Meie Elu = Our life, October 4, 1979

              NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL -~ THURSBAY, OCTOBER 4 „Meie Elu" nr. 40 (1547) 1979,
RAUDSEPP
is
Astronoomias on tavaliselt tege­mist
tüütavalt' suurte arvudega. Iga­kord
polegi tarvis neid nii võtta. Kui
näiteks planeetide kaugusi väljenda­da
jalgades või isegi kilomeetrites,
siis pole ime, kui arvud saavad ast­ronoomilised".
Arvud tekkivad mõõ-tühikutest;.-<
Tüsedamaid suurusi
mõõdetagu suuremate mõõtühikute­ga.
Meie Päikesesüsteemi kuuluvad
peale 9 suurema planeedi nende 32
kuud, tuhandeid asteroide (väheim
hulk komeete>hugematul hulgal me­teoore
jne. Kõik see segu türleb üm­ber
võimsa Päikese, igaüks oma or­biidis
ja teatud distantsis teistest,
hästi organiseeritult. Need distantsid
on! suured. Mõõduühikuks siin tarvi
taia pealse^ kilomeetrit oleks eba
^praktiline. Leiutati sobivam ühik —
astronoomiline ühik (Ä.Ü.). Autoriks
sellele oli juba 1772 a. saksa astro­noom
Johan Bode. Mõõtühiku on
siin tegelik maakera kaugus Päike­sest,
mis on 1 keskmiselt võrdne
150.000.000 km. Bode skaala järele on
planeetide kaugused Päikesest järg­mised:
Merkur 0>4; Veenus 0,7; Maa
1; Mars 1,5; Asteroidid 3,8; Jupiter
5,2; Saturn 9,5; Üraanus 19,19; Nep-iun
30; Pluuto 40? Kui tahetakse
mainitud kaugusi ümberarvestada
kilomeetrites, tuleb vaid see arv vas­tava
planeedi kohta korrutada
150.000.000-ga. Näiteks: Pluuto kau­gus
Päikesest oleks 40 x 150.000:000 =
seega 6 biljonit kilomeetrit. Veenuse
kaugus oleks 0,7 x 150.000.000.
Oktoober on aasta esimene sügis­kuu.
Looduse poolt teatas sellest
aegsasti juba Pööripäev 23. septemb­ril.
Päike, taganedes põhjapoolkera
eelistamisest, teenib ta nüüdsest pea­le
rohkem ja rohkem lõunapoolkera,
nagu looduslik kord seda nõuab.
Kuu. Tema peafaasid on: 5. okt
täiskuu ühtlasi kohalikuni rahva tra­ditsiooniline
Löikusekuu. 20 okt. —
noorkuu. Kuu perigee — 359.200 km.
K.üu apogee — 405.600 km — 16. okt.
Planeetidest on Veenus kui eha­täht
liigselt veereva ja vaevu vaadel­dav.
Jupiter ( 1,4 j Lõukoera tähe-kujus,
tõuseb u. 5 t. enne päikese tõu­su.
On kõrgel taevas P. tõusu ajal.
Saturn (f 1,3) tõuseb 3 tundi enne
p.t. (Neitsi tljtk..) Oktoobri lõpul
..kaotab','* Saturn omad kuulsad rõn­gad
pikkamisi ja muidugi ajutiselt
pöörlemisel. '
14. okt. asub Mars 4 kr. p.p. Kuust.
Jüüiter asub Kuust 1 kiri 21-sel okt.
on oodata Orioni tähesadu, sagedus
20 tunnis.
TIADi JÄÄTMITI ÄRAVIlMISf
esmas1
Esmaspäeval, 8. oktoobril ei ole jäätmete äraviimist.
