Meie Elu = Our life, October 4, 1979

              „Meie Elu" nr. 4&(154?) 1979 NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL — THURSDÄY, ÖCTOBER 4
% 40 (1547) 1979
A ENAM
nagu
ei ole valmis
suurtükke", na-was
Hitleri juh-
Imasõda.
ie valis- ja sõja-
J avastas Kuuba
j mehelise N.- Lii- '
kriisi lahenda- "•'/...
Emalikuks vaik-läbirääkimiste
lalisminister sel- •.;•,"'.'.
I Kuubal kate- -
[idcnt Carter oli
rahva poole eri- ;
|e't hoida kokku
.eesseisvast kr ii- -
[>i see annab ja
), näitab •:..,
Ivsident Carteri ,,'..•;
I võimsus ei ole
hendriigele vaid -.'••.
lale riigele, kaa-
I Kui räägitakse .
siis, peaks sel- .
[anada ja. tema
täiesti -teadlik V
teda ning teisi
Kui: suur on
lioVon märgitud
jn sellele vastu
miljoniline pai-,
kstava reservita,
lõjaline, jõud on
Jdatud
[lülitakse üle N.
tl sõja esi- ..
[u juhtus Poolas
s e s . - ; • • ' / " '
Uuse. eriti nuk-igrakettide
alal
[. N. Liidu viima- ,
SS 20 on kolm
Jukaugusega kui
[oopas kasutada- .
raketid. Juba
L N , Liidul neid
|al valmistatakse '
ja aastal 1985 ,
[iluliseks kasuta- -V
vendest omab 3
nuklear. laengut.
Iiama Läänc^Eu-
Vahemere ru,u-
[tähtsamad mär- •
jidu ülivõimsa- •
li ole praktiliselt
1 kuna president
loon pommi vat­iga
oleks võima­tu
soomtisarmee-
| i viise, mida NA-Jes.
on N. Liidul
lurqopas prak-ti-ees
kas presi-ilgust
ja tahet
laatomsõda, kui
ylevad sõjalised ?
välk-rünn akuga
Lähis-Ida ja tu-ning.
Vahemere-
Idab oma viima-iik
- Ühendriige
karterit, kuidas
la jääda teised
lähematel päe-
>rdseid juhi või-loiria
näo.
A. Nõmmik
Süüria, Libano
^e Põhja-Liiba-igrites.
,du spetsialistid
ilik, guerilla sõ-
Uentaatide kor-
Ltvaicl tulemusi
Imed saadetakse
.N. Liitu. Seal
õppe andmiseks
LO liikmele.tar-
.a.t, Odessa lähe-
;. Nendes õppe; .
L elavat iaske-rünnakuies,
et
oidma ja jääks •
L kainelt mõtle- . -
Iide all. Keskmi-bs
laagrites vai---.
[iäs. ja saade lak­il
liban ini laagri­le,
eriülesannete- •
ide juhtideks. ••. •
ppe saanud ter-
'komando I.iiba-ri:
e, et purusta­t
i ath ning sel- -j
llallikad. Selleks (•
instruktorid N. •
neid kasutama •
:lleks otstarbeks
ic ebaõnnestus, ...
üpaat pidas nen-ngistas
meeskon-
|õta otseselt osa
ja -PLO liikmed
na otseste -juhti-. :
l\
(Järg lk. 3)
(Algus esiküljel) • -|
,;„Selles suurepärases peos oli ai­nult
üks asi, mis laks viltu ja selles­ki
ei saanud korraldajad midagi pa­rata:
kogu üritus oli nimelt liiga lä­hedal
Läti Nõukogude Vabariigile.
Visby asub nimelt Gotlandi saarel,
otse üle mere on Riia, Läti Vabariigi
pealinn, vaid 150 km eemal. Kuigi
lätlased Riias rõõmutsesid ilusate
rahvalaulude esitamisest, panid sa­mad
laulud Suur-Vene marurahvus­lased
Moskvas otse märatsema.
