Meie Elu = Our life, June 13, 1985

              24 {1841) 19@g
Iraalid.
;R'i poolt.
i3-5125
I selleks loa? Kas
[LQO NIMEL
mtaalfilmi inöö-ist^
on jooksnud
Ivisibbni akende.
iüd[verie propa-kuiutanud
seda
sõda sakslaste
luks Kanada re-
Llournal") ütles,
leem võitis! Need
lid annavad teis-fSA,
Briti, Kana-
[iiahtamatu, vae-lärt.
Osa televi-
)dud ameeriklas-luuridadest,
need
panust ja ku-
|tapahimulistena
la suur arv filme
[vaprate läänläs-metsikuid
saks-tpsakaina
ja pal­li
olid tsaariaeg-fenemaal,
kuigi
(ndralidja füüre-lekülgset
propa-
Wt seisundilt kü~
ilmselt poolik.
ilustamiseks on
lg koostanud 6-
>akslased Teises
litusega, et püü-
Jäid fakte ja kont"
Iksikisikuilt. ;
et selle filmi
lerika mandri fil-
[onikastide aken-ilik!
Ajalugu ar-latakse?,
Meedia?'
H. RIGA
Jpidasid tähtsaks
Ija 9% eestlastest.
[etma rahul eest-i
juhtivat kohta,
arvab, et noored
llihtsalt ühineda
isega.
ria mere lähedal
li, pinud juba üle
[guste rezhiimide
uslikü ühistege-ihistegeliku
ette-d.
tugeva aluse
|ule, selgus püha-õnto
Slovaki ki-
)ressikonverent-
Rüdolf Gujeshi
. Cujesh Antigo-olist
Nova Sco^
|t tutvustada Slo-kuse
(Slovenian
väljaandel ilmu-
:t ,,Slovenia the
Irs".
raamat käsitab
list Sloveenias,
^ts Äustria-Unga-vimest
maailma-
•alluvuses, jatut'
^eeni Ühispanga
it!\ Dr, R. Cujesh
|i Ühispanga asu-lees
ja talundis
ilist ideoloogi ja
)anga kauaaegset
ini. Toronto Slo-lon
praegu 4300
liispankasubslo-ja
sloveene elab
1.000. Sloveenide
[egelaseks pn On-drjanduse
Liidu
lauko, kele sur-
[oveeni ühistege-aktivisti
Berta
festuseks pii välja
prof. R. Cujeshi
ja sloveeni ühis-
••I
f - i
„MeieElii" M. NELJAPÄEVAL, 13. fUUNIL - ™URSDAY, JUNE 13
GZBfl
m
0
X'-
' V//.;
'9^
M l
Hr
m
I
m
4r
Oeniönstratsioraid
Ottawas
ne Kongress korraldas 28^ mail
koos balti gruppidega Ottawas de­monstratsiooni
seoses seal toimu­va
inimõiguste konverentsiga. De­monstratsioon
toimus konverentsi
hoone ees. Sihiks oli avaldada toe­tust
naistele ja lastele, kes on van­gistatud
N . Liidu poolt.
Demonstreerijate grupp oli küll
välke» asa siiski oli võimalik tuua
tähelepanu vangistatutele. Kohal
olid mitmed lapsed, mõned lapse­vankrites,
kes hoidsid käes õhupal­le,
milledele oli kirjutatud ühe
vangi nimi. Vanemad hoidsid üle­val
loosungit ,,Amne8ty for Impfi-soned
Women and Ghildren in So-viet
Labour Camps".
Eestlaste esindaja Ene Kukk-
Sewchuk jagas hiljem delegatsioo­ni
liikmetele ja Kanada parlamen­diliikmetele
lähemat informatsioo­ni
vangistatud naiste ja laste kohta.
