Meie Elu = Our life, August 20, 1987

              Elu" nr. 34(1054) 1987
BCO.
iste Ajaloo Komisjoni on
)drtliku tegevuse ajalooli-imisest?
Kes meie spordi-kitaks
luua mä^kimi8vää^
rhiivi? Miks meil ei ole
Ivprraldatud avatud uste
lesed saaksid informatsi-liratsiooni?
ii mängudel teevad inime-lale
ja bridzhi ka mõtte­viisil.
Mõnikord tulevad
üselt organiseeritud asjad
iaid,,mõttetarku'* oli rah-likumas
hulganisti: „pari-
Igulaslehe'' toimetaja Ha-
U,,,Meie Elu''USA hääl
parming, Rahvuskomitee
lan Simonson, ta Mteisik"
;'ja ,.adjutant'' Uno Tee-ÜSA
Komitee esimees
arfiüvi ja AABS-i Heino
caudikindralid" Reinpõld,
10, Kaselaan, väljapaist-
|e põlvkonna mehed nagu
dr. Jüri Linask, dr. Too-jne.
Mjuutide rünnakuile
[rünnakutega vastata!"
leUSA-s just poliitikat
|(?lame maal, mis on vaba
J!" Neid väljendeid kuuldi
ised toetasid tugevasti ka
?tluse foorumi tegemist
lehtede leheküljena. Neid
jmini teha kui kord kuus,
I Eesti Sõna" toimetaja,
«ideid jagati mitmeid.
iALTIMORES?
lemaailmsed Eesti Päe-lustraalia
järel Üheridrii°
|iis oh seal käinud juba
)idustuse asukoha otsi-luaistab
päris kindel ole­leks
paremat paika pole
id Baltimore Seda linna
lal tublisti ümber ehita-cõrval
olevad suurhotel-
[äd osavõtjate paremat
iooni, Washington on lä-iseš
elab ikka kaunis
Ivuslikke tegelasi, kes ei
|d mustaks saavad. Selle
jlise töö tuumiku moo^
ISA Komitee, kes ikka
ib. Peeter Kiik ütles, et
üse Esto USA-8 täieli-
Iriseerida. Ta on nõus
Angeleses ja Vancouve-eesti
sõprade otsimise ja.
Bt oma raali panema,
pgramm sisuliselt kõigiB
b liikumisega. Ta oleks
Ihi käikulöskmisega nii-icud
eleltööd tehtud. See
kui ka selle globaalse
jaaks.
ESTOR
I TOITUDE
WlSTÄMINr
I! ei ole aega . . 1valmistame!
LIVIAD •MATUSED
U ROISER
114; 485-9886
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiir
1^
|r entire Inventory is
)atly reduced for
Annuali August
Sale. Youcan
rehundreds
[(Jollors if you stiop
|h'täelay-nowis
best time lo buy!
|"Thurs..9;30a,in.-6:00p.m.
3day9;30a,m,-7:00p.m.
Nay9:30a.m,-5:00p,m.
cso
m
NELIÄMEVAL, 20. AÜGUSTSi THUaSDÄY, AUGUST S
klRJANDUS • KUNST
Arved Viirlaid
PEN juubelikongressilt
• KULTUUR 2.
109 oma allkirja kõik, kells poole
pöördi^n. ainsaks erandiks on de-legaat
kommunistlikust Hiinast
' k : ' . -• • „Ei, ei ^ meie ei tee poliitikat PEN
kongressil!" naeratab noor taibu-ü
r» A A A * «1 kolleeg. Selle toreda varju pä-
40 aastat tagasi ilmus «.t, mi, isikab hetkeks ta ülUõbra-likku
naeratust, tasub küsimine
@nd siiski. Ja selle kiire üle
kanna pöörde parast, nagu oleks
paber kõrvetanud ta sõrmi. Sõnad
Meenutavad vene vaatlejate sõnu
- PEN teeb liiga palju poliitikat
On nüüd küll äkki inglid rahus ja
pagulaspõlve esimene
jütlusteraamsit ;
Nelikümmend aastat on küllaltki
aeg — pool inimese elueast
Selle aja jooksul on eesti kirikuõpe- »»i».t»w«<t
tajailt Rootsis. USA-8 ja Kanadas il- 1!^'^' m^iB^y palmioksad
munud rohkesti vananematu sisuga
• Juudid, muhameediased, budistid
ja kristlased — kõik annavad oma
allkirjad. Nende jumal on ilmselt
tolerantsem..;
jutluste raamatuid. Usuvastase kom­munismi
eest ^pääsenud eesti pagu­laskonna
esimene usuraamat ilmus
a. 1947 Stockholmis. Selleks, nüüd
harulduseks muutunud, on praost
AleksanderTähevälja jutluste kogu, j^^vASÕNAS
ms kannab-pealkirja ..Uuslnime- Omal moel meeldejäävaks sünd-
Praost A., Tahevali oli Tallinna ""^^^^^^
Jaani koguduse II pihtkonna hinge- ^^T^'''' "^'""''f^soonesse.
