Meie Elu = Our life, April 14, 1983

              \ •
l
2 MLJAPÄEVÄL, 141. APRJLLII'- THURSDAY, A F R I L 14 Meie Elu" nr. 15 (1728) 1983
„MEBE ELO" - „
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., EstGnialn
House,958 BroadvieW Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2K|6
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Yeidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,LISA.
. Tel. (201) 262-0773. . ' ;
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut. A. Weileri algatusell950.
„ M e i o Elu'' loimetus Ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada - - T e l . 466-0951
Tellimijste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
'5 p,l.,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.; laup. kl. 9 hm.—1 p;l.
„MEIEELIJ''tellimishinnad: Kanadas l a . S37.00,6 k. $20.00,
3 k. $15.00; l|sA-sse - l a . $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremaades§e - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilis^. Kanadas: l a . $28.50, 6, k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa ÜSA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülenieremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
üksiknumber—.65C
Kuulutushinnad; 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis
' $4.50, kuulutuste küljel $4.25.
New Yorgi kiri:
Uus aasta peaks tooma
uusi tuuli i a uut aktiivsust
Kavatsus ja tegelikkus . . .
Kiri Austraaliast
0 0
iitiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiii^
Nõukogude Liidu militarism muu­tub
üha tungivamaks, ähvardava­maks
ja inetumaks. Kusagil vahepeal
on Moskva salajasest õõnestustööst
vabade maade vastu välja koorunud
otsesed ähvardiised, väljapressimise
võtted vabade maade valitsuste ja
elanikkonna suhtes. Paistab, et.see
n\is ei ole õnnestunud õõnestuse ning
ässitusega,! tahetakse saavutada
praegu.veel hirmuga ja hiljem relva-
Nõukogude Liidu hirm muu maail­ma
ees ei seisne selles, et keegi teda
vallutada püüaks, kuigi HilElerseda
püüdis. Nõukogude Liidu hirm on
selles, et seda vaestemaja lihtsalt
keegi ei taha. Temaga käiakse läbi
paratamatusest ja majanduslikel
põhjustel, kui need sobivad, seepä­rast
püüdlebki ta nüüd ja ka varem
ise tsiviliseeritud maade jainende
varanduste sekka, et olla teistega ja
teisi valitseda ning ekspluateerida.
Sest Nõukogude Liidus ei ole eluruu­mi
puudust ega ka puudust maapõue
varadest ega võimaluse puudust end
toita ning riietada. Vaestemajaks on
ta jäänud siiski;
Siit tulenevadki täispuhutud rih-nust,
mis kaetud medalite plekiga
ülivõimsad ähvardused muu maail­ma
suhtes, jämedad ja otsesed välja­pressimised
bn jõudnud juba ulti­maatumite
piirile.] Endale jäetakse
vaba valik t^oota ja paigutada relvi
just nii nagu jõutakse. Kui teised
püüavad järele jõuda, siis teevad
plekistatud rinnad ähvardusi. Üksi
viimaseid on Moskva ^sõjaminister
Dmitri Ustinovi reaktsioonid Was­hingtoni
vastu, et USA raketid Nõu­kogude
Liidu suunas võetakse vastu
omapool^sete relvalainetega.
Mis oleks veel lihtsam kui aktsep­teerida
president Reagani n.n. „null
valik", kus mõlemajd pooled vähen­davad
oma relvajõu tasakaalule üks­teisega
või koguni mõlemad pooled
likvideeriksid oma aatomrelvad
täiesti. Selle äsemell president Rea­gan
pakub kaitsesüsteemi, mis hävi­tab
sisselendavad raketid enne mär­gile
jõudmist. Reagan pakub sama
kaitsesüsteemi ka Moskvale. Ka see
ei ole venelastele vastuvõetav.
Vahepeal ehitab Moskva üha uusi
rakette, viimased neist motoriseeri­tud
ja liikuvad ja ikka Lääne-Euroo-pa
vastu. Ka on Venemaa tootnud
uusi rakette, millede lennuulatus,
3000 kilomeetrit, ületab ameerika
missllite lennuulatuse.
