Meie Elu = Our life, April 16, 1981

              leie Elu" nr. 15 (1626) m i
iSSM
ühtub nende kõigi šu
vajadust ,,vahtl^onna
sel ja rahvuspoliitlliste huvide
ioovid^ga, kes üha enam näevad
i" meie kultuuripärandi viljelemt-
4t t*
neist kes juba annavad
kuulda hinnanguid tehtule ja mõ
HARItV'MtmK taotleb Toronto
Ülikoolis magistiikr^di eesti keel@
alal, aga südam^sj on^ ta teatrüiüme»
iie. Andekas näitleja ja lavastaja,
paistes silma meie nooremate hulgas.
Ta on optimist, kes ütleb: ,JEmakeel-m
teater paguluses kestab nii kaua,
kui kestame meie ise. Seepärast
püüan teenida emakeelset teatrit
palju kui jõuan/* >
on aga
^seisukoht? .V .| .•
— See on üks valusamaid problee­me.
Eesti noor, siin maal, valdab ing­lise
keelt paremini küi oma ema­keelt.
Inglisekeelse, ajakoljiase ja teh­niliselt
enampakkuva lavastuse jäl­gimine
on neile kergem ja tihtipeale
nauditavam. '
Meie noorte teatrihuyiliste üldarv
pole suur, vaevalt nad kunagi täi­daksid
saali. Tähtsaim küsimus seis­neb
selles, kuidas seda arvu suuren­dada.
Enne Teist maailmasõda loodud
algupärast näitekirjandust on raske
hankida. See, mis praegu meie val­duses,
on tihtipeale juba korduvall
lavastatud. •
Meie vaiiade sulemeistrite arv vä­heneb
iga päevaga ja näitekirjandus
ön autorile majanduslikult tänama­tu.-
:
Mefe noorema generatsiooni kirja­nikud
maadlevad eesti keelega, mis
siin paguluses on veel vaid vananev
„kodukeer', mjille.I puudub elava ees­ti
keele „värsiküs".
Tõlketükkide jaoks on mieil vähe
häid tõlkijaid. Teatrikirjanduse im-porteerimine
Nõukogude Eestist
toob paratamatult kaasa poliitilist
poleemikat ja sellest pole meie noo­rem
generatsioon huvitatud^ Nõuko­gude
Eesti kirjanduslik toodang on
enamuses poliitiline rämps, kuid seal
leidub ka üksikuid pärle, mida või­me
kõrvutada meie vanade ilassi»
sõprade huvi tekitamiseks: kas re«
pertuaar, näitejuM, või lavastuse
logu ansambel?
— Sellele küsimusele on raske an­da
konkreetset vastust. Arvan, et lar
vastuse ansambel ei tarvitse koosne­da
ainult noortest, kuigi noorte osi
peaksid siis'ki mängima noored.
Nopr lavastaja on ehk noorele
publikule tähtsam. Ka dekoraator ja
lavastuse organiseerijad peaksid ole­ma
noored, nii et meie hoorem gene­ratsioon
peaks seda „oma" Javastu»
seks. ,'-
— Kas noortel oia tõsist
tiivseks ' tegevuseks md®
Repertuaar omab väga olulise osa­tähtsuse.
Teater,. selleks et püsida,
peab olema isemajandav, seega —
publikut tõnibav. Teaier peab pak-kuma.
ka kunstilistl rahuldust näite­juhile
ja näitlejaile. Teatri juhatus
peaks leidma kuldse kesktee, mis si­saldaks
kõrge kunstilise kvaliteediga
lavastusi, tragöödiaid ja komöödiaid,
tõlketükke ja algupärandeid. Kõikide
nende nõuete täitmine on peagu või­matu,
kuna tuleb silmas pidada ka
majanduslikku alust, s.t. tuleb pide­valt
arvestada publiku scfove.
— On küll. On minul ja on teistel­gi.
Suureks raskuseks on aga aeg ja
vaimu jõud. Meie vanem generat­sioon
teeb nooremaile tulist üleko­hut,
kui ütlevad, et: meie alustasime
ja oleme elavana hoidnud emakeel­se
teatri 30 aasta kestel, mi'ks ei jõua,
või ei taha, noorem generatsioon
nüüd sama koormat edasi kanda.