Demonstratsioone on kavas teha
ka veel 12. juunil küüditatute aasta-päevQ
puhul ja 17. juunil, mis on R
ettenähtud konverentsi viimaseks
4.
m
m
Jt
X \
•5^ \
X
V V
X
w \
XNX%
- »
mm
\ \ \
\
m mmm \ ' \
tl.
m mi
1
PIRET KRÜUSIMÄE
0. 9 3
(Algus esiküljel)
Kohtu^ selgus ka, et politseile tea­tas
uks'E'eštist Soome asunud naind,
kes oli laenanud oma korteri sõbran­nale,
Roosnale ja Lepajõele, kui röö-vimislugu
sai teatavaks. Ta ^ahetses
ja ütles, et teiste tõttu on jäänud nüüd
ilma töökohast ja korierist. '
VENE AGENTUUR HÄLVUSTAB
Soome ajakirjandus käsitabi röö-vimislugu
pikalt ja laialt, olles see­juures
kohtualuste osas erapooletu.
Seevastu Vene teadeteagentuur A PN
ori halvustav, iseloomustades Lepa­jõed.
kui ebausaldatavat ja laiska, kes
hindas enam materjaalset heaolu kui
vaimset. Seepärast ei olevat tal olnud
edu ka sportlasena. Noorukid olevat
'ILMUNUD
ICogut®os
Mi
Hind $25.0 5
MÜÜGIL
00
18
938Broadview
Toronto, Ont.
Uustrakk Kalevala'"
tõlkest
Kolmest numbrist Meie Elust läbi­käinud
„KaIevala lugu" oli siitpool-ne
väärikas panus Kalevala juubeli
tähistamisele,mis aset leidis globaal­ses
ulatuses. Selpuhul oleks siinsete­le
lugejatele olnud huvitav kuulda, et
August Annisti 1939. a. luulevormis
tõlkest ilmus Tallinnas 1959. a-l redi­geeritud
uustrükk, millest omakorda
ilmus kordustrükk Ühendriikides,
Symposia Pressi poolt, aastal 1981.
ENDEL ARUjA
OB
Moraal on pidev võitlus hormoo-iiiide
rebelleerimise vastu.
Lakkamatu puhkus on heaks var­junimeks
põrgule. ' \
Kergemeelne naine pole kunagi
päris õnnelik, ega ka väga õnnetu.
Eogimud NIHITS-juba
kooliajal oma elusihiks seadnud
luksusliku eluviisi, mitte aga tööta­mise.
Olid teinud ä r i , , mustal turul"
ja vahistatud. Edasi A P N ironiseerib,
et aasta tagasi Põhjamaade ajalehed
olid täis jutte ,,kummipaadi-põgeni-kest",
kes läksid Rootsi vabadust ja
õnne otsima.
TeosEesti hümn"
muuseumi
kataloogidesse
Dr. jur. Artur Taska koostas meie
hümni ajaloo. See on trükis ilmunud
tiitli all „Eesti hümn".
Rootsi Muusika Akadeemia raa­matukogu
soovil on dr. Taskr saat­nud
ka neile oma teose. Nag me
nüüd kuuleme, rändab meie hümni
ajalugu Akadeemia ja muuseumi bib­liograafiate
kaudu nii rootsikeelse­tesse
kui kä ingliskeelsetesse kata­loogidesse.
Ei ole kahtlust, et v ima-tinimetatud
kataloog viib meie hüm­ni
ajaloo ka vaba maailma vastavas­se
erialalisse kirjandusse.