Venelaste käimasolev räuskamine
on esialgu küll terrorikampaanla,
mis peab pidurdama USA uue sõja­masina
ehitamise ja selle paiguta­mise
NATO liidumaade piiridele Eu­roopas.
Vene eksisteeriv relvajõud ei
ole käsitav, kuid tõeline. Kuid paani­kas
ületatakse oma võimed ni^g ma­janduslikud
võimalused iseenda si­semise
hirmu ajel. Sest Nõukogude
Liidus kardetakse USA tehnilist edu­maad
ja majandusljkku potentsiaali
oma relvade kiireks ehitamiseks.
USA-s on kuude eest mainitud, et
uued kommunikatsiooni vahendid
on ülimalt täpsed ja kaugeleulata­vad.
Uued rddariteleskoöbid bleyat
mii head,' et õluiruüifiist vöib kreniii
Õuele täpsustada isegi sõitva auto.
USA relvade täpsust võis Kreml jäl­gida
otseses sõjalises tegevuses, näi­teks
Falklandi saartel Argentiina
vastu. Samuti demonstreeris Iisrael
LBlbanoni sissetungil ameerika rel­vade
rünnakuvõimet.
Nii püüabki Nõukogude Liit või­maliku
kvallteedipuuduse tasakaa­lustada
massiga, nii sõjamasinate kui
inimjõu osas. On ju selge, et relvas­tuse
vähendamise konverents Genfis
ei ole veel isegi põhiküsimuste juur­de
jõudnud )a konverents, on vahe­peal
vaheajaks katkenud. See vahe'
periood annab pooltele võimaluse
mõistuse kainestamiseks j a uute ot­singute
tegemiseks. Aeg on selleks
küps ja mida rutem üksteisest aru
saadakse, seda parem., : j .
iste
ootamatu
K u i l veebruarikuu algpäevini si­sepoliitiline
taevas Austraalias oli
igapäevaselt rahulik ja siin elati
teadmfses, et järgmiste üleliiduliste
valimisteni ja nendega kaasas käiva
tohuvabohuga on veel terve aasta ae­ga,
mil puhul eksisteeriv sisepoliiti­line
status quo kestab sama kaua.
Siis, see oli n.eljandal veebruaril, na­gu
välk selgest taevast, tuli peaminist­rilt
teadanne, et peaminister Malcolm
Fraser on kindralkubemeri nõusolekul
laiali saatnud parlamendi mõlemad ko­jad
ja on määranud valimiste päevaks
viienda märtsi.
Valimiste väljakuulutamise põhju­seks
oli' kahtlematult M. Fraser! soov
ära kasutada tõsiasja, et tööerakonna
juht Bill Hayden näis oleval kaotanud
oma kõikuvate seisukohtade tõttu po­pulaarsuse
ning usaldusväärsuse Isegi
omaenda erakonna seas. Erakoni 'I
sellise juhiga eesotsas ei olnud Frase i
arvates erilisi väljavaateid võiduks,
M. Fraser tõenäoliselt kartis, et eel­oleva
aasta vältel tööerakond kindlasti
valib oma uueks juhiks Bob Hawke'i,
kes juba ammu pretendeeris^ selli ;
kohale ja. kelle sihiks oli saada pean -
nistriks, nii et ki^i valimised toimuksid
õigel ajal siis vastaseks oleks tal mille
nõrk Bill Hayden, vaid hirmuäratav
Bob Hawke. .
Samal dramaatilisel päeval, mil peal-minister
valmistas üllatuse oma oöTiäf-
•matu. teatega' valimistest, Austraaliga
rahvast, eelkõige aga peaministrit en­nast,
tabas teine üllatus, mis oli veelgi
ootamatum. Nimelt tööerakond teatas,
et tema senine juht Bill Hayden on ta­gasi
astunud Bob Hawke'i kasuks, See­ga
peaministri kaval kava oli luhta läi-
" nud. Valimiskampaanias tal tuli tege­leda
nõrga Bill Haydeni asemel „raske-kaalulise"
ja populaarse Bob Hawke'-
iga.
Seekordne valimiskampaania kuju­nes
intensiivsemaks ja ägedamaks kui
kunagi varemalt Austraalia ajaloos.
