Meie Elu = Our life, April 16, 1981

              r; 15 (1626) 1981
Home
kine
JJURI
yene a;
pes juhtivatel
lat aega MI-5
ludetüd seda
täljavõtted il-
Id SirHoUist
samuti on ol-juht
T.
•His;
[OLLIS
lad veel elavad
iduseks toodi,
IvalfiaiTiine mõ-i4
seletused ja
'Komisjonile
|\'ene salaluure
pada suurema­isi
Ottawas ja
ila - asjatündja-
Ist nende doku-iiseks.
Konser-ivas
oli doku-iuid
enne kui
kukutati nen-
. ja elab
'kuna teda ka
aastat hiljem,
li likvideerida.
[972. aastal Ka­ine
salaagendi
is, kelle seletu-jsandeks
välja
jukoht. Arvata-
^rgnenud "teise
seriko likvidee-id
sellele, et ve°
^etel. kohtadel
rs oma agente,
püütakse iga
Ivate ametnike
jelased viimase
[lliš oli Inglise
ladlikud kõigist
jt, kuna USA ja
[used on väga
et venelased
esse juhtivad
a nagu juhtus
Tedakahtlus-reetmises
ühe
;)li samal ajal
rB ametnikuga,
lõpetas Profu-konservatiiv
[arupärimisega
Kaplani ^ole,
hdub valitsuse
leda on nime-piisjoni
doku-
[ena venelaste
Idiliikme ütelu-hd
ja nimesid,
K tõusnud vas-
^anadas. Kap°
ei tea kedagi
leguse Kanada
iõpilaste Selts
.ld,^et dr. Alf-atud
1981. a.
iranud temale
Rootsi krooni,
linu panus pal-
3 paljude trii-toimetamisel,
ja Ajalugu II,
htsuse. Oma
;ööga oled sa
edendada neid
sul on kujun^
yilištlased ja
on Eesti Üli-
;:J I
li
.'fl
•'II
ij
•lii.
%
J
,Jieie Elu" iisr.iS:( 1626) - tHmsMY, Ä i L 16
BEEEinSCD
i Eesti SlMkapital Kanadas Juurde õn; asutamisel vangilaagris surnud vabadusvõitleja dr. Jüri
mälestusfond, teatas esimees H. Lupp peakoosolekul, kus, esitati eduka tegevuse aruanded ja
mait arutati ESK-le
Koosolek peeti'pühapäeval Eesti Köosolijatest võtsidMepitavalt sõna kus on pärandatud ESK kaudu Eesti
Majas. Juhatas esimees ja protokollis V. Raiend, K. Jõgi, K. Arro, E. tei- ühiskonnale suurirvarandusi. Laeku-sekretär
H. Teder. Kohal olid ka tei- ja jt., et kuidagi viisi leida teed, et mised neist jätkuvad. Oh raske ette
sed juhatusliikmed K.
Mäeste ja Ä. Taul.
Koosoleku: avas teryitustega iH.
kes märkis, et vaatamata sel-Ä.
Haavaniidü'ja tema kingitud aia- näha kui kiiresti need laekuvad.
äri mäjandamises leida mõlemaid vatsetakse asutada kuldraamatut, ku-pobli
rahuldavat iahendust. Kuid see hu kantakse koigi ESiK4e annetajate
jäi leidmata. A. 'Haavaniit tegi ette- Tiimed. Uus eelarve, mille esitas lae-
. , .. .J .... paneku, et juhatus moodustaks 3-liik- kur H . Mäeste oli tasakaausj^^^
kle,etm^^^^
dunud^aastal sUurM kõikumised, ^^^^^ üks äiandusala erapooletu . Loeti koosolekul ette revidentide G.
