Meie Elu = Our life, May 15, 1980

              NEUÄFÄEVAL, IS. M A J L THURSPAY. M A Y 1§ ,J^eieEir nr. 20 (1578) 1980
Publishedby Estonian PüblishingC^^^ Toronto
niän Hoüse, 958 Bröadview Ave., Toronto, Ont.
- - T e l . 466^51
./Esto
Toimetajad :H. Rebane |a S.¥eidenbaum.
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.,
USA. Tel (201) .262W73.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Äsut. Ä. Weileri algalusel
.,Meie Elu" foimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6Canada>-Tel. 406^951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.,
-5 p.l., esmasp. ja neljap. M. 9 h.r8 õ. Laup. kl. 9 p.i.
Tellimishinnad: Kanadas - 1 a. $27.00, 6 1 . $14.50, 3 k.
$9.00. USArsse>--^l a. $29.006 k. $15;50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $33.00,6 k. $17.00,3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: l a. $|4.5Ö, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: I a. $16.50, 6 k. $8.25
maadesse: l a . $32.75, 6 k.
Üksiknumber—.50(^.
Küulütushinnad: 1 toll ühel veerul: esikülj
tis $3,75, kuulutuste küljel $3,50.
.vv,
iiSSIISIItlltlllllllllllliiillllllllllllllllilllHIlllli
20. mail viib Quebeci peaminister
1. Levesque oma provintsi hääleõi­guslikud
rahvahääletuse kastide
Juurde küsimusega: Kas ,Ja" või
„E1"? Kas Quebec soovib suverään­sust
Kanada föderatsioonis või mit­te?
Mis juhtub aga pärast rahvahää­letust,
mil J a " või „Ei" enamusvas-tus
on teada? Vastus sellele küsimu­sele
on tundmata ka asjaosalistele ja
hakkab klaaruma alles vastastikkus­tes
argumentatsioonides.
On selge, et Levesque ootab jaata­vat
enaiiiüsvastüst-, et siis keskvallt-siisele
surve peale panna oma nõud­mistes.
Federallstld keskvalitsusega
eesotsas proponeerlvad eitavat vas­tust,
seda lootuses Levesque'le Ja te­ma
parteile pidurid peale panna.
Ükskõik kumma vastuse langemi­sel
loodab keskvalitsus uuesti elusta­da
põhiseaduse parandamise ja re­patrieerimise
küsimust koostöös kõi­gi
provintsidega. Tuues Briti Põhja-
I Ameerika akti Biiti parlamendi val-
^düsest Kanada par|amendi õigustes­se,
osutuks keskvalitsusel kergemaks
Kanada põhiseadust üldvajaduste
kohaselt kohandada. Kuld samas kü­sib
peamfalster juba praegu, mis
Juhtub šils kui Levesque'1 referen­dum
saab enamuse jaatavaid hääli ja
Levesque ei suvatse üldse Kanada
põhiseaduse kujundamise ning saatu­se
küsimustest osa võttaL
Kuld telseitpoolt ütleb ka peami­nister
P.E.Trudeau, et kui Quebec
tuleb suveräänsust föderatsioonis
nõudma, siis puudub temal, Tru-deau'l,
mandaat ei seda ega teist Que-beclga
arutada. Kuld need seisuko­had
on ..Vald ..argumentatllvse ..ob-struktsloonl
piirkonnas aja võitmi­seks
ja kui Quebeci enamus nõuab
suveräänsust, ^lls jääl^ üle vaid kaks
selget valikut: 1) põhiseadus repat-deerlda
ja selles selgelt väljeildada
Quebeci nõudluse ebaseaduspärasust
või sUs 2) Quebeclle j|irgl anda ja või­maldada
Kanada lagunemine.
-Eetolev refereiidum, kui midagi
ootamatut ei juhtu, võib anda enam­vähem
tasavägised l tulemused. Leves­que
arvab, et tema poolt soovitud
,Ja" kehtib temale ka 51 protsendi
häälte ulatuses. Status quo poolt hää-ietavad
peanilšelt Inglased ja vähe­musrahvuste
grupid, kes soovivad
status quo püsimist ulatuslike või­malustega
praeguse Kanada näol.