Regulaarne esmaspäevaneäraviimine toimub teisi]
ja regulaarne teisipäevane äraviimine toimub kolmapäe-armast
sõpra
Ko •oktoobril EI OLE. :• AJALEHTEDE ja.
suurte esemete (külmutuskapid,
praht jne.) äraviimist,
Ajalehtede ja suurte esemete
-müb. 17. oktoobril.
lid, madratsid,^ aia-
; äraviimine
R. M. BEEMNER, F; Emg./F.l.CiE-.
Commissioner of Public Works
City^ of Toronto
New Torgi
lÄSTUSEE
Suvi New Yorgis oli ka sel aastal
troopikaliselt kuum ja niiske, mis
teeb elamise ebamugavaks ka nende­le,
kes eestlastena siin on elanud ju­ba
kolmkümmend aastat. Põgenike
laviin Saksamaa laagritest saabus
siia DP seaduse alusel a. 1949—1951.
Eestlaste enamik elab nüüd väljas­pool
New Yorgi linna, peamiselt
Long Islandil ja New Jersey osarii­gis.
Aga kuumalaine ulatub sageli ku­ni
Washingtoni ja leiab tee ka To­rontosse.
Nüüd on õnneks käes USA
idaranniku ilus sügisperiood, mis
kestab tavaliselt kuni oktoobri lõ
püni.
im
KÜSIMUS: Miks kipuvad sipelgad
majja ja,kuidas neist lahti saada?
Sügise esimeseks kunstilis-küllüü­riliseks
ürituseks, oli Richard Sööti
maalide näitus Eesti Majas. Vaata­mata
ebasoodsale, vihmartormisele
ilmale, oli rohkearvuline eestlaste
pere kogunenud reedel, 21-sel sept.
näituse pidulikule avamisele. Rich­ard
Sööti, 75 aastase kunstniku elu-jõusi
ja loomingu dünaamikast an­dis
imposantse- tunnistuse suur arv
maale. Ilmselt kuulusid käesoleva
näituse paremikku. Kalevipoja aine
l.ised maalingud. Teine;osa oli pühen­danud
loomingule abstraktses stiilis.
Uüdis-loominguna oli välja pandud
ka mõningad skulptuurid. Näituse
avas Dr. Viktor Kõrešaar Eesti Kul­tuurfondi
esindajana. Järgnes. sõna­võtt
skulptor Karl Pehmelt, ameerik­laste
juures 'väljapaistvalt edukalt
eesti kunstnikult, kes töötas •pikemat
ae sa Pariisis. Tervitusi oli Eesti Rah-nalises
ja muusikalises osas; raken­danud
väljapaistvaid eesti jõude,
neid kohale tuues va j aduse korral
ka suurte kauguste tagant. Kui kee­gi
New Yorgi ees tlaskonnas vaarjb
kuldset tänu-medalit võitluses rah­vusliku
ja kultuurilise passiivsuse
vastu, siis on selleks väsimatu Juta
Kurman! •
ti .
Ainult väike arv eesti üliõpilasi
õpib New Yorgi ülikoolides, enamik
noortest, kes on huvitatud kõrge
mast haridusest, vastavalt eesti pe
rekondade traditsioonile, õpib kau­gete
osariikide ülikoolides. Sellega
kaasneb negatiivne tegur, mis seis
neb selles, et noortel katkeb side
omavanuste eesti noortega. Tundub,
et on tarvilik, et keegi võtaks oma
ülesandeks koguda [andmeid väljas­pool
New Yorgi õppivate eesti noor­te
kohta. Need andmed vääriksid, et
nad oleksid paljundatult kätte saa­davad
koos aadressidega kõikidele
üliõpilastele. On esinenud juhtumeid,
et mõnes suures USA ülikoolis õpib
mitu eesti noort, kes üksteisega ai­nult
mingi juhuse läbi said kontakti.