ges ESKtegevus pekordse tõusu eriteadlane ja A. Haavaniit, kes aru- Mitti ja M. Pedeli revideeriniispratö-ahe
all. Ta^pam ette ma estada pus- ^ .^^^^ tasandaks. Kuid see jäi moo- kollid ja T. Koheliku: arvamus, kus
tiseistes lahkunud teenehsihikme^^ dustamata, sest väideti, et aiandus- rahalised aruanded leiti korras ole-w.^
am, i . Laanem^^ J. lor^i, ^ri ei saa juhatada kaks peremeest vat. Avaldati juhatusele tänu kiidu-
H. Luide t ja lopuks^^^^^^^^ - endine omanik A. Haavaniit ja väärt tegevuse eest-
• gavene Ä
tele,.kellest enamik andsid oma va- A^T*^*- i *
J - 1 0 0 1 ^ r J c ^uj^^taja. Arutati ka võimalust,
randusi ESK kaudu Eesti ühiskonna- • i , . - i
1 Tr> T " • 1 -1 * A et juhatus koopteeriks ühe liikme,
le. ^Dr. Jun Kuke mälestusfond on oleks kogemusi aiandusäri alal
just praegu asutamisel. Manitsuste ja lepituste peale vaata-
ESK-il on 98 liiget, kelledest olid mata A. Haavaniit: lahkus koosole-
XSTI KULTUURIPÄRANDI KLUBIU
TOETUST
Eesti Pärandlklubi — „Estonian Heritage Club" on meie ühis­konna
ette jõudmas uue aktiivsusega eesti kultuurilise pärandi fil­mimise
ja helilindistamise alal. Asutatuna aastavahetusel Eesti
Kunstide Keskuse poolt tahab klubi ülaltoodud alal rakendada
peamiselt pensioniikka jõudnud kaasmaalasi, kes on huvitatud fo-to-
visuaalsest tegevusest.
Klubi esimeheks on S. Veiden-baum,
sekretäriks Ellen Irs ja lae­kuriks
Ants Soots. Tegevuseks vaja-leise
osa moodustaksid filmilõigud
meie 30 aasta tegevusest ja arengust
Kai^iadast mitmesuguste erimotiivide
Esimeheks, valiti. eelseisvate, i
taks H. Lupp, Juhatusliikmeiks ä aas-volitustega
esitatud koosolekul 84 lii­get;
seega ca 76%. Neist viibis koos­olekul
isiklikult 14 isikut. Tegevus­aruande,
mis saadetud liikmetele ko-ju
kätte, esitas veelkord H ; Lupp
(aruanne on toodud eraldi),
kult märkides, et ta kahetseb ESK-ie
oma varanduse üleandmist,
tegevusaruanded kinnitati ühel
Kokkuvõttes on laekunud
jooksul 1160,000 millest anti Eesti
organi-satsioönädele toetust |70,000^
Suuremaks kinhisvaraks on.ESK-1 A.
Haavaniidü poolt mõni aasta tagasi
kingitud Springmpuntiš asuv aian-dusäri.
H.,Lupp märkis, et kuna ESK
on heategev ettevõte, siis ei ole ESK-1
võimalik otseselt seda ettevõtet juh­tida,
vaid selleks, on asutatud amet­likult
eraldi ettevõte nii, et ESK ju­ha
tusliikmeii moodustavad selle ette­võtte
juhtkonna. 'Springmountis asu­vat
A. Haavaniidü nimelist ettevõtet
juhib kanadlal^est juhataja V. Whit-.
taker, kes on omal alal osav mees.
Aruanded näitavad, et aiandu-säfi on
teotsenud suure eduga.
Suuremad ESK toetuste saajad
olid „Jõekääm'' ja „Seedrioru" las­tekodud,
Toronto lasteaed j a kirj an-dite
võistluse auhinnaks määrati
11000.00. Esimesi väljamakse tehti
Hanno Kompuse mälestusfondist.
Testamentide tegemine ESK kasuks
suureneb. Oli isegi Ihglismaält pä­randaja.
I
H, Lupp märkis, et kuna Spring-
....Tegevuskavas leidub seniseid üles­andeid,
kuid on kä hoopis uusi alga­tusi.
On tehtud rohkesti testamente, nadega.
taks H. Mäeste ja J. Künnapuu,
lisrevidendiks T. Kõhelik. Toetusko-miteesse:
J . Künnapuu, R. Reinar, I.
