liikmes-
Iripunktiks oli praeguse
bh e Augus t Jurs 'i vai im i-b
. Olles kannud ühingu
(st koormat pidevalt, ju-
12 aastat, on Hamiltoni
hoolitseval ja tasakaal u-
)el arenenud orria tagasi-igusest
teotahtelise^ks ja
l:oondiseks.'
Itegevus ei piirdu ainult
Jinguga. Ohvrimeel ja- er-
^aim on teda kandnud
nlmse Vabadusvõitlejale
Imehe positsioonile. '
I kulges üksmeelses vai-
5atus kui ka enamus teisi
^ttenähtüd organeid valiti
1 atsiooniga. Ka aruanded
)eti vastu ühel häälel. Sa­lati
ühel häälel mõningad
pd Põhikirjas ja Kodu­le
osale järgnenud omava-
|viibimisel hiljuti ühingu-
Harry Toi (Missfssau-lis
huvftava ülevaate oma
ja; kogemustest Salfcsa
[res eesti, lennuväe üksjise
fs esimees avaldas tänu E.
is Õli hoolt kannud eine-imutiA.
Mölder ja E.Lin-
)lid saatnud kodus meis-lipsiseid.
- THURSDÄY, MAY IS
ALLAN HESS
Sündinud 1955. a. Kitchener'is. Kesk»
hariduse sai Waterloo-Oxford Secon°
dary School'is. Lõpetas 1979. a. To­ronto
ülikooli arstiteaduskohna M.
D. kraadiga. Jätkab õpinguid süda­me-
ja sisehaiguste erialal. Akadeemi­liselt
kuulub Korp! Vironiasse.
HELEN ANN VÕSU
Sündinud Montrealis. Lõpetas Con­cordia
ülikooli 1974 a. B.A. kraadiga
cumlaude psühholoogias ja Toronto
ülikooli arstiteaduskonna M.D. kraa­diga
1979 a. kevadel. On praegu St.
Michaeri haiglas Torontos koljustus-likul
praktikal (intemship). Algab
oma eriala õppimist Toronto ülikoo­li
juures 1. juulil. Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.
MARKUS HESS
Sündinud Kitcheneris 1953. a. Kesk-hariduse
sai Waterloo-Oxford Secon-dary
SchooFis. Jätkas õpinguid Wa-terloo
Ülikoolis, lõpetades mehhaa­nika
insenerina 1979. a. B.A.§c. kraa­diga.
Akadeemiliselt kuulub
Vironiasse. ,
ALLAN LIIK
Sündinud Torontos 1956. a. Lõpetas
East York Collegiate'i 1975. a. Õppis
York University's majandusteadust,
lõpetades selle 1979. a. B.UA. kraadi-ga^
Eestlastele hästi tuntud „Kaja"
orkestrijuht. Töötab General Elect-ric'us.
Akadeemiliselt kuulub Korp!
Vironiasse.
TOOMAS MARLEY
Sündinud 1953; a. Levis'es, Qüebec'is.
Keskhariduse saanud Newtonbrook
Secondary School'is Torjontos. Lõpe­tas
1975. a. Toronto ülikooli töösius-insenerüia
BA.Sc. kraadiga. Jätkas
õpinguid York University õigustea­duskonnas
õppides samaaegselt ka
majandustead^ist magistrikraadi saa­vutamiseks^
Lõpetas mõlemad 1979.
a. LL.B. ja M.B.A. kraadidega, Prak-
Sikaaastal töötab Lang, Michener'1
advokaatide kontori^. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Vironiasse.
Sisseseaded, uuendused ja paran­dused
elumajades või ettevõtetes.
TOOMAS SAAR
Sündinud 1955. a. Hamiltonis. Kesk­hariduse
sai Dundas Farkside High
Schoolls. Lõpetas McMasteri ülikooli
1978. a. mais Bachelor of Physical
Education kraadiga. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Vironiasse.
ANDRESTEENE' .
Sündinud Montrealis 1956. a. Keskha=^
riduse saanud Amherst Central High-schoQi'is,
New York State. Lõpetas
University of Wäterioo elektri-inse-nerina
B.A.Sc. kraadiga 1979. a. keva­del.