Moskva esitas ähvardavalt Rootsi
välismmisteeriumile protesti, kus
mainitakse, et ; kukuuripäevad on
ebasõbralik ettevõte ja otse provo­katsioon".
Leht esitab nüüd laiema küsimuse:
„Kui Läti muusika esitamine Gotlan­dil
pani Moskva raevutsema, siis
peab tähendama, et kõik, need arvu­kad
vähemusrahvused, kes elavad N.
Liidus, üldse ei tohi enam esitada
oma rahva kultuurilisi traditsioone
ja rikkusi väljaspool N. Liidu piire?
Kas see kõik on provokatsioon?"
Jätkuvalt seletatakse lugejatele
põhjalikult, miks selline laul Moskr
vat vihastab. N. Liit on vallutanud
Läti ja orjastanud selle elanikud.
, ,2.000.0001 lätlast vihkavad oma Suur
Vene marurahvuslikke peremehi ja
nende tasalülitamist". Artikkel lõpeb
sõnadega: „Millest need narrid aru
ei saa on see, et nende raevutsemine
teeb neid veelgi põlästatävamaiks.
Lätlaste imeilus laul rullus üle Lää­nemere
ja lämmatas täielikult nende
. ebamusikaalse ja vihase urisemise".
Hiina keeles kõlab see kõik muidu­gi
hoopiski veel lopsakamalt. Oleme
kasutanud artildi ingliskeelset tõl­get,
mida Pekingi suursaatkond
Stokholmis. Läti Rahvusfondile lah­kelt
saatis koos ajalehe originaalek­semplaridega.
Samuti' teatasid hiinla­sed,
et artikli ingliskeelset tõlget le-
. vi ta takse Akogu maailmas Londonis
väljaantava publikatsiooni kaudu,
mille nimeks on ..International Af-fairs".
1 •
ESTÖ'80 korraldajad'ei tohiks see­ga
Pekingi pressimehi ja nende agen­tuure
järgmisel suvel unustada.
. 'BALTI VAIDLUS VISBY -:•'••'•• . '
LEHTEDES
. • See tähelepanu, miile osaliseks
•>aid Läti kultuuripäevad Gotlandil,
eriti „Gotlands-Allehandas';',..irritee-i
is ilmsel! Mosk^/a-kuulekaid kom-
: nmnjste ja 'säiiuiiud staliniste Root-
-•i^. Ilmselt, oli ka Vene •saatkonnast
ja: nnv ,,sõprusühingi[ites]n saabunud
vastavad.direktiivid.
. , Juba .7.; .juulil avaldas "roots i-stali, j
:nisude häälekandja ,,Nomkensflam-1
. man'' artikli; .Lätlaste hulgas Rool-
• sis on palju sõjakurjategijaid'''auto­riks
Gunnar Berg, Sellele järgnesid
: stalinisti' Äxel'0. Lars;soni paar luge­jakirja
juba Gotlandi lehtedes. Men-de
sisust ja. kvaliteedist võib saada
kujutluse, kui mõelda vaid viimase
Larssoni artikli pealkirjale: „Stalin
• oli -suurim riigimees ajaloolisel ajal".
.:. Sellist .pealkirja pole; vist ükski
kommunist viimasel kahel aasta­kümnel
i söandanud panna mingile
kirjutusele mitte ainult.Rootsis, vaic
.vist kogu Euroopas. Aga nüüd oli
vaja seda teha. Tulemuseks oli mui
dugi suur arv vastuartikleid ja kir-jutusi,
mis kestsid Gotlandi lehtedes
kogu selle suve läbi.
Läti kultuuripäevade'•.peakorralda­jale-
Janis Ritumsjle.. andis see või
maiuse pikas ülevaateartiklis järje
kordselt ära seletada Balti riikide
ikestamise käik algusest lõpuni.