Samuti on noored hüvitatud, kes õpi
vad sama ala. Käesoleval sügisel kau
getesse ülikoolidesse siirdujate hul­gas
on New Jersey osariigist Tiina
Loite ja Indrek Aasma.Mõlemad
sõitsid nendel päevadel Kaliforniäs-
12-ne aastane Etobieoke Olym-piuml
ujuja Cindy Õunpuu võttis su
vei osa Inglismaal Leeds'is ja mujal
Euroopa nooremate ujujate esivõist
lüstest, võisteldes 5-el korral. Ta saa­vutas
„kulla" eristiilides teateujumi­ses,
kätes rinnuliujirmise vahe, tul­les
aga teiseks vabalt ujumise nais­konnas,
ja neljandaks oma erialal W
100 m. rinnuli. Cindy parimad ajad
senini on olnud 100 m. rinnuli 1:16.9,
200 m. rinnuli 2:46.6 ning 200 m eri­stiilides
2:38.4. Ta ujub ka 400 m. eri­stiilides,
aeg 5:41.1-
Inglismaale sõit toimus w-ne uju­jaga
Etobieoke klubist Deryk Snel-ling'u
organiseerimisel, kus veedeti
2 nädalat. Võistlesid peale Inglismaa
ja Kanada veel USA, Lääne-Saksä-maa
ja Hollandi 'ujujad.
Cindyle loodetakse suurt tulevikku
ujumise alal, ning eriti 1984 aasta
Los Angelese Olümpiaadil. Sinna on
aga veel palju aega ja loodame, et
treenerid teda vahepeal n.ö. läbi ei
põleta. ..*,'-
ti
Kanada ujumismagastni „SWIM"
veergudele on saanud paremate hul­ka
Valia Reinsälü; nimi, 400 m. va:
mait 5:51.8, olles sel ajal veel 9-a aas­tane.
Eestlastest oli veel esirinnas
10 ja nooremate grupis Martin Tam­me
rinnuliujumises; kes elab Qüe-bee'is.
Montreali ligidal, aeg 100 ih.
1:28.0., •A
Ka Toomas Palo nimi esineb l i ­u
a , poiste rinnuliujumiseshulgas,
100 m. 1:25.0.
Eesti endine ujuja Toomas Arusoo
sogavas
ERNA ja lAANUS tJLAYEEE
erson FöSyt<^hnicai Insütute^ Seal tõotavad vabatahtlikud kesk-
Gerontolbogia konverentsi teine J kooli noored, kes serveerivad kohvi
loeng dr. Louise Davies'ilt, kes oli — küpsiseid, teevad jalavanne ja õed
siia selleks sõitnud Inglismaalt. Kon­verents
sai majandusliku toetuse Fe-deral
Trustilt.
Kõne oli neile vanadele, kes pole
arsti poolt dieedile määratud. Inim­konna
toitlustamine on väga erinev
ja oleneb sellest, imissuguses riigis
või ühiskonnas keegi elab. Üks aga
on kindel, et igaüks vananeb.
Kui pensioni-iga on käes ja lapsed
ellu läinud, siis juhtub nii, et paljud
lamavad enamuse päeva — ajaleht
rinnal — ;ega tunne huvi enam mille­gi
vastu. Ühedei võib olla suur söö­giisu,
teised ei hooli söögist ja nen­de
toidusedel on monotoonne. Kol­mandad
kaotavad hoopiski oma söö­giisu.
Joonistatud; valguspilt näitas,
on tuntud väga hea ja osava treene-1 k u s s u u r e kõhuga elevant istus kuh-rina
üle Kanada, olles tegutsenud
Pt. Claire, Oakville jä Montreali uju-misklubide
juures.
• ; JM. S. K.
VASTUS: Sipelgad on seltskondli
kiid' putukad. Elavad pesako.ndades
•kus valitseb kõrgelt:organiseeritudi v u s k omi.tee esimehelt Juhan Simon
• sotsiaalne kord. Nad jagunevad 3-me j s o n i U J a p r a o s t R u d o l f Kivirannalt.
Kirjalikke tervitusi oli. konsul Aksel
võttis, osa 400 võistleja 'hulgas möö­dunud
nädalalõpul toimunud Onta­rio
Meistrivõistlustest orienteerumi­ses.
Võistlus toimus laupäeval ja pü­hapäeval
ilusa ilmaga Burhäriii lähe-dai
vooremaastikul. Eestlastest tuji
Ml5 klassis Raimond Mändu-Marino.
kolmandaks, M50 klassis 'Theo Vel-lend
'.kolmandaks ja Raimondi isa
Kaljo neljandaks. Naiste lahtises
klassis tuli laupäeval Mall Peepre
jaga kaetud laua taga ja kühveldas
londiga toitu sisse. Siis kõneldi va­lesti
söömisest ja kolmas kuju oli
lahja kui laud, ettepoole lookas.