karjane kuni Rootsi põgenemiseni, f T °"
V. .C „oHt,- CCI K- Q.„^i,LLi i,„«u,in pewumus loomulik, sest me pole pa-
M õ ela aks ="°'=^Wimi KoguQu- uutavaks ettevalmistatud seda eriti Suur eestlaste sõber, Rahvusliku Hiina PEN-klubi esinaine, luuletaja
'\lus\aoVtuntuderitikaomasü/ 5^^^ Nancy C. Ing, Hilja ja Arved Viirlaiuga.
gavalt usuliste raadiojutluste kaudu, ggyjjQ
mille ülekandmine toimus Tallinnas v„ j „ . , . ,
Kui ungari luuletaja nmg kunsti-lane
Jeno Platthy (keda tunnen
juba ülemaailmselt luuletajate kong­ressilt
Taipeis 1972) jookseb demons-
'is elunev lüiise-Lage on
tähelepanu raamatuga„Elise", milles kirjeldab oma reisi üle Atlandi
ja pöördumist usule. 1944. a. ta põgenes Eestist koos väikese lapsega
Soome, sealt siirdus Rootsi ja sealt koos 42 teise pagulasega jahiga
Jaani Kirikust Riikliku Ringhäälingu
kaudu. Samast kanti üle ka raadio
hommikupalvused, mis peeti Tallin­na
kirikuõpetajate poolt jä mis Ring­häälingu
andmetel saade, millel oli
kõige suurem arv kuulajaid.
Praost A. Tähevälja aastakümnete
jooksul Jaani kirikus või raadio teel
peetud jutluste käsikirjad hukkusid
venelaste terrorirünnakul märtsis
1944. Jaani koguduse tnaja, mis asus . J T . i . . . L , .
Lembitu 2 ja kus elasiä praost Tähe- loomstamisoskus naib olevat
valija õp. R. Kiviranna, sai lõhke- ja P " " - « varv- kui seda esineb-süütepommi
täistabamuse ja põles P^^** "'«.T k«rj"valt pealetükkiv,
j^gjjg Enamus louendeist kujutab sona to-
EELK Usuteadusliku Instituudi ''*f"»°««.?,.Plätserdusi, mis mõel-raamatukogu
vajab seda esimest ees- ''««"'"l "«""^'"8". f""''
tikeelset paguluses ilmunud Tallin- vaatleiateTuumist peletamiseks.
na praosti jutlustekogu. Informat- , , J " ? ™ « k ^ ^ ^ ^^
..Atlanta" Kanadasse, Saint John-i. Mõtte,kirjutada oma kaks kuud siodn Vaata'maadV praostidele "või Monte Veritaliga-aastasekirjandusau-kestnud
paadir8isi8t,sai ta ühel bussireisil kaasasõitjatele mälestusi oma koguduse õpetaja kaudu. """'^''^ väljajagamise tseremoonia-jutustades.