•Nüüd arvas õige aja vaidlusse sekku­da
ka legendaarne Slite end. Lands-
Hskaal Berthil Bonde, kes 4. ja 14.
• juuli pikkades artiklites ,NGotlands
Allehanda's" andis põhjaliku ülevaa­te
Balti rahvaste ajaloost, eriti aga
nende saabumisest Gotlandi põgeni­kena
ja kuidas ta neid Sliteš vastu
võttis 1944. a. sügisel. See oli põhja-lik
aruanne ja hävitav vastus kõigile
kommunistlikele sulemeestele, keda
Läti kultuuripäevad päevavalgele
olid meelitanud nende /maaalustest
stalinistlikest urgastest.
Berthil Bonde ütleb oma artiklis,
et ta tunneb tuhandele balti põgeni­ke
saatust n^eid vastu võttes ja nen­dega
vesteldes. Berthil Bonde teeks
suure teene- nii baltlastele kui ka
Rootsi uuemale ajaloole, kui ta selle
rikkaliku materjali eriteoses aval­daks.
HMWrHII1,
ENN TÄI
^ " " ' i i u x m i i i i n i n i i i i 1
STOKHOLM —
21. septembril kell U pidi Tartu
Keeltekoolis toimuma tähtis koos­olek
-v Mart Nikluse ebapedagoogi­lise
käitumise amtamine", kus üheks
peamiseks hukkamõistjaks olnuks
Silva Pärn EKP Tartu linnakonü.
teest (kohakaaslusega ka vene keele
Õpetaja nimetatud koolis). Et aga as-
J30salisele teatati kavatsetavast vii*
masel hetkel, ei soöstuniid Niklus
sellest üritusest osa võtma. Hukka-mõistmine.
oli siis toimunud taga-
Kohal viibis kuus isikut: juudita­rist
direktriss Beatrice Ulanova,
J see soovimatu isik koolist välja süüa.
Tänini pole Niklus saanud vastuseid
oma protestiavaldustele Haridusmi­nisteeriumisse;
ajalehele „Nõuikogu-de
Õpetaja" jne.
Seoses Mart Nikluse mitteilmumi­sega
tehti haridusosakonnale ettepa­nek
tõstatada kõnealuse õpetaja per-sonaalküsimus,
kuna too (käituvat
vääritult ega respekteeri' kooli juht­konda
ning kollektiivi.
Samal ajal algas ka teisitimõtleja
Enn,Tarto tagakiusamine, ;
kuna ta ei soostunud 11. septembril
Tartu prokuratuuris seletusi andma.
Uurija Vissak oli siis otsekoheselt
362 Banforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
•TA (416) 466-19S1
FtÖWEBS & G1FTS •
MEIE ÄRIS ON SÄÄPAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
m U K LIIXI ^
Samuti käsitöö
IPJILLASEPÄ, MEiEVÄIGU-,
läti ja inglise keelt.
õpetajad Mare Jõul, Ülo Barbus, A i l i ! k u r t n u d : » N i i ei saagi kriminaalasja
Kurss, Silva Pärn ja Eha Valgepea.1 algatada, kui keegi ei taha seletusi
Direktriss Ulanova oli hiljem õpeta- a n d a ! " Seega üritatakse sus leida
jaile üles tunnistanud, et ta oli kiit- ^ o n k s u > m l H e t a h a s a a k s k r i m i n a a l
sutud Tartu KGB-sse, kus pealik
Heino Vallner oli näidanud talle 45
baltlase apelli ja selgitanud, kes on
Niklus ja andnud juhendeid, kuidas
luba pea kaks tosinat aastaid on sev aparaat, olgu vastava aktsiooni-
USA idarannikul septembri lõpul toimkonna või muu nime all — mif
märgitud. suurejooneliselt saksa rah- line jälgiks pidevalt meie välisvõitlu-vusest
kindral von Steubeni kui se|e kasulikke võimalusi ja organi-ameerika
revolutsiooni aegse ühe sil- seeriks neile laiema kande^piimaga
mapaistyania strateegi-väejuhi austa-. väljaastumisi, hoolitseks loosungite,
vat mälestamist, peamiselt paraadi-'lippude, lendlehtede lao eest jne.
dega New Yorgis ja Philadelphias, = J^TEVÜ. ja BATUN on väljaastumisi
millega samaaegselt on rõhutatud ka oma jõukohaselt teinud, mis ei ole
sakslaste panust Ühendriikide üles­ehitamisel.