Toitlustamisega peame püüdma
selle poole, et meile elulõpu haigu­se
päevad oleksid lühikesed. ,
Hoolitsege oma keha ja välimuse
eest. Tervisliku olukorra kindlaks
tegemiseks' tuleb igal aastal mõneks
päevaks haiglasse minna. Jooksmine
pole vaid noorte eelis! Puhkus olgu
individuaalne. Olge naabritega heas
vahekorras. Ärritus; igavus ja TV
vaatamine paneb sööma. Jaga ja
usalda oma elu teistega. Kui lapsi
pole; pöördu asutuste poole; kus töö­tavad
noored. Nimelt Torontos Carl-teiseks,
aga pühapäeval ei alustanud j tonlnn, töötab „Second Mile Club"
seljavigastuse tõttu. ' Tervishoiu ministeeriumi järelvalvel.
.Ainult kaks maad on jäänud järele
Euroopas, kus saate oma puhkuse
se, et jätkata oma õpinguid San j veeta odavalt. Need on Portugal ja
klassi: .kuninganna ehk ema, isased
ja neutraalset ehk töölised. Kunin-
, gannä ei ole siin mitte valitsejaks
•vaid tema kohus on produtseerida
mune,.ja seda on ta võimeline tege­ma
kuni 15 aastat. Enamuses muna­dest
tulevad töölised, kelle kohus on
hoolitseda kuninganna ja terve .'pe­sakonna
eest, Nad peavad neile mu­retsema
ka toitu- ja vett ja sipelgad
kes tulevad tuppa ongi töölised toi­du
ja vee otsimisel.: Kui neil õnnes-
Linkhorstilt, . Kanada kunstnikult
Jöann Saarniidult ja teistelt. New
Yorgif traditsiooni kohaselt lisandus
sõnalisele osale muusikaline ettekan­ne
noorelt viiulikunstnikult Virve
Pehmelt. ./'."•"'•'
" ti
Fransisco lähedal asuvas Stanford
ülikoolis. Tung sellesse nimekasse
USA ülikooli pn suur, mille tõttu üli­kool
teostab valiku suurest soovi­avalduste
hulgast.. Indrek Aasma
(Korp! Rotalia) õpib seal õigustea­dust.
Tiina Loite: (Korp! Filiae Pat-riae)
lõpetas väljapaistvate tulemus­tega
New Yorgi lähedal asuva Fair-leigh
Dickinson ülikooli, tulles esi­mesele
kohale. Ta oli aktuse kõnele­jaks
lõpu-aktusel, kellele ühtlasi anti
erakordne tunnustus ülikooli presi
Järgmine kunstinäitus Eesti M a j a s i d ^ t o a näol Vastavat auhin-on
Ilse Leetarult, kes esitab reedel,
5. oktoobril oma loomingut 45 graa-fika-
alase tööga. Ta on leidnud tun-tub
seda majast leida on neist väga n u s t u s t 0mä esinemistega ka amee
raske jahti saada,.surmad küll t r o b i - r i k l a s t e Eitustel; Kunstnik on New
.konna, kuid rongkäik meepurgini või| Y o rgis tuntud,eesti arsti: :dr. Ed-kraanikausini
kestab visalt edasi. mund Leetaini abikaasa. New Yorgi
Parim vahend sipelgate vastu võit­lemiseks
on nende teele panna väike­sed
, mürgi-karbikesed „Ant Trap",
neid saab osta apteegist, toidupoest
ja rauakauplusest. Hullem lugu on
nii-nimetatud puutöölis-sipelgatega,
nemad söövad puud nagu termiidid
piirkonnas töötab terve rida eesti
maalikunstmkke. Aastakümneid ta­gasi
oli siin ka vanemapõlve eesti
kunstnikke kauaaegsete välis-eestlas-te.
perest. :
• ; : • , . : ; : : . ; . * V : iUvš.':-;
; Pühapäeval 7. oktoobril* alustab
ja sellepärast peab hoolega passima, | 0ma sügisest tööd aktiivse ja teene
e t ^ e e d ^
sev New Yorgi Eesti Naisklubi kes
tähistab selle kokkutulekuga oma 30.
aastapäeva sõnalise ja muusikalise
kavaga. Juta Kurman on läbi aasta-
Need on suured mustad sipelgad
kuid erinevad termiitidest tal j e poo­lest.