Tõenäolikult hääletab ka üks osa
prantslasi föderatsiooni, s.o. ,,£1"
vastuse poolt. Föderalistid keskvalit­suse
liikmetega eesotsas pn praegu
võitlemas selle vastuse saamiseks
Quebeci kesEüšte.s. NII tõmbab Que­beci
eelolev referendum kogii valit/
suse tähelepanu sls^lstele küsimus­tele
ajal, mil valitsusel oleks tarvis
aega teiste šlse- ja välispoliitiliste kü­simuste
jaoks.
Levesque ja tema Party Quebecois
oh seega suutnud Kanada viia süga^
va sisekriisini. Kuna Quebeci pro­vints
on kõrvuti teistega kasvai^pd
majanduslikult õitsvaks provlntslksi,
pealegi on keskvalitsus jaganud kesk­valitsuse
flsküsest eelistatud alusel,
siis ei ole Quebeci ja tema valitsuse
prae|used püüdlused majanduslikku
laadl.\ Rohkem on ka
rahvuspoliitilist laadi kaugema ml-nevil^
mälestuste taustal. .
Levesque otsib prantslastele polii­tilist,
[võimu Ja oma tegelastele au,
millist Juba kindral de Gaulle asus
aastaid tagasi ässitama omia sõnavõ­tuga
siin ja Quebeci peaministrite
vastuvõttudega Pariisis. See vahe^
kord meeldis La Šagelle, lohnsooUe,
Bourassale ja nüüd meeldib ka Le-vesquelle.
Quebeci juhid pole otsi­nud
laiendatud õigusi ainult omai
rahvale, vald ka lähemat sidet Prant­susmaaga/
nüs võib omakorda tuua
uusi majanduslikke võimalusi. Mii
seisab praegune Kanada vastamata
küsimuse ees sisemiselt jä väliselt.
See mõjutab^ Kanada dollari vää^
tust, deprlmeerib aktsiaturgu, tõsta­tab
küsimusi Kanada kui kaupade
varustaja tulevikku, kuid ka Kanada
osavõttu ja selle efektUvsust Põhja-
Ameerika mandri kaitsel ja osavõtus
teistest kaltsepaktidest.
Kuigi referendumi päev on kiirelt
lähenemas, siis on see ometi sellepä­rast
hea, et Kanada tuleviku küsimu­sed
hakkavad paistma hoopis selge­mas
pildis. Mida kiiremini pilt
parem on
aUGEJA KIRJUTAB
>,Mcte Elu" avaldab mehasti
omci\ugz)ate mõttmmldusi — ka
neid. mis ei tilitit ajalehe seisukoh­tadega.
Valume ]dr)uiadü kokku-wtlikvXt
jc lisacia oyia nimi jffi
mdre$B.Toime\,us )ätoh endale õi-guse
lugejate fcirju redigeerida ja
luulendada ning\ mittesohivuse
korral jätta avalaamata.
aa
„Meie Elu'' nr. 13 s.a. toi „elna" in-tcrvjuu
Harry Romaniga, milles vii­mane
näib olevat kindel Tallinna
olümpia-regalile sõitja Kanada pur-jesportlaste
treenerina. Muidugi siis,
kui Kanada valitsus ja olümpiakomi­tee
ei otsusta boikoteerida olümpiaa­di.
'Kirjutise autor ise i a h ei puudu­ta'
poole sõnagagi seda boikotti, te­magi
seisukoht pole sejge.
Kuidas suhtuvad meie tuntud
moodsa naisvõimlemise juhid mit­mel
maal olümpiaadi boikotti, sel­lestki
pole midagi kuulda oliiud. Kas
vaikimine tähendab Moskvasse sõit­mise'kavatsusi
(kongressidele jne.)?