USA sakslaste kõrval on
neist võtnud osa ka Saksamaalt saa­bunud
gruppe, kelleks tänavu oli üle
30-mne orkestri ja veel paarküm­mend
muud üksust. Neid hästi kor­raldatud
paraade, mida tavaliselt
ilusa ilma juures on väljas jälgimas
sajadtuhanded pealtvaatajad, peale
selle kümnekordselt enamad TV-saa-dete
kaudu, kasutavad ära ka mit­mesugused
ameerika poliitikatege­lased/
kas kaasamärssimise teel või
aukülaliste tribüünile ilmudes. See­tõttu
ja ka mõneti elustatud tegevu­sest
kasvanud aktiivsuse läbi see­kord
Ikestatud Rahvaste New Yorgi
Komitee plaanis omapoolset osavõfc
tu, milleks pöörduti kõigi vastavate
etniliste gruppide poole» IR koosolek
paraadist osavõtuks peeti muide
Eesti Majas.;'.':.'
B - uurib-bait laste
asja kuidagi üles ehitada. Kuigi kut­se
polnud nõuetekohane, oli E. Tarto
siiski kohale ilmunud.
12. septembril oli Enn Tarto töö­kohas
Ropka Ühendatud Katlamaja­de
direktsioonis toimunud ämeti-ühingukoosolek,
kus otsustatud Enn
Tartole 'korterit mitte anda. Selle
peale kirjutas 35 alalisest töötajast
tema kasuks kaitsekirja 25 inimest,
mille puhul nõudis direktor Mart Äl-ver,
et allakirjutajad ütleksid sellest
lahti. 17, septembril lahkus Enn Tar­to
nimetatud asutusest meistri ame­tikohalt
(kuupalk, 200 rubla) ja oli
sunnitud asuma tööle EKE Projekti
praktiliselt kojamehena kuupalgaga
100 rubla. Uuele kohale ilmus ta ju­ba
19. septembril.
23. septembril kell 4 hommikul
süüdati KGB korraldusel kätte­maksuks
põlema Enn Tarto kuur
(Anne. tänav 20 õues). Et varasemad
kuus katset olid ebaõnnestunud, siis
nüüd oli süütamine toimunud mit­mest
kohast ja nõnda, põlesid see­kord
kõikide, kuurid maani maha,
kusjuures.ainuüksi Enn Tartole te­kitatud
kahju oli mitusada rubla
(kuuris- oli jalgratas, mis oli hädava- ÜLESKUTSELE EI JÄRGNENUD.
ialik liiklusvahend, talvepuudJa bri-MOODSAT- REAGEERIMIST.
ke- ti)., ....K a,h juka, nn•a ta.j.•a iks .osutu•s •,•! Propaszand, amo~i.u d, .i,k es( ta,t ud, ra,h -
nonda ü,h. e.k. s.a, ,k o•r,t eri ,r a.h, va. s. Kordi! vaste. ia ka ^L est,.i prob, l,e emi.d, el, e tane-varem
oli üritatud süüdata isegi ma-1, .... . , - . •, •.,
. . . . r )a süüd is,t a. d, a s•d-.i„•e•.s . amorw aal, ses j le.p..a nii tõmbam, iseks o•'.nnestusia vaid t t S
; : .
r . ^ . rp , , .-j • . .1 vähesel •maaral,- kuna IR embleemi K n n iartül, kuid see aktsiooni ., • . .
