Meie Elu = Our life, July 15, 1982

              , miris
Johannes Säägi 80 EDGAR PÄRLI 80
Eesti Vabariigi diplomaatkonnast
on veel vaid mõned üksikud alles.
Neist üks silmapaistvamaid on E.V.
Stokhölmi saatkonna charge d'affai-res
Edgar 'Pärli, kes tähistab oma §0
a. juubelit 24. juulil,
Edgar 'Pärli põlveneb vanast eesti
talunike ja haritlaste suguseltsist.
Tä isa Friedrich, samuti vanaisa Pe­ter
olid kooliõpetajad. Nende kauge­maid
teadaolevaid esiisasid kandis
nime Jugo Juhan. Vastavalt maare-visjonidele
nende suguseltsi algkodu
asus Võrumaal Rõuges Vana Nursi
külas veel praegugi ek;sisteerivais
kahes Jugo nimelises talus, mis val­dasid
sealsesse ICahrilä järve suubu­vasse
ja omal ajal pärlikarpe sisal­danud
jõe ja maantee piirkonnas 31/2
ruutkilomeetrilise maa-ala. Nende ta­lude
peremeestena olid registreeri-tud
a. 1588 Poola revisjonides Hans
Jugov, ThoczJugi ja Rootsi 1624 ja
1638 a. revisjonides Jugo Thomas,
Jugo Simon, Jugo Hanny ete. Pere-konna
nimede riiklikuLregistreerimi"
sel a. 1820 tollest Jugo suguseltsist
Johannes Säägi on jõudnud suur-juubeli'*'
fookusse tähistamaks piha
80 a. sünnipäeva 20. juulil s.ä. ,
Aastate hulk on üpris vähe muut­nud
ta isikust, küll aga võib ;vastupi- -jygjjg^ nooremaid poegi laskis
diselt !i'äita, ei juubilar on muutnud ^^^^^ ^.^^^^^ registreerida Perli seal-ja
vorminud eestlaskonna 1 aastate
kulgemist. ^
Selle tööka, - kohusetundliku ja
ralivusteadliku mehe sünnikohaks
on Kodijärve vald Tartumaal. S^i
alghariduse kohalikus ko(plis ja,
taotles keskharidust Õhtugümnaa­siumis
Ija Õpetajate Seminaaris Tar­tus.
Oma vaimuvaramusse on . ta
aga salvestanud eruditsiooni pide-va>
t järjekindla iseõppimise kaudu.
Elukutselise ettevalniistiise ta
omas veterinaarvelskerite kooli lõ-
,3ÄeieEk" M . 28 (1689) 1982
nmmttsiimnottBiiiMBtmttoiiiiiinDMonottsnBiioiiiMOiioitiiisiioiiiiianoitoiiiDMoitaiiiiiiiiioMoiioiiiiiioiiDi
PedestrI Jaan
KOIKfOLE OHE VITSAGA LÖÖDUD
Kanada silmapaistvam ujuja Graham Smith annab informatsiooni
Raignalie (vasakul). Foto — Brian Thususka
OUF
KANADA
'estlur kuldmtddimehe
sele pärli-jõele viitavana. Edgar Pär­li
vanaisa ja isa olid Kavastus ja vii­mane
süs Tartus kooliõpetajad. Ise-seisvuse-
aegne Tartus asuv Fr. Pärli ,
perekond andis oma lastena Eestile Esso Cupi ujumisvõistluse eel toi- arenenud koolidest, kus õpilasi õpe-rea
silmapaistvaid isiksusi: jirof. dr. munud ajaki^-jainduse konverentsil tatakse ujuma. Samuti ka rohkesti
med. Harald Pärli, Paide linnapea 28. juunil Etobicoke Olympiumi ruu- lastevanemaid toovad oma lapsi ko­ja
Jär\'ämäa praosti Gerhard Pärli, mides on „Meie Elu" esindajal või- haliküdesse ujumipklubidešse,. kus
gümriaaSiumi õpetaja; Traugott maius vestelda, ühe kuulsama Ka- parimaid ujujaid juba võistlejateks
pelamiscga 1923. a. Samal ajal .ta
määrati [teenistusse Võru-Pe: seri, Sõ-javäeringkonda'
esimese järgu vete-rinaar\'
elskeriks. Hoolsa ja püüdli­ku
noormehena, ta' süvenes täie põh­jalikkusega
oma kutsealasse. Vas­tavate
täienduskursuste lõpetamine
Ja tööalaliste kogemuste teidlikkus
distsipliini viimisel olid eelduseks, et
teda määrati ajutiselt loomaarsti
ülesandeid täitma. Nü\teostus see
Vatseliina jaoskonnas ja hiljem ka
Harjumaa Kaitseliidu Malevas. Loa.