Ei tahaks üskuaa,j|t riieie sportla-sedj
võinilejad, nende juhid ja tree­nerid
ei saäaiii selleboikoti poliitili­sest
tähtsusest 'kui ühest meie iseseis­vuse
taastamise pürgimuste tegurist.
Või saetakse endi isikliku auahnuse,
majanduslikud või karjääri huvid et-
El: •
KOMPROMISSr
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts— 1918.
appa
Pantvangid
miljonite uEistMse täitumisel — elada üksikul saarel lill
a • 0 . ..
Pärast neljakuulist rasket haigust, suri Jugoslaavia iseseisva
mrsiga kommunistlik juht marshal Tito. Titot peeti kaalukeeleks
Moskva ja vaba maailma vahel, mispärast kogu maailmast ruttasid
riigijuhid, kuningad, peaministrid jä presidendid Belgräadi, et
avaldada oma austust mehele, kes hoidis oma kangekaelse iseseis­va
kursiga N. Liidu Punaarmeed Aadria mere kallastelt eemale.
Kuid tema suuremaks teeneks pii Jugoslaavia talupoegadele, et ta
jättis neile nende talud alles, mis Moskvat pahandas. J. Stalin, N.
Hrustshev ja L. Brezhnev käisid Titot mõjutamas, kuid ta jäi oma
surmani truuks iseseisva kommunismi kursile. Küsitakse, et mds
tuleb pärast seda, kui paljude rahvaste ühisriigis Jugoslaavias
tegurit Titot pole elavate keskel?
dent W. Mondalega. Kohal oli ka Hii­na
peaministri abi. ÜSA president J.
Üarter ei saanud sõita. Euroopasse
Iraani kriisi tõttu.
HEA ORGANISÄATOEl '
Kui A. Hitleri üksused ründasid
Jugoslaaviat 1941, siis organiseeris J.
Tito partisaani salkasid, millised osu­tasid
sakslastele nii suurt vastupanu,
et Hitler raiskas palju nädalaid Bal-kanil
Ja tema sõjakäik Venemaa vas­tu
jäi selle tõttu hiljaks. Ta ei suut­nud
enne talve tulekut vallutada
Moskvat,- lüMä peeti btsustavaiks. J.
flito - sai .tnuidugi- toetust inglastelt,
kelle vaatlejad viibisid Jugoslaavia
mägedes Tito peastaabis 'kogu sõja
• ajal. y , :
Kõige kummalisem on, et Titol
puudus peagu täielikult kooliharidus.
Ta oli ametilt küla sepp. Kuid mui­du
väga andekas inimene. Tito suu­rem
vastane oli Jugoslaavia kuning-riiklaste
poolel 'kindral D. Michailo^
vits. Ta moodustas kollektiivse juht­konna,
kus tito sõna oli lahkhelide
puhul seaduseks.
Mis tuleb Jugoslaavias pärast Ti­tot?
— Seda küsitakse kõikjal, sest
ta oli tõeline diktaator, kellel ei ole
järglast. Diktatuurid kaovad, siis kui
sureb diktaator ja Tito bn surnud.
Arvatakse, et praegune Jugoslaavia
on sõjaliselt liiga tugev, et N. Liit jul­geks
teda rünnata, sest Jugoslaavia
võib panna sõja korral välja ligi 3
miljoni hästirelvastatud meest. Jugo­slaavias
pn aastaid tehtud ettevalmis­tusi
Moskva rünnaku tagasilöömi­seks
•'
Isegi üks Kanada paratruppe viidi
kiires korras Jugoslaavia ; piiridele.
Kanadläsed jäävad siiski Itaaliasse
reservi. Inglismaa saadab paratrup-pide
diviisi ja USA leiinuüksus asub
Aadria merde abiks USA 6 laevastik
•'kule. •
Balkani rahvas on juba vanast
ajast tuntud mässajätje ja iseseisvu­se
nõudjatena. Ja Jugoslaavia föde­ratsioonis
on kõik need kõige kirglik
kumad rahvused esitatud. Ükski
neist ei talu teiste all elamist ja prae­guses
liidus tuleb sellega arvestada.