Kaasautoriks keelelises osas on Mary L. Wrucke.
esimese
ajuraju
Väärib märkimist, et a. 1947 on 40 erineb eelmisest sellepoolest, et L-a.
jooksul läänemaailmas ilmunud kujulisest saalist, kuhu oleme sardii-raamatuina
14 jutluskogu - tuhan- nidena kiilutud, ei ole ülipikkade kõ-deisse
lehekülgedesse ulatuva vana- '^ede piitsutuses põgenemisvõima-nematu
laadiga usumaterjali^ Teine lust. kõnesid ei tõlgita. Pererahva;
pagulaspõlve jutluskogu ilmus õp. arusaamisel oleme vist kõik kolme
mag. Rudolf Kivirannalt pealkirjaga Päeva vältel selgeks õppinud itaalia
,Jumala armastuse vangid** (1959). keele. Osa hiljem saabunuid jääb saa-
Sellest ajast alates on pidevalt il- eesruumidesse, kus nad ei n^e ega
munud kristliku usu tõdesid ja väär- kuule „suursündmusest" midagi,
tusi edäsiandvaid jutlusteraamatuid ' N^su hiljem selgub, saab see osa
järgmisilt autoreilt: õp. Uno Plank, koosolijaid viimastest esimesteks:
praost Jaan Lattik, praost Karl Raud­sepp,
õp. Theodor Tallmeister, pea­piiskop
Johannes 0. Lauri, õp. Ot-
— 1 5 . augustil lõpetas Laupäeva hommikul toimus aju- „ n n. u J tr rast pikki lende erinevatelt maadelt
KotkajärveMetsakc^^ kus iehU kokkuvõtteid kodi TKStStti^Ä viimastel ö
se lõunasöögiga, mille pakkus tege- kahe-nädalasest tegevusest ja pandi jer. ^aneii ptoriit on iimunuQ ron _„„„^ pidulaua:
ganos N. Liidu vaatlejad heidavad vapeol kähe tuhande aasta vanuses
Francis King'iie ette PEN põhikirja roomlaste poolt ehitatud hiigelkeld-vastast
poliitika' esinemist Täiskogu ris 800-aastase maja all.
istungeil, siis tõeline politiseerimine ,,Meie austerlaied ei joo oma pu-ja
„rahukampaania" nende sisseas- nast veini. Selle kvaliteet on nii halb,
tratiivselt^^kahV käeg^ pead 1^^^^ lumisel alles algab. Ei oleks ime kui et kõlbab ainult ekspordiks."
galeriist välja, ei taipa me veel mida- venelased loovad PEN-keskused Dr. Strelka on kuulus ja lugupee-gi.
Kui jõuame aga ise kunstiteoste ingerlastele ja teistele rahvaste- tud mees oma kodumaal kas osalt
ette, haarab meid nõutus. Valdav kommunism hävitanud sellepärast, et ta eluneb Ameerika
enamus töödest on suuremõõdulised enam-vähem jäägitult. N. Liit on nii- ülikooli professorina võõrsil? Tut-lõuehdid,
milles toonitatult lohakust sugune imepärane rahuriik, kus lei- vusime alles jaanuaris 1986 New
ja hoolimatust nagu noorte moodi- rohkem keeli kui rahvaid, Yorgis, kuid me sõprus tundub ole­sest
mõned rahvusgrupid ei ole gula- vat juba poole eluaja pikkune. Ta on
gidest naasnud ja oma keelele lisaks austerlane nagu tahame austerlasi
kõnelevad nad nüüd ka veel inglite ette kujutada: jovaalne, alati muhe-keelt!
lev, otsekui elaks sädelusega silmis
oma igat päeva. Sõbrad üle maailma
© kirjutavad talle sünnipävakingitu-seks
kaks mahukat raamatut. Üks
Hamburgi kongressil „ametlikku" nendest esseekogu, teine luule- ja
vaatlejat N. Liidust polnud. Kuulu proosavalimik ligi viieltkümnelt aü-järgi
viibinud aga PEN delegaatidega torilt. Mõlemad saksa ja inglise kee-samas
hotellis keegi salapärane vene les, ilmudes Peter Lang Inc. väljaan-tegelane
ja hotelli lipuvardas lehvi- del (Zürich, New York). Olen kingi-nud
N. Liidu lipp. Meie delegaatide tuses kaasas katkega romaanist „Kes
arupärimisele vastanud hotelli juht- tappis Eerik Hormi?"
kond ja teenistujad õlakehitusega.