Tornaados purustatud Järve talu Tottenhamis. Paremal rusudeks varisenud laut, metsatukas elamu, mille
katuse lõhkus õhukeeris. Tagaplaanil, vasakul, on maabertelu, mille silotornid jäid püsti, kuna paremal
pool asuva talu tornaado purustas. Foto — Jaak Järve
on koristamistööd Onta­rio
linnades, asulates ja taludes,
kust tornaado läbi läks. Ka Ado
Järve talus on alatud paranduste ja
koristamistega. Abi on tulnud
naabritelt,kes ise pääsesidja mui-
;i lärvede pereliikmete, sugu-le
Artur Taska analüüsiv kokkuvõte arengust
j^öötanud läbi kogu seni laiali­paisatult
esinevad andmed, kokku
ligi 3000 lehekülge, ja neile lisaks
vajalikud materjalid Rootsi, Saksa­maa,
Soome ja Taani kohta, jõuab
dr. jur. A. Taska oma artiklis (Tuli­muld
4,1984) „Eesti vaba rahvaki­riku
sünd" lõppjäreldusele, mille
kohaselt Eesti vaba rahvakiriku
sünd võib olla esimene maailmas,
kus on rakendatud luteri kiriku or­ganisatsiooni
ülesehitamisel vaba
rahvakiriku demokraatlik prSinit-siip.
Eesti vaba rahvakiriku printsiibi
arengukäigus etendavad olulist rolli
aastadl832,1870,1905,1917 ja 1919.
Teatavasti 1832. a. rakendati Eesti
maa-aladel „ S e a d u s evangeeliumi
luteri usu kirikule Venemaal", mis
koos mõningate muudatuste ja täien­dustega
jäigi koguduste elu aluseks
kuni 1917. aastani. Loodud olukord
ei rahuldk algusest peale Eesti alade
kogudusi ega eesti soost kirikuõpeta­jaid.
Seaduse üldpõhimõtte kohaselt
on kõrgemaks kirikliku organisat­siooni,
administratsiooni, järelvalve
ja apellatsiooni asutuseks kindral-konsistoorium
Peterburis, alludes
administratsiooniga seoses sisemi­nistrile
ja kohtuasjades senatile.
Koosseisu määrab Vene keiser. Ko­gudused
koondatakse kaheksasse
konsistooriumi ringkondai millistest
neli hõlmavad Eesti maa-aladel asu­vaid
kogudusi. 1890 kaotatakse neist
kaks, liites Tallinna konsistooriumi
ringkonna Eestimaa ja Saaremaa
ringkonna Liivimaa konsistooriumi
ringkonnaga'.
Kui Liivimaal 1870 antakse ka rah­vale
kirikukonvendil kaasaotsusta-mise
õigus, omab üks mõisapidaja,
kes ei tarvitse olla isegi sama kogu­duse
liige, häältelt sama palju kaalu
kui kogu vastava valla rahvas. Oma
esindajale volituse andjaks ei ole mit­te
kõik vallas elavad koguduse liik­med,
vaid ainult maapidajad. Maa
omand on otsustavalt mõõduandev
ka kiriku-eestseisja ametipidamisel,
samuti kiriku vöörmündriie valimi­sel.
Kirikuõpetajate kutsumisel on
määrav otsustamisõigus paljudes ko­gudustes
patroonili kes kuulub im-matrikuleeritult
aadlisse ega pruugi
elada kihelkonna piirides ega olla
kogudusega isegi samausuline. Pat-ronaadi
õigus on seotud maa oman­diga.
Kiriku organid kujundatakse
seisuslikul alusel ja seisavad seega
õieti väljaspool kogudust. Luteri usu
kogudus kirikuvalitsemise korra •
mõttes on härraskirik, õiguste teata­vas
ulatuses jaotamisega „valitseva
seisuse'' ja riigivõimu vahel. Mõtted
uue kiriku seaduse vajadusest koos
teiste riikide ja ühiskondlike küsi­mustega
muutuvad eesti rahva hul­gas
järjest pealesuruvamaks.
1905. a. nõuab Villem Reiman
..Postimehes" ilmunud artiklis et
..kogudus valitseks enda üle i s e . ..
Kristliku elu uus alus saagu nii lai kui
kogudus.... õpetaja ja herrade ki­rikust
saagu ..rahvakirik"." Pärast
tsaarivõimu langust märtsis 1917
väljastatud Vene ajut. valitsuse nn.
autonoomia seadus näeb ette, et kirik
tuleb riigist lahutada ja organisat­sioon
ehitada üles rahvakiriku põhi­mõttel
— seega alustel, milliseid
nõudis Villem Reiman 15 aastat taga­si.