Heinsoo,' E. Lepik,. E., BÄarten, 0.
Oja, V. Raiend, J. SaamUt ja T. Too­mes.
Investeeringute komiteesse: J.
Künnapuu, I. Martens, K. MeipoosB,
A. Kimmel ja L. länes.
Koosolek lõppes H. Luppi tänusõ-
Seni ajami on valdavam osa toetu­si
välja makstud summadesft, nüs
m Sihtkapitalile laekunud koos an-eeldused,
et ettevõtte juhatus võis
Eesti Sihtkapitalile Kanadas anneta­da
|5,000. ESK on saanud ärilt veel
netaja erisooviga, s.t. annetuse tegi- ligemale $4,000 ettevõttesse investee-ja
on taotlenud ESK otsust oma asi- ritud ja juba tagasimakstud tegevus-netusele
vastava suurusega summa
määramist mõne tegevusala, organi­satsiooni
või ka otse ESK töö toeta­miseks,
i
Alates ESK loomisega on see olnud
ja jääb ka edaspidi, üheks vägaiolu-liseks
annetuste tegemise moodu­seks.
ESK annab tehtud annetuse
vastu välja ametliku tõendi, mis või­maldab
summa mahavõtmist sissetu­lekuist
tulumaksu arvestamisel. See-,
ga suuname riigile minevad summad
seadusepäraselt oma ühiskonna tee­nistusse.
Näiteks, kui Eesti Sihtka­pitalile
Kanadas on sellisel kujullae-kunüd
1140,000, siis ufnbkaudu 50%
kapitali intresside arvel. Investeering
oli alul vajalik, kuna äri sai ülevõe­tud
ilma tegevuskapitalita.
Ligemale kolme-aastasedkogemu-sed
näitavad n\mk, et Springmount'- Walesa tähelendu, on teinud järeldu-is
asuva äriettevõtte tegevus on kui. se, et Walesa ja Poola tööliste unioon
Tähelennulise tõusu poliitilises tae­vas
tegi möödunud aastal Gdansk
laevatehase elektrik Lech Walesa.
Temast sai Poola tööliste õiguste
eest võitleja ning Poola tööliste
unioonide liidu„Solidariti" juht. See
tähelend kulmineerus Lech Walesa
vastuvõtmisega Vatikanis paavst
John Paul H poolt 15. jaan 1981 rTeda
võeti seal vastu austusavaldustega',
mis seni ön olnud reserveeritud ai­nult
riigipeade vastuvõtuks. Vastu­võtt
paavsti poolt järgnes Walesa
vastuvõtule kolme mõjuvõimsama
Itaalia ametiühingu, CGIL (kommu­nist),
CISL (katoliiklik) ja UIL (sot^-
sialistlik), poolt. Nende ametiühin­gute
esindajad võtsid vastu Walesa
Rooma lennuväljal suurte austus­avaldustega,
viisid ta triumfiaalselt
läbi linna ja võimaldasid temal kõne­leda
Itaalia töölistele i^hes auditoo­riumis.
Walesale sai osaks ametiühin­gute
ühine poolehoid.
Sao Paulo ülikooli professor Plinio
(i)rrea de Oliveira, Brasiilia mõju­võimsa
antikommunistliku organi­satsiooni
asutaja, analüüsides Lech
liku aparatuuri muretsemist soodus- all. Ühe sellisena on valminud^näidis-tab
föderaal tervishoiu ja heaolu mi­nisteerium.
Neil päevil saabuski mi­nistrilt
teade, et ministeerium on kin­nitanud
selleks otstarbeks toetuse
117.750 suuruses.
Kinnitatud eelarve kohaselt oste­takse
vajalik varustus, nagu fotokaa­mera,
filmiprojektor, koos heli re­gistreerimise
aparatuuriga, projek­teerimise
vahenditega jne. Varustuse
saabumisel asutakse praktiliselt oma
programmi täitmisele, mis tohiks
huvitada kogu meie ühiskonda.
