1986-07-24-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 24. JuullL - THURSDAY, JULY 24 „Meie Elu" nr. 30
HAWSLUPF
Ühest eiBstliise toes
üle Kanada on eesti ajalehtede
lugejatele tuntud HapsLuppi nimi.
Samuti teavad teda vabad eestlased
vabas Läänes,
Torontos tuntakse Hans Luppi kui
aktiivset ja eeskujulikku eestlast.
Viiks pikale kõikide organisatsioonide
loetelu; kus Hans Lupp on olnud
esimees või juhatuie liige. -
Kaugelenägeliku pilguga, suure
kohusetruudusega, praktilise vaistuga
juhib H.yLupp juba kauemat aega
meie koolikomiteed. Võimatu on arvestada
neid tunde, mis ta on pühendanud
Toronto Koolide hüvanguks
ning meie koolide majandusliku stabiilsuse
saavutamiseks.
Praktilis.e: hoolitseva vaistuga on
Hans Lupp, tegutsenud Eesti Sihtkapitali
esimehena alates 1974. aastast.
Oma arüandlusis on H.L. äärmiselt
, täpne, loogiliselt selgb, kasutades
mitmepoolset kontrollitarvist. Hans
Lupp is leidub oskust ja annet argi-.
ülesannete lahjendamisel, ka suuremate
sündmuste organiseerimisel.
Kui kõikumata patriooti, Eesti vabaduse
ja rahvusliku sõltumatuse
eest kindlat'võitlejat, valivad eestlased
teda pidevalt Eestlaste Kesknõukogusse
alates 1954. aastast.
. Mõned tuntud inimesed väsivad
ühiskondlikes ülesannetes. Kuid lu-gupidamisväärne
on inimene, kellele
meeldib ühiskondlik tegevus, kes
teeb seda"tasuta, reeglipäraselt oma
sisemisest kutsumisest. Selline lugu-pidamisväärne
epstlane on Hans
Lupp. Tä töö meie ühiskonnas pn
edukas, sest tenia on pinud öise inimene
ülesannetes, mida ta qmä õlgadele
on võtnud. , •
Kutsealaselt on H^ns Lupp suure
insenerifirma teenistuses tööstuslike
projektide juhatajana ja associate
partnerina. r
Tema 25-äastast panust Hatch &
Associates En^gineering and Project
Management ettevõttele märgiti hiljuti
piduliku koosviibimise raames,
kus talle kingiti kuld:mansetinööbid
: ja kuld-käekell koos suurema rahalise
hüvitusega;
Kuigi ta jõuab neil päevil 65-da
eluaastani, jääb ta ühendusse oma
töökohaga nõuandvates ülesannetes.
Omal töökohal on H/Lupp täielikult
tunnustatud, lugupeetav juhtiv jõud.
Samuti on ta seda Korp! Fraternitas
Esticas, kuhu kuulub Vilistlasena^
Viis aastat tagasii kui Hans Lupp
jõudis senaätoH ikka, kuuekümne-aastasejKs,
vääristati teda Kanada
Eestlasfe Teenetemärgiga eestlusele
ja Eesti vabadusvõitlusele osutatud
teenete eest.
Hans Lupp on sündinud 25. juulil
1921.a. Seega päikesekülluslikus
juulis sündinud ja nüüd kuuekümne
viie aastane seenior.
Pingelist koosolekuil ja tööülesan-deil
olemist, kodust eemalviibimist
teab, talub ja mõistab H. Luppi šar-mantne
ja südamlikabikaasa Eha.
Austatud, armas Hans! Sa oled
pälvinud oma võimete, mõtete-ja tegude
ühtsusega, truudusega oma rahvusele.
AUTORITEEDI ja POPU.
LAARSUSE. Hindame Su tegevust,
ettevõtmisi, saavutusi. Soovime Sulle
jõudu ning indu eelolevaiks aastaiks
kindlalt sama rada edasi astuda!
Olgu Taevane Isa Sulle ja Su
perele jätkuvalt armuline!
ANDRES, TORK 60
24. juulil tähistati Toronto EELK
Peetri koguduse esimees Andres
TorkomaöO. juubelit. Sündinud Tartus
tuntud pedagoogi dr. Juhan Torgi
ja Marie Helene, sündinud Kabin,
noorema pojana õppis Andres Tartu
Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetades
1944. Mobilisatsioonist pääses tervislikel
põhjusil. Sadamasse hilinemise
tõttu pääses perekond Tork ka
saatusest, mida ees ootas teisi põge-nikke
laeva ,,Moero" hukkumisel.
Saksamaale jõudes asus töökas ja
edasipüüdlik noormees kohe töönor-mi
täitma, et pääseda nii pea kui
võimalik Darmstadt'i Ülikooli.
Olekski^ lõpetanud inseneriteaduskonna,
)cui Uus-Meremaale edasi-siirdumise
võimalus ei oleks neile
avanenud tänu ühele juudisoost kooliõpetajale,
kes garanteeris neile korteri.