31. mail ja 1. juunil 1917 Tartus
toimunud esimesest Eesti luterliku
kiriku kongressist võtab osa 77 õpe­tajat,
5 usuõpetajat, 4 õpetaja-ameti
kandidaati, 209 koguduste esindajat
ja 29 külalist, kokku 324 kiriku-ja
usueluga seotut. Hääletamisel saab
prof. Kõ|)u resolutsioon, mille koha­selt
Eesti Ev. lauteri Usu Kirik on
..vaba rahvakirik kodumaal ja asun­dustes"
poolt 214 ja vastu 6 häält.
Selle ja veel lisandunud 4 resolut­siooni
vastuvõtmisega nii laia esin­duskogu
poolt ..katkeb sid^ Eesti
Ev.Lut. llšu kiriku ja Vene riigis keh­tinud
1832. a. seadusega loodud kor­raga",
konstateerib artikli autOL Va­ba
rahvakirik Eestis on sündinud
seega nü. 1917. a. kirikukongressi
eelkonstitutsioonilise otsusega 1917.
a. ja mitte teisel kirikukongressil
1919 teostunud põhikirja vastuvõt­misega
või Eesti Ajutise Valitsuse
poolt 1919. a. väljastatud aktide näol.
nagu mõned autorid on püüdnud va­rasemail
aastail väita.
Artikkel, mis vääriks iseseisvaks
broshüüriks kujundamist ja sellisena
paljundatud laiematele hulkadele
kättesaadavamaks tegemist, vaatleb
ja analüüsib ka kõiki vahepealseid
samme. Olgu piirdutud siinkohal ai­nult
võrdluspildi esitamisega, mis
võimaldavad autoril pidada meie va­ba
rahvakiriku demokraatliku print­siibi
alusel sündinuks maailmas. N i i
väljastati Rootsis alles 26. okt. 1951
seadus, mille kohaselt igal kodanikul
on õigus ja võimalus riigikirikust
välja astuda. Seadus jõustus 1. jaan.
1952 Saksamaal ja Soomes rakenda­takse
luterliku kiriku organisatsioo­nis
vaba rahvakiriku printsiipi alates
1922. aastast. Taanis on rahvakiriku
mõiste fikseeritud põhiseaduses,
kuid luterliku kiriku organisatsioon
oli nii minevikus ja on kä tänapäeval
üles ehitatud riigikiriku põhimõttel.
Mõistet ..rahvakirik" põhiseaduses
saab käsitleda ainult riigiõiguslikult
ja vaadelda ajalooliselt.
Nagu Ado järve seletas, olid nad
abikaasaga suure keeristormi ajal
köögis. Elekter kustus, tuul lõi
köögi akna katki. Nad otsustasid
keldrisse minna, õhukeeris tõstis
katuse ära. Vaevalt said nad keldri
trepi lähedusse, kui korsten varises.
Õnneks trepi käsipuu võttis suure
hoobi vastu enne kui pereproua alla
jäi. Tütred koos külalisõpilasega. kes
.olid teisel korral oma toas, eh­matasid
kui nägid ema langenud
korstna all. Neljakesi tõstsid nad
korstna ära ja ema viidi Newmarketi
haiglasse, kus on paranemas ja saab
varsti koju.
^^Tornaado liikus läänest idapoole
ja mõnest kohast läks kitsamalt läbi,
mõnest kohast laiemalt.
Näiteks Tõnu Järve uus maja mis
on mäe kõrgendikus, jäi puutumata,
kuigi kõrvalmaja garaazh' oli maata­sa.
Samuti vastas-naaber kaotas
kaks silo ja laudahooned koos kari­loomadega.
Naabri maja jäi aga terveks koos
elanikega.