Ütleksin, et teatritöö on vaimu töö
ja meie vanem generatsioon siin tee­nis
igapäevast leiba peami$ek füüsi­lise
tööga, mis võimaldas neil peale
tööpäeva lõppu end veel vaimsele
tööle pühendada. Meie ncK)»rem põlv
tegeleb aga peamiselt vaimse tööga
ja peale tööpäeva ei jõua nad enam
vaimset lisakpormat kanda. Sellega
on ka seletatav, miks paljud noored
debütandid jäävad teatrist eemale
ühe või mpne lavastuse järele.
Kas Torontos on. vajadus mit­me
eesti teatri järgi?
— Ma ei oska kuidagi õigustada
siin 3 või 4 eesti teatri eksisteerimist.
Meie pägulasgrupp on selleks liiga
j a Ka Kogenud näitlejate arv
pole küllaldane mitme teatri jaoks.
Ma saan aru, et näitejuhtidel või­vad
olla erinevaid vaateid ja arusaa^
Foto —S. Preem
saadaolevaid jõude. Paljud head tü­kid
jäävad lavastamata^ kuna osades­se
sobivad lavajõud mängivad teise
teatri nime all ja pole seetõttu saada-masiZ^
iiüVtõttu nende'o^^^ vai. Kuna kuMuuriline kõrgpunkt
koostöö võib muutuda raskeks. Ma ei jääb saavutamata, sus voib kerkida
saa aga aru, miks nad peavad tööta- uus siht: priske kassa minimaalse
ma erinevate teatri nimesiltide all panusega.
ja miks nad soovivad ika' nättlejaspe-, — Kais teil on tulevikuplaame meie
re lõhenemist. Sellest olenevalt jää- emakeelse teatri osas? .
vad lavastused tihtipeale vesiseks, . _ On küll. Eesti teater paguluses
kuna koos mõne kogenud näitlejaga, peab püsima ja selleks on mul enda
tuleb kasutada suurem arv verivärs- jaoks kindlad plaanid. Praegu on
keid debütante, kes pahatihti ainult neist aga liiga vara rääkida. Ajad
ühe- või mõnekordse lavastuse järe- muutuvad ja pahatihti lüüakse segi
le teatri areenilt jälle kaovad. ; ka kõige kmdlamad plaanid.
Teatripublikut, eriti aga noori, ei \ _ Ja lõpuks, kas on tel! midagi
huvita näitejuhtide omavahelised j ^^^^ meie vanematele näitej^ti»
nääklemised. Publik soovib näha dele või. lavastajatele?
oma raha eest haki lavastusi, võima- _ Q^^^ töötanud enamvähem neist
likult heas koosseisu®. ; igaühega. Olen õppinud neilt palju.
ÕPETAJA SÜÜDISTAS,
KOOSOLEK AVALDAS USALDUST
Praost Oskar Puhm aasta pärast
-irokordselt rohke osa koguduse
täiskogu koosolekust
Palmipuudepüha jumalateenistusele Toronto Peetri kirikus pü­hapäeval;
12. aprillil/järgnes koguduse täiskogu koosolek all selts­kondlikes
ruumes. Tähtsamaks päevakorra punktiks kujunes
punkt 2. — informatsioon, mis oli peamiselt pühendatud endise
koguduse organisti Inga Korjuse ametist vabastamise küsimusele.
Täiskogu koosolekust võttis osa erakordselt palju koguduse lük-meid.
Koguduse õpetaja Oskar Puhm koosolekule ei tulnud. Selle
asemel ta laskis koosolekul ette lugeda kirja, mis peamiselt süüdis­tas
koguduse juhatust ja nõukogu.