Kõik. sipelgad on keskelt pee-,
ned, termiitidel aga puudub talje.
Termiitide kahtluse puhul tuleb
kindlasti lasta maja spetsialistidel
pritsida.
MSIMÜS: Oleme sõbrannaga mõ­lemad,
pensionärid, aega on palju,
sellepärast kaime tihti kohvikus.
Mõnikord on mul väga häbi tema pä­rast,
sest kui tal juhtub mõni raasu­kene
proteesi alla minema, võtab sel­le
kohe suust, pühib taskurätikuga
puhtaks, paneb tagasi ja sööb edasi
nagu poleks midagi juhtunud. On see
õige tegu?
VASTUS: Ei i ole. Hammaste,^ eriti
proteesi puhastamine on intiimne
toiming. Seda võib häda sünnil teha
kümnete yiljelenud heade tulemus­tega
kultuurilist ja .rahvuslikku te­gevust.
Tema poolt sisustatud klubi-õhtud
Eesti Majas on olnud osavõtu-rohked
ja huvipakkuvad. Ta on so­putades),
kuid iialgi mitte söögisaa­lis
paljude inimeste silma all. Kaht­lemata
puudub teie sõbrannal peene
tundelisus. See pole õige esteetilisest
ega ] ka hügieenilisest seisukohast,
sest proteesi ehk kunsthambaid; tu­leb
käsitleda äärmise puhtusega,
mu^du võib ise pisilasi suhu viia.
(küsimused saata: Aino Lääne
mets, c/o „Meie Elu", 958 Broadview
restorani tualetruümis (kraani all lo- Ave., Toronto^.Oht. M4K
da ei anta välja igal aastal. Tiina Loi
te taotleb Stanford ülikooli magistri
kraadi ajakirjanduse jä televisiooni
alal. Tema elulugu leidub teoses
„Who's who among Student in Ame­rican
Universities and Colleges —.
1978—1979." See on süür entsüklo­peedia,
mis oma 1291 leheküljel haa­rab
kõiki USA Kõrgemaid õppeasu­tusi
ja nende kõige väljapaistvamaid
lõpetajaid. Selles suurteoses leidub
tänavu 2-e eesti noore nimed: Tiina
Loite, Manivald ja Silva Loite tütar
sünd. 17. juulil, 1957 ja Madis Mih
kel Smit, Kaarel ja Eha Smiti poeg,
sünd. 5. jaan. 1957, kes lõpetas Wash­ingtoni
American Univeršity poliiti­liste
teaduste alal. Kõik kolm on
sündinud pagulaseestlaste lastena^ ja
on võtnud aktiivselt.osä--NeW Yorgi
ja .tong Islandi, eesti noorte tegevu­sest.'.''
Usupuhastuse pühaksj 28. oktoob­riks
saabub' New Yorgi) ikülalisjutus-täjana
EELK piiskop Karl Raudsepp
Kanadast.
Ta võtab osa pidulikust jumalatee­nistusest,
millega tähistatakse praost
Rudolf Kiviranna.40-aasta arnetijuu-belit.
Mag. Kiviranna ordineeriti piis-kop
druH. B, Rahamägi poolt Tal-
Hnna Toomkirikus. Eestis ta töötas
Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna
õpetajana. USA-sse ta saabus R 0 0 t
sist ja on siin New Yorgi; Eesti kogu­dusele
hingekarjaseks 30. aastat.
| Oma ametiülesannete täitmise - kõr-
K ree ka. Mõned aastad tagasi õli see
võimalik ka Hispaanias, kuid nüüd
on seal1 hinnad .tõusnud vastavalt
teistele Euroopa maadele.
