Meie Elu = Our life, August 20, 1987

              „Mele E l u " nr. U (19B4) 1987
päraseks suvetoiduks. Sae on ker­gesti
seeditav, kdrge toiteväärtusega
ja küllaltki maitsev. SoSsib hästi
' 75-aastane
Henn Rühdva on sündinud Tartu­maal
9;. aug. 1912. a: Tegutsenud
kooliõpetajana Viljandimaal. Hiljem
Paides keskkooli ja gümnaasiumi rii­gikaitse
õpetajana. Oli Eesti vabadu­se
eest võitleja Omakaitses ning ida­rindel.
Uskumatuna näis, et maakera
Hennu eluaja jooksul on 75 korda ku, et sisemised pooled jäävad vasta-ümber
päikese ke^rlenud, kuna juu- misi - ühe seljaösa vastastikku tei-bilar
ikkagi omab noorusliku väli- se kõhüosaga. Vahele panna tilli,
niuse, hinge ja olemuse. Isakoduloo- Lõhe panna kaussi, värskete tillileh-duse
poolt kaasa antud ilumeel on tede vahele, kerge vajutis peale.
lustamist hoitud umbes 50 minutit
sügavkülmutuses.
Lõheviilud seada ilusa kuhjana ke­set
vaagnat, kaunistada tillilehtede-ga
ja sidruniviiludega. Valmistada
munahüüve mida serveerida erinõus.
EESTIMAITSELINE SOOIALÕHE Lisandiks anda saiakrutonge. Sobib
Käsitlusel on sügavkiilmutatud eineks või kergeks lõunasöögikg.
lõhe kiirelt sooldümine —täna soola,
hoinme söögilauale. Igal rahval oma MUNAHÜÜVE , .
maitse. Eestlane ei tarvita lõhe soo-,' See on n-ü. toekas munahüüve (mitte
lamisel soola sama paljukui suhkrut, prantsuse köögist) kuna retseptis OE
Meie võtame: 1 kg lõhele 2 triiki-spl ka jahu. Neljale isikule arvestada 3
meresoola jämedat soola ainuh 1-2 tl muna, 2 sl jahu, 1/2 tl soola. Klop-suhkrut,
vähe tambitud pipart kuid pida kahvliga ühtlaseks, siledaks se-palju
tilli. Muuseas — Eestis tarvita- guks ja segada 4 dl piimaga. Panijil
ti palju tilli, see oli odavalt kättesaa- kuumutadal sl võid ja munasegu va­dav
ja kasvas, võiks ütelda, sama lada pannile. Kuumendada nõrgal
hästi kui umbrohi. kuumusel, kogu aeg aeglaselt sega-
Lõhetsügavkülmutusest välja võt- des puukahvlig^^kuni miin^^
tes, lasta seda sulada ainult nii palju, suubunud. Hüüve ei tohi kaota-et
võimalik oleks selgroogu ja luid damahlakust-sedanäeb,,silmaga",
noaga ära lõigata. Hõõruda SAIAKEUTONGID
Krutongideks teatavasti nimeta­takse
koorukeseta lauasaia, lõigatud
üle^ soolaga.
Siis panna kaks kalappolt nii kok-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
cs
t 0 Kilde PEN
(Algus lk. 5)
Korea arvukas delegatsioon ei
paista olevat häiritud. Nii vähemalt
näib. Kaug-Ida rahvaste näod on mei­le
rasked lugeda. Ehkki korealased
peavad end soome-ugrilaste hõimu­deks
, on meie ühisteks omadusteks
kõigepealt kommunismivastane
hoiak, ausus ja töökus. Seega sUs
küllat põhja üksteise mõistmiseks ja
sõpruseks. Viimases on korealased
sama truud nagu soomlased. Igal ju­hul
on rünnak L.-Koreale kaudselt
rünnal^uks ka meile.