Ävapalvuse pidas piiblitundide kor- segaabielus olevad koguduse liikmed
raldaja 'Priit Uusman. Muudatuste suuremal arvul võtaks, koos oma las-kohta
koguduse nõukogus ja juhatu- tega, osa ingliskeelsetest jumalatee-ses
teatas esimees Andres Tork, et nistustest. Nad ei peaks mitte eema»
nõukogust on lahkunud 6 liiget, nen- le,jääma Peetri kogudysest. Pühapäe-de
seas endine esimees Tiit Tralla, vakoolis (juhat. Ilse Jouksi) on 23
Uueks esimeheks valis nõukogu And- last ja 4 õpetajat. Kool töötab igal
res Tork'i. Juhatus on 13-liikmeline pühapäeval kiriku seltskondlikes ruu-ja
uueks asjaajajaks on Olli õuna- mes. Leerieelsete noorte grupis on
puu. Alates 15. märtsist on koguduae 28 noort. Koos-käimised igal teisel
uueks organistiks dr. Roman Toi, kes pühapäeval, õpetajateks on Inge ja
lepingu alusel töötab kogu aasta ja Andres Tork, Heldi Vastopä ja Tar­mo
Kass. Laulukoor ,.Cantate Domi-nol"
on 46 liiget, juhatab Charles
"Kipper. Koor on 10 korda esinenud
'kirikus ja neljal korral väljaspool.
Koor sai riiklikku toetust $7,600. Sel­lega
osteti uued nootide kotid ja las­ti
valmistada uus vormiriietus. Noor­tekoor
„Lootusel" on 20 liiget, juha­taja
Rosemarie Lindau. Koor on esi­nenud
kirikus neljal korral. Koor
heal meelel tervitaks uusi liikmeid.
Vaimulikku orkesterit organiseerib
uuesti dr. Roman Toi. See mängiks
koguduse erilistel jumalateenistus­tel,
nagu Ülestõusmisepüha hommi­kul,
kalmistupühr.del ja metsakiriku
nud sellele soovitusele tähelepanu ja jumalateenistustel,
õpetaja luges juhatuse otsuse .iile- Koguduse naisring töötab innukalt
gaalseks. Koguduse nõukogu kutsuti pr, Leetsma juhatusel, valmistab näi-kokku
ja õpetaja ettepanekul nõuko- temüügiks käsitöid ja korraldab koh-gu
moodustas erikomisjoni organis- vilauda kirikus eriliste sündmuste
tile tehtud soovituse tagapõhja sel- puhul. Ka möödunud pühapäeval,
gitamiseks. Erikomisjon esitas oma täiskogu koosoleku ajaks oli korral-uurimuse
tulemuse juunis 1980. Selle datud kohvilaül koguduse naisringi
kohaselt organisti käitumme on kah- poolt. Lõpuks informeeris koosolekut
justanud Icoguduse elu. Organistile Eduard Kuuskne Kirikukongressi
täidab kõiki organisti ülesandeid
eesti- ja ingliskeelsetel jumalateenis­tustel,
erilistel kiriklikel talitustel,
kirikumuusika viljelemisel ja leeri-noortele
kirikulaulu õpetamisel.
MIKS UUS ORGANIST?
Koguduse esimehe selgituse koha­selt
oli endisel koguduse organistil
Inga Korjusel olnud juba möödunud
aasta alguseks nn palju kokkupõr­keid
teiste kiriku juures tegelevate
koguduse liikmetega, eriti kirikumuu­sika
viljelemise alal, et koguduse ju­hatus
otsustas soovitada temal otsi­da
uus töökoht. Organist ei omista-soovitati
teha noomitus, mis tehti
novembris 1980.
Käesoleva aasta alguseks oli kogu­duse
juhatusele kogunenud nii palju
uusi kaebusi, et juhatus oma koos-olekiil,
25. veebr, otsustas vallanda­da
Inga Korjuse organisti kohalt, ar­vates
26. veebr, ja maksta temale
mille eest olen väga tänulik. Loodan, töötasu märtsikuu eest, vähe rohkem
_ et saan tulevikus neilt veelgi rohkem 'kui vajalikuks peab vastav Kanada
Tt^lT^rT "T^T^^iir^Tu*^^^^^^^^^ õppida,jaetneitonminuleveelpal- seadus, õpetaja 0. Puhm nõustus
Ikiarents tõstab lavastuste kvaliteeti? ,y . , , i
• ^ . , ,. • , JU ütelda, mmul aga pole peale tanu
-Otse vastupidi. Puudulto neile midagi muud lausuda,
mustega tegelaskond siunnib näite­juhte
repertuaari valikul arvustama -m
sellega. Paar päeva hiljem õpetaja
soovis, et endine organist mängiks
siiski 1. märtsil. Juhatus ei nõustu­nud
sellega, kuid õpetaja tõi ta siis­ki
orelü mängima. Sama tahtis õpe- nõukogu, kes on õpetajaga rohkem
käigust Stokholmis, möödunud aasta
ESTO-80 raames.
