Meie Elu = Our life, February 5, 1987

              NELIAPÄEVAL, 5 VEEBRUARIL- THURSDAY, FEBRUARYS „Meie Elu" m., 6 (1926) 1987 „Meie Elu" nr. 6 (1!
iga Lääierannikii Eesti Päevadele
Registreerimise tähtpäeva pikendatud 1. märtsini
KaI|in.Jõgi organiseeritud pike­male
ringreisile, mis hõlmab Lää­neranniku
Eesti Päevi Vancouve-ris,
on registreeritud 21 osavõtjat ja
mõned on soovi avaldanud pooleks
teekonnaks. Reisifirma on regist­reerimise
tähtpäeva pikendanud 1.
märtsini, mil selgub kas on küllal­daselt
osavõtjaid, et sõit võiks teos-
Mäiestusteeiiiistusele järgnenud koosviibmisest osaVõtjaid Peetri kirikus
0 ®
00
Kalju Jõgi ütleb, et paljud huvilised
on reisi liiga pikaks pidanud. „Aga
kui juba nii kaugele läände sõita,
kuidas saaks jätta vaatamata Grand
Foto — E. Ilves Canyön või külastamata Los Angeles
oma paljude vaatamisväärsustega?"
' • . • " Ringreis on kavandatud just selleks,
illllllllllllllltlilliiilltlilllllilliUlllllllililllUIUIIIim^ et korraga tabada kahte eesmärki -
osaleda ja kohata sõpru Lääneranni­w
ku Eesti Päevadel ning teekonnal
. mm MINNA?'
Peetri kirik suutis vaevalt mahu-liada
rahvahulka langenuti mäles­tusjumalateenistusel
1. veebruaril
Langenute austamispäev algas To­ronto
Võitlejate Ühingu ja Soome-poiste
klubi lippude sisse toomisega,
mille järel EndeljRuberg ja Ülo Tam-re
asetasid pärja langenute mäles­tustahvli
ette. Teenisid õpetajad E.
Heinsoo ja 0. Puhm.
jutluse pidas praost em. 0. Puhm,
kes ise oli soomepöiss. Ta dii valinud
jutluse päevakohase tekstiga: „Ära
karda, niida sul tuleb kannatada, ole
ustav surmani siis ma annan sulle
elukrooni." Kõneleja rheenut^s Eesti
ajaloo taustal toimunuc^ võitlusi, nen­tides
tõuse ja mõõnjp eesti rahva elus
— mis jäi, oli ranya vab.aduspüüd.
Edasi tsiteeris jutltlstaja Aksel Kal-las'e,
ütelust ,,häda sellele rahvale,
kes oma langenud 'kangelasi ei aus­ta".
Kangelaste nimistu on väga
pikk, alates Lemb tust, kelle paroo­liks
oli: i,Üks süda ja j üks hing",
püüdes ühe idee ai ja koondada kogu
eesti rahvast ühiseks i võitluseks
vaenlase vastu. Õpetaja mainis kind-rfil
Sootsi, kes Vabadussõja ajal üt­les:
,,Hoidke kinni küünte ja ham­mastega
rindejoonest" ja tulles vaba­dusvõitluse
hilisemasse faasi, nime-,
tas, et siis oli paropliks:.,,Eesti tule­vik
me kõikide siht; mille eest tuleb
surra või võita." Me vabadusvõitlus­te
innustustele lisandub veel Soome-poiste
parool: ,,Eesti auks, tuleviku
pandiks." Õpetaja lõpetas sõnadega:
,,Su käed nad aheldand, kodumaa,
aga vabadusiha nad murda ei saa;-
Eestis voolab me eluläte, hoia kinni V
kii kaua kui saad!" •
K^irikupalves meenutati Karl Lin­nast.
tema raskes olukorras ja paluti
talle Kõigevägevama õnnistust.