makaitse Liit .vääristas tecja Rohe­lise
Risti annetamisega. Viimases sõ­jas
ta oli ühe veterinaarüksuse üle­ma
ab ks ja vet.-laatsareti juhataja
asetäitjaks. Saksa sõjaväe määrus­tikus
loeti see ohvitseri aukraadile
vastavaks" ja nii sai ta ka. Õigusliku
tunnustuse ja ülenduse.
Nooruk-koolipoisina ta võttis osa
Vabadussõjast Kaitseliidu- koossei­sus.
Küpses meheeas haaras taas rel=
va ja võitles idarindel üle aasta kom­munismi
vastu.
- Nooruses tegeles skautlike ees­märkide
rakendamisel ja sünnipära­se
organiseerimisändega tõusis rüh-majuhiks.
Kergejõustikus oli tenia
r'emmika'Jaks kuuliljõugei ja kettal»
heide. Neil aladel ta osales Lõuna-
Eesti maakondlikel olümpiaatidel.
Laskespordialal ta esindas võistlus­tel
oma väeosa. Spordimeelsu^ ja
võitluskirg vanemas eas leidis teos-gumnaasiumi
majandusteadlase Richard P., Muhu
saare apteekri" Walfried P., kes küü­ditati
venelaste poolt ja tütre Lydia.
Kõik ülikooli haridusega. \
nada: ujumišportlase Graham Smith> õpetatakse. Kuna •võsitlusüjujate
iga Arbertast, kes võistelda suurtel kõrgpunkti aeg on võrdlemisi iühi-rahvusvahelistel
ujumisvõistlustel on
saavutanud rohkesti kuldmedaleid
On^ä emalt (sünd. Skundrik) juba ja kaks korda.ujunud maailmarekor-maast
madalast kolm võõrkeelt õp- de.'
pinud Edgar P., peale H. Treffneri
gümnaasiumi lõpetamist a. 1923, sai
koha E.V. välisministeeriumi
atasheeria, Varssavi saatkonnas. Oli
vahepeal Võru ajalehe peatoimetaja,
lõpetas Tartu ülikooli, õigusteadus­konna
ja sus Eesti Riia.saatkonna
atashee> 1935. a. konsuliks Antverpe-nis>
1936. a. charge d'affaires Lon­doni
saatkonnas, siis esimene sekre­tär
yälisministeeriumis Tallinnas ja
Graham iSmith, kes elab €algary's
ja õpib sealses ülikoolis on võistle­misest
loobunud 'ja oma õppetöö
kõrval treneerib ülikooli võistlejaid.
Ta oli kutsutud konverentsile, et Ka­nada
ujujate nimel üle anda Esso
kene, jSiis klubidel on alati vajalik
noorte võistlejate järelkasv. Viimase
viei aasta edu on aga suurem määral
põhjustatud Imperial Esso suurest
majanduslikust toetusest, mis on või­maldanud
parimaid treeningu prog­ramme,
korraldada rohkem võistlu­si
ja saata rohkem võistlejaid 1 rah­vusvahelistele
võistluštle. Suurt tä­helepanu
majandusliku abi andmises
on osutatud ka Kanada ülikoolide
õlLkompannle linki, tanuks nende ^.uj^i3^,eskondadele.:e^^^^^
suure njajandusliku
Kink, milline konyerentsi;^^
v.»MnuuMccuua.. kaetud Hidega, osutus avamisel ;te- de Ülikoolide meeskondadele. Lõp- gSl 1938 ^okholmi E.V. I^I^^^^Z^^^^^^^^' peks mainis, et eelolev Esso Gu^
saatkonna I sekretär ia konsul. 1 ja Ta "^^^^^ Berliinis 978 a. mo- võistlus annab kahtlemata mõned
oli- ennast salgavalt ja ulatuslikult
tegev eestlaste abistamisel aa. 1944/
45 põgenemisel üle Sööme ja otse
Rootsi. Peale saadik H. Laretei sur­ma,
vastavalt diplomaatilisele proto­kollile
Edgar Pärli on nüüd E.V.