ÕPETAJA KIRI
Koguduse Vaimuliku tegevuse koh­ta
luges esimees ette õpet. 0. Puhmi
kirja, milles oli öeldud, et vaimulik
tegevus on kulgenud korrapäraselt
ja rahalised laekumised, eriti tema
käfte makstud toetuste'arvel, on suu­renenud.
Ta ei ole rahul koguduse
juhatuse ja nõukoguga, kes ei taha
töötada koos temaga ja levitavad lai­mu.
Ta avaldas lootust, et järgmine
täiskogu, tuleval sügisel, valib uue
Chartered Äccountant
.Sult® 6fMD, 55 ünlversity Ave», Toronto^' Ontario, M5J 2H17
Soome majanduslik kasv oli Põhja­maades
kõige kiirem aastatel 197^
1980 ja seda sama nendivad ka sel
aastal neli äripanka oma väljaandes
Mordic Countries Business Outlook.
Taanis oli areng kõige n õ r g ^ 1980.
a. ja ka sel aastal pole tõusu sea!
näha. Väljaanne lubab Norrale 23%
kasvu ja Rootsile 0^ protsent. Soo­me
tõus aga 4 protsenti, mis on üle­kaalukalt
suurem, keskseks problee­miks
sikeelsel alal Lõuna-Soomes. Lõpuks
mängiti Soome ja Vene hümnid. Kuu­las
ka rahvasaadik EHsabethRehn,
kes oli Varem palunud peo korralda­jatelt,
et Nõukogude hümni mitte
taja korrata 8. märtsil. Juhatus lei­dis
et see on vastuvõetud otsuse vas­tane
tegevus ja andis võimaluse vali­da
kahe kohale kutsutud kogenenud
organisti yahel. õpetajale kumbki
nendest vastuvõetav ei okiud ja kiri­kulaulud
sellel jumalateenistusel jäid
ära.
koostöötahteline. Enese kohta ta
märicis selles kirjas, et tuleva aasta
1. aprillü, kui lõpeb tema praosti
ja assessori aeg, ta läheb pensionile.
Täiendavat informatsiooni küsiti
kogudusele kingitud harpsikordi
kohta. See viidi müsteerilise kiiruse­ga
parandamisele paar päeva pärast
28. jaanuaril möödus 30 aastat Soo­me
marssal Carl Gustav Emil Män-nerheimi
surmast. Päeva tähistati
siin pärja panekuga ta hauale Hieta"
i^iemi surnuaial rahvuslikkude orga­nisatsioonide
poolt, mäl jstusnäituse-ga
Mannerheim-muuseumis jne. Pea-aktus
leidis a^set Helsingi ülikooli
peosaalis president Urho Kekkoneni
osavõtul. I
Kõnelejaks oli filosoofiadoktor Oh­io
Manninen, kes mainis muu hulgas,
et Soome armee ülemjuhataja ja Va­bariigi
kuues president I oli ainuke,
kes suutis sõdade läbi viima soome
rahva rahusse. Eelduseks oli vastase
.aukartus ja . soomlaste^, üksmeelne
toetus. • • •
26. jaanuaril möödus 25 aastat sel­lest,
kui venelased andsid swmlas-tele
tagasi Porkkala; mille nad olid
rahi|lepingu järgi „üünnud" 50 aas­taks.