- ,.--r ..IreecloiTi For all captive nationsl
s.pw' la"l ! taha;.-.oli'-ilmunud vaid-'imeväike sal-
,JWEIE ELU" on asunud oma jär­jekordse
KALENDRITÄHTRAA-MATU
koostamisele 1980. aastaks,
Kuna JfifclE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsiooni­dele
ja ,>Meie Elu" laialdasele lu­gejaskonnale
asendamatuks käsi­raamatuks
üle kogu vaba maailma
asuvate eesti organisatsioonide
kohta, siis on oluline, et tähtraa­matus
oleksid organisatsioonide
täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õi­gete
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codel äramärkimi­sega
Jftefe EluTe" HILJEMALTT
15. NOVEMBRIKS sa. aadressil:
JV1EIEELU"
95« BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT M4K 2M .
Õige aadressi avaldamine ,JVIeie
Elu" tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Meie Elu"
tähtraamatu jaoks '.kohe - viivitama-,
tult!
„MEIEELU"
^Präyda1- ärakiri
turisti istmikul
—• Teisitimõtleja Enn Tarto kutsu-i
11. septembril Tartu Linna Froku-atuiiri
andma tunnistajana seletusi.
Teda võttis vastu uurija Vissak, kes
näitas talle 45 baltlase protestiapel-küsides,-
kas Enn Tarto on seda
näinud. E, Tarto luges seda ligi pool
tundi, mis vihastas ametnikku. Ta
päris ka üSie teise protesti suhtes
ning tundis siis huvi, kas Enn. Tarto
tunneb Mart Niklust. Ülekuulatav
keeldus pärimistele vastamast, öel­des,
et ta pole mingi informaator.
Ta tundis omakorda huvi, kas Mart
Nikluse vastu on algatatud krimi­naalasi.
Vissak ei selgitanud seda.
10. septembril oli Tartu Keeltekoo­li
direktor Beatrice Ulanova avalda­nud
ebaseadusliku käskkirjaga noo­mituse
õpetaja Mart Niklusele oma­volitsemise
ja õppetöö desorienteeri­mise
eest (varem oli M. Niklusel vä­hendatud
tundide arvu koolis ja ta
oli sunnitud edasi jõudnutega jätka­ma
õppetööd oma kodus, kuna di­rektriss
käis tunde segamas). Ta esi­tas
protesti ning lähetas kaebusi
kõrgematele instantsidele, kuna
käskkirjal puudub vastavalt Eesti
NSV Töökoodeksile alus. M. Niklus
leiab, et asja taga on KGB seoses
alanud nuhkimisega Balti apelli as­jus..
• : ' - ' , ' .JÜRI LINA
l.a
teos - Enn
ebaõnnestus,; kuna' ta - oli just
kodunt-ära olnud.
; 20. septembril .oli Tallinnas -tooduc!
Endel Raiase töökohta miltenõiiete
kohane kutse nimetatud isiku nime
le- samal ^päeval Tallinna prokura­tuuri
ilmumiseks. Inimesed olid too­jas
ära tundnud- KGB töötaja .Mar
kovi. Endel Ratas ei reageeri!
sete. • .. • • •:;'
•;;rke — 3 kasakate,esindajat kindral
N. Nazarenkoga eesotsas ja veel 4—
5 isikut, kellede;taga astus üks hiin­lane
ja üks kepi najal komberdav,va­nake.
Eestlaste grupp oli formeeri­tud
.eraldi,; mis koosnes• N.Y.E. Va-
-•''•" ' badussõjalaste Ühincu 12-liikmeli-sesi
vormis ja hästi sammuvast esm-diismeeskorinäst
ühinsu ja Eesti li-aga
piisav. ERKU juhatusest on se­letatud,;
et nende organisatsioon on
ülemaaline keskorganisatsioon ja et
seda ülesannet peaks täitma mingi
kohapealne jõud. Aga milline või kes
on see kohapealne kesksem, jõud-?