Kuna Portugal asub eemal enami­ku
Põhja-Ämeerika turistide poolt
külastatavast Kesk-Euroopast, siis
püütakse turiste- sinna meelitada
odavamate hindadega-:
Euroopa 35% elukalliduse tõusu
juures ori seal siiski veel võimalik
saada $12— eest lõunasöögi kahele
koos veiniga. Samuti on odav auto
rentimine. Ainult bensiini eest tuleb
maksta võrdset hinda teiste Euroopa
maadega s.o. Š2.50 gallon.
Kullast ehteasjad on samuti oda­vad
võrreldes Kanadaga, Käevõrud
ja kõrvarõngad on $45—$55.—. Ena­mikus
on need 18 kar. ja mitte. 14,
naau tavaliselt Põhja-Ämeerikas.
Talveks lõunasse puhkusele sõit­jad,
kes tahavad hoiduda üksiku li­samaksust,
võivad käsutada garan­teeritud
ruumikaaslase plaani,' mis
pakutakse jaanuarikuus.
Kaks puhkuseid korraldavat kom­paniid
teatavad, et nad otsivad ruu-val
vaimulikuna ta on olnud tegev
eestlastest põgenike aitamisel USA-sse.
Temalt on ilmunud 2 suuremat
jutluste kogu. Prof, dr. Arthur Võõ-buse
kutsel ta on kahel suvel olnud
dogmaatika ja eetika õppejõuks Ees
ti Kiriku Usuteaduslikus Instituudis
Torontos. Torontoga on praost Kivi­rannal
ka muidu tihedaid sidemeid.
New' Yorgi- Eesti Meeskoor alustas
oma koori harjutustega Eesti Majas;
Kooril seisab ees oma töö 30-.a. juu
belitähistamine 1980 a. Juubeliaasta
energiliseks ja oma ülesannetele pü
hendunud esimeheks on Rudolf Susi.
Koori juhiks on USA-s sündinud kla­verikunstnik
Erik Veski. Kooril on
kavas ka suurema juubelialbumi väi-ne.
a
mi kaaslase Havai, Florida ja. Acapul­co
puhkusteks. •
Kui nad kaaslast ei leia, siis üksi
kult ruumis olles lisamaksu maksta
ei tule.
•
Wardair, senini ainult charter-len
dušid korraldav kompanii, alustab
koostöös Holiday Huose'iga korral
dama täielikke puhkusereise koos
hotellidega Havaisse ja Floridasse
käesoleval sügisel.
Rootsi lennukompanii SAS andis
sisse järjekordse sooviavalduse
maandumisloa saamiseks Maltoni
lennuväljale.
Kanada Transportministeerium
teatab, et ta ei saa SAS'i? sooviaval­dust
rahuldada, kuna Maltoni lennu­väli
on ülekoormatud.
SAS'ile jääb seega endiselt maan­dumisluba!
ainult Montrealis.
Skandinaavia maades on „Eurail"
kaardi eeskujul kasutusel ainult Taa­nis,
Norras, Rootsis j ä Soomes maks­vad
raudtee-sõidukaardid, mida saab
osta eelmüügil.
Neljas riigis on kokku 24.000 km
raudteeliine, mis annab küllalt suu­re
liikumisvõimaluse.
Sõidukaardid on maksvad ka laeva­del
ja parvedel nende maade vaheli­sel
reisimisel.
Hinnaliselt On nad veidi odavamad
kui -„Euraü" kaardid. 15-päevase
kaardi hinnaks on USS170.—. Maksev
ainult 2 klassi vagunites sõitmiseks.
Samaäjälirie 1 klassi vaguni kasuta­miseks
maksab US$250.—. Põhja­maades
on 2 klassi vagunid mugava­mad
kui on nad seda mujal, seega 1
klassi kaardi ostmine on mittevaja­lik.
'•:
pediküüri.
Kas vana vajab sama palju kalo­reid,
proteiini, vitamiine ja mine­raale
kui noor?