Jätkab õpinguid magistrikraadi
saavutamiseks, milleks sai National
Research Counciri stipendiumi. Aka­deemiliselt
kuulub Koi-p! Vironiasse.
Tel 762-9190
Lic; E1044
HILLAR JUHAN TORK
Sündinud 1957. a. Üus-Meremaal.
Keskhariduse saanud Torontos Vic­toria
Park Secondary Schoolls mille
lõpetas 1975. a. Jätkas õpiriguid To-rpnto
ülikoolis, lõpetades selle 1979.
a. elektriinsenerina B.A.§c. kraadi­ga,
ülikooli ajal saanud J. Edgar Mc-
Allister Foundationi ja Jüri Lellepi
Mälestusfondi stipendiumeid. Jätkab
õpinguid magistrikraadi saavtitami-seks,
milleks sai National Research
Counciri stipendiumi. Akadeemiliselt
kuulub KbrplVirpmasse.:,.
Sündinud 1951. a. Keskhariduse sai
Don Mills Collegiate Institutels. Lõ­petas
Toronto ülikooli 1979. a. tsiviil-insenerina
B.A.Sc. kraadiga. Jätkab
õpinguid magistrikraadi saavutami­seks.
Töötab samaaegselt Stanley
Structures Limited, Bellevilie'is de-sigh
insenerina. Akadeemiliselt kuu­lub
Korp! Vironiasse. '
TOOMAS TREI
Sündinud 1950. a. Göteborgis, Root­sis.
Keskhariduse sai Don Mills Col-legiate
Institute'is.I õppis Toronto
Ülikoolis geograafiat, saavutades
B.Ä. kraadi 1974. a. Hiljem jätkas
õpinguid York University's magistri­kraadi
saavutamiseks, mille lõpetas
1979. a. M.BA kraadiga. Töötab
I.B.M.is, Akadeemiliselt kuulub
Korp! Vironiasse.
Hiljuti ilmus. Lüridis „Tulimulla'','
eesti kirjanduse ja kultuuri ajakirja
uuef, s.o. 31-se aastakäigu avanumber.
Sisu'ks on, nagu tavaliselt, artikhd
mitmesugusteh aladelt, luulet ja ilu-.
kirjanduslikku proosat. Selles numb­ris
vaatleb V. Kõressaar August Gai-liti
loomingu teekonda, A. Roos kir­jutab
juhulaenüde morfoloogilisest
'kohanemisest eesti 'keeles. A.Vilms
vaatleb •eksHibriseid koguja vaateko­halt,
P. Reets käsitleb E. Rüga kuns­ti,
G. Ränk refereerib dr. F. Oinäse.
rahvapärimuste uurimusi, E. Uusta­lu
arvustab Arvo Mägi ajalooraama­tut
jne. Proosapalaks on K. Risti'kivi
humoristlik lühijutt ,,Tarzan". Jät­kub
ka Ristikivi ja Kangro kirjava­hetus
rohiaanist. Seekord on kaasas
rohkesti pilte.
Sissejuhatavas artiklis annab toj-metaja
ülevaate ajakirja mööduriud
kolmekümnest aastakäigust. Selles.
on esile toodud andmeid ajäkirja sii­ani
135;s numbris, 8,568-1 leheküljel
avaldatud kaastöö iseloomu, laadi ja
autorite kohta. Näeme üllatavalt
suuri arve: kokku 1981-1 korral ori
avaldatud kaastööd 412 autori sülest.
Avaldatud kaastöös on 520-1 korral
luuletusi, 170-1 korral ilukirjanduslik­ku
proosat (lühieepi'kat ja mälestu­si).
Ülejäänud kaastöö — ca 1280-1
korral on esseed, artiklid, ülevaated,
arvustused jne- Palju on avaldatud
kunstiteoste reproduktsioone ja foto­sid.
Ära on toodud ka kõrkide eest­lastest
j a eesti sõpradest kaastöölis­te
nimekiri.