Jugoslaavia on liiga kunstlikult teh­tud
riik, kus ainult raudse terroriga
oli võimalik riiki koos hoida. Kuid
Jugoslaaviast oleneb pai j u Euroopas.
J. Tito kõige suuremaks teeneks
vabale maailmale peetakse seda, et
ta hävitas Moskvast juhitud ühtlase
kommunisnii, kui ta 1948. aastal
teatas oma pöörettekitavast otsusest.
Pärast seda toimus Hiina kommunis­mi
eraldumine ja paljud kommunist­likud
parteid vabas maailmas ja ise-.
gi raudse eesriide taga/nagu Rumee­nia
lahkusid Moskva kursilt. See oli
julge samm, sest J. Stalin ähvardas
J. Titot ja ütles, et tal tarvitseb ai­nult
oma sõrme Higutada ja Titot po­le
enam olemas. Kuid midagi sellist
ei juhtunud. Jugoslaaviat peeti sõja­liselt
liiga tugevaks, et teda rännata.
Küll OÜd Moskval varuks mitmed sõ­japlaanid,
et pärast Tito surma Su­ruda
Jugoslaavia Moskva komraunis-mi
alla. On leidnud aset vene invasi­oonid
Ungari, Tshehhi ülestõusud,
Afganistani okupeerimine, kuid Ju­goslaavia
bn püsinud erapooletul
kursil. Tito oli Vastumängijaks isegi
möödunud aastal nn. kolmanda jõu-riikide
kongressil Havannas Ficjel
Castrole.^
J. Tito suri Ljubljana medikal
tsentris, kus ta viibis raske haigena
ligi 4 kuud. Tal ampüteeriti 20. jaa­nuaril
pahem jalg. Alul keeldus Tito
oma jalga lasta amputeerida, kuid
nõustus, kui olukord läks raskemaks.
Ta oli üldiselt terve mees ja oma 81
eluaastale vaatamata veel kõbus ja
ergas. Ta suri südame ataaki tagajär­jel,
mis järgnes jala amputeerimise-
Jugoslaavia valitsemise võttis üle
-kollektiivne juhtkond, sest praegune
Jugoslaavia sotsialistlik vabariik
kobsneb paljudest rahvastest, kellest
eriti kroaatid on väga sõjakad ja
taotlevad lahkulöömist Jugoslaavia
praegusest liidust. Kroaatid isegi de­monstreerisid
Torontos ja on kordu-yalf
heitnud pomme ja valmistanud
raskusi.
Tito laip toodi Belgradi, kUs ta seif
si§ 2 päeva laudsil ja ta maeti nelja­päeval.
Matust peetakse üheks suure­maks,
sest sellest võtsid osa peagu
kõikide maailmariikide tähtsamad
Inglismaad esitas prints Charles ja
peaminister M. Thatcher. USA-d ase­president
W.Mondale. Kanadat kind-ralkuberner
Ed. Schreyer ja mitmed
ministrid. Kuid matusel viibis isikli-
'kült! ka N. Liidu president
nev, kes pidi kohtama sea^ asepresi
L. Brezh-tepoole
rahvuslikest huvidest? Kui
seda sünnib, siis; küll riskeeritakse^
senise populaarsuse ja jjoolehoiu
kaotamisega eestlaskonnas, kui mit­te
rohkemaga.
Suur eestlane ja muusikä-kunstnik
Ludvig Juht, kontrabassi solist Bos­toni
sümfoonia orkestris, keeldus
alati kaasa sõitmast, kuigi oli ÜSA
kodanik, kui or^kester läks Venemaa­le
kontserte andma. Teda tuli siis
asendada mõne nõrgema jõuga. Kuid
eestlasena ei suuda 'kõik meie kuul­sused
olla suured, kui isiklikud hu­vid
on mängus, sellest on küllalda­selt
näiteid lähemast minevikust.