Eesti kultuuripärandi klubi peabki
iganädalasi koosolekuid, selle prog­rammi
koostamiseks. Esialgu on koo­runud
välja, et .tahetakse filmilindile
jäädvustada meie rahvaloomingu pä­randit
milleks on mitmesugused
tekstiilid ja käsitööd, milliseid üha
edasi harrastatakse. See oleks nagu
lisaks sellele tööle, mida pn teiriud
Eesti Kunstide Keskus mitme aasta
jooksul.
käsikiri „Mälestuste maja". Osavõtt
sellest seeriast oleks piiramata, igalt
alalt, kel on midagi huvitavat jutus­tada.
Klubi koosseisus on inimesi, kes on
asjatundjad omal alal ja kes on val­mis
oma teadmisi ka teistega jaga­ma
Tohiks loota, et see erialaline va­nemate
grupp leiab kasulikku enda-rakendamist
ja saab oma panuse an­da
ka meie varajasema ning hilise­ma
rähvapärandi jäädvustamisel fil­mis
ja helis.
See grupp ei taha oma te^vust ja
loodetavaid saavdtusi hoida ainult
iseendale, vaid tahab tulemusi jaga­da
ka eesti ühiskonnaga ja eriti ini­mestega,
kes on astunud üle oma 65
a. elukünnise. Kõikide vanemate ini­meste
eluvaramu on rikas ja iga idee
sellest allikast on Eesti pärandlklubi-le
teretulhud. Klubi tahab oma või­maluste
ulatuses jäädvustada kõike,
mis ilma selleta homsepäevale võib
kaotsi minna.
ÄHVARDUSI ROHKEM PÄRAST
ATENTAATI
genud Ülesmäge ja läinud paremini
kui alul julgeti loota; See oh ka vä­liselt
nähtav igaühele, kes sooviks et­tevõtet
isiklikult külastada. Seda ka
puukooli osas, mille puude ja põõ­saste
istikute arv on nähtavalt suu­rem
kui äri ülevõtmise ajal.
„Solidariti" tugevus seisneb selles,
et nad ei ole millegi vastu vaid taot­levad
ühist heaolu. Nad ei soovi ku­kutada
Poola valitsevat kommumst-likku
korda, vaid mõjustada valit­sust,
et see annaks järele tööliste õi­gustatud
nõudmistele. Poola pärit-
Kolme aasta jooksul on tunduvalt, oluga paavst John Paul II ühelt poolt
tõusnud ka kogu varanduse reaal- ja Itaalia tööliste a m e t i ü h i n g tei-
Pärast atentaati (m suurenenud
ähvarduskirjade arv USA presiden­dile
ja abipresidendile. Arvestatakse
300 ähvardusega, mis on tehtud pa­rast
mõrvakatset. Enamikku nendest
FBI ei võta tõsiselt, kuigi püütakse
kõigi kohta juurdlus toimetada,
ife ÜSA valitsus arvestab edasi Poo­la
okupeerimise võimalusega. Luure
andmetel on veelgi suurel hulgal Ve­ne
sõjavägesid toodud Poola piiride­le,
kuigi ametlikult kommunistliku
idabloki manöövrid on lõppenud.
^ Pakistani valitsus on edasi kae­vanud
kohtu otsusele, mis keelas abi­elurikkujate
kividega sumuksviska-mise.,
1979 aastal kehtestatud islami
seaduse alusel on röövimise .eest
kõrgemaks karistuseks käe maha­raiumine.