See oli tegelikult kahe tugeva isiksuse
heitluseks ja kõik keerles just nende
kahe ümber. Rohkem asjalikkuse pin­nal
seisis siiski peaminister; tema po­liitiline
programm oli üldjoontes vastu-iisiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiigisiiiiiiiiiniii^
LUGEJA KIRJUTAB
Kas 0
.* Eesti ühiskonna kinnisvarad võõrsil.
on muretsetud peamiselt paguluse
algaastail kehtinud vajaduste rahul­damiseks.
Raha vähesus ja eestlasele
omane vastumeelsus võlgu ostmiseks
tingis mitmeid kompromisse nende va­jaduste
määritlemisel. Majandusliku
jõukuse kasvamisega hakati ostetud
hooneid laiendama ja täiendama. Nen­de
ühiskodude ostjate ja ehitajate,
kodumaalt kaasatoodud teadmised või
võõrsil õpitud oskused olid küllaldased
organiseerimiseks ja ehitamiseks, kuid
üsna puudulikud mitmepalgelise kui-tuuritöö
vajaduste põhjalikuks analüü­simiseks
ja pastatega paratamatult
kaasnevate muudatuste ennustami­seks.
Nii oleme juba aastaid kogenud,
0t Toronto Eesti Majal on lava ja saal,
kuid teatrietendusteks need ei kõlba.
Pole mõtet loetellä muid puudusi, sest
juhatus on ilmselt atsustanud mitmeid
Eesti Maja probleeme lahendada kõrg­hoone
ehitamisega. Selle loogiliselt ai­nuõige
otsuse rakendamisel tuleks
hoolitseda, et ehitamisvaimustus enam
ei asendaks oskuslikku planeerimist.
Meie kultuuriline tegevus on küllalt­ki
kindlapiiriline ja arengusuunadeski
.saab teha kõrge tõenäolikkusega ole­tusi.
Meil on nüüd ka inimesi kelle
kutseoskused lubavad kõiki ühe kul­tuurikeskuse
rajamisega seosesolevaid
küsimusi vajaliku sügavusega selgi­tada.
Meil on ühiskonnäteadlasi, elu­kutselisi
lavastajaid, majandus- ja tu-rustamiseksperte,
insenere ja arhitekte
kelle käe all on valminud kümnete ja
sadade miljonite dollari väärtusega
projekte; on mitmeid teisi kelle eriala­lisi
nõuandeid ei tohiks kuulamata
jätta. ^ •:
KAS VÕIKS kõigr Eesti Maja prob­leemide
vaagimist teostada laiahaarde­lisemalt
kui see juhatusel tundub prae­gu
kavas olevat? Juhatus võiks paluda
kõiki võimalikke asjatundjaid ühisele
ideedesöelumisele ja parimate ettepa-
'nekute tegijate seast valida ehituskava
koostajad. See sama kogu võiks ka aru­tada
millist moodust kasutada hoone
kujundaja valimisel. Praegune Toronto
Eesti Maja ei rahulda kõiki meie vaja­dusi
ja selle arhitektuuris on vähe vih­jeid
loova vaimu osalemisest. Neid
mõlemaid puudusi saab vältida põhja­likule
analüüsile järgnenud ehituskava
koostamisega ja paljude võimalike ku­jundajate
hulgast parima väljavalimi­sega.
\^
HARRI K I V I LO
„Mcie Elu" avaldab meehasti
oma \uge]aie mõtifiava\A.uü — ka
neid mis 21 lihtu ajalehe seisvkoh- ^
tadega.-Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesobivuse
korral jätta avaldamata.
Ühe eestlase
arvamus tuleviku
s
lyLUMAKSULEHTEDI TÄITMM
/ B a Ä o
linton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome
panga maja. Avatud: esmasp. -^reedeni k l 10—10,
laup. 10-3. TEL. 488.180L
Kanada ajakirjas „Maclean's" 21.
märtsi numbris on pikem kirjutis abi^
elulahutustest siin maal, kusjuures on
usutletud vastavate nõuandjate asja­tundjaid
igas provintsis. Toronto sot­sioloog
Peeter Kiviloo, kes ise onicaks
korda lahutatud, ennustab,-et arvata­vasti
järgmine aste abielu institutsi­ooni
arengus on seeria-abielud, tuntud
seeria-monogaamiana, mis võimaldab
osalistele „suuremat vabadust ja va­heldust".