Aga Järve kõik taluhooned, laut,
piimamaja, kuurialune, garaazh, hä­vinesid
peale elumaja ja väikese ki­vist
puukuuri maja taga. Surma said
talus 6 looma. Perel oli ? autot, mille­de
aknad purunesid. Suured jämedad
puud olid kõik pooleks ja lükatud
tornaado poolt siia-sinna läbisegi.
Suurem osa neist oli vanaperemehe
Juhan Järve poolt istutatud 30 a. ta­gasi.
IfCeeris oli nii tugev, et magamis­toa
kummuti sahtlid olid lahti löö-dud
ning nende sees oH isulatsiooni
puru, mis katkiste seinte vahelt oli
sinna paisatud. Köögi aknast oli
tuülekeeris sisse lükanud pori, puu­lehti.
Õnneks jäi maja kirde-pool-ne
külg, kus ka lapsed olid, puutuma­ta.
Maja ülemisel korrusel oli ka osa
aknaid purustatud, kus tuülekeeris.
ka uksed eest ära murdis. Elektri­liinid
olid' terve talutee pikkuses
maas. Naabruses uus majade grupp,
kus üle kümne hoone said kõvasti
kannatada. Ületee aga imekombel oli
maja ja puud terved. Oli maju lähe­duses,
kus polnud seinugi järgi.
Õhukeeris tulid kiiresti ja mõne
minuti jooksul oli möödas. Tornaa­do
meenutas sõjaaegset pommirün-nakut,
kus klaasikilde, traate ja lõhu­tud
maju olid ümbrus täis.
Olen kindel, et nii mõnigi inime­ne,
kes ellu jäi võttis tänades Jumala
nime üle hulga aja suhu ning mõni
vahest esimest korda.
Igas olukorras-, inimesed leiavad
lahenduse ja on varemetest uuesti
alustanud. Samal ajal õpivad nad
hindama abivalmidust, mis seob ini­mesed
rohkem kokku kui kunagi
varem. j^y^^j | Ä R V E
Surnud kariloomad Järve talus kaks lehma ja vasikas.
F.oto — Jaak Järve
tugeva
Teemal „EKN valimised" kõne­les
üldkoosolekul end. EKN pea­sekretär
E. Saluraiid. Ta andis kok­kuvõtliku
ülevaate Eestlaste Kesk­nõukogu
(EKN), endise RVN (Rah­vusliku
Välisvõitluse Nõukogu)
Kanadas arenguteest.
Asutatud 1952 Eesti Liidu Kana­das
allorganisatsioonina, on RVN ja
EKN tegevus järjest suurenenud ja
laienenud tegevusaladega rohkem
aktiviseerunud.
. Vastavalt tegevuse suurenemisele
on suurenenud koosseisu kuuluvate
valitud liikmete arv. Esimeses koos­seisus
oli ainult 12 valitud liiget,
hiljem suurendati see 24-le, siis 30-le
ja lõpuks 45-le valitud liikmele, mis­suguses
suuruses EKN valitud liik­mete
arv on püsinud pikemat aega.
Nüüd tuleb valimisele EKN 12. koos­seis.
Sellega ühenduses on sobiv
vaadelda mõningaid valimistega ja
fifieie keskorganisatsiooni tegevuse­ga
seoses olevaid küsimusi.
VALIJAD ANNAVAD
SELJATAGUSE
_:a organisatsiooni juures on oluli­ne
tema seljataguse tugevus. E KN
valimistest osavõtt on aja jooksul
olnud mitmesugune. Csimeste koos­seisude
juures võttis RVN valimis-^
test osa umbes 2000 valijat. Suure-rtiate
koosseisude ja arvukamate
kandidaatide puhul on valimistest
osavõtt suurenenud ja 1966 oli selle­aegse
sisepoliitilise pinge tõttu vali­jaid
ligi 4000. Viimastel valimistel oli
vaHmistest osavõtjaid 2800 ja kümne
valimise keskmine on 2450.