Niikaua kui see on puudunud, ön
palju võimalusi Eesti resp. Balti
probleemi heaks kasutamata jäänud
või nõrgalt sündinud. Ainuke suu­rem
kohalik keskse ilmega organi­satsioon:
on N.Y.E, Haridusselts, mil- GEISLINGEN („Meie :Elu" kaas-iel"
on palju osakondi, viimased sa^ tööliselt) - Tänavu külastasid Balti
geÜ ise sisuliselt, iseseisvad ühikud, "ike kaks ' noorukit Geislingenist,
HS on aga tegelenud peamiselt ko- kes viibisid Tallinnas, Pärnus ja
hapeälse fi.V. aastapäeva suurte ak- Riias. Nad jutustaVad oma muljetest
tuste korraldamisega ja palju üles- ja tähelepanekutest „Geislinger ZQI
andeid on igapäevaselt ka Eesti Ma- tungi" veergudel. Olukorda iseloo-ja
käisushoidmisesa. mustavad tähelepanekud on tuntud
' See probleem ef ole mitte üksnes ;juba varemate külastajate kirjutiste
aga eestlaste omavaid esineb ka pai- kaudu. Na|astes Tallinna sadamasse
iude teiste etniliste gruppide juures, olevat reisigrupp pildistatud, ühe
IR komitee üks juhtivaid tegelasi-üt- ^väljapaistmatu härra" poolt teleob-les,
et Idaeuroopa päritoluga etni- jektiiviga kaameraga. Arvatavasti,
liste. ehk ikestatud rahvaste gruppi-; ^arhiivi" jaoks, oletavad noorukid. (
de. kogu on USÄ-s olnud määratult /Eriskummaline lugu juhtus .reisi-suureks
„magavaks hiiglaseks". Neid grupi lahkumisel Tallinna sadamas,
inimesi on pal.juil miljonid, kes või- Tolliametnike poolt valiti välja mõ­nuks
' .ühiseliMdia teoks oma endi rah- ned turistid, kelle juures tehti põhja-vasaadikud
;ja omavalitsusjuhid Uk läbiotsimine-, nahagi, üks - keemik. -
kes; suutnuks paremini ja jul»einalt j Leverkusenisl pidi tolliametnike ees
A'õidelda ka inimõiguste jalrahvasie!5 a h t i riietuma. Seejuures avastasid;
vabaduse heaks kui; need, .kes seda | tolliametnikud mehe istmiku! sala-o.
n silmakirjaks lubanud leha vali-1 pärase kirja, mida peeti nähtavasti
•miseelseil lubadusil; See hiiglane on! salakirjaks, mistõttu kutsuti kohale
asamasanüd jubaüle 30. aasta. i KGB-ohvitser. Viimane tegi pee«H.
abil kindlaks, et oli tegemist „ära-
.......' •; - •' .• .-. .-.. . ••' •• ' .. -1 tõmbega" parieiorgan „Pravda" kõi-
. 21. septembril oli kahel korral he-! , . , ...
listatud teisitimõtleja Erik U d a m i l e , ^ ^ ^^
lausi. Kogu Long Islandi eestlaskon­da
esindas üks agronoomia doktor
kes oli sunnitud Tallinnast ümber
asuma Jänedale, et tä ilmuks Paide ^ . , • , - v Tn
rajooni prokuratuuri. Teadaolevatel^''1 ü ^ s N l } w Yorgi daam kondis IR
andmetel Erik Udam pole läinud, ku­na
kutsumine ei olnud seaduslikult
vormistatud Jüri Lina
L
PROGRAMMID RAADIOS
Rootsi radios toimus .juulis kaks
ulatuslikku järelprogrammi Läti
kultiiuripidustustele. Esimeses anti
edasi Visby laulupeo kontsert vajali­ke
kommentaaridega, teises tunnili­ses
saates-jutustas läti kirjanik Gu-nars
Irbe läti, aga ka balti, kultuuri­elust,
organisatsioonidest ja kä po­liitilisest
tegevusest eksiilis.