Sõdades langenute mälestamise
toimetas Toronto Võitlejate Ühingu
esimees Ülo Tamre, oeldas kokku­võetult,
et võlgneme langenud kange­lastele
oma õnnestunud põgeniku-teekonna,
mis on lunastatud eesti ^
sõduri verega. Aga need langenud
jätsid meile pärandusi ja kohustuse
võitlust edasi kanda eesti keeles ja
eesti meeles. Langenuid ja orjalaag-reis
vaevlejaid mälestati leinaseisa­kuga.
Jumalateenistust kaunistas se­gakoor
Cantate^Domino. .
Pärast jumalateenistust toimus ki­riku
saalis isamaalik pärastlõuna
koguduse naisringi korraldusel. An­sambel
,,Küla kaja" Joss Tuvikese
juhtimisel pakkus meeleolumuusi-kat
vanemast armsaks saanud eesti
. repertuaarist. Tehti- ka ühislaulu.
Koosviibimisel tõi eestlastele tervi­tusi
Soome Võitlejate Ühi^iigu esi­mees
Veikko Kallio. f '
.,- • E.I. .
sinna ja tagasi külastada tähtsamaid
vaatamisväärsusi. Pääsmed Calgary
Stampede'ile ja esmaklassilised ho-
# Laup., 7. veebr, saarlaste küü- tellid ööbiniisteks on reserveeritud,
lapäeva pidu Eesti Majas, algusega 33-päevase reisi hinnaks, kahekesi
kl. 18.00. toas, on isikult $2.659,00 mis katah
^ ringreisi, ööbimised hotellides, kohv-
% Pühap., 8. veebr. loeng eesti rite käsits emise, sõidud parvlaeva-rahvustoitudest
Eesti Majas algu» ^^y^^ sissepääsu vaatamisväärsuste-sega
kl. 15..00. gg tutvumiseks. Informatsioonivol-
® Algates pühap. 8. veebr. õp. E. dik on saadaval, helistada reisijuhile
heinsoo usulise tagapõhjaga loen- Kalju Jõg'ile (416) 487-2094 või aad-gud
Peetri kirikus pärast jumala- ressil 55 Duggan Ave, Toronto, Ont.
teenistust. M4V lYl.
% Laup., 14. veebr. Baltic Bash for PALJU VAATAMISVÄÄRSET^'
Afghan Aid, Polish Gultural Gent- Kalju Jõgi poolt tänavu organisee-re'is
206 Beverley St. algusega kl. ritud ringreis bussiga on juba kolmas,
20.00. — —
® Laup., 14. veebr. Meeskoori pidu
Eesti Majas algusega kl. 19.00.
4, Laup., 14. veebr. Kultuurivara-mu
Konverents Tartu Co!lege'is al­gusega
kl. 9.30.
% Pühap., 15. veebr, kositsert-ju-malateenistus
Vana-Andrese kiri­kus
algusega kl.ll.OO.
® Pühap., 22. veebr. Eesti Vaba­riigi.
69. aastapäeva kontsert-aktus
Toronto Ülikooli Convocation
Hairis algusega kl. 15.00.
® Laup., 28. veebr, esitab T.E.R.R.
„Kungla" „Kas oled näinud . . . T
Minkler Auditooriumis, Seneca
College'is (Finch Ave, ja Hwy
algusega kl. 19.30.
mis korraldatud Pettes Tours and
Travel Ltd. poolt Lääneranniku Eesti
Päevadele. Esimene oli 1983. aastal
San Franciscosse, teine 1985 Portlan­di,
kuhu mindi veelgi suurema ringi­ga,
üle Alaska. Ka tänavune pikk reis
on plaanitsetud nii, et enne Vancou-veri
jõudmist läbitakse Yellowstone
Park, tehakse tuur kuulsas mormoo­nide
linnas Salt Lake City's, sõide­takse
läbi Painted Deserti Grand
Canyoni parki. Edasi läände sõites
külastatakse Hooveri jõujaama Colo­rado
jõel ja jäädakse öömajale Las
Vegas'es. Sealt edasi läbi Mojave
kõrbe Los Angelesse, kus peatutakse
3 ööd. Seal külastatakse Hollyv^oodi
Beverly Hillsi, Sunset Strippi ja vaa­datakse
Universial Studios kuidas
filme tehakse. Mööda Vaikse ookea­ni
rannaäärset maanteed põhja poole
sõites läbitakse Santa Barbara, San
Luis Obispo. Edasi mööda ilusat ran-namaanteed
jõutakse SanFranciscos-.