Ka uuel asukohamaal tegi Andres
kohe ära nõuetava tööperioodi.
Lõpetas Christchurch'i Ülikooli
1950.'a. tsiviilinseneri kraadiga. Töötas
valitsuse juures jõujaamade ja
jõepaisude projekteerimisel. 1953.
detsembris abiellus Inge Silmiga.
Neile sündis neli last. Viive, Hillar,
Lembit ja Aarne. Aucklandis elades oli
Andres aktiivne kohalikus Balti Klubis
ja luteri koguduses. Kuid Uus-
Meremaal oli eestlaste arv äärmiselt
väike ning väljavaated laste eestlasteks'
kasvatamiseks halvad. Andres
ja Inge osustasid jällegi ümber asuda,
seekord Torontosse. 1965 astusid nad
laevale, mis tõi neid läbi Vaikse
ookeani ja Panama kanali kaudu
Põhja-Anieerikasse. Lapsed olid soovinud
vahepeatusel Tahiitiš sinna
troopilisse paradiisi jääda, kus igal
lapsel mitu koera, kuid inseneri sil- •
male ei istunud hästi primitiivsed
sanitaar- ja kanalisatsiooniolud.
Torontos lõi juubilar koos perekonnaga
kohe agaralt- kaasa eesti
tegevusega. Andres oli esimeseks
meessoost õpetajaks Peetri kogudu- '
se pühapäevakoolis, siis oli leerieel- ,
sete noorterühma juhataja. Varsti valiti
ta koguduse nõukogusse, siis juhatusse
ning 1980. a. on ta olnud
koguduse esimees. Tema siiras kristlik
usk ja tugev töövõime on teda
kandnud läbi raskete momentide ning
koguduse juhtimine on olnud,edukas.
Eraelus on ta üheks abipresiden-diks
konsulteerimis-inseneri firmas
Morrison Hershfield Ltd., olles end
täiendanud Toronto Ülikooli mägist-,
ri kraadiga, mille saavutas 1970. a.
väitekirjaga ,,Änalysis of Elastic
Cable Nets by Iterative Displace-ments".
Aega on juubilar.leidnud ka
koorilauluks, korvpalli ja võrkpalli
mänguks ja murdmaasuusatamiseks.
Akadeemiliselt kuulub Eesti Üliopi-
' laste Seltsi. .
Armas Andres, sinu mitmed sõbrad
soovivad sulle veel paljudeks
aastateks' tervist, jõudu ja Issanda
õnnistust!
MÕTTESÄHVATUSI
Boai
Õpetaja Ivar Pohl näitab rootsi skautidele Vormsi kirikut.
50 aastat tagasi
eesli s
i ü ü i
M i s puutub l a a g r i t ö ö d e s s e , piirdume
peamiselt praktiliste asjadega.
Kaunistusesemete valmistamise jä- .
tarne, eestlastele' ja lätlastele. Teame
peale I n g a r ö - l a a g r i t , et selles on nad
meistrid.' A g a tahaksin näha seda
r ü h m a . k e s praktilisuses võiksenn.ast
meie vastu panna. Uhke laagrivärava
tugeva''aiaga olema ka püstitanud;
K u i o l e m e . t ö ö d e g a v a l m i s j ä h m e tervitama
teisi r ü h m i ja vaatama kuidas
neil on, L ä h e m a d naabrid on taanlased.
Nemad on tegutsenud samade
põhimõtete järgi kui meiegi ja korraldanud
k õ i k praktiliselt. Eestlased
on teinud suuri ehitisi. Üks rühm on
ehitanud terve l i n n a m ü ü r i tornidega.
Need müürid, mis on oma kolm meetrit
kõrged, on tehtud pilliroost, puust
raamistikuga. Ühe torni otsas on lip-puvarras
ja redeliga pääseb üles jä
saab heisata lippu. Leedu rühm on
kaasatoodud rannakarpidest jn veer-kividest
teinud suure skaudiliilia mis
asetseb ilusa mereliiva peal, Tarve
liilia on vist viis või kuus meetrit
pikk ja sama lai, n i i et võib aiu saada
missugune töö selle taga peitub. Üks
vene mereskautide rühm on püstitanud
niasti ja taglastanud selle ja asetanud
suure arvu signaallippe tippu;
Selle masti ees seisab paar suurt
savist tehtud lootsi.
Värske vee eest on hästi hoolitsetud.
Kõikjal on paigutatud suured
veetünnid. Paar korda päevas tulevad
veokid veega,.mis pumbatakse
vajaduse korral tünnidesse. Ainult
üks viga on selle süsteemiga, nimelt
see vastik hais mis veokid välja ajavad.
Veoautod ja rongid nimelt kasutavad
teatud sorti õli mida pressitakse
välja põlevkivist. See on väga
odav kütteaine, aga hais on hirmus.