Stokhölmi Saatkonna charge d'affai-res.
E. Pärli töötas kaasa Rootsi eest­laste
esinduses, oli oluliselt abiks
esimese eesti ajalehe, „Välis-Ees:ti"
asutamisel paguluses, omab nüüd
juriidilise büroo Stokholmis ja on
ajalehe „Meie Post" peatoimetajaks.
mendil kui ta ujus oma teise maail­marekordi.-
Graham Smithl seletuse järele
ujumisesport on Kai^adas osaliselt
uued Kanada ujumisrekordid, mis
ka võistluse lõppedes tõeks osuttis.
MAAILM
Kanada rekordi ajaga 2.16,47. Endi­ne
rekord. 2.19,42 — 1976 a. Sellega
Jahimeeste Seltsi asutajaliige ja hulk
aastaid selle juhatuse esimeheks.
Olen isiklikult temaga rinnutsl-koos
osalenud sõjaväe spordivõist­lustel.
Ta esindas klassikalist spordi-m.
ehe tüüpi. Esikoha saavutamine ei
sünüitanud tema käitumises uhkus­tavat
üleolekutunnet. Ka tahaplaani­le
jäämisel säilitas ta väärikuse. Ala­ti
tal oli heatahtlik huumor ülemine-kuvormeliks.
Ta oskab analüseeriva pilguga vaa-'
delda ümbi:itsevaid sündmusi ja as­jalikult
neid kirjeldada. Nii ta oligi
Lõuna-Eesti kohalike ajalehtede re­porteriks
jar üsna sageli ka ,,Posti--
mehele". Ka maapaguluses ei ole; ta
käsi väsinud ja sulg roostetanud.
Kirjutab päevasündmuste kõrval ka
populaarteaduslikke artikleid loodu- ,
sest, eriii aga lilledest ja lindudest.
1 Pürgimus põhjalikkusele ahvatles
teda selleks, et sündijilusi tajuda ka 222
Esso Cup'i ujumisvõistlus 1.-4^
Ta poeg. Rootsi mereväe kapten Juulil, milline toimus Torontos Eto-
Veijo Pärli teenib praegu Gotlandü Mcoke Olymplum'! ujulas kus tehti oli alanud võistlus meestfe ja naiste
Rootsi mereväe -valve ja side•^ülema- B uut Kanada rekordit, oli ka üht- vahel uute Kanada rekordite ujumi-na
ja oli hiljuti Rootsi randa spio- lasi valikvõistluseks ujumise maail° ses. Meeste järgriiiseks lootuseks oli
neerima tulnud N. Vene allveelaeva mavõistlusele. Need toimuvad augus- samal õhtul meeste 100 m; selili
avastajaks. > ti kuus Ekuador'is. Sellele võistluse- (Event 18) ujuv 17 ai Mike Wes^
Kogu vabal eestlaskonnal on palju le pääsevad ainult Kanada parimad gion of Waterloo,kejlle nimel
selle ala Kanada rekord. Stardist
väljudes asus kohe juhtima ja ergU"-
. ^ An X i t ,. X . <i OP. tushüüded talle olid kohati nii tuge-jat
40-st klubjsl ja 14-- 5 a. vanup- ^^a, et isegi enam „mita>fonmleest"
grapist ule Kanada oli voBtluske kuulda, ^
luse jahinduse alal. Ta oli Toronto Pohff' Edgar Pärlile ta auväärsel ujujad
Juubelil soovida õnne ja pikka iga
kui Eesti Vabariigi traditsioonide
kaitsjale, eriti aga allakirjutanul kui
oma kõige vanemale sõbrale juba
varajasest noorusest peale.
EDGAR V. SAKS
Võistlusest võttis osa 202 võištle-aktsepteeritud
ainult kaks tütarlast:
kemate distaritsidega, 'Naiste viima­ne
ala (Event 23) oli 800 m vabalt
ujumine ja selles oli naistele meel^
div üllatus. Julie Daigneault, Pointe
Glaire klubist, ujus võistluse viien­da
uue Kanada rekordi ajaga 8.45,47.
tellides pluss saatekulu Kana
dasse $2.00, USA-sse
MÜÜGIL
958 Ave.
toonto, Ont. M4K 2M
nägemuslikult! Nii saigi temast fo
totaide harrastaja. Tema võtteid
avaldati üleriiklikult -devinud ajakir­jades.