Berliini kohus karistas 72-aastast
pensionäri $1200 rahatrahviga, kes
ühelt koosolekult lahkudes tõstis käe
hitlerlikuks tervituseks. Tema väldet,
et tahtis vlibata oma kaugemal asu­vale
naisele, kohus ei arvestanud.
väärtus. Esiteks kinnisvarade üldise
hindade tõusu tõttu praeguses AV
janduslikus konjunktuuris. Ja tei­seks,
ettevõtte tegevuse edasiviimi-sellest,
ehk $70,000 ei de tegelikult
mountis asuvat aiandusettevõtet ju- tulnud annetaja taskust. Näitena too-hitakse
eraldi 1 ESK juhatusliikme- dud protsendimäär ei ole täpne, ^ . ^ ^ h ä l v ^ j ^ i k e k a p i t a a l ^ ]^
test direktorite M k , SIIS selle ette- na s^^ deehituste, paranduste, veokite- ja
võtte üksikasjalik tegevus ei kuulu sustamise alla käivatest tuludest, masinate pargi uuendamise ning
selle peakoosoleku päevakorda, kuid kuid see tohiks olla küllaldane ESK
igaüks võib aruannetega tutvuda, kaudu avanevate soodsate võimaluste
mis mitmekordselt kontrollitud, rõhutamiseks.
ESK juhatusliikmed ön kulutanud
oma aega ilma tasuta, et seda ette-^
võtet kontrollida ja juhataja tööd
jälgida. H . Lupp t ä n p A. Häavaniitu/
kes viibis koosolekul, advokaat Alf­redi
ja juhatuslMkmeid nende panu­se
eest ESK-le. ^
Rahalise aruande esitas laekur H .
Mäeste. Tulud olid ($35,881.82; kulud
$27,628.94;. ülejääk $8,252.88. Varan­duste
seis:. $297,918.05 Selles suurema
varandusena esines A. Haavaniidult
saadud varandus $243,989.94,
täiendamise ja muude taoliste vaja­duste
katmise tõttu, kokkuvõttes
umbes $60,000. Arvestades kogu eel­tooduga
ei ole ettevõtte müügile
selt poolt on veendunud selles, et
kommunistliku korra diktaatorlikud
alused, vajavad revideerimist ja Poo­la
tööliskond Leeh Walesa juhtimi­sel
on leidnud selleks õige tee ja
taktika. Kommunism praegusel ku­jul
on elanud ära oma aja.
Vene täägid ja tankid ei ole suut­nud
murda afgaanide tahet elada va­balt
ning korraldada ise oma sise­mist
elu. 'Sama tugev on Poola rahva
± Ulmastusained said saatuslikuks A Itaalia kommunistlik partei ja sel-
USÄ sõjaväele Vietnamis. Sama pa-liandus
on ka nüüd vene okupat-sioonlvagedele
Afganistanis. Kuna
heroiin ja teised ulmastusained on
seal kergesti kättesaadavad, siis on
nende tarvitamine vene sõdurite
poolt kasvanud. Usaldavatest allika­test
saadud andmetel saavad vaba­dusvõitlejad
venelastelt uimastusai-nete
vastu reM ja laskemoona.
Annetajate soovidest olenevatele
toetussuonmadele lisanduvad nüüd
veel toetused, mis tulevad otse ESK
kapitalifondikasumist. Selle kasumi
kasv on esmakordselt võimaldanud
määrata toetusi neljale noorsootööga
tegelevale organisatsioonile, kokku
laskmiseks praegu mingit vajadust., vabadustahe. Praeguses võitluses
Eriti oleks see praeguses üldmäjan-. oma õiguste eest ta vajab, välist toe-düslikus
olukorras, mil kinnisvarade "tust ja sai seda rikkalikult paavstilt imist©
jevusaruannete kohta võttis pi­kemalt
sõna A. Haavaniit, kes luges
koosolekul ette pikema kirja, milles
ta kritiseeris praegust Springmountis
asuva aiandusäri kanadlasest juhata­jat
tuues ette üksikasju aiandusäri
tegevuses, mis tema arvates olevat
tehtud valesti. Ta tõi ette, et ta ori
püüdnud juhatušliikmeid informeeri­da
neist asjadest, kuid ta ei ole leid­nud,
et need puudused; mis ta ette
tõi, oleks kõrvaldatud. Esimees H.