Ehkki Lõuna-Korea sõjaväevalil-sus
pole ideaalne, on meile ju abso-luutselt
vastuvõtmatu valitsus pool­saare
põhjaosas. Lõunas võivad üli­õpilased
ja rahvas demonstreerides
avaldada oma rahulolematust ja saa-
PÕIKREAD: 1. Riide sort, 6. Kera Mustus(näit. pesuvees), 18. Äsjatar- vutada muudatusi. Põhjas lasub po-sees,
11. Varajane, 12. Uhtmas, 14. vitusele võetud, vastne, 21. Ühel lütiline hauarahu, kus piltlikult isegi.
viiludeks, kolmnurkadeks või kuubi- Tundis isu, 15. Kiskuma, tõmbama, kreekakeele tähel, 22. Konts, 25. Sa- kõrs ei liigu. Poolsaarel, kus seisavad
kuteks. Pannile, kuumasse võisse 16. Karjapasun, 17. Tuvikese, murde- ma mis 18., käändes, 27. Sõjaajal miljonilised hambuni relvastatud a^
panna saiakuubid, mitte väga pak- liselt, 19, Loo endale kujutlus, 20. populaarseks saanud ameeriklase ni- Imeed vastamisi ja kus vaenlase rün-
_ „ _ ^^^^^ ^^^^^ sult ja praadida segades kollakas- Enda, lõunaeesti murdeliselt, 21. metus, 29. Ajurabandus, käändes,
mõjutan^ud Hennu iseloomu. Tast. Sooldumise vältel pöörata mõnel f^.^^^^^^' Serveerida kohe. Ühele Kauni, 23. Artikkel saksa k., 24. 30. Kaevatud laevatee, 31. Maapeal-kasvas
mõtlejatüüp, kes reageerib korral ühelt küljelt teisele Säilub inimesele arvestada umbes 150 g Vorm sõnast sisu, 26. Paekivist, 28. ne, maine, üürike, 32. Tõke, pais, ka
üldsusele, kellel on oma võimete ka- värskena külmas hoiuruumis 5-6 lauasaia v õ i - e e s t i rukkileiba. Madu, sau, 29. Järelliide, teatavate kirja vahemärk, käändes, 33. Uss, nia-sutamisoskus.
päeva. - kirjanduse-, kunsti-, filosoofia jm. du, 34. On uksel ja aknal, käändes,
Henn Rüridva on kasvatanud noor- ^OOI^I^O^EiSEElIMGA MÖÖDI voolude ühine nimetus, 30. Karbi, 3^ 35. Inimese tegevusala, spetsialiteet,
tesše eestluse identsust, süüdanud LÖHESAIJ^T Soolalõhe ilma nahata, lõigatap^^^ Täpsuskütt, täpsuslaskur, 37. Aja- 36... .rull, ...film, käändes, 39.
eestluse leegi, olles ise samal ajal kui Segada Srnalt umbes 3 dl tükelda- ki 2-3 cm laiusteks viiludeks ja seada mine, kihutamine, rutt, 38. Õhukene (keele) tipp, (astr.) - punkt taevas- osalised Korea sõjas või on kaotanud
küünal, mille leek põleb igavesti. tud'soolalõhet. 1 dl noaga peeneks vaagnale. Katta maitsestatud hapu- puuliist, 40. Koht Tallinna ligidal, 41. keral, mille suunas liigub taevakeha, oma maa jõule, kes kasutab Põhja
Kolleegid imetlevad Hennu kui võlu- hakitud toorest lillkapsast, 1 dl ^°°^®8a (sool, sinep või mädarõigas, Ajab naerma, 43. Taim, mis kasvab 42. Donau lisajõgi, 44. Selle moodus- i,«ik««„«,'b «ÄJ»
rit, kes oma oskusega kõnelda las- pleekselleri tükd^^^^ pisut suhkrut), kaunistada munavii- õige suureks, 44. Loom, kes Kalevi- tavad järjekorda ootajad. 46. Vaikuse
naktankide hiigelkoondised Lõuna-
Korea pealinnast ainult paari tunni
sõidu kaugusel, sellel maailmarahu
vaekausil kehtivad teised julgeole-kureeglid
kui Kopenhaagenis või
l^an Franciscos. Seda eriolukorda
mõistavad ainult need, kes ise olnud
Korea ja Vietnami kolhoosnik-sõdu-rit
oma maailmavallutamise kahuri­lihaks.
austavad teda. Tast räägivad endised Salatikauss vooderdada kargete • söögi peatoiduks mille järelsöögiks leidu, 50. Lukule. 51. Kartser, 52.