Porkkala poolsaar asub umbes
30 km Helsingist läände. Seda tähis­tati
Kirkkonummil, mis kuulus tollal
vene territooriumisse. Kohal olid vä­lisminister
Paavo Väyiynen, paria
mendi esimees Johannes Viroläinen,
Uudenmaa lääni maahärra Kaarlb
Pitsinki, Nõukogude esindajatest
suursaadik V. M. Sobolev j.t. Kõned
peeti kolmes keeles — soome, rootsi
ja vene, sest .asub ju Porkkala root-
Spekulatsioonid Soome tialevasest
presidendist jätkuvad hoolimata sel­lest,
et kõik poliittegelased seda jär­sult
eitavad. Seni on rahvas harju^
nud pidama peaminister Mauno Koi-vistot
kõige kindlamaks kandidaa­diks,
aga vümastel aegadel on kom­munistide
esimees Aarne Saarinen
hakanud peaministri jalgade-alust
õõnestama. 1984. a. toimtivatel
valimistel kommunistid ei esita oma
kandidaati ja loodavad, et praegune
president jääb edasi. Sotsiaaldemo­kraat
Mauno KoiVistol on veel hea
nimi rahva hulgas. Seevastu sama
partei liige, endine peaminister Kale­vi
Sorsa on toetuse kaotanud. Kesk­erakonnast
väärib tähelepanu ainult
Soome Panga direktor Ahti Karja-lainen,
aga tal on probleeme, nagii
näiteks purjuspäi autoga sõitmjne
jne. Praegune väiisminister Paavo
Väyrynen on rahva meelest väga
noor. Parempoolses Rahvuslikus
Koondušparteis ei ole praegu ühtki
sellist väljapaistvat kandidaati. Era­pooletutest
Max Jakobson^ endine
Soome WHO-saadik, või süs idakau­banduse
spetsialist ja Kekkose usal­dust
nautiv peadirektor Olavi J.
tila.
Mulgid pidasid neljapäeval, 2. ap-
Eesti Majas oma järjekordse
aastapeakcosoleku, kus heideti pilk
tagasi möödunud aasta tegevusele ja
arutati eeloleva aasta tegevuskava.
kvaliteet materjalid
Koosolu valis üksmeelselt tagasi 1 tiverview Gardens(Bloor-Jarie nõukogu
vana juhatuse. Mulkide Seltsi vane- Subway Stn.) Toronto, Ont."" '
maks jäi edasi J. Vihma ning teisteks
juhatusliikmeteks V. Ojasson, W.
Mandra, E. Tani ja J. Vares. Juhatust
otsustati suurendada ühe liikme võr­ra,
kelleks valiti E
15. niärtsiks juhatus ja õpetaja seda kui Inga Korjus sai teate val-nõustusid
dr. Roman Toi kutsumi- Jändamisest organisti kohalt. Esi­sega
koguduse örganistigs ja tema- mees vastas, et temal kahjuks ei ole
ga sõlmiti samal päeval vastav töö- teada, miks see nü otamatult paran-leping.
Enne lõplike otsuste tege- dusele oli viidud, kus seda paranda­mist
oli koguduse esimees konsul- takse ja kunas tagasi tuuakse. Ta,
teerinud piiskoppi ja peapiiskoppi avaldas lootust, et harpsikord on ko-
Rootsis. Kõnelus viimasega oli -võe- guduse varandus ja varem või hil-tud
helilindile ja see mängiti olulis^^
osas ette täiskogu koosolekul. Koguduse rahaline aruanne ja eel-
Inga Korjus ei ole nõus vallanda- arve, tasakaalus $108,000,00, kinnita-,
misega organisti kohalt ja taotleb ti esitatud kujul. Vastupidi õpetaja
enesele erilist hüvitust ametlikus väitele, et annetused kogudusele ka
korras. Ka koguduse juhatus on möödunud aastal on suurenenud,
pöördunud ühe advokaadi poole, et aruanne näitas annetuste vähenemist
koguduse huvisid kaitsta. Koguduse eelmisel aastal |4000 võrra. Esimees
on kinnitanud kõik senised avaldas lootust, et käesoleval aastal
juhatuse otsused ühel häälel.
ysklubi ball
Maakondlik tegevus on viimasel
ajal saanud hoogsaks. Kõik Mulkide
Seltsi üritused on olnud osavõturoh-ked,
lõbusad ja neis on valitsenud
„kodutunne". Tõsisemasisulistel üri­tustel
on viimaste aastate kestel tä­histatud
oma koolitegelaste ja üld­tuntud
isikute juubeleid ja d n m ä - . , M « . « . 1 1- J ,
lestatud oma kodukotust. dltsioonilhie ball toimub reedel, 24.