Praegune vastus on ei, aga' vaata- "
mata Inglismaa ja USA uurimisasu­tustele,
on palju teaduslikult veel
vastamata. Uurimisasutuste nimeki­ri
oli väga pikk. Dr, D. tõi näitena
84 a. naise, kes teeb söögi viieliikme­lisele
perekonnale ja jõukohaselt
muid majapidamistöid.
Loobuge autojuhtimisest kui see
pole' hädavajalik. Nägemine, kuulmi­ne
ja reageerimine ei ole vanal enam
see, -mis üldliiklemine nõuab. Unus­tage
vorstide ostmine (eriti suvel ja
soojades maades) ning suhtuge krii­tiliselt
valmistoitudesse.
Toitlustamise reegleid oli kolm.
Söö igat. Teiseks — ei ole ühtegi .
toiduainet mida sa pead sööma! Kol­mandaks
söö enam seda, mis mait­seb.
Aga — hoidu tärklisest ja suhk­rut
sisaldavatest ainetest, nagu koo­gid,
saiad biskviidid jne. Loe ajako-laseid
raamatuid ja ajakirjul
Söök hoiab keha käigus ja ehitab
üles. Suur meister on liha. Temale
järgnevad piim, juust, kala ja mu­nad.
Siis juurviljad, puuviljad, her­ned,
oad,'läätsed ja igasugu roheline
toit.
Toidud terve vere koosseisuks.
Arst annab juhiseid kohe kui on häi­reid.
Veri nõuab rauda. Seda saab
maks, neerud, süda, loomaliha, ka­kao,
CLirry (india pipra jahu). Süüa
vähe ja mitte liialdada. •
Toiduained vitamiinidega.
Annab tugevad igemed, aitab haava­de
paranemist kiirendada. Apelsin,
grapefruit (tarvitada mahla, kelle \
huuled ja igemed on tundlikuks muu­tunud
ja kipitama hakkavad) sidrun
õun, mustsõstar, maasikas, kapsas,;
brüsseli kapsas, lillkapsas, kartul,
toorsalat jne. C vitamiiniga bn see
häda, et ta.ei püsi veres. Tuleb vähe­malt
kolm korda nädalas tarvitada
või ka igapäev, sest ülejääk tuleb
välja. .•••.(.;•
Inimese kondikava toidud on vita­miin
D. Seda vitamiini saab keha ka
päikesepaistest naha läbi. Süüa kala,
piima, juustu, margariin, leib, hee:.
ringas, sardiine; võid ja lõhekala kui
kukkur lubab.
; Mis annab energiat ja sooja kui
keha on füüsilises pinges?
Need on suhkur (shoko.laad) tärklis;
ja rasv. Söö neid nii palju kui vajad
ja lülita välja kui nad lisavad keha-:
kaalu. Kuum röstitud võileib täidab
enam kõhtu kui külm võileib.
Toit mille võid alla imeda.
D r - D- -Easy Cooking" raamatust
Ihk. 66. Ühele või kahele inimesele
% naela;toorest hakkliha, 2 supilu-sika
täit, kas härjasaba või neeru-suppi,
või „mulligatowny" (India
piprasupp); kartulipuder.
Valmis;tüs. Pane hakkliha pannile,
sega 10 min. Lihast tuleb enesest
rasv. Lisa supp ja sega hästi. Tee
pakis või toorest kartulist puder val­mis.
Aseta hakkliha tulekindlasse või
pirukavormi, kata kartulipudruga
ja kuumenda pealt pruuniks.
H. Kivi
ANANASS (Pineapple) SALAD
2 salati lehte ;
2 ananassi rõngast '
4 teelusika täit'kohupiima
2 teel. õli
1 teel. äädikat ,
Soovi korral sool, pipas, surkur.
Valmistus! Aseta ananassi rõngas
salatilehele. Lisa kohupiim ja mait­seained.
E. T.T.
I. S0pSAAR> ClÄ.
Sutte m 55 üüiversUy Ave.; Toronto, Ontario, M5J 2H7