õpilased, praegused lastevanemad, salatilehtedega ja salatiained tõsta oleks näiteks mustikad koore-piima- Ese, mis igas sepikojas, (tagurpidi),
kuidas ajalootunnis Henn näitlikult kaussi. Piserdada vineegerkastmega ga ja suhkruga, marjasupp jäätisega
seletas eesti vabadusvõitluse lahin- Ja lauale esetada ka hapukoort mis või muud taolist. Või näiteks järgnev
guid. Juhatajana Jõekääru suvekodus maitsestatud majoneesiga ja hakitud kook kohviga,
püüdis ta noortesse sisendada loo- tilliga. Serveerida rösti^^^
dusarmastust, elutarkust; et elus mi- "^^Isa.eelsöögiks või einetoiduks. MUSTIKAKOOK
dagi saavuto, tuleb selleks ka vae- - .... VAHUKOOREGA
va näha. Elust endast leidis Henn LOHE MUNAHUUBEGA JA
Ründva huvitavaid mõtteid ja näi- KRUTONGIDEGA
— » : ' ^ J— — , ^ 1 » . ^ aw*^ V
PÜSTREAD: 1. Summa, mille võr­ra
tulud ületavad kulud, käändes, 2.
Diskuteeris, 3. Veoõng, vedel, 4. Nai­senimi,
5. Jutuajamine, vestlemine, 6.
Aiandustegelane Torontos, 7. Ehte­asi,
8. Soo, 9. Lämmastikuühen-
150 g võid hõõruda vahule 1,5 dl deid, 10. Tugipost, 11. Varjus, 13.
. j« suhkruga. Lisada ükshaaval ja va- . . , , ., , . .
teid, milliseid ta elustas klassitundi- ^^ele isikule võiks arvestada 125- hustades 2 muna ja siis 2,5 dl jahu (koorimiseks hoida monimmut^kee­des.
Jõekääru lõkkeõhtutel kui ka § kergeltsoolatud lõhet. Lõhe segatud 1 tl küpsetuspulbriga. Lah- T^^^^^^) jämedalt hakitud mandlit ja
kõnepuldis aktustel. pindmaitseainetest puhtaks kaapida tiste külgedega tordivorm määrida ülekõige raputada 2-3 splpärlsuhknit.
Hennu kõrval on seisnud sirgelt Ja lõhe lõigata poolviltu õhukesteks võiga, raputada üle riivsaia ja taigen ^^P^®*^^^ kraadis umbes 50
väärikalt ta tubli abikaasa Helmi ' viiludeks, naha küljest lahti. On hea tõsta vormi. Umbes 2-2,5 dl musti- "^1""*1** serveerida vahustatud
Sünnipäevapidu peeti - Ründvate teada, et hõlpsam on lõigata hästi käid või teisi väikseid marju asetada ^oo^ega, mis maitsestatud vanill-suvekodus
Jõekäärul kuhu juubilari °1*"^^^1 ^1^1^^^ ^^^^^ lõhet on enne vii- taignale. Peale panna 15 kooritud suhkruga. ELLEN ROOSME (EPL)
õnnitlema olid tulnud sugulased, ' .. • ' . ;/ • \ — — -——— "'; ' • . . ; —>• '' ' —-———— —
sõbrad ja kolle[egid. Oma isast kõne- •
les Henn Ründva juunior, vaimulik
sõnavõtt oH pastor Edgar Heinsoolt,
Jõekääru Ühingu poolt kõneles hr.
Matiisen, Toronto E.S. Täienduskoo­li
kolleegidest Edgar Marten, Hella
Leivat ja Valdek Lenk. Verner Aadler
oli juubilarile pühendanud luuletuse:
HENNRÜNDVA^^^^^^^^^^^ _
Kõnele edasi noortele sellest maast,
kust pärineb su veri, su elulaad.
See on Läänemeres asuv maalõik,
mille vabadusest oleneb maailmas
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
Eesti PEN-keskuse hääl kuulub
kindlalt Lõuna-Korea kolleegidele.
Luganos aeglaseh päevavalgele
immitsev poliitiline heitlus muutub
ametlikuks alles Täiskogu eelviima-
PÕIKREAS: 1. Kokla; 5. skaut; 9. sel istungil ettepanekuga kongressi
vana; 10. vea; 12. Alle; 13. haarama; äravõtmiseks Lõuna-Korealt. Sõna-
14, ar; 15. nagu; 18. uut; 19. egas; 21. sõda lõpeb päev hiljem toimunud
emased; 23. aurama; 25. purjus; 28. hääletusel vasakpoolsete ..idealisti-vanker;
32. arve; 33. ude; 34. aare; 36., de" lüüasaamisega häälteenamusel,
sündima; 38. aa; 39. nadu; 40. Eos; mida keegi ei osanud oodata.