- aprillü Royal York hotelli Upper €a-
Kuna selts ei taotle majanduslikku ^^^^ ruumis (endine R(M>f Gardeh)',
tulu, siis ülejäägid ürituste korrad i"**^® 24. mail,- nagu eelmises lehes
damisest On annetatud eesti organi- toodud peakoosoleku kirjelduses ek-satsioonidele.
Möödunud aasta toetu- slkombel oli märgitud. Eeskavallses
sed jagati BKN-le ning Seedrioru ja osas esineb ,;Kombu 6" (Evi Valge,
Jõekääru lastekodudele. Linda ja Heldi Lalkve, Mike LHk,
Paul ja Arno Kiilaspea). Tantsuks
Käesoleva aasta tegevuse suureim mängib ,3111 Berle" orkester,
u on pööratud eelseisvatele
Aruanded esitati ingliskeelse kogu­duse
osas, pühapäevakooli, leerieelse­te
nodirtegrupi, segakoor „Cantate
Domino", noortekoor Xootuse" ja
vaimuliku orkestri poolt. Ingliskeel­sete
jumalateenistuste osas esimees
hr. Arro ja pr. Peterson märkisid tea­tud
tagasiminekut, peainiselt endise
organisti Inga Korjuse ebasõbraliku
käitumise pärast ja soovitasid, et
IdjcB mööbli
PUHASTUS
iuniga (steamcleaning)
ERIK LOKBm
M 44MS34
md eltBssBdJades v5l ett©?St@t@s.
® Oc.
„Killamängudele". Killamängudest
osavõtuks> kaasaaitamiseks ja läbi­viimiseks
otsustati anda oma täispa-nus,
et teiste maakondadega ühiselt
ettevõetud üritus igati hästi õnnes­tuks.
Juhatus on juba aegsasti alus­tanud
ettevalmistustega ning detail­sed
kavad on valmimas. Seltsi juha­tus
loodab, et kõik kaasmulgid anna-vad
oma toetuse Ja kaasürituse ette»
Läänlaste Seltsi peakoosolek toi­mub
kolmapäeva, 22. aprillil 1981. a.
õhtul kell 19.00 Eesti Majas, einelaua
taga olevas klubiruumis, millest pa­lutakse
võimalikult kõigul läänlastel
osa võtta.
LÄÄNLASTE SELTSI JUHATUS
II, !S. Ja 19. aprillil
921-7777
annetused suurenevad ja katavad ka
inflatsiooni tõusu.
KOOSOLEK AVALDAS USALDUST
Koosolekul algatatud küsimuste
iuurde/jõudes Edgar Marten andis
koguduse esimehele üle iihe ano­nüümse
kirja ette lugemiseks ja sel­gitamiseks,
miks üks koguduse liige
seda levitas. Madis Peeker teatas, et
tema viis ühe koopia sellest kirjast
koguduse õpetajale ja August Nüüd
teatas, et tema on kogunud linnas en­dise
organisti kohta käivaid kompro­miteerivaid
jutte ja tahtis teada pai-iil
on nendes tõtt. Küsimused ja nen­dele
antud vastused tõid esile naeru,
aplausi ja mitmeid vahelehüüdeid.
Anonüümset kirja esimees ette ei lu­genud
ja Marten võttis selle tagasi
Madis Peekerilt küsiti, miks ta viis
selle kirja meie õpetaja kätte ja mit­te
mõne teise õpetaja kätte. Hr.
Nüüd sai ka aru, et linnapeal ringi­liikuvate
juttude arutamise koht ei
ole Peetri koguduse täiskogu ja võt­tis
oma ettepaneku tagasi.
Kui meeleolu rahunes, tegid pr. Ko­mi
ja hr. Käärman ettepaneku aval­dada
usaldust koguduse juhatusele
ia nõukogule tehtud tÖö eest ja jät­kata
seda endises vaimus. Hääleta­misel
valdav enamus umbes 300-st
kdhalolijast hääletas ettepaneku
poolt. Vastu oli 9 häält.
Koosolek lõpg?es Meie Isa palvega.