EKN valimistest osavõtjad on see
aktiivne osa Kanada eestlaskonnast,
kes annavad seljataguse meie kesk-,
ja võitlusorganisatsioonile. Hääle-tusmaterjalid
saavad kõik Kanada
lääleõiguslikud eestlased, kelle aad­ressid
on' teada. Hääleõiguslikke
viimastel valimistel on olnud umbes
9500. Hääletajate arv näitab, et vali­mistest
osavõtt ei ole just kõrgeprot-sendiline.
Nagu see ei ole kõrgeprot-sendiline
ka Kanada provintsi- ja
linnavalimistel.^ Arvud näitavad, et
suur osa eestlasi on ükskõiksed va­limiste
suhtes. Valimiste puhul tuleb
teha selgitustööd, et rahvuslikes hu­vides
vajame suuremat seljatagust
meie keskorganisatsioonile, et see
saaks arendada tugevamat' tegevust
nii vabadusvõitluslikul alal kui ka
eestluse kindlustamise rindel.
Kui peaks küsitama, kas meie elu
ei'ole juba küllaldaselt stabiliseeru­nud
ja kas meil on enam vaja erilist
aktiivsust, siis eestlaskonna vaba-dusvõitluslike
ja rahvusliku olemas­olu
kindlustamise seisukihalt meie
ei ela mitte mugaval rahuajal ja meil
kui kodumaa vabaduse eest võitle-väil
rahvusteadlikel eestkstel tuleb
praegu vägagi aktiivne olla nii meie
vabadusvõitluslike ülesannete ja
eesmärkide kui ka eestluse kindlus­tamise
rinnetel. ,
Iseloomustades praegust olukorda
märkis kõneleja, et maailmapoliiti­kas
on praegu otsustamisel, kas Vaba
Maailm läheb vastu sõbralikule
koostööle, detentele, meie kodu­maad
okupeeriva kommunistliku
Nõukogude Liiduga, või võideldakse
sealse diktaatorliku režiimi vastu.
üiiiiiiiiiiiiiiiniililiililillllilllililillliliiilllilllillillllilllllililiS
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
llllllliiliillliiilllllliiiliillllllliiillliiliitlllllillllilililililllllllii
Kanada välispoliitika on Juba kah-
^juks kaldumas poliitilise detente tee­le
N. Liidu suhtes ja ei taha sealseid
valitsejaid häirida, vaid nendega äri
teha. Koos teiste ikestatud rahvaste
esindajatega • peame moodustama'
Ottawas tugeva survegrupi, ot Kana­dat
tugevamale antikommunistlikule
hoiakule mõjutada.
MÜKSUD EKN-ULE
a eestluse rindel qn tekkinud küsi­mus:
Quo vadis, eestlus? Meil on
juba ingliskeelse eestluse propagee­rijaid
ajakirja ESTO-AMERICA
ringkonna ja'selle toetajate näol.
Meil tuleb juba asuda võitlema eesti
keele ja eestkeelse eestluse eest.
Meil on vaja rohkem rahvuslikku
solidaarsust. EKN-ule kui keskorga­nisatsioonile
antakse müksusid meie
oma eestlaskonnast vasakult ja pa­remalt,
aryestamata seda, et need
müksuandjad sellega ka endile kahju
teevad. Nii arvustab ühe rahvusliku
grupi ajakiri EKN-u igas numbris ja
teeb seda insinueerivalt ning ühes
hiljuti ilmunud eestlasi Kanadas kä­sitavas
teoses on eestlaste ülemaa­ilmset
keskorganisatsiooni, mille
liikmeks on ka E K N , iseloomustatud
autoritaarsena ja eestlasi mitte de­mokraatlikult
esindavana.
• EKN valimistega valime 'demo­kraatlikult
oma esinduse. Anname
sellele tugeva seljataguse elavalt va-limiš
st osavõtmisega, et see saaks
edukalt jätkata võitlust Eesti vaba­duse
eest ja kindlustada eestluse pü­simist,
kuni Eesti on jälle vaba.