Sooritas kvalifitseeritud foto­graafi
kutseeksamid ja omas Petse-ris
hästimineva foto-ateljee, mida
äriliselt Juhtis tema abikaasa Wil-helrhine.'
Foto-tehnilist ja foto-taide
rakendamist on ta edukalt kasuta-
I nud ka maapaos. Peaagu kõik„Jõe'-
'\käärul"' ja selle lähemas ümbruses
' aset ileidnud rahvuslikud kokkutule-kud
kannavad Säägi foto-pitsatit.
Eestluse viljelemisel ja vabadus-võitlüslikul
ning rahvuspoliitilisel
alal on ta innukalt ja silmapaistvalt
osalenud. Ta on heldekäeline anne- tarkusse ja eesti rahva ja maa ise-taja
ja kuulub paljude rahvuslike oiemiss6 ja igavesse püsimusse.
eesti organisatsioonide liikmeskon- Haru-arva võime kohata tema aas-
• da. Aktiivselt ja juhtivalt on ta oma ^^^^ inimesi, kes on säilitanud noo-tööpanuse
andnud näiteks: Rahvus- ^^sliku rühi ja spordjmehelikult hea
JaneKerrjaeestlane|^^^
kes^tuli Idiu^sfmaah^nejja^^^
mõlemad Etobicoke ujumjsklubišt. ' r
Homkikupoolikutel toiniusid eel­võistlused
ja õhtutel, 'algusega kell
7, finaalid. Võistks algas naiste 100
m vabaujümisega- (Event 1.), mille
tulemused: 1) Noami Marubäshi
Scarborough 5),80, 2) Carol fampel i ^"^^"^ rekord 8,46,39 — 1976 a.
Scarborough 57^81 ja 3) Jennifer Lõpptulemus: naised Kanada re^
Campell, Laurentian Univ., Sudbüry ^' Commonwealthl rekor-
S7,97. Need tulemused on toodud ^^^^ 1, mehed — Kanada rekordeid
näiteks, kui tasavägised on üjumls- ^'^^^^^ Kanada naised! JMäd õieti
võistlused Kanadas. Üks sekond^^c^^
"Kanada ujumisvõistlustel pikk aeg Anne Üttenbrite on 16
ja sekundite ajavahemik esikphtadfe ja Julie J)aigneaült 17 a. vä
võitmistel sellel võistlusel esines ai- vmm ^
. Hind ?15.00. Postiteel : : ; ; ^ S ! e s .M Esso Cu^T võiti. Vict6r;:^D^^^^^
del, nii meestel kui ka naistel, köhne
esikoha aegade (vö;hed olid ainult
kas sajandikutes või kümneridikutes
sekundites.
ESTIKEELE
TÜMOLOOGILIN
Järgmine ala, meeste esimejis
sest tema saavutused olid maailma
tasemele kõige lähemal. Maailma esi-võistliisele
saatmiseks yaliti. 14
meest, keskmise vanusega 20 a. ja 12
naist, keskmise vanusega 18 a. Võist-lust,
milline oli haruldaselt hästi or-
(Event 2) oli meeste 100 m rinnuli- ganiseeritud, jälgis kogu ae^ 1000
ujumine ja selles Victor Davis, Re- pealine rahvahulk. .Eestlastest oli
gion of Waterloo, ujus uue Kanada seal tegevuses Aili õunpuu Esso
. rekordi ajaga 1.03,45. Endine rekord Cup'i komitee (rekorder) hikmena,
1.03,60 — 1978 a. Vähe,hiljem'samal Cindy Õunpuu võistlejana ja Torn
päeval Anne Ottenbrite, Ajax'i klubi, Arusoo Montrealist Champions
naiste 200 m rinnuliujumises (Event Swinl Club'i treenerina. Tema on
5) ujus mitte ainult uue Kanada vaid ka ainukene eesti ujumisõpetaja,
ka uue Commonwealth'i rekordi aja- kelle töö Kanadas on.tähelepanu ära-
.g ä2.33,23. Endine Kanada rekord tanud. Ternäst on kirjutatud ka Ka-
^' "^^"^"^onwealthl nada Swtm magasinis,
rekord 2.34,43 — 1981 a. Ka pealtvaatajate ridadest leidsin
ühe kaasmaalase, endise tuntud eesti
, . ^, , . .. sportlase Uno Sõrra Halifax-ist, kes
Võistluse teise päeva kavas olid juhtumisi oli Torontos ja tuli kohe
lik Välisvõitluse Nõukogu (praegu tervisliku ^ olukorra. Ei ole kahtlust, -paiste 200 m vaba, 100 m s e k . ^"T^^ü^v^^
. EKN), Eesti \Liit Kanadas, Toronto selle aluspinnaks jatajutayaks l(JO m liblikujumine. Meestel " s?üa voisuusi Y ,
Ee^ti Selts, Eesti Võitlejate Ühing, taustaks on kristlik elufilosoofia, jndiv. eristiil, 100 m vabalt ja m m
Jahimeeste Selts, Eesti Pensionäride leiab eneseteostuse jumalakart- selilijumine. Tasavägine heitluQd-
HARALD RAIGNA
Klubi ja mujal ühekordseis aktsioo- Pikkuses, kohusetundes ja vastuta- kohtade pärast kestis edasi v ,ia
nides. - vuses oma rahva ja maa vastu, ..i . . . . . < KUIU
Juubilar veedab oma puhkepäevi ^rmas Johannes Säägi - Sinul on
elutrua abikaasaga Simcoe järve la- i^hkem sõpru kui Sa seda arvad.