se, kus pärast 3 öö veetmist viib tee
mööda Sacramento jõeäärt üle Red-dingi,
Grant's Passi Oregoni öömaja­le.
Järgmise päeva lõunaks jõutakse
roosidelinna Portlandi. 30. juunil üle
Seattle'i sõites jõutakse varakult
Vancouveri, kus 6 ööks on koduks
Hotel Vancouver, koht kus asub Ees­ti
Päevade peakorter ja kus toimuvad
ka peod ja enamus üritusi.
Seega on grupp teel olnud 20 päeva
ja jõudnud oma rahva suurpidustus-tele,
mis kestavad kuni 5. juulini. Siis
on vaja otsustada, kas lennata reisi
26-1 päeval |(s.t. 6. juulil] koju või
õppida tundma ka Kanadat, külasta­des
Briti-Columbia kaljumägesid,
käia Calgary Stampede'il, sõita läbi
õli- ja nisuväljade, peatudes veel Re­ginas,
Winnipegis, Thunder Bay's,
Sault Ste. Marie's ja lõpuks üle
Manitoulini saare Tobermory'ssa
jõudes 13. juuli õhtul Torontosse ta­gasi.
,
on tähtis tegur rahanduslikus
planeerimises.
Vahendan mitmeid edukaid
10 SummQrhill Ave.
ehk
968-1444
:jll6Sa!liSf!!>v.'-., l "
pakme talitusele anda KUNI
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
Harjumaalaste
koosviibimine lõunasöögiga
Harjumaa Koondis korraldas
pühapäeval, 18. jaanuaril pere­kondliku
koosviibimise, mida tä­histati
lõunasöögi ja' ettekannete-
Eesti Maja keskmises saalis olid
ümmargused lauad kaetud siniste li-nadega,
valgete servjettidega ning
toidunõud maitsekalt valitud.
Seinal ilutses Harjumaa vapp ja
ühel seinal olid .veel lisaks Harju­maale
kuuluvate kihelkondade ni­med.
Ühele lauale oli välja pandud küla­lisraamat,
album,- nn. ,,scrapbook",
kus leidus trükiseid ja kuidas algas
idee alustada Harjumaalaste Koon­dis.
Avasõna ütles koondise esinaine
Juta Kübarsepp, kes rõõmustas osa­võtjate
rohkuse üle, vaatamata lume­le.
Üllatus oli suurem kui juleti loota,
sest samal päeval leidsid aset neli
üritust.
Teadustajaks oli Anne Orunuk.
Järgnes lõunasöök. Söögipalve ütles
väike Karin Marley. Laudadele toodi"
vaagnad kotlettidega ja pruunistatud
ahjukartulitega. Lisaks väikesed por­gandid,
rohelised herned ja maitsev
: seenekaste.
Ettekannetega esines Margit Viia
lastekoor, kooseisus: Kersti-Li ja A i li
Kuutan'id, Karin ja Elin Marley'd
nijig Vilja ja Juula" Roman-.Mets-maa'd.
Nad esitasid: ,,Ma olen väike
karjane", ,,Igal päeval Taevaisa",
,,Lindude laul", kus klaveril saatis
Kersti-Li. Viimaseks oli ,,Jeesus kä­sib
särada".
Harjumaalastel on kujunenud tra­ditsiooniks,
et keegi räägib oma ko­dupaigast.