Kongressi lõpul kadunud lipuvardast ^ LÕUNA-KÖREA „PEKSUPINGIL"
aga kohe soveti sirp ja vasar. Kas- Vahel leitakse kellegi nägematul
juhtum oli sõbralik signaal Läänest niiditõmbel või hoopis juhuslikult
Itta? Kelle korraldusel? kongressile oma peksupoiss. Möö­dunud
aastal Hamburgis oli selleks
® — nagu kõikjal mujalgi ^ Lõuna-
Aafrika. Eelnenud New Yorgi kok-
„MSTIDETA HAUAD" OKSJONIL kutulekul rünnati - seda nii pere-Õhtusöögi
juurde pärast kontserti rahva kui ka külahite poolt - USA
Kuna enamus saalis istujaist on pä- Mil^^^ kuulsas ooperimajas sobib valitsust, eriti aga üheks peokõnele-
J . . . ,. 1.,/ hasti ungan-ameenka luuletaja Jeno jaks palutud välisminister George
Platthy hõige üle suure ümarguše Shultzi. Õnneks demonstreeris too-nad
on avastanud meid ootavad
lauad suupistete ja veinipudelitega!
se luuaabuugigä.nmie PURRUS legt^ Kane-naaaiasesi legevusesi ^ ... _ i-u tundi siis muutub silmadp lahti kordne vasakpoolsete aktivistide
vust alustav Metsaülikoöl. Samal tähiseid tulevase a^^^^^ ,.Tead. Arved, üks eksemplar sinu rünnak kõige ilmekamalt just dele-hommikul
toimunud aju-rajul nenti- kus onkasvatajateks ju praeguse kur- praost R. Kmrannalt.^Käsikirjana moneiegi looiuseiuKs pm- gjgneeritud romaani GravesWithout gaatidele autoritaarsetest riikidest
sid õpilased, et nad ei ole oma elus suse õpilased. Õpilaste üldine arva- °" ilmunud 1978. a. Connecticuti |S^s^^^ pi„t„Wco nip knncrp.d
veetnud nii tihedat eestluse perioodi, mine oli. et nad ei ole oma elus ^og-ä. 1971.su.ma läbi lahkunud õp. Kuidagi elatakse ule ka kongressi
Kursuse lõpp tähistab tegelikult met- veetnud
sakooli normaalse töö algust. eesti keele jä R u u u u n g ä seuiuu. uui- - - i^ Q n a « e t , i n „ r i i » V r « ö i o t o k t i , a i f . , r . o i a tr
Metsakooli kaks nädalat möödus laste auks peab ütlema, et kooli aia^^P^
„Kas sa teed nalja — minu raamat
oksjonil?!"
Crosses müüdi hiljuti oksjonil kahe- USA demokraatliku süsteemi abso-saja
dollari eest! See oU Vassari tüd- luutset mõtte- ja i sõnavabadust.
khtegi perioodi nii tihedalt korraldatud oksjon Luganos. tõstetakse peksupingile
ilejakultuurigaseotult.Õpi. J^tl"«^l^lj^"l«* • Koik 1^1! If.^^ nende kooli heaks - nad teevad seda Lõuna-Korea, kes on Hamburgis
kiiresti ja tegevusrohkelt.vPühapäe- kestel d kasutatud üldse inglise osalisiks. Mõnedüksikudek- v e m ^ s ^ s t e t ^^
vai 8 auflus^il kavatsetud väliasõit keelt semplarid on leidnud tee Kodu-Ees- Samas hoones Monte Verita on
vai, ö.. augustil Kava setua . • - i . . tisse kus alates 1940 kommunist- avatud ka veel Herman Hesse akva-
Huntsville asendati rm^^ ÄSoSl ei S Sellele kahjuks keegi
dustusega. Vanad eesti ringmängud lõunasöök koos kohale saabunud .^^^ yoimu periooau ei oie iimunua
vajavad elustamist, kuna need on metsaülikooli rahvaga. Lauakõnes ^ eestikeelset usuraamatutkõ- ^Ipmudkirjamke tähelepanu ei poo-tegelikult
rahvatantsud nende jaoks, märkis metsakooli juhataja Heino i^elemata suuremaist jutluskogudest, ^a.