Terrodstide väljaõpe Liibüas on
kestnud aastaid, nagu mitmed Vastu­luure
organisatsioonid teatavad. Väl­jaõpet
teostatakse Tripoli linna lähe-duseSp
selleks eriliselt ettevalmista
tud laagris, õpilasteks seni on olnud
peamiselt sakslased Baader Meinhofi
gangsterite seast, IRA liikmed, itaal­lased
Punasest Brigaadist, palestiin-lased,
türklased ja üksikud vabataht­likud
teistest rahvustest.
Terroristide väljaõpet finantsee­rib
Liibüa diktaator Muammar Kha-dafi.
Instruktoriteks on vene spetsia­listid.
Relvastus pärineb peamiselt
N. Liidust.
Liibüas väljaõppe saanud terroris­tid
on teostanud mitmeid terrori ak­te
Euroopas ja Lähis-Idas. Muam­mar
Khadafy eriliseks sooviks on et
keegi terroristidest tapaks Egiptuse
presidendi ja on lubanud selle teos­tajale
tasuks 10 niljönit dollarit. Se­ni
ei ole see korda läinud, sest presi­dent
Sadati valve on väga tugev ning/
ettenägelik. Viimasel ajal Khadafy on
hakanud valima terroriste omarrah­va
seast, lootes, et need on rohkem
usaldatavad ja kindlamad.
On teada, et IRA liige, Wee Torn
McMahon, kes võttis osa Lord
Möuntbatteni mõrvamisest, sai oma
väljaõppe Liibüas. Suure Moshee val­lutamiseks
Mekkas 'Khadafy saatis
sinna 700 erilise väljaõppega terroris­ti,
kes olid varustatud parimate
Liidu relvadega. Tema sooviks oli
Moshee vallutamisega kõigutada Sau­di
Araabia kuningliku perekonna au­toriteeti
ning kiirendada iisülist re­volutsiooni
sellel maal.
Õnnestunud aktide puhul Khadafy
on olnud helde tasuga. Nn sai Garlos,
kes organiseeris QP,EC ministrite
pantvangideks võtmise Viinis 1975.
a . tasuks 1 iniljon dollarit ja saks-
New Jersey 'keskosas hästi leviv
„Asbüry f&tk Press" avaldas mõned
päevad tagasi oma spordiosakonnas
üle lehekülje pealkirjaga ,,Estonians
jump on Olympic bän boycott" ER­KU
esimehe J. Simonsohi asjalikult
ja hästi argumenteeritud artikli
ühenduses olümpia purjejahtide re-gattaga
okupeeritud Eestis. Sellega
on toimetus omaltpoolt lisanud tohu­tusuure
illustratsiooni, milles olüm-piälippudega
Eesti rannikul tõuseb
kommunistlik Nõukogude rusikas
verd tilkuva sirbiga ('Nõukogude li-pusümboleist)
— vihjates terrorile
ja vabadusepuudusele okupeeritud
Eestis -— millest kõneleb J. Simon-soni
artikkel.
Kui hiljuti USA erikommändol
ameerikalikult ebaõnnestus USA dip-iomaatide
vabastamine Teherani
saatkonnast, siis inglastel õnnestus
suurepärase aktsiooniga Iraani^ Lon­doni
saatkonna forseerimine, kusjuu­res
3 terroristi said surma, 2 lange­sid
vangi ja 19 pantvangi pääsesid
eluga saatkonnast, 2 pantvangi tape­ti,
kui pärslased ähvardasid neid
tappa, kui nende nõudmisi ei täide­ta,
'r-: }
Saatkonna vallutamise viisid läbi
lennuväe eriüksused, mustas mund­ris.
Rünnaku põhjustas teade, et püs­simehed
on juba 2 pantvangi huka-
^nud. Sõdurid kasutasid üllatusrünna-kut
ja nad ründasid nii hoone esikül­jelt,
kui - ka tagapoolt. See sündis
kõik ajal, kus politsei ja ajakirjani­kud
seisid 200 meetrit eemal.