Ka ajakirjanduse, raadio ja üldse
laiema informatsioonivähenduse
osas võivad lätlased täiesti rahu­le
-jääda oma õnnestunud suurpidus-tusega
-Visbys.- •':
A. H.
(Algus lk. 2)
on kujunenud täiesti olene­vaks
N. Liidu poolt antavast toe­tusest
ning muutunud täiesti professionaal­seks
terroristide organisatsiooniks,
kes on valmis täitma' Moskvast saa­dud
korraldusi ükskõik kus kohas
maailmas. Peamine võitlus käib siis­ki
Iisraeli vastu Liibanoni baasidest,
vähemad terroristide grupid, teotse­vad
Itaalias^ Prantsusmaal, Saksa­maal
ja Aafrikas. Seal on erilised
laagrid aafriklaste väljaõpetamiseks,
Rodeesias atendaatide korraldami­seks.
• ••-..'=
PLO koosseis, väljaõpe, juhtimine
ja varustamine on muutunud viimas-tel
aastatel väga sarnaseks Prant­suse
Võõraste Leegioni omalef Aafri­kas,
kuid keegi ei ole julgenud nime­tada
seda N. Liidu võõraste leegio­niks.
Niisama ei juleta seda ütelda
Kuuba väeosade kohta Aafrikas, kes
seal puhtalt täidavad Moskvast saa­dud
ülesandeid.
A. N. '
aiTses-inimoiausH
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts -1918
mm
mm
plakati juures. See oli kõik. E. Va­badusvõitlejate
Liit oli küll soovita­nud
:osavõttu ka lähedal asuvaile
Long Islandi ja Lakewoodi EVÜ-t.e-e;
Puudusid mitmesugused NY ak­tiivsemad
eesti organisatsioonid, ees­ti
rahvariided, kõnelemata promi­nentsel
st ,.rahvusliku võitlusega" te­geleva
ist isikuist. Kui IR komiteest
eestlased pöördusid üleskutsega vii­maste
poole, siis saadi jahedaid ja
äraütlevaid vastuseid, kus mõned;
koguni avaldasid, et /.paraadile mi­nekuga
teeme omale, ainult halba!"
Seda hoiakut on süvendanud aasta­kümnete
pikkune kõigi sakslaste ja
saksaliku kui mingi ..natside" mai
terdamine ja nii tunnevad ka paljud
eestlased hirmu või kartust näidata
oma mingit ..sümpaatiat" olgu kas
või ameerika .revolutsioonikangela-sest
saksa kindrali mälestamisega
ühenduses. IR tegelased rõhutasid,
et see on poliitiline rumalus ja arva­sid,
et järgmisel aastal ort. väljatule-jaid
kindlasti palju enam.. Tänavu
marssisid suure, mitmekümnetuhan
J [de osavõtja hulgas isegi kaasa juudi
JJrahvusest ameerika poliitilise elu ju--
^1 j hid, eesotsas ühe kuberneri ja New
Yorgi ülemlinnapeaga. Paraadi' saa­budes
86. tänavale, mida tuntakse
saksa linnapsana, valjulthääldajäist
teatati, et mööda marsivad eesti sõ­javeteranid,
mida kyiteeriti aplausi­ga.
Kummalise irooniana tundus äga
kui üks. orkestreid kasakatetrio il
mudes mängis algul' tuntud lodjave-nelaste
laulu ja siis nõukogude ajal
populariseeritud „Katj ushaM motii­vi.
Vaevalt, et taheti uhkeid ja vaba­dust
armastavaid kasakaid pilgata,
rohkem tuli see vist muusika sobivu­se
teadmatusest
PUUDUB KOHALIK " •'
AKTSIOONIKÖMITEE ...