kes tantsu ei ole õppinud. Esmas- Jõe, et ta annab täna kaks nädalat J^T'?^'^'!^^^^^
päevalsaadeti kurvastades ära Root- Kotkajärvel peetud eesti kultuuririn- rahvushkud ja kultuurilised
sist saabunud juhendaja Mai Raud, de üle uuele ..väeosale". Metsaüli-kes
koolis veedetud päeyadega oli kooli juhataja Olev Trass vastas tä-saanud
kõikide l^emmikuks. Kooli ju- nusõnädega metsakooli organiseeri-hataja
andis talle tänumärgiks ja mä- jale ja lubas„rinde" üle võtta,
lestuseks kooli sõle. Metsakooli pere kokkutulek J toi-
Teisipäeyal toimus Vello Salo vii- mub, septembris, kus antakse üle
las õpilaste loodusvaatluie ja kunsti- koolisõled ja kooliõpiku lehed, mida
loomingu tulemuste näitus, mille juhendajad ei jõudnud trükikorda
seadis üles selle ala juhendaja Aarne
Vahtra Harri 'Mürgi ja Vello Salö"
kaasabil. Näituse pidulik avamine
avakõne ja suupistetega toimus õh-kooli
ajaks.
• V
Uute õppejõududena saabusid
kooli Heinp Susi|ja Andres Raudsepp
—• ajaloo ja muusika juhendajad.
Ellen Valdsaar,\kelle erialaks ön
muistsed rahvapillid, oli neist koos­tanud
ülevaatliku näituse ja tutvus­tas
neid õpilastele soovitusega —
õppida neid mängima. Reedel saabus
kooli veel üks juhendaja — Jaan Roos
EI-.:.;
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
WllllltlliilllllllllllliUlllilllllllllllIHtlillllltillimiilllimiH
EeM Sihtkapital Kanadas
— keda teenistuskohustused ei luba- Annetused, testamendi-pärandused Ja
nud varem tulla. Kuria enam polnud mälestusfondid on tulumaksuvabad,
aega tema ettekande jaoks,! siis esi- Suunake oma aimetused noortele Ja
tatakse see hiljem linnas. Jaan Roos teistele eesü
asus kooli õppetegevuse video-filmi- Eesti
misele. kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-
Reede õhtul toimus pidulikIõhtu- niiseks. — Eesti'Maja, 958 Broad-söök
kooli lõpetamise puhul lillede ja view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iüünlatuledega kaunisiatüd peama-tõekspidamised.
Rootsis loodi
prof; Hain Reba^ ja
tema abikaasa Tiina
nimeline toetusfond
Eesti Õppetooli külalisprofessor
konnaga moodunud^nadala Toro mis toonitab kirjaniku isi-tosse.
Nad_ tulid Göteborg.8t New ku- ja loominguvabadust ning sõltu-
Yorg. kaudu ja vumase osa reisist ^^,^3, riigivõimust, olnud neile sis-tegid
autoga USA-st, Nagu prx^.Re- sepääsu takistuseks. SamutiN. Liidu
basutles ootab ta varem laeva rans-: ^ ^ ^ ^ ^ vaimuhaiglates ja sunni-pordiga
teele pandud pakke et oma ,ööi,agrites vaevlevad kirjanikud,
elamist korraldada uues ajutises ko^ b « i i o K „ i i «i Ad usfsu"dJa 1lm- nalia-hue dju sseuuritudJm a- kye lle hulgas ka aj'a kir'ja nikuna meie
Kohal on pärast mõneaastast
pausi järjekordselt vaatlejatena ka
venelased. Kuna N. Liidus puuduvad
demokraatlikul alusel kirjanike
poolt rajatud sõprusorganisatsioo-nid,
siis on venelased mitmel korral
varemgi pinda sondeerinud üle­maailmsesse
PEN-klubisse pääsemi­seks.
Ilmselt sooviksid nad kasutada
internatsionaalset PEN-igi enda hu­vides
nagu igat teist rahvusvahelist
organisatsiooni; kuhu neile trügimi-
PEN Täiskogu istungir kinnitatud
1988. aasta kongressi korraldajaks.