41. linn; 42. elusa; 43. emane. , '
PÜSTREAS: 1. kuldne, 2. oad; 3. TÕHUS KAITSE
lahkus; 4. aer; 6. kaader; 7. ula; 8. Kaalukeele liikumisele korealast©
Teresa;, 10. valud; 11. aasta; 18. kasuks teevad ülimaid pingutusi
Amuur; 17. ga; 20. amper; 22. edu; Lõuna-Korea PEN-keskuse esimees
24. USA; 25. parane; 26. Jeesus; 27. ja sekretär ise. Mõlemad pn noored ja
Sunne; 28. venis; 29. napalm; 30. ka; intelligentsed mehed, kes tõrjuvad
31. rebane; 35. tal; 37. don; 38. Ann.
kõik!
kustugu Su huvi eestluse
^ tuleviku vastu,
me ühiskonna hüvanguks, koos aja­looga
edasi astu!
• HELLA LEIVAT • .
Iga uus ,.MEIE El|J" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Victor Kull ja Linda Lembra,kak8
Londoni noort eiastlast, abiellusid
29. mail Hackney.perekonnaseisu"
simetis. Järgneval koosviibimisel
läisid ligikaudu pooled kuiiekümv
ne st pidulisest olevat noored, ke@
selleks sündmuseks kogunesid üle
Inglismaa Londoni.
Pulmareisiks siirdus noorpasiE'
mõneks nädalaks Kefallinia saare­le
Kreekas. Olles riigiametnikud,
kingiti neile abielluMise pisim! v ik
kirikus, Leicesteris^ Inglismaal^
praost A . E . Aaviksaare poolt
Kristjan Toom ja Lii Toom,
. Mare Määr, k^^s elab .Shipstoeak,
Warwi^ckshires, InglisMaal^ön asu­tanud
isikliku firma ^„Calligraphy
kvaliteedilisi õnnitluskaarte. Ko«
isalikule ajalehele antud usutlusel
itles ta muuhulgas, et tal on kava@
õnnitlus- ja tervituskaarte varusta-da
toiduretseptidega.
37-aastase Mare emapoolne vsi-naisa,
kes oti Eestis fotograafiks,
tegeles omal ajal samuti õnnitlus»
kaartide valmistäEioiisegsi. .:
Mitte kõik adopteeritud lapsed soovivad
teada, ke^ nende päris-vanemad on.
Aga neile, kes soovivad teada, vastava
informatsiooni leidmine on olnud raske ja
sageli lõpptulemused mitte-rahuldavad.
Samasugune olukord kehtib vanemate,
vanavanemate, vendade ja õdede kohta,
kes otsivad aastaid varem adopteerimisele
antud last.
6. juulil, 1987. a. tehtud muudatused
adopteerimise seadustes on muutnud
adopteerimisega seotud informatsiooni
hankimise protseduuri.
Mitte-identifitseeritavat informat­siooni,
kui seda on olemas, näiteks päris-vanemate
tagapõhja või nende arsti
ajalugu, antakse täiskasvanud (18.a. või
vanem) adopteeritud isikutele, kui nad seda
nõuavad. Samuti antakse mitte - identifit­seeritavat
informatsiooni adopteeriva
perekonna kohta adopteeritud lapse päris-sugulastele
kui nad seda nõuavad.
Informatsiooni, mis identifitseeriks
täiskasvanud adopteeritud last või lapse
päris-sugulast antakse välja ainult, kui
mõlemad pooled^abatahtlikult annavad
oma nimed Adoption Disclosure Register'
isse ja annavad nõusoleku oma nimede
avaldamiseks. Vanemate nõusolek, kes on
lapse adopteeriad, ei ole vajalik.
Kui päris-sugulased ei ole endid
registreerinud Adoption Disclosure
Registerls, siis täiskasvanud adopteeritud
. laps võib paluda nende ülesotsimist. Üle­sotsimine
toimub täieliku kcmfidentsiaal-susega.
Kui päris-sugulasi leitakse, nemad
võivad keelduda oma nimede avaldamisest.
Seisukohad ja eriai-vamused seoses
adopteeritudlaste ja nende päris-sugulaste
nimede avaldamisega on mitmesugused ja
tihti komplitseeritud, mille tõttu valitsus
; pakub vastavatele isikutele teadlikku nõu.