Ühenduses selle ja juba mõne eel­mise
suure paraadi või välise de­monstratsiooniga
on aga eriti viima­seaegselt
hakanud selguma oma­ette
probleem: New Yorgis kui suu­res
maailmalinnas puudub eestlasil
n.ü. kohalikuks välisvõitluseks tegut-
„ , e ku käimlat. Kuna viimane oli seda­võrd
räpane, laotas tä istumise alla
,,Pravda", mis andis niiskuse tõttu
..ärakirja" istmikule.
; -kk ••
Kanada/välisminister Florä' Mac-
Donald pidas Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioonis
kõne, kus ta nõudis,
et LRO-is kutsutakse ametisse inim­õiguste
alal töötav abisekretär. Ta
märkis, et inimõiguste aial ei oie
maailmas olukord paranenud. Kana­das
kasvab pessimism. Kanada on
raisanud maksumaksjate raha ning
teinud kõik omalt poolt, et olukorda
arengumaades parandada* Kuid see
ei ole annud nimetamisväärseid tule­musi.
Kanada rahvas on muutunud
rahutuks ja nõuab, et teiste rahvas­te
abistamise asemel osutatakse suu­remat
tähelepanu kodustele problee­midele.
Rahvas peab olema veendu­nud,
et meie välisabi läheb õigesse
kohta. F. MacDonald märkis, et iga­üks
tänapäeva maailmas peab oma­ma
sõna ja mõttevabaduse. Usu, ras­si
ja sugupoolte vaheline diskrimi­neerimine
tuleks kaotada. Peaks iga­le
inimesele olema kindlustatud toit
ja peavari: Rikkused tuleks õiglaselt
jagada.
Paavst Johan Paul II oma külaskäi­gul
nõudis, et Verevalamine katoliik­laste
ja protestantide vahel Põhja-
Iirimaäl tuleks lõpetada. Ta nõudis
relvade mahapanemist. Paavst saa­bus
Iirimaale suure reisilennukiga.
Ta. suudles mpabumise! kõigepealt
Iiri maapinda. Enam kui pool Iiri
rahvast ümbruskonnast, rohkem kui
2 miljonilises arvus, oli kogunenud
paavsti vastu võjtma. Rahvas hüüdis
Johan Paul, Johan Paul.
Põhja Iirimaa piiril äsuVas Drog-heda
linnas paavst ütles, et usulistel
terroristidel ön saabunud aeg oma
relvad maha panna. Põlvitades ta üt­les,
et ma palun lõpetage verevala­mine
ja tehke rahu. Keegi ei nimeta
mõrva muuks kui ainult mõrvakj.
Kolmveerand sajandit USA poolt
valitsetud ja juhitud Panama kanal.
anti president J. Carteri poolt sõlmi
ttfd lepingu täitmiseks möödunud
nädalal USA administratsiooni poolt
üle Panama võimudele. Sel puhul he­listati
kiriku kelli ja toimus suur tu­levärk.
Panama kanalt tsoon anti USA-le
1903 aasta lepinguga ja sellesse tsoo­ni
kuulus 10-ne miili laiune maariba
51-he miili pikkuse kanali ääres, kus
elas 30,000 ameeriklast, kes nüüd
enamik sealt lahkuvad. USA abipre-sident
W. Mohdale andis ametlikult
kanalitsooni üle panamalastele,' kuid
USA-1 jääb õigus pidada kanali kait­seks
10,000 USA sõdurit. Kanalit ju
hib uus kompanii, kus on 5 ameerik­lasest
ja 4 panamalasest direktorit
ja seda kuni aastani 2000, mil kanal
läheb täielikult Panama .valdusse.
HOGAN PONTIÄC BUIGK
348 Daitförth Ave»
Telefon äris: 461-3561
BUICK
LEMANS
MÖENIX
FIREBIRB
SUNBjIRB
CENTpRY
ACADIAN
SKYHAWK
GM.C. Veoautod!
Pruugitud autod