Kohe pärast ametlikku avatalitust
„Eksemplar oli sinu pühendusega Lugano Kongressihallis hakkab de-senaator
Henry M. Jackson'ile, kes legaatide hulgas liikuma kuuldusi, et
suri mõni aasta tagasi - " ^ Lõuna-Korealt tahetavat ära võtta
Mäletan seda nüüd hästi — pikka kongressi korraldamise õigus nende
kirja ning paari tema kõne. teksti, diktaatorliku valitsuse inimõiguste
millega nõukogudevastane Was- rikkumise pärast. Kõneldakse isegi
hingtoni osariigi demokraatlik se- mingisugusest salajasest koosole-naator
mulle vastas läkitatud kingi- kust mõni nädal tagasi, kus tehtud
tuse eest vastav otsus. Delegaatide hulgas on
Väike üllatav episood. . märgata elevust, murelikke või
võidurõõmsaid ilmeid. Käigus on
® aktiivne kampaania LÕuna-Korea
\ vastu, häälte värbamine, avaliku
Mõtlen huvitavatele kohtumistele rünnaku ettevalmistus,
hiljem Viinis austria kirjaniku Joseph
Peter Strelka 60-aasta sünnipäe- (Järgneb Ihk. 8)
PEN rahvusvahelise presidendi,
Rootsis, Kärr-Sämstadi suvekodus inglise kirjanik Francis King'i in-peeti
lahkumiskoosviibimine.kus^ formatsioonil on venelate nõuded
sõbrad ja tuttavad prof. Rebast ja kasvanud: oma keskus igale keelele
tema abikaasat austasid erilise toe- N. Liidus! King'i arvates tähendab
tusfondi asutamisega, millele loodi see eri keskust igale N. Liidu nn.
vastavhoolekogu.„Prof. Hain Reba- rahvusvabariigile, mis üsna loogiline,
se ja tema abikaasa Tiina nimelise Jsiklikuh kardan, et siin seisab rah-toetusfondi"
eesmärgiks on arenda- vusvahelisel PEN-klubil ees ootama-jas.
Kooli pere kandis rahvarõivaid
või kopli niärgiga särke. Kooli juha­taja
tänas õpilasi tubli töö ja eesku­juliku
eesti keele eest ning juhenda­jaid
armastuse ja kohusetrliudusega
tehtud õppetöö eest. Ta nimetas, et
kuigi meie töö lõpeb, on see tegeli­kult
päris metsakooli alfeus. Meie
oleme teinud eeltöid tulevaseks kur­suseks.
Kooli juhatajat tänas Heino
Susi. Õpilased andsid juhendusper-
3onalile ja pereemale üle humorist­likud
õnnitluskaardid.
Pidulauas istudes esitasid õpilased
huvitava põimiku Hando, Runneli
luulest, mille järgi siirduti peamajja
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiuiiiimuHii»iuiiiiiiiniiiiiiiiiiii
da eestlaste mandritevähelisi kon­takte.
5165 Yonge
WISIowdalo,
Ont. M2l^ 5P5
i> Tel. (416) 733-451-5
FLOWEÄS 4 OIFTS 733-4516
ULLEOE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
iHti pulmadeks----viärsk^d ja ^unstliH^
|. ja suuras
lasti, läti ja inglise kaelt.
Avatud: äiTflpiäevadQl 0.00-6.00 p.l., laupäeval 9.00-5.00 p.6.
tuid fellatusi. Samuti meil. N. Liidus
on palju rohkem keeli kui rahvus-likke
..vabariike'*. Seal on rahvusi»
kel pole olnud kunagi oma riiki, ei
autonoomset elamispiirkondagi,
kuid nad kõnelevad oma keelt. Kas
neis keeltes luuakse väärtkirjandust,
pole vene Potjomkini külade poliiti­kas
oluline.
Seda arvestades on võimalik, et
osavate telgitaguste mahhinatsioo­nide
tulemusena vallutavad need N.
Liidu Uued keskused internatsio­naalse
PEN-i Täiskogu istungeil
koos satelliitriikide jä uute,,rahvade­mokraatiatega"
Ladina-Ameerikas,
Aafrikas ja mujal absoluutse häältee­namuse
(a la UN Täiskogu). Kui Lu- Arved Viirlaid boheemlaots linnas Asconasi.