Heideti akendest sisse rida suure
lõhkejõuga granaäte,nii et suits mat­tis
nägemise. Kuuldus ainult relvade
laskmist. Miljonid inglased vahtisid
rünnakut oma TV kaamerate ees. Lõ­puks
pandi valge lipp ühest aknast
välja ja 19 pantvangi viidi haiglasse.
Laibad koristati ja lahing oli üle.
Kuid tuletõrjel kulus tunde, et sütti­nud
hoonet kusjtutada. Terroristide
nõudmiseks oli,( et 91 nende seltsi­meest
Iraani vanglatest oleks vabas­tatud.
Seega oli see saatkonna rün-
Bak põhiliselt rohkem Khomeini ter­roristide
aitamine, kui nende vastu
võitlemine. Pantvangide hulgas oli
ajakirjanik;üks inglise politseinik jt.
i!iiiiiiitiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Ai^etused| ja testamendi-pärandused
i on tulumaksuvabad.
I Annetaja soovid täidetakse.
E1ESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiniiiiitiiiitiiiiiiniiiinniiiiiiii^
MOSKVA TUNNEB MURET
HELSINGI (M. E.) --Moskvast saatis äjaieli€^,
nomat" kirjasaatja f^entti Suominen pika artikli, millest selgus, et
yenemaal tuntakse üha suuremat muret olümpiamängude boiko-,
"teerimise pärast V;'" •
üha sagedäiiiim sealsetes iiiförtiiat-sioohikanaliteš
jesineb Nõukogude ja
välismaa sportlaste ning spordijuhti­de
arvamusi, milledes mõistetakse
hukka president Carteri survet USA
olümpiakomitee vastu. Üldiselt
üteldakse, et ameerika športla-sed
on momendil „Garteri valitsuse po­liitilised
pantvangid". Kõigest hooli­mata
Moskva ömveel arvamisel, et
olümpiamängud toimuvad plaani
järgi, kuigi kogu läänemaailm neid
boikoteeriks.
STOKHÖLM — Vene poliitilise po­litsei
KGB katteorganisatsioon Välis­eestlastega
Kultuurisidemete arenda­mise
Ühing (VEKSA) tähistas Tallin­nas
oma 20. aastapäeva koosolekuga*
millest ptopagandalehe „Kodumaa"
teatel oli võtnud osa ka väliseestlasi
Rootsist, Taanist Ja Austraaliast.
Avasõna lausus esimees Ülo Koit,
:kes korduValt on viibinud ka Kana­das
ja USiL-s.
Ülevaate tegevusest andis aseesi­mees
Juhal 1 Kahk, kes muuhulgas üt­les,
et„he1ilooja Eduard Tubin,.kir­janikud
Elriar öun, Karl Einer, Rein
Rannik ,teidlased V. Jaanušsön, H .
Mütvei, P. Koort ja A. Loit olid vä­liseestlaste
hulgas teerajajäiks kodu­maaga
kül ;uurisidemete arendamise
alal. Neile järgnes noorsootegelasi,
õpetajaid, kunstisõpru." Ühing paneb
oma arvele ka selle, et Austraalias
Adelaide'i Eesti Seltsi näitering la-vastais
Enn Vetemaa näidendi „õhtu-söök
viiele" ja samas on käsil „Rpo-siaia"
lava Jtamine. „öhtusöök viie­le"
olevat l:avas ka New Yorgi eest­laste
näiteringiL Oidi„SuveÕö" ja ri­da
teisi laule olevat populaarsed vä­liseestlaste
laulurühmade repertuaa­ris"
ja väliseestlaste noored muusi­kud
olevat viisistanud P.E. Rummo,
H. Runneli jt. luuletajate värsse^Sel-lele
üsna kesisele ^saagile" oli lisada,
et möödunud aastal öli viies välisrii­gis
käinud esinemas üle kolmeküm­ne
N. Eesti kultuuritegelase. Kõnele­ja
märkis ka ^väliseestlaste noorema
põlvkonna võõrdumist oma keelest
ja kultuuripärandist". Selles osas lu­bas
VEKSA „ulatada oma abistava
käe".