Lupp omaltpoolt^ vastas es|itatud krii­tikale
ja märkis, et temal, ja juhatu­sel
on tõsiselt, kahju, et nad ei ole
suutnud A. Haavaniidü poolt antud
äri selliselt juhtida, et AJ Haavaniit
sellega oleks rahul. Küsimuses sei­sab
see, et nad on palganud juhataja
V. Whittakeri, kelle tegevusega nad
on üldiselt rabul. Seni kui ta täidab
lepingut, ei saa juhatus teda vallan-
.-dada.'.'^ : . .\' "
Kuid Ä. Haavaniitu ei rahuldanud
esimehe ega ka sekretär I|.Tederi
korduvad sõnavõtud ja seletused.
hinnad järjest tõusevad,. ESK inves­teeringute
seisukohalt mitte õige
samm.
ESK ei saa oma põhikirja järele te­gutseda
äriliste ettevõtetega. Seepä­rast
ei saa ka ESK peakoosolekule
Ka Hannö Kompuse nimeline mä- esitada ärilise ettevõtte täpset aru-lestusfond,
mille kasumid ori mõel- annet igas detailis. Seda saab aga
dud meie ikujutavkünsti viljelemise tehtud majanduse- ja üldarüannete
toetamiseks, andis välja oma esime- ^'aames küllaldase iilevaatlikkusega.
se toetu^^^
on toimunud pr. Rahel Olbrei Kom- . . . j . , . v . , . V
puse poolt kirjastatud raamatu: Han- ^ Jurudiliselt on nn E9K km' ka
no Kompus ~ ,;Kustutamata nälg ^Pi'i«gmount'i äri kaks iseseisvat or-kunsti
j ä r e l e . . m ü ü g i s t laekuva- S^nisatsiooni. Viimane on äriline et­te
summade arvel. Ainult üksikuid ^^^te, mille juhatus ja aktsionärid
eksemplare on järgi sellest väärtus- ^^^snevad (aktsia väärtus $1.00) ai­nult
ESK juhatuse liikmeist, kes vas­tava
kokkuleppe kohaselt on sellel
kohal ainult nii kaua kui nad pn vali­tud
ESK juhatuse liikmeiks. Seega
kuulub ettevõte täielikult ESK kont­roll
alla ja juhatus vastutab nii ESK
kui ka nieie ühiskonna ees, alludes
samal ajal riiklikule kontrollile,
makstes makse jne. nagu kõik ärili­sed
ettevõtted; Üksikisik ei saa min­git
võimu oma kätte haarata ega äri
tegevust mõjutada.
Aiandusäri juhatus on algusest
peale töötanud täielikult ilma tasu­ta
ja kulutariud tohutult oma aega
ning tööjõudu ettevõtte käigus hoid­miseks
ja selle tegevuse ning operat­sioonide
planeerimiseks ja kontrolli­miseks.
See kõik on suhteliselt pinge-ning
Itaalia töötavalt rahvalt. Poola
rahvas usaldab Walesat. See usaldus
annab temale müsteerilise populaar-suse-
ja jõu, • ,
le juht E. Berlinguer kritiseerivad te­ravalt
venelaste Afganistani okupee­rimist
ja ähvardusi Poola suhtes.
Kommunistlik partei loodab arvata­vasti
Moskva kritiseerimisega endale
teed tasandada Itaalia valitsusse.
idr FBI informatsiooni kohaselt vägS-vallaga
seotud roimade arv tõusis
ÜSA-s 13 protsenti 1980 aastal, võrrel­des
eelmise aastaga. '
Vene pressiatashee
vdlediega vastus
enaator P. Yuzyk'ile
©saatus©
raamatust,
Hanno Kompuse nimelises mäles­tusfondis.
Eesti Kooli Fondis ja Ju­han
Tork'i nimelises karskusfondis
Ori praegu kokku Hgikaudu $16,000.
Aasta jooksul on, ESK abiga algata­tud
rtiitmete mälestus-, toetus- ja eri­fondide
aluste koostamist ja välja­kujundamist.
See tihti aeganõudev
töö jätkub pidevalt.