See kokkuvõte •„TulimulIa" senise
tee ja töö kohta viitab ühele meie
kultuurielu tähelepandavamale, saa­vutusele
eksiilis. See peaks üles kut­suma
kõiki meie kultuuritahtelisi ja
-huvijjsi ajakirja teUimä ja seniseid
saada olevaid aastakäike hankima,
nii kaua kui see on võimalik. Aja'kir-ja
talitus palub teatada, et käesoleva
aastakäigu hind on Kanadas 118.—.
Tellida saab aadressil: B. Kangro,
SkÖrdevägen 1, 222 38 Lund, Sweden.
Aastas ilmub neli numbrit.. ,
Lahtioleku aj
Park avatakse kell lOhom. ja suletakse
kell 1 öösel (Pühapäeviti kell 10 õhtul).
Teatrid avatakse kell 10.30 e.l.--
viimane etendus algab kell 9.30 õ.
Suvine igapäevane programm.
(15. maist kuni 1|. sept.) park avatud
7,päeva nädalas.
Pääsmeta hinnad*.
Täiskasvanud (18 jä vanemad) |2.50,
"1,00 pärast kl. 9 6. Juuniorid (13 kuni
17) 11.50. Lapsed koos vanematega .50
senti, ilma vanemateta |1.50. Pensionä­rid
tasuta.
: *Märkus: Mõned hinnad ja tingimused
muutuvad Canadian National
Exhibition'i ajal 13. aug.—1. sept.
Avalikuks transpordiks oh kasutada
bussid, trammid, GÖ transport'jä erili­sed
Ontario Place'i bussid, mis operee­rivad
Gray Coach TerminaHst. TTC
informatsiooniks helistada 484-4544.
Parkimine ettenähtud maismaal ja
East Islandil.
O — — — * — «IH • » • — » — 1 KJI I —— W i M M a a — • ^ B M — M W M W a g»
. . • M i t m e s u g u s t . . r
Invaliididel on soovi korral ikasutada ^ ^
ratastoolid. Ontario Place'i maä-alale
ei lubata tuua koduloomi,
„s'kateboard'e" ja jalgrattaid.
'955LakeshoreBlvdAVestJorontoMtarioXm^ ].
i Crown Corporation of the Government of Ontario. Ministry ofIndustry and Tpurism, Hõn. Larry Grossman, Minister.
mm („Meie Elu" kaastööliselt) ~ Põhja-Soomes Ä i s N,
poliitilise ajaloo uurija (spetsialiseerunud 1917—
ja Ajaloo Instituudi juht aastast 1974 saadik, profe^
Loengut, mis käsitles okupeeritud
Eesti ajalugu marksistliku uurimis-metoodidega,
oli tulnud 'kuulama 25
: .30 isikut. Tema sõnavõtt äigas tüü-
/piliselt Brezhneyi nime mainimisega.
Kuid jätta, poliitiline hing ettekan­dest
ära, jäid järele mõned huvita­vad
asjad.
Arheoloogilisi väljakaevamisi on
aastatel 1971-78 sooritatud 80 eri .ko­has
Eesti pinnal. Tähelepanu väärib
leid Pärnu lähistel, mis vnb uurijad
kuni eesbpreaalse ajastuni. Tuntuks
on saanud ka Kunda-kultuur. Suur
aarete peidukoht leiti Jymindas 1974
ning avastuste hulgas pii neli rooma­aegset
raha pärit keiser MarcusAu-reliuse
ajalt. 1978. a. leiti Polüstve-res
kokku 7000 raha/millest väga
haruldasena võib pidada Adulf Jaco-bi
denaari, mida senini on ainult
kolm korda maailmas leitud. Avas­tuste
põhjal Karl Siilivask jääbki ar­vamusele,
et esimesed asukad saa-
Mitmesugustel põhjustel hilinenud
teos, Bernard Kangro uus romaan
„Kuus päeva'' Oli nüüd trükist ilmu­nud
ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi
tellijaliikmetele välja saadetud. Kel­lel
pole seda EKK liikmena ette va­rutud,
on soovitav telUmisega rutata,,
sest õnnetul kombel on köiteköjas
osa poognaid Vigastada saanud ja
trükiarv, mis viimastel aastatel ko­handatud
tegelikule levikule ja kus
eksemplare tagavaraks ei trükita, on
sel korral seega veelgi väiksem.