Kanada statistikabüroo and­meil
on abielulahutuste protsent tõus­nud
40-le ja tõus jätkub.
Et Kiviloo pole ainus „uue suuna"
propageerija, seda näitab samas kirju­tises
teise sotsioloogi tunnistus, et ta ei
anna enam abielupaaridele nõu kuidas
koos elada, vaid kuidas lahutada. La­hutuste
arvu 500-protsendiline tõus
viimase tosina aasta jooksul võib siis
kahekordseks tõusta ja advokaatidel
on tööd ' küllalt. Kohtuministri
M. • MacGuigani -kava lahutusseaduse
liberaliseerimiseks aitab kaasa „suure-ma
vabaduse ja vahelduse" nautimi­seks,
unustades, et abielusuhted on
perekonna aluseks ja soo jätkamiseks
Ä.K. .
lustundeline ja reaalne ja seega ka
usaldatav. Bob Hawke'i programm aga
kandis utoopilist iseloomu, olles täis
ülemääraseidiubadusi, milliste teosta­mine
viiks riigi pankrotti. Häirivaks
tõigaks oli seejuures see. et Bob Hawke
oli sõlminud ACTU-ga (Auslraalia
Ametiühingule Nõukogu), mis on pu­naste
mõju all, kokkuleppe, mis kind­lustab
sellele organisatsioonile suurt
kaasarääkimist tööerakonna tulevase
valitsuse tegevužes.
Samalajal rõhutas B. Hawke. et tema
tulevase valitsuse eesmärgiks on,ühen­dada
kõik austraallased üksmeples ja
koostöös, ja et see rajatakse nõupida­mistele,
milles tööandjatel on sama
palju kaasarääkimist, kui ametiühin- '
gutel. selles eesmärgis näeb ta maa-gilistvormelit.
mis tahendab kõik prob­leemid,
•
' Bob Hawke muuseas lubas luua viis­sada
tuhat uut- töökohta kolme aasta'
jooksul, lahendades sel viisil tööpuu-,
duse, ja viia riikliku kontrolli alla mille
üksnes palgad, nagu see oli M . Fraseri
kavas, vaid ka hinnad. ' -
B. Hawke on suur meister retoorika
ja kõnekunsti alal, ja' massidele aval­dab
ta hüpnootilisi mõju. Oma isikliku
,,karismaga" ning oma lubadustega on
tal läinud korda luua enda isiku ümber
peaaegu mašshüsleeriat ja teda kohel­dakse
kui.uut messiast, kellelt ooda­takse
kuldse ajasllu vallandamist Aust­raalias.
Kooskõlas sellega tema kõne-koosolekud'ha'rgnesid
rahva juubeldu-se.
ja hõiskamise tähe all, kus erilisi vai­mustust,
näitasid üles naised, kelledele
temal on eriline mõju.
Valimistel selgus, et tema lubadusi
võeti tõsiselt, nii et tööerakond pääses
võimule suure häälteenamusega. See­ga,
uueks peaministriks on meil nüüd
Bob Hawke. • .
LOODUSLIKUD KATASTROFID '
Valimiskampaania käiku häirisid.
ulatuslikud metsa- ning võsalulekah-jud
Lõuna-Austraalias ja Vikloorias,
• mis algasid kuumade liivatormide ajal
tuhkapäeval, s.o. kolmapäeval, 16.
veebruaril k.a. Lühikese, ajaga tuli le­vis
laialdastele maa-aladele, tuhasta-,
des onia teel koike, mis elle juhtus.
Lõuna-Austraalias on tugevalt kanna­tanud
Mount-Lofti mäeahelik Adelai­de'!
lähedala ja selle ümbrus rohkete'
elamutega ning farmidega.
"Tuli kestis mõlemas osariigis mitu
päeva ennekui jõuti sellele piir panna.