Informatsiooni saamine võib olla aegavõttev,
sest paljud on avaldanud soovi sellise
informatsiooni saamiseks.
Kõik need uued menetlused on ära
toodud inglise - ja prantsuskeelses tasuta
broshuuris. Palutakse kontakti võtta
kohaliku ChildreiVs Aid Society'ga või
kirjutada: Adoption Information Unit,
7{)() Bay, 2nd Floor, Toronto M7A1E9.
Torontos helistada 9{)3-{)709. Mujal
O n t a r i o s võib hehstada tasuta
1-800-387-5477. : .
MinistryofCommunity
and Social Services
iga vaenlase rünnaku soliidselt ja
mõjuvalt, kaitstes oma väiteid fakti­dega.
Nende imposantseks „advo-kaadiks"
on Korea rahva suur sõber,
internatsionaalse PEN-i üks asepre-sidente
Ren6 Tavernier, rahvusvahe­liselt
tuntud luuletaja ning Prantsuse
PEN-keskuse esimees. Ren6 Taver­nier
on kahtlemata Lugano kongressi
üks silmapaistvamaid kujusid. Kui­das
ta suudab haige mehena, vaevalt
võimeline liikuma, anda juubell-kongressile
ja oma sõprade kaitseks
otse üliinimliku panuse, see pn näide
ühe inimese vaimsest suurusest.
Hästi ettevalmistatud rünnakust
Lõuna-Korea vastu ja selle edukast
tõrjumisest võiks kirjutada romaani.
Naispeaosaliseks korealaste kaits­jate
hulgas on Taipei PEN-keskuse
esinaine, poetess Nancy C. Ing, keda
eestlastel au tunda 1964 New Yorgis
peetud kongressist saadik. Lugupee­tud
ning paljude poolt armastatud
hiinlanna sõnavõtt on emotsionaal­ne,
ent mõjuv. Ta juhib tähelepanu
sellele, et juhul kui Korea jääb kaota­jaks,
ei ole varsti Kaug-Idas ühtki
PEN-klubi, kes oma maadel tõeliseks
sõna- ja mõttevabaduse valvuriks.
Mõtlen teda kuulates loomulikult ka
meie, baltlaste olukorrale.
Üllatustunhistajana kaitsjate poo­lel
esineb Ivory Coasfi keskuse sek-,
retär Leon Maurice Anoma Kanie.
,,Kongressi äravõtmine Lõuna-Ko-realt
oleks näkkulöögiks kõikidele
kolmanda maailma riikidele. See
oleks rahvusvaiielise kirjanike orga­nisatsiooni
vastutustundetu lõhku­mine
nende poolt, kes ei õle võime­lised
nägema tehtud kahju ulatust
ega küsi oma tegude tagajärgi." Mus­ta
härrasmehe prantsuskeelne seisu­koht
on resoluutne, esitatud elegant­si
ja suursugususega, mida olen vare­minigi
imetlenud Elevandiluuranni­ku
saadikute juures.
Lausa „kuulipi.ldujalikult" esineb
rünnakute tõrjumisel — ja seda just
oma ootamatu-üllatava agitaatorliku
stiili tõttu - Vietnami eksiilkirjanik
TranThanhHiep. Ta südikus meenu­tab
mulle ta rahvuskaaslast, Indo-
Hiina luuletajat, keda kohtasin es­makordselt
UN-i vastuvõtul 1984.
Mõlemas leegitseb annus fanaatilist
patriotismi, mis viis mu luuletajast
sõbra tõenäolikult surma. (Ta jäi pä­rast
USA vägede väljatõmbumigt
maha oma kodulinna, Saigoni
Poliitilistes vägikaikavedamistes
Täiskogu istungeil esineb vahel ku-rioosumlikke
olukordi ja lahendusi,
niivõrd kindlad on nad olnud oma
võidus. Täiskogu viimase istungi lõ­pul
saalist väljudes on mõnigi nägu
hall ja sünge demokraatia võidust.
Pole ka imestada, sest algatus
kongressi ära võtuks Lõuna-Korealt
tuli grupilt USA vasakpoolsetelt
penlastelt!
. Tõenäolikult peitub igas vasak­poolses
„idealistis" suur egoist ja
türann, kelle käes võim võtmeks
maapealsesse põrgusse.
(Järgneb)