Testamente, millega ESK võib ar­vestada
on möödunud aastal tehtud
mitmeid nii praktiseerivate advokaa­tide
poolt kui ka ESK vahendusel'
Teadaolevate testamentide arv, kus
esineb ESK nimi on üsna suur, samu­ti
ka nende väärtus. Nende tegijad ei
soovi üldiselt neist asjadest avali­kult
mitte veel rääkida, ega ka oma
nimesid avaldada. Kuni tänaseni on
surma läbi lahkunud rahvusteadlike
eestlaste poolt Eesti Sihtkapitalile
Kanadas pärandatud nii otseselt kui
ka omapoolsete soovidega kokku üle
$32,000.
Möödunud nädalal peeti Torontos
EKN väliskomisjoni koosolek komis­joni
esimehe Mati Epneri juhatusel.
Väliskomisjoni koosolekul, nüllest
võttis osa arvukalt komisjoni Hik-meid,
selgitati praegust poliitilist olu­korda
okupeeritud Eestis jä mida
saaks teha sealsete vabadusvõitlejate
ja nende perekondade abistamiseks.
Eriti käsitati koosolekul ühenduses
vabadusvõitleja Jüri Kuke traagilise
surmdga üleskerkinud küsimusi. Pee­ti
tarvilikuks inimõiguste eest võitle­ja
Jüri Kuke traagilist saatust tuua
Kanada avalikkuse ette niipalju kui
see on võimalik, tehakse isiklikult
EKN KANDIDAATIDE ÜLES­SEADMISE
TÄHtPÄEVÄKS 30. APR
Eestlasfte Kesknõukogu Kanadas
Valimiste Peakomitee juhatuse tea­daandega
Kanada eestlastelie IL
veebruarist 19^1 määrati Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas 11. koosseisu
valimisteks kandidaatide ülesseadmi­se
tähtpäevaks 6. aprill 1981; Selleks
tähtpäevaks oli Valhnlste Peakomi­teele
esitatud 39 kandidaadi esltamis-
Mrjad.
Juhul, kui kandidaatide ülessead­mise
väljakuulutatud tähtajaks on
valitavale 45-le kohale esitatud vä­hem
kui 50 kandidaati, või teistel
mõjuvatel põhjustel, võib Valimiste
Peakomitee Vallmlskorra par 7. põh­jal
pikendada kandidaatide ülessead­mise
tähtaega.
Vastuseks Vene saadikule Ottawas
senaator P. Yuzyki protestlkirjale
Jüri Kuke surma pärast sunnitöö­laagris
ja Vologdasse matmise asjas
on Vene pressiatashee Ottawas E.
Pozniakov saatnud senaator P. Yu-zyk'ile
pikema vastuse, mida võib Ise­loomustada
häbemata valetamisena.
Kirjas annab E. Pozniakov mõista,
nagu ei oleks J. Kuke põrmu ületoo­miseks
kodulinna üldse taotletudi,
kuigi teada on, et pr. S. Kukk just
selleks Vologdasse sõitis Ja seal te­male
J. Kuke põrmu kodumaale too­mist
ei lubatud. Nüüd kirjutab E.
Pozniakov, et Nõukogude Liidus
„nagu Igal teisel maal on lähemate
sugulaste otsustada, kuhu surnu
maetakse". Seda aga kadugu abl-ks^
asale Vologdas ei lubatud. £. Poz­niakov
lisab kirjas veel mürgiselt, et
Kuna väljakuulutatud tähtajaks c^i . i^e^gi Nõukogude Liidus ei ole õigus­esitatud
vähem kui 50 kandidaati, ot tatud nõudma ega hakkaks näitama.
süstas Valimiste Peakomitee Vall­mlskorra
par 7. põhjal kandidaatide
ülesseadmise tähtaega pikendada ku­ni
30. aprillini 1981. Kehtivad on ka
30. aprilli 1981. a. postitemplit kand­vad
esitamiskirjad.
rikas lisakohuštuseks ESK töö eda- eraldi esildised Toronto kolmele pae- Ü^- •
, Owen Soundi linna külje all asuv
ettevõte on vastavalt annetajaga teh­tud
kokkuleppele jätkanud nüüd ju­ba
ligemale kolm aastat oma tege­vust
Haavaniit's Springmount Nur-series
& Landsaping Ltd. riime all.
siviimisel ja juhtimisel.