Metsa- ning võsatulekahjud on
Austraalias iga-aaslasleks nuhtlus­teks,
kuid seekordsed tulekahjud üle­tasid
kõiki seniseid. Suured tulekah­jud
olid Adelaide'i mägede rajoonis
tuhkapäeval 1980, a.; sellest ajast saa­dik
väljendus ,»Ash Wednesday" omab
siin erilist tähendust, need tulekahjud
olid siiski tunduvalt väiksema ulatuse­ga,
kui seekordsed.
. Olenevalt tulekahju ulatusest ja äge­dusest,
millega see kuumade tuulte
ajal möllas (teniperatuur oli sel ajal
pluss 40 ja kohati ligi pluss 43 kraadi C
järele), on hukkunud tules ka rohkelt
inimesi. On selgunud, et osa tulesid on
süüdatud kuritahtHke inimeste poolt.
Kahjude statistika, nagu see on seni
selgunud, on järgmine. Viktooria osa­riigis
põles ära 1719 maja, surma 45ini-mest,
hukkus 25.000 looma, -330.000
hektari metsa ning põllumaad tuhasta-lud.
Lõuna-Austraalias sai surma 26
inimest, põletishaavu sai 40 inimest,
põles maha 196 elamut, tulesurma sai
320.000 lammast ja 11.000 suuremat
looma. Peale selle Lõuna-Austraalias
põles ära tervelt neljandik kõigist riik­likest
kultuurmetsadest.
Täpselt kaks nädalat peale tuhka-päeva
LõUna-Austraalia sai kannatada
ägedate äikesetormide ja vihmasadude
all, mis kestsid kaks ööpäeva ja ujuta­sid
üle laialdasi alasid, põhjustades
suurt hävingut. Vee alla sattus terve
rida linnu, kaasa arvatud mitmed Ade­laide'!
eeslinnad. Uputatud üle on ka
mõned kohad, mis rängalt kannatasid
paar nädalat tagasi tulekahjude tule­musena.
Eriti rängalt on kannatada
saanud viinamarjakasvatuse ja veini-vabfikute
poolest kuulus Barossa Val­ley,
mille istandused ja linnad sattusid
suures ulatuses vee alla.
Vihmade tulek võeti üldiselt vastu
rõõmu ning .hõiskamisega — ja palju-
Aaslavahetuse künnisel sefistes kü­sisid
ameeriklased ja ka sellel suurel
maal laiali paisatull elavad eestla­sed:
mida toob meile 1983 aasta?
Ameerika majanduslik olukord es
puuduta otseselt eestlasi, kuna uus­tulnukate
s.o. 1949—1951 USA-sse
saabunute seljataga ori umbes 30
kõigekülgselt head aastat. Noored on
koolitatud, Paljud neistion hästi eda­si
jõudnud, rajanud oma perekonnad
ja.kodud. Nooremate keskealistena
Ameerikasse jõudnud pagulaseest­lased
on nüüd 65—75 aastased vane­ma
põlve esindajad. Nad ei ole end
koormanud võlgadega, nagu maa pä­risrahvas
seda tavatseb teha. Pen­sionid
on juba tükk aega tagasi välja
teenitud ja meie rahvale omase kaine
kokkuhoidlikkuse läbi on tekkinud
ka pankadesse paigutatud tagavara
summasid. Eestlaste kainus tuleb va­hel
esile ka selles, et säästusumma-sid
hoitakse vahel ka sellisel viisil, et
tekib paratamatult küsimus, kellele
neid hoitakse?
KEAD HARVENEVAD
Eestlaste informeerijaks üle suurte
kauguste on New Yorgis ilmuv ,,Vaba
Eesti Sõna". Leht ilmub igal neljapäe-
, vai ja tema viimased leheküljed on
reserveeritud surmakuulutustele. Nii
siis hakkavad lehe tellijad laupäeval
või postioludcst tingituna ka järgmisel
esmaspäeval ajalehte lugema alates
viimastest lehekülgedest, cl olla infor­meeritud,
kellele on kätte jõudnud tee­konna
lõpp. ja neid on palju, Meie read
harvenevad. Asemele astujaid eestluse
töö ja võitluse rindel'on vähe. Suure
huviga loetakse ka teateid nende koni­ta,
kes on lõpetanud ülikoole. Ei ole
mingit kahtluse kübetki, et eestlased
on enamikus andekad ja ka visad eda-sipüüdmistes.