Seekordseks jutustajaks
oli Heino Kuris. Tema kodukoht oli
Vasalemma. Ta selgitas kus asub Va­salemma
ja selle tähtsus est ja seal
olnud nimekamatest isikutest. Ta
põimis sinna juurde oma eluloo, ala­tes
2 a. vanuselt kuni kodumaalt
lahkumiseni. • Mälestused olid nii
elavalt esile toodud ja paelus kuula-jaid\
Noored lapsed olid kõik rahvarõi­vas
ja iaulsid veel ühe laulu,,Lapsed
tuppa" kus soolot laulis A i l i.
Aeg oli jõudnud kohvi ja kooki­deni.
Esines naistrio; Aino Laanep,
Valentina Männik ja Linda Toming,
kes esitasid,,Kallis kodupaik",,,Lin­nukene"
ja „Kullerkupp". Esitatu
kviteeriti tugeva aplausiga.
Mästerite instruktor Aryo Tiidus
teatas, et ta polegi harjumaalane, aga
teiste külaliste soovil mängib meile
klaveril,,Kalevite kantsi", kus kõik
peavad kaasa laulma.
Kõige kaugem külaline oli kodu/
maalt — Tallinnast.
Loositi välja nn. ,,doorprizes". Õn­nelikkudeks
võitjateks osutusid H.
Tiidus ja V. Toming.
Lõppsõna ütles Anne Orunuk tä­nades
korraldajaid, esinejaid ja osa­võtjaid.
Ta tuletas meelde, et pea­koosolek
on kolmapäeval 11. märtsil
kell 7 õ. Eesti Maja klubiruumis ja
palus tingimata osa võtta.
M.E.
Tertsett Aino Laanep, Linda Toming ja Valentina Männik esinemas
harjumaalaste koosviibimisel Eesti Majasl All — laste lauluansambel
— Kersti-Li Kuutan, Karin Marley,JuuSa Roman-Metsmaa, Vilja Ro-man-
Metsmaa ja Aili Kuutan. Foto — J. S. Lillevars
KII
I
vi
Kolmkümmend aai
Juht, kelle suurek}
toimunud kontsertt
kuulas üle lO.OOa
Ludvig Juhtiga Stotj
fondi esimees minil
märgi, mis oli kaun|
plaanil näha Aarn(
holmi eestlasi, Sanll
seljataga Rudolf \X
plakati taga Aarne
mai Priil Hallap.
] 0U
Laupäevaks, 14.
mag. Robe](t Kr(3em|
eesti organisatsiooj
tosse kokku kutsuti
organisatsioonide
esindajate ja teiste
ja kultuuriliste vai
sest huvitatute nõu
tuurivaramu l^nvc|
Algatajate poolt
järgi on konverenl
nähtud ette laiahaH
da eestlaste kultuui
mise probleemide
meie seniste arhiivi
arhiivi Kanadas ja
Arhiivi probleemil
Eesli Kunstide Ki
Stella Kersoni pool
propageeritud üldij
rimuuseumi loomil
sellele lahenduse l|
lused.
Need on tõsised
ledele sellel nõupil
verentsil vastuseid!
Nende kusimusil
kerkivad üles ka
konna kaugema tui
tuvide probleemid,!
ühiskonnal tuleb vj
mõtlema hakata. Ml
parem, sest siis si
nelegi probleemile]
dust leida.
Nii meie kahe ar|
väljaarendamise
Kultuurimuuseumil
realistliku lahendu
vist peamisteks kü|
kultuurivaramu k(
raldamiseks tõuke
me neid probleeme
Torontos on me|
eesti arhiivi: Eesti
nadas ja Tartu Ini
Eesti Keskarhiiv
Eestlaste Kesknõi
(EKN) juures ja on|
aastat vana, asutati
moga RVN allasuti
vuskultuuri komisjj
Eerme algatusel ja|
Sellesse arhiivi,
Eesti Kultuurarhii\
pikema aja jooksi