Springmounfj^ aiandusäri Eesti
Sihtkapitalile Kanadas kinkimise
aktsepteerimisel antud moraalsete
lubaduste taustal tuli ootamatult
võtta ESK kanda riiklikke makse,
kokku üle $16,000. See summa on
nüüd EJKS kassast väljamakstud jä
esineb 1980. a. majandusaruandes.
Sunset Beajch M„ sellest ajast on ettevõtte ko­hapealseks
juhatajaks olnud pikema­ajaliste
kogemustega Vernon Whit-taker.
Tema tublidus ja väärikas pa­nus
aianduse^ maastikukujundami'^
se ja ärialalise tegevuse praktilisel
kujundamisel ja edas-iarendaimisel lõi
tades sooviksin esile tuua, et
meie eriline tunnustus ja- tänu kuu­lub
advokaat Enn Alfredile, kes ESK
ja Springmounfi äri juristkonsulti-na
on mitme aasta jooksul ilma tasu­ta
armud oma suure ja
panuse.
L;märtsü.l98L a;
•• J. H
Sihtkapital Kanadas
. ' esirifiees
valehele lootuses, et need informat­sioonist
midagi avaldavad. Ka läheb
uus esildis Kanada välisministrile M.
MaGuiganile, et Moskvas taotleda
Jüri Kuke põrmu ületoomist tema
kodulinna. Ühtlasi palutakse. välis­ministrilt
kiirendatud aktsiooni Mart
Niklusele väljasõiduloa saamiseks
Kanadasse, kuhu asumiseks on temal
olemas immigratsiooniministeeriumi
nõiisolek. Mart Nikluse tervis pnvä?
ga halb ja Nõukogude karistuslaag-ris
ähvardab teda surmaoht.
Jüri Kuke surma puhul on EKN-ult
saadud informatsiooni põhjal Ot­tawas
saadetud protestikirju sealse­le
Vene saadikule. Esimesena saatis
protestikirjä Vene saadikiile senaator
P. Yuzyk, paludes võimaldada kadu­nu
põrmu ületoomist Eestisse. Hil­jem
saatsid protestikirjad veel mõ-
EESTLÄSTE-KESKNöUKOGU
KANADAS
Valimiste Peakomitee
Tammark
kõneleb EKN
kuhu surnud kanadlased tuleks mat­ta.
Kirja lõpuosa on tüüpiline kom­munistlik
propagandavale, öeldes, et
Nõukogude Liit on üks väheseid
maid, kus „tälellkku õiglust jälgi-^
takse ning legaalselt Ja praktiliselt
Inlmõlgi^sed teostatakse rahva hü­vanguks."
E. Poznlakovi otsest valet sisalda­vast
kirjast Informeeriti Stokholmi
kaudu Jüri Kuke leske kodumaal et
ta saaks nõuda oma legaalset õigust
mehe põrmu toomiseks sinna, kuhu
ta soovib.
00
iga uus MMEIE ELU" telM|8 aitab ka®-^
ga sisukamale afalehale.
Laupäeval, 25. aprillil peetakse
rontos,. Eesti Majas, algusega kell
9.30 hom. EKN kevadine korraline
üldkoosolek, , mis on ühtlasi EKN
praeguse koosseisu viimaseks üld­koosolekuks.
Koosolekul on päeva­korras
pooleaasta tegevuse ülevaade korrast ia noliitilistest vangidest
ja tegevuskavalised küsimused. Küla-' okupeeritud Eestis".
li5Võr>pleip,Vs on (koosolekul Eestis
V a n o r K t n t i i d VabadusvõitVif^te Komi­tee
USA-s esimees 01 af Tammark
Chiri^cfost. kes kõneleb teemal ,.01u-