h|stel Royal Beachis Kirjutab, pil- ^õik nad avaldavad tmmustust ja
distab, kaib koosolekuil ja harras^ soovivad Jumala õnnistust, head ter-t?.
b ilumeele rahuldamist — lillede: vist ja jätkuvat indu võitluses meie
ja lindude kasvatamist. Ta ise asja põjj^g i^odumaa vabastamiseks,
vihjas, et värviküllus ja lindude lau-luhplitsused
kinnitavad usku.Looja :HARALD TEDER
uusi rekorde sel päeval ei saavuta­tud.
Võistluse kolmas päev aiapÄ
(Event 15) ja selles Anne Ottenbrite
ujus oma teise uue Kanada rekordi
ajaga 1.11,57. Endine rekord Wi^^
- 1977 a. Sellele järgnes meeste 200
m rinnuhujumme (Event 16) ka"^fil
les ujus Victor Davis oma teise uus
MiNGrr:;/
KÕMFEOMim
ss
g
i
5
s
a
,5
• 5
S
m
S
III
S
s
n
õ
s
5.
5
• 9'
õ
5
5
; Õ
•5 .
õ
S
S •
2
,m
2
2
£
2
2
53,
£ • i ;
2
2.
2
S • •=
2
. E
S
2
2
õ '
S
5.
5-
3
2
2
2
• S
5'
2
2
2
S
a .
ID
ajaga 57,37, kuid uuest rekordist jäi |
2
2
2
i'.
2
5
53".
£
Inimene on loodud nii, et tal
on kiitust palju kergem tahida,
kui laitust. On ju 'ka iiks äratee­nitud
kütus tõesti nagu päikese
soojus külniast-lõdiseväle kerele.
Ometi leidub neid alandlikkuse-yobrusega
õnnistatuid, kes on
valmis kuulutama, et nad kau-ig^
tki nii suutlikud pole, kui
neist arvatakse. Selline, enese-alandamise
purse vallandub ta­valiselt
siis, kui mõnelt mingit
abi palutakse või soovi avalda-akse,
et ta mõne iihiskondliku
I cohustuse enda peale võtaks. Tu-evad
kuuldavale pihtimused, na-
„ma ei oska", ,;mul pole väs­ivat
haridust", ma pole kunagi
sellise ülesandega hakkama saa­nud"
jne. Ja samal ajal tuleb
ilmsiks nende alandlikkude hin^
gede südameheadus, kui nad tei-
.si kiitusega üle külvavad, nagu
,see ja see teeks seda tööd palju
i)aremini, kui minusugune seda
iialgi suudaks'- jne.
i iCui aga sellise auväärse Jcpda-niku
alandlikkus on vilja kan-nud
ja kohustuste karikas te-;
mast mööda läinud, toimub mõ­ne
aja pärast tema vaimus ärase-letamatu
transformatsioon. Kus-;
kl peidus olnud vaimuanded
puhkevad ^tema sees õitsele, na­gu
võililled küntud kesarhaal ja
eilne alandlik, ignorant on äkki
saanud kompeteniseks arvusta­ma
nendesamade tööd ja tege­vust,
keda U ise oli soovitanud
nende ülesannete; täitmiseks,
mille jaoks ta ennast oli pida­nud
sobimatiks.