Lahtiseks aga jääb küsi-musVkui
palju neist hakkab sammuma
oma vanemate ja vanavanemate jälge­des
kui,küsimus puutub oma vaba­tahtliku
panuse andmisel eesti elu ala­del?
Kui nende väljapaistvate eesti pe­rekondadest
võrsunud uute ameerik­lastega
sellel teemal kõnelda, siis va­bandatakse
tavaliselt ajapuudusega.
Aga; kui palju aega võlaks kirjutada,
jõukohane toetustsekk mõnele, eesti
organisatsioonile?
„VAESED PÕGENIKUD" '
See võiks ja peaks kull olema vääri­kaks
traditsiooniks, et kui mõni New
Yorgi eesti noor asub*lööle California
või muus osariigis, dl t a ' v õ t u k s vae­vaks
saata oma adress mõnele eesti
organisatsioonile. Kellegil ei ole karta
mingeid suuri kulutusi, kuna liikme­maksud
eesti seltsides ja meie rahvus­likes
kogudustes on ju nii madalad, et
.meie lavaliselt sellest ei julge kõnelda
öma ameeriklastest, töökaaslastele,
naabritele ja sõpradele. Tundub, et pa-gulaslaagrite
mõtteviis elab ikka veel
edasi ja on imbunud, ka meie noortes­se.
Üks kõrgel kohal löölt^^v noor eest­lane
ütles: ,,Kui ma olin laps, siis
kuulsin ikka, eriti isa suust, eit me.
oleme vaesed põgenikud. Meie ei toh­tivat
endale üht ja teist asja lubada,
kuigi olime kümne aasta möödumise
järele kaugel ees oma ameerika naab­ritest."
KANGELASTE MÄLESTAMINE
Viimastel aastatel ei ole mõlemad
New Yorgi eesti luterlikud kogudused
pidanud' jumalateenistust uusaasta
päeval. Need, kes otsivad aastavahe­tuse
tõsiduse keskel Jumala lähedust,
tulevad kirikusse vanaaasta õhtul. Uut.
aastal alati kiriklikult pühapäeva, G.
jaanuariga nii Pauluse kirikusj kui ka
Lexington Ave. kirikus. Sellel püha­päeval
toimetati ka Eesli vabaduse eest
langenud kangelaste mälestamist. Le­xington
Ave. kiriku altari juures oli
veel valgustatud kõrge põlismetsast
loodud kuusehiiglane. jõulueelsel ajal
raske haiguse läbi lahkunud õp. Wal-ter
Koppernianni mälestuseks oli alta­riruumis"
valgetest elavatest lilledest
rist. Mälestustalitusele olid tulnud
Pennsylvania osariigist ka lahkunu abi­kaasa
ja kolm last, kes on kõik täiskas­vanud
noored. ,
„ K A L E V I P O E G " INGLISE KEELES
1983 aasta peaks Eesli rahva vaba-dusmõllele
pühendatud oleku kõrval
kujunema ka äratavalt ja aktiviseeri-vall
..Kalevipoja" ja tema autori dr.
Friedrich Reinhold Kreiitzvvaldi aas-'
. taks.' Kreutzwaldi surmast möödus hil­juti
100 aastat.. See tähtpäev oleks
väärinud ulatuslikumat tähelepanu. F.
R. Kreutzwald ei ole mille ainull meie
rahvuseepose looja, vaid ka inspireeriv
eeskuju, kuna ta juba ülikooli põlves
pööras otsustunult selja sakslaste või
venelaste keskele kaduma minekule,
valides sirgejooneliselt ja julgelt oma
rahvale ustavaks jäämise tee. Koos,
oma ametivenna ja noorelt surnud sõb­ra
dr;med. Friedrich Robert Faehlanni-ga
ta,rakendas end rasketes oludes
elava rahva teenimisele mitmekülgse
ja suure väärlusega vabatahtliku pa­nuse
kaudu. Selliselt nad panid aluse
Eesli rahva ärkamisliikumisele. 1Ü(K1
aasta on selle suure kirjaniku ja sügava
rahvuslase 180. sünnij)äeva aasta. On
suurepärane ja lugevat esile tõstmist
vääriv, et k.a. jaanuaris i l m u s K a l e v i ­poeg"
ingliskeelses lõikes andeka noo­re
eesti teadlase dr. Jüri Kurmani aas-,
laid kestnud töö viljana, Dr. Kurman
on USA eestlaskonna ühe kõige ande­kama
kultuurilis-rahvusliku tegelase
Juta Kurmani noorem poeg, kes kasvas
üles New Yorgis Hugo ja |uta Kurmani
rahvusliku meelsusega kodus.