Kangro uus teos erineb: suurel
määral ta endistest. See on ajalooli­ne
romaan 13. sajandi algusest, val­minud
pikemaaegse uurimistöö vilja­na.
Selles vaadeldakse Lundi peapiis­kop
Andreas Sunepoja kirjut ning te-gevusrohket
elu järelvaates ta enese
pilgu läbi. Peale kõige muu puudutab
see Eesti saatust muistse vabadus­võitluse
ajal.
busid Eestisse kas Leedust või Valge-
Venest. • ; . - ' • • •
Eestlaste arv tõusis aastatel 1700
—1850 rohkesti; 485000-st kuni
75ö.000-ni. Selle põhjuseks võib pida­da
viljatoodangu 2-kordset tõusu,
Aastasajandi vahetusel 1900 ^las ju
Krimmis, Siberis, Taga-Kaukaasias
ning Volgal kokku umbes 190:000
eestlast. , •
Ilmumisel on 1980. a. mahukas raa­mat
Tartu ülikoph ajaloost selle 350
sünnipäeva puhul (eks see ole juba
paguluses trükitud kaua varem?), sa­muti
Tartus läheb trükikotta lOosa-line
Skandinaavia ja Soome uuri­mus
nimega „Skandihaavia kogu­mik".
Trükitud on juba Eesti kul­tuuriajalugu,
miš^ pidavat olema
laiem, kui ükski soome vastav teos.
Tulemusel on ka 3-osaline kommu­nistliku
Eesti ajalugu koos samuti 3-
osaHse uurimusega EKP ajaloost.
Keskendutakse ka 3H0salise talupoe­gade
ning 2-osalise tööliste ajaloo­raamatute
kirjutamisele. ;
HWIAJALOO VASTU ; •
Lõpuks esitati ka mõned küsimu­sed,
nagu näiteks pagulaseestlaste
ajaloouurimustest, Sellest oli Siili­vask
ainult lugenud ja sealt olevat
ainult vähe uut tulnud. Selles ühen­duses
tä mainis nmed Uustalu, Tõnu
Parming ning Artur Mägi. Pagulased
olevat rohkesti memuaare avalda­nud,
peamiselt ajajärgult 1917—45,
kokku umbes 20 raamatut. Teise
põlvkonna emigrantidelt olevat ilmu­nud
võrdlemisi vähe ajaloouurimusi.
PUHASTUS
auruga (steamcleahing)
Helistada ERIK LOKBIK
tel 447-9834
Kõikideks kindlustusteks
H. LÄTER & CO. LTO
iS
1462 Bathurst st.,
Tel: 653-7815 ja
Viimane publiku poolt esitatud fkü.
simus puudutas professori sugunime:
seda arvati tulevaks kahest nimest
„siir ja vask". Kahest osast küll,
vastas Siilivask, tegemist pole aga
„vasega-', vai d„siili' ja „ivaski"^i-mega
ja kõneleja arvaski, et tema
soo ajaloos on keegi venelane oma
verd sellesse toonud. Pole aga teada,
• kes. -
Ajalehe ,>Kaleva' veergudel mainis
ta muuhulgas ajaloo suurest popu­laarsusest
Soomelahe lõunalfealdal,
eritigi just kultuuriajaloo. Tema ar.
^at^s on neil suhteliselt rohkem aja­loolasi
kui Soomes. Territoriaalselt
on eestlased huvitatud just Lääne­mere
ümbruj/konnäst, mitte aga nii
palju Vene ajaloost, Samuti on spet-sialiseerutud
Kaug-Ida kultuuride
uurimisele.
Eesti ajaloouurimuse peamiseks
tõukejõuks peab ta mina-tunnet ja
ta ei ühine arvamustega vene kultuu­ri
standardiseerumisest. Siilivask
kinnitas lehe lugejatele, et Tartu
ülikooli õppetööst toimub eesti kee­les
90 prõtsentL