Kuid mltt J ainult alandlik
meel mille m5j ui inimene vaba­tahtlikult
är^ ütleb millestki,
vaid ka olukord kus välised jõud
inimeselt midagi on ära võtnud,
toovaid kaasa õnnistust, mis ma-nifesteerub
• inimese valmisole­kus
jagada väärtuslikke õpetusi
oma ligimestele. Nii võib kohata
inimesi õpetamas teisi kuidas
pilli häälestada, kuigi neil endil
muusikaline kuulmine puudub
või peenusteni 'kirjeldama abi­nõusid
nohust hoidumiseks, küi-gi
nad ise parajasti juhtuvad nc^
hu käes vaevlema.
! Kuidas toimida teadud ohikor-ris,
selle kohta leidub kõikjal
{õpetusi ka kirja pandult — ja
; igasugusel kujul. Kes aga lihtse- •
meelselt usub kõnekäändu —
I „ega kiri valeta" — saab peagi
jõpetunni, kui ehivõõrad m^ned-k'i
õpetused olla võivad.
Võtkem kasvõi sildi, mis kee-'
lab /isata sigarette anumasse,
kus vesi voolab. Milline mõtte-tus!
Kes ometi oleks nii rumal,
et oma kallist sigaretti sel kom­bel
ära rikkuda — märga siga­retti
ei, saa ju eham ühegi väega
süüdata. j
I Väsinud rändajady kes õhtu
I tulles puhkust ja rahu otsivad
1 teeäärsetes mpteUides,: satuvad
seal kokku mitmesuguste käsu-ja
keeluplakatitega, milledest
Jiikš veidram kui teine. Nagu nä^
teks see, mis käseb enne vanni
tarvitamist tõsta vannikardin
vanni sisse. Jttba üksnes kardina
lahtiharutamine kardinapüü kül­jest
on üks igavene pusimise töö,
isest kardinate riputamise va-hendeid
on nii mitut liiki — üks
IceerükamJcui teine. Ja vanni siš;
se topitud kardinad on dushshi-y
jtegemisel hirmsasti jalus, rääki-mata
sellest, et suurem x)sa vett
vannitoa põrandale valgub. Veel
täbarani on lugu, kui keegi ta­hab
ennast vannis korralikult
leotada; sest kogu vann õn ju se­da
neetud' kardinad täis ja, olles
veest kergem, kipub see alati
vee Ipinnal hõljuma ja vannita­mist
segama. „Miks ei võiks see •
kardin korralikult kardinapuu
küljes rippuda, nagu see kodus
toimub?" 'küsib nii mõnigi kor-da-
austäv kodanik kangekaelse
kardinaga vanni kasinas ruumis
maadeldes.
Iga /mõttetu korraldus ainult
ahvatleb inimesi eeskirju igno­reerima
I Sellepärast on alati tar­gem
välja uurida, mis- mingi kä­su
või keelu tagapõhi on, enne
kui seda täitma karata. Kõnel­dakse
õngitsejast, kes oma piibu
suust" pillas, lugedes allavett uju­valt
• laiiatükilt „Suitsetamine
keelatud"). t)ks puhastverd tõe­otsija
riskib kasvõi sõrme vär­viseks
tegemisega., jõudmaks sel-giisele,
kas üks silt «Värske
värv", räägib tõtt või mitte.
. ' • • • • . . • • • • • . '
Üldiselt on ikka õigem kõike,
mis võimalik, teha ise, sest kui
oma silm on kuningas, siis oma
käsi on väepealik. Ja nii iga ise­teadlik
kodanik vajutabki oma
enda käega tõstuki nupule, mis
tema poolt valitud majakormst
tähistab, kuigi signaaltuluke näi­tab,
et keegi teine seda juba tei-
. hud õn. Selline käsi on alati val­mis
ühiskonna huvides töötama.