:: TASS küsitles tippsportlasi —
võimlejat 0|lga Korbufi, Kuuba
jooksjat Alberto Juantorena't ja ar­mee
ajalehes ,;Krasnaja Zvesda" Hel­singi
olümpiamängude tõkkejooksu
hõbemedalimeest Juri Lilujey'i. Kõik
heitjiud ette, et USA olümpiakomitee
tagžines nende valitsuse surve ees.
Keegi aga ei maininud, et kõik see
sõltub Afganistani okupeerimisest.
Ilmselt venelastel on kava vältida, et
tavaline yene kodanik ühendab män-guboikoti
Afganistani sündmustega.
Näitena tõstetakse esile aprillikuu
lõpus Moskvas korraldatud pressi­konverentsist,
ikus mängude organi-satsiponi
komitee presidendi ,asetäit-ja
Vitali Smirnov seletas Moskva
tundeid USA boikotiotsüse parast,
aga mite sõnagi Afganistanist.
Selgub, et vene ajalehed on vähe,
kirjutanud bpikotikavatsustest. Ainu­keseks
erandiks on Ühendriigid ja
president Carteri, vastu sihitud äge
kriitikia, mis näitab, et N. Liidus tun­takse
suurt muret mängude õnnestu­mise
pärast.
Mõnes lääne ajalehes ilmunud väi­ted,
et N. Liit oleks nõus olümpia­mänge
edasi lükkama, et vältida
„spartaakiade taolised jupimängud",
ei Vasta tõele, sest iga päev ajalehed
kirjutavad edusammudest olümpiä-ehituste
püstitamisel ja et Moskva
on samuti valmis vastu võtma külali­sed
õigel ajal,
Moskva kirjasaatja informatsiooni
järgi vei^elaped ei taha sinna sportla­si,
kes ilma rahvuslikkude plümpia-komiteede
loata Venemaale tahavad
reisida, sest nende sinnatulek võiks
murendadai rahvusliku küsimuse
olümpiaspordis.
Ja just see on tähtis Moskvale,
hoolimata sellest, et rahvusliku polii­tika
ja spordi ühendamine on kõige
halvem 'asi praeguses Moskva õhk­konnas.
lane Klaus, kes isai haavata nende
pantvarigide võtmise juures, sai ekst­ra
leevenduseks $250,000.
Khadafy toetab lääneriikide vasta­ne
grupp, kes Moskva toetusel püüab
vähendada USA mõjuvõimu Lähis-
Idas. Sinna kuuluvad PLO (Palestiin-laste
vabadusvõitluslik organisatsi­oon),
Liibüa, Süüria, Lõuna-Yemen
ja Alzhiii..
Stden jälle ausse
Ligemale 25 aastat tagasi N. Hrust­shev
mõistis J. Stalini ja tema mõr-vateod
hukka. J. Stalini laip kaevati
Lenini kõrvalt üles ja maeti Kremli
müüri äärde. Stalingrad, Stalino, Sta-linbad,
Stalinsk, said uued nimed.
Kuid praegu kirjutatakse Soveti
ajalugu jälle ümber, kus J. Stalinit
nimetatakse suureks poliitikuks. J.
Stalin küll omas ainult 3 Lenini or
deni ja ühe sõjalise aumärgi, kuid
L. Brezhnev omab 7 Lenini ordeni ja
kolm vapruse medalit.
Kuid tsivilistist sõjaminister DAJs-tinov
Püna-Armee päeval nimetas J.
Stalinit suureks poliitikuks ja 6000
ohvitseri aplodeerisid. Praegust juh­ti
L. Brezhnevi peetakse liiga kõiku­vaks
ja on mäi^ke, et soovitakse J
Stalini taolist kõva käega valitsejat.
Valmistutakse pühitsema J. Stalini
sn iQ«/?a* sünnipäeva 21. detsembril.