V A A T L E JA
Hoolekandel
peaksid
olema.piirid
Briti Columbia Ülemkohtu korral­dusel-
lehti ajuoperatsioon pimedale,
kurdile ning vaimselt ebanormaalsele
lapsele, kelle vanemad on olnud arva­misel,
et nende lapsel tuleks lasta sur­ra.
Laste hoolekandeamel pöördus
kohtu poole ja ülemkohus tegi korral-,
duse, et Stephen Dawsonile tuleb leha
operatsioon, et vältida kannatust, mii;
temal võib olla peaaju kasvaja tõttu. S.
Dawson on 6-aastane ja et räägi. Ope­ratsioon
teostati maksumaksjale kulul
ja tõenäoliselt tuleb miiksumaksjatel
kanda tema ülespidamise kulud tule­vaste
aastakümnele kestel. Märgitak­se,
et normaalseil arenenud lastele sa­mal
ajal piiratakse edasiõppimise või­malusi,
toetuse andmise piiramisega
nende koolidele. Protsess äratas suurt
tähelepanu ja otsus „elu kasuks" oli
põhimõllelihe.
Kevadine säästuvõimalus!
TERMOAKWÄD $14.95 mutjalalt, kohalepa
Räastaalused — soffit — fascia
Seinakatted, vihmaveerennid
KODUUKSED $995.00, kohalepanekug^
L & R ALUMINUM
759.7485 igal ajal
Racaa
del juhtudel ka tervisejookidega —-
kuna Lõuna-Austraalias, nagu kogu
Austraalia, mandril, valitseb erakord­selt
raske ja kauakestev põud. Rõõ­mustamine
aga peatselt asendus paani­kaga,
kuna nähti, et tegemist on suure-ulatusliku
loodusliku katastroofiga.
L. TRETT
Ermi SOOMET
Tuiumaksulehteds
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
„Meie Elü" nr. IS (1728) 1983
' amtammmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm
Moor lauljatar
üllatas
Eesti Kunstide l(esi(U8e (EKK)
kontsertbüroo tänavu viimases see-ifiakontserdis
pühapäeval, 10. aprillil
Tartu College*i saalis, oli esinejaks
metsosopran Monica Zerbe,
. Noor esineja' on viimast aastat To-iponto
Ülikooli' muusikafakulteedis
õppija laulu alal interpreedi kraadi
saavutamiseks. Eestlastele on ta
muusikuna vähe tuntud, esinenud
vaid E. Vabariigi aastapäeva puliul
korraldatud EKN-u väliskülaliste
vastuvõtul. Seekordne, 10. aprilli
kontsert oli nii siis tema esimene
meie muusikapublikule.
Kontserdi kava oli kujundatud mit*
mepalgelisena, näitamaks eriilmelis-
Se, helindkaraktoreisse sisseelamist
ja tõlgendust. Solist esitas neljalieli-loojat
—1 | . S. Bachi, Rich. Straussi,
Glaude pjbbussyd ja siin vähem esita-lud
hispaanlasi Xavior Montsalva- T
ge't, igalt tsükkel nelja helindiga (De- K
hussylt kolmega), nende loetletute
kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat ka­heksa
helindiga. - Tubli tegu noore
lauljatari poolt eesti muusikasse sü­venemisel
ja võtmaks kontserdi kav­va
sellises ulatuses töid eesti auto­reilt.