Vaevalt on mõni kaassõitja tõs­tukist
väljunud, kui see käsi,
nagu siug, teiste kabiinis seisja-
^ te vahelt läbi vingerdab taba-
V maks nuppu, mis ukse sulge-mismehanismi
aktiveerib. Selle
operatsiooni tulemusena kaha­neb
ukse kogu lahtioleku aeg
(s.o. avanema hakkamise hfet-kest
kuni sulgunii^eks) neljale
sekundile. .Sellest' tuleneva aja-säästu
rahvamajanduslikku täht-
; sust illustreerib isee, et kui lifti
ukse sulgemine oleks jäetud ta­evalise
mehhanismi hooleks, oleks
ukse kogu lahtioleku aeg olnud
ligi 5 sekundit. 1
, eks igaüks'meist ole mär­gistatud
oma omapäraga', • mis
parajal hetkel ennast ilmutab,
sest ega me kõik pole ühe vit­saga
löödud. t)hed meist ei saa
• mööduda ehitusplatsest vaatama
jätmata, kuidas töö seal kihab,
või õnnetuspaigast, kus midagi
muud näha pole kui uudishimut­sejate
kuklad, Teistel meist jääb
kolukambri kraanimine pooleli,
kuna sealt leitud vanade ajakir­jade
lugemine selleks aega üle
ei jäta. Kolmandail läheb mee­lest
sõna, mida nad leksikonist
otsima hakkasid, kui nad kõigile
neile huvitavaüe artiklitele. sat­tusid,
mille lugemisse nad suve-nesid.
Ja kes jõuaks loendada kõiki
neid, kes uhkusega meenutavad
oma saavutisi (mida teised
paraku — kipuvad unustama) ja
teevad kõik, et unustada oma
nurjumisi (mida teised teps kui­dagi
unustada ei jõua).
Kui sessinases voorustega ja
puudustega ühiskonnas on pal­ju
neid, kes tunnevad oma puu­dusi,
kuid neid ülesse ei tunnis- *
ta, siis leidub seal veel rohkem
neid, kes oleks meeleldi valmis
oma vigu tunnistama, kui neil
aga mõni oleks.
3 '
s
5
5
S
3-
5
5
5,
5
5
§•
5
a
S .
E
X
o
5
5
|B: a
0
s
m
2
S
§'
S
1
§
š
i
s
9': s
§
5
5
5
,3as .
5
E''
"5
'a
I
S
3
•5,
, ' § ' • '
a
1
5
5
5
i.
5
5
5
• s
' 9
1
s
S
3.
a
' O '
S
s
s
õ
• m
1
£
£
2
S
n
s
£;
5
5
2-
•5
o3 •
õ
et
,; g
.5
S
• §•
• 2
2-
5
2
2
2
2
'2 I oa
ifciiioiiaiiiiiiiiiaiioiiDiiiiiaiiBiiBiisiiBiieiioniiiaiiqii^
MÕTTESÄHVATUSI
Ecm.
'Madrus tefb oma kallikesele abi-ehiettepanekü:
- :
„Mul on väga pikk nina, pealagi
hakkab paljaks "minema ja mul on
radarkõrväd ja..."
„Pöle viga", katkestab tüdruk. „Sa
oled nagumi enamiku aja merel."
„Härra Sabatill, kellega olete abi­elus?"
küsib naaber. ;
„Oma naisega loomulikult."
. „Nii loomulik see asi ka ei ole.
Mu ode näiteks on ühe mehega abi
• Varem . seisid inimesed üksteisele
lähemal, sest relvade tuleulatus oli
lühein.
on nagu pärlid, Ei
tea kunagi, kas nad on ehtsad.
Mis noortele kirg on, see on rauka-dele
pahe.
Lollpäid geeniusteks teha on sama
võimatu kui tinast kulda valmistada.
Shöwmaster kändidaa^^^^
,,Teie võitsite reisi Lõunanabale."
„Ahkui tore!"
;,Ja kui j ä r g s e kiisimüse ka õieti
vastate võidate ka tagasireisi.'-
„Miks viskas' sheff sind firmast
välja?"
„Magasin töö ajal."
„Seda teevad teised ka." ^
„Äga mitte shefi naisega."
wtiiiiiitiiiiiiiiniNiHiHiHiinHiHiiiiinntiiiHiinHimRNnNiD
i r Laup.» 31. juulist 2. augustini ETS.
PO '82 eestlaste telklaager suvepäe­vad
Põhja-Ontarlös Sault Ste. Marie
Eesti Seltsi korraldusel.
lör Pühap,, 15,—22. augustil ..Seltse
Kunsti" Ssedrfprul.
DtlinillllllllllillllllliiliflltlllHIIIliillllilH^