„Meie Elu" nr. 20 (1578) i
VABA 01
Vastukaaluks M(
4.—6. juulini Vaba 01
balti spordiorganisatj
satsioonide käendusell
Vaba Olümpiaadi läbivi
di balti rahvaste ja ukraij
töö organisatsioon juba •)
gasi ja nüüd on juba vali
Olümpiaadi üksikasjalik]
olümpiaad peetakse Etol
vai uuel Centennial Pari
ja võistlustest võivad pej
ja leedu sportlaste võtta]
ned Kanada sportlased,
Moskva olümpiaadile.
Vaba Olümpiaadi kava|
sed võrk- ja korvpallis
jõustikus kõikidel aladel|
tikus on nähtud ette
meestele ja naistele, Eei
vad •kergejõustikus väljl
sportlast, võttes osa pea
del. Mõned, alad võiv
Jüri Lina
(Algus esikulj|
da ta otseselt kasutada
ga suurendatakse oma
et kuidagi tõusta vaher
piin peale. Kes st?liega
need püüavad vähemz
•oma häda viina juues.j
suureks rahvuslikuks pj
Venelaste sissevool
• suur. Neid tuleb linnadl
tesse ja kaevandustesse
suur venelaste arv, sea|
kuritegevus. Esikohal
on Narva linn, kus veni
teise koha peal on Ko|
kolmanda koha peal oi
venelasi on 50%. Rahull
ressaares, kus venelasi
PÕRANDAALUNE KIUl
Oma. rahulolematust
ra vastu Eestis ja N.
avaldatakse põrandaal
netes. Neid nimetataks
tuse" väljaanneteks, v
moizdad", Selleks on
broshüür või lendleht
taks ning trükitakse k
viies' eks. saadetakse
väärsetele tuttavatele,
da paljundavad viies
vad samal viisu. Pai]
dub kuni selle järel
KGB ei saa seda kirj
sest seda kusagil ei o
nistas, et sellisel tee
J'asknud 23 kirjandit. ,
bn eriti levinenud ^
rnõnda raamatut või
paljundatud kuni 60.0(
Ettekandele järgnes
Esimeseks nõuti selet
võimalik, et Eestist F
sist Eestisse on kerge
ühendust ja pidada pi
ma et KGB neid kat
väga raske-teiefoneeri
leb kaua oodata või
on kinni./Kas kõnesid
ta? Vastusest selguSi
tisse on telefoni otsei
gi- kaudu. Kõnesid k
Neid isegi võetakse 1
takse, Kõne katkesta
kaldub ainele, mida
bada. J. Lina demon
dilc võetud kõnet, mi
Mart Niklusele tahet
male taodeldakse uu
sõiduluba. Kõned US
kodumaale lähevad t
liin on alati tugevas
. ja tuleb kaua oodata
KIRJAD ONKASUKi
Teiseks oli küsinn
kuulub komparteisse|
või halba mõju aval
võitlejatele saadetut|
kid. Kuulumist komj
eitas. Pakkide ja k|
kohta ta andis veel
tusi ja mainis, et nt
vabadusvõitlejatele 1
kohta ta riiärkis, et a
1979. a. ta vaevalt olel
survele vastu pannaj
oleks saanud Rootsis
Edasi küsimused pul
tele lähedasi probleef
davaid'vastuseid.
Kuulajaskonnale tl
EVV Abistamise Toi[
. A.. Nõmmik, kelle ki
sel teostus J. LinaTJ
Ettekande lõpul täj
jaskonna nimel abis
sekretär Hennv Aru|
Järgmisel päeval.
Lina kõ^les eestl^
Jaani ki-WKu seltskc
Ka seal oli rahvast
kem kui loodeti jal
aplodeeriti püsti tõj
Kõnekoosoleku korr
E. Ruberg, kes täht
on aus, tugeva, taht^
sügavalt usklik inii
dab võidelda komi
vasta.
' Laupäeval, 10. mi
. New Yorki, kus tall
kõne Long Island]
olukorrast Eestis,
algab reedel, 16. ma|