Teadupärast on meie heliloo­mingut
peetud küll yõrdvääriliseks
esitamaks kontsertlavadel. Paraku
on takistuseks olnud, et meie muu­sikat
on vähe publitseeritud ja vo­kaalmuusika
osas puuduvad tõlked, ji
Nii on meie muusika viimine ja tut­vustamine
jäänud nende väheste U
hooleks, kes ise pääsenud välista­vale.
Üks innukamaid, kellele seo
meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son-
Märtson, kes oma kontsertidel kl
esitab ulatuslikumolt ja hea eduga [i
meie laule. ij
Moiiica Zerbe loulis Mari Saare s|
kaks laulu ..Unustamata laul** ja sl
„Ku8 on kurva kodu**, K. Türnpu lij
„Üürike", J. Zeigeri „Küla mul üt- kl
ieb'*,). Jürgensoni „Ma sündisin sääl
ilmale", Eug. Kapi „Uinulaul'*, K.
Raidi „Ära viies*' ja A.^ Karindi „Sii\d
tervitame kuldpaike*'. Kõik märga­tava
rohvaloulu ja -viisiilminguga.
Solist esitas need imestusväärse sis­se
elamise ja tõlgenduses. Siin võis
kontsertpublik olla kinnitajaks ees-poolöeldule,
et meie heliloojad oma
loominguga võivad seista teiste
meistrite kõrval. Üheks läbivaks jj
jooneks meie vo|kaalmuusikale on
saade, mis on enam kui vaid saade,
mis toetab solisti, kuid on seejuures
omaette muusikolino saatepartii, he­lindile
varjundeid lisav.
Monica omab meeldiva maheda-kõlalise
metso. Ilmne bn Loojalt kaa­saantud
talent ja selle kõrval hea
kool, sisse olaniine esitatavasse ning
hea esitusviis. Võib eeldada aina
edu!
Klaveril solisti saatjana toimis
noor pianist Bruce Ubukata. Töma
saade oli diskreetne, solisti nü&ns-seiie
kaasa elades, süvenenult ja sis­se
elanud iga esitatud pnlosse. Olles
küll võrdseks partneriks solistile, os­kas
ta delikaatselt jääda tahaplaani­le,
ei ülemangides ega sumbutades,
seejuures ei jäänud varju pianisti
vöwned.
Teenitud tänu ja noorte muusi­kutele
edu soovid avaldas kontsert­publik
aplausidega ning kontserdi
lõpul käesurvetega.
R.A.
Timmins
kullapalavikus
Timmins Põhja-Öntarlos elab kul-lauimas.
Liikumine on elav, ärid ja
hotellid on inimesi täis. Prospektorid
sõidavad ringi j a lennukitega vee­takse
varustust Detour Lake ja Hem-
!o rajoonis, põhjapool Suporior jär­ve.
Seal arvatakse olevat sama rik­kalikud
kuUalademod kui Lõuna-
Aafrikas. Esimesed kulla avastajad
olid seal McKinnon ja Larche, kes
nüüd on mitmekordsed miljonärid.
Eesti arst Rootsist
aitas täita VEKSA
kalendrit.
Maapagulüslele saabus kodumaalt,,
sealse KGB poolt juhitud suhtiemis-ühingu
VEKSA (Väliseestlastega Kul­tuurisidemete
Arendamise Ühing) ka­lender
1983-ndaks aastaks, koostatud
ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt.
, Seekord on kaastööd saadud ka
Rootsist - Slokholmi arst dr. Harald
' Keiland kirjeldab oma reisi Volgal
rootsi reisiseltskonnaga. Rootsi autori
kõrval on välismaine ka USA autor —
kommunistliku Uus Ilma toimetaja
Mihkel Nukk New Yorgist.
Suhtlemiskroonikast selgub, et mõ­ningad'
välismaised külalised leidsid
autasustamist ülemnõukogu ja VEK­SA
„aukirjadega".
Mörgitakse veel, et VEKSA koman­deeringul
Rootsis käisid ajaloolased Ea
Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane
Karin Kask, etnograaf Aleksei Peter­son
ja kirjandusteadlane Elem Treier,
Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na
viibinud Mart Saare juubeli lühis­tamisel
Harri Olt Rootsist ja Naan Põld
Saksamaalt.
EPL