Teine probleem on suplemine. Vesi
on nimelt väga madal ja kunagi nagu
ei jõua suplemissügavasse vette. Mõnes
kohas võib minna kas või viie- või
kuuesaja meetri kaugusele ja vesi
ulatab ikkagi ainult põlvedeni.
ANDRESTORK
BON AIR APPLIANCE SERVICE
küimutuskappe ja pliite — igat MiM
ji^ 31 aastat tööpraktikat ii(
Tel. 533-9334 — Peter
IPLUMBING, H E A T I NG
and R E P Ä I RS
gaasi-ja olektrgahjud/korsinsi-voodrid
(chimnoY linings).
Ahjude puhastamine ® Easto ira,
T©I.(416V275-1280
a|lillllllllilllllllllliilllillllillllllll8llilllllHIII393lll^
Abielutüli. Naine kriiskab:
,,01eksin ma teadnud, et sa niisugune
põrguline oled,.siis oleksin abiellunud
vanakuradiga."
,,Nimeta mulle riik, kus abielud
vahel lubatud."
Heinsoo Insuranc
Eesti Majas
Broadvlevi^ Aveiiue| ruum 2(52,
Toronto, Ontario M4K
Telefon 461^764
Hea väljanägemisega daam kõrtsileti
e^s trimpavale mehele:
„Kiii nii edasi teete, olete varsti mu
juures voodis."
„0n teil aga julgust," vastab mees
ja võtab, uue punnsuutäie.
,,01en ülemõde haiglas," tuleb vastus.
•
Varsti saabub laagri avamise päev.
Meil on esimest korda seljas paraa-divorm
kuhu kuulub valge, särk ja
sinine skaudirätik. Täpselt ettenähtud
ajaks marsime väljakule. Tühi
-on. Mitte ühtegi inimest pole näha.
Hakkame arutama, et ehk oleme läinud
vale kohta ja saadame Bibeni
asja uurima. Ta tuleb tagasi ja ütleb
et oleme küll õige; kohas. Vähe imestava
näoga istumt maha ja hakkame
ootama, mis nüüd saab. Poole tunni
pärast kuuleme vilesignaale laagri-platsidelt
meie "imber. Nähtavasti
hakatakse lõpukr liikuma. Veerand
tundi veel ja esimene salk tuleb marssides,
uhkelt nagu kõiboleks korras.
Nii tuleb üks salk teise järel ja lõpuks,
nagu ürituse kroon, tuleb laag-riorkester
ja staap. Vaatame oma
kella ja üks-teist tähendävah. Täpsus
nähtavasti ei ole voorus Eestis. See
oli teine suur üllatus, mis meid siin
oli tabanud. Esimene oli Tallinnas
kui me laagriülem restoranis tellis
klaas piima ja sai hoopis makaroni-pudingut.
5000 KÜLALIST -
Nüiid on ka suur hulk külalisi
saabunud.. Neid on tulnud lähedalt ja
kaugelt. Kogu maalt on tulnud eri-ronge
Haapsalusse, sest paljud tahavad
osa võtta laagri avamisest. Meie
suureks rahulduseks paneme tähele,
et suur osa on ilusaid tütarlapsi ja
noori naisi. Hiljem kuuleme, et kohal
on olnud sel päeval ligemale nis tuhat
külalist. See pidavat olema haruldaselt
suur arv seal. Üks asi üllatab
meid alguses, nimelt et seal on nii
palju rootsi keelt kõnelevaid inimesi.
Aga saame teada, et üksnes Haapsalus,
linn oma nelja-viie tuhande elanikuga,
räägivad kaheksasada inimest
rootsi keelt. Sellest võib aru
saada, et Rootsi ja rootslased peavad
olema seal tohutult lugupeetud, asjaolu
mida me hiljem tihti kogesime.
Nüüd on aga jumalateenistus alanud,
mis toimub enne laagri avamist
ja taas võime imestada. Suurem osa
salmidest mis lauldakse, on rootsi
omad. Järgneb lühike jutlus, millest
me mõhkugi aru ei saa, ja lõpuks on
avamistseremoonia. Sellest saame sama
vähe aru, aga näib olevat väga
pidulik^kuna rahvas seda jälgib suure
huviga. Lõpuks saame siis ka ennast
liigutada. Meil tuleb nimelt defileeri-da
laagri staabi eest mööda. Rahvus
rahvuse järgi marsivad saluteerides
rahvahulkade ees, kes neile austust
avaldab. Võime vaid tähele panna, et
rootslasi ja eestlasi austatakse kõige
soojemalt.
..VORMSI SAAREL
Pärast laagri avamist oleme meie,
rootslased, laagris vaevalt ühe
terve päeva, vaid käime^ mitmel
väljasõidul ja tutvume ümbrusega.
Ühel päeval külastab meid kandidaat
Ivar Pohl, Vormsi kirikuõpetaja
vend, ja kutsub meid saarele vaatama
kuidas rootslased elavad. Rõõmuga
võtame vastu tema kutse ja palume
tal jutustada eesti saarte rootsi elanikest.
Ta ütleb et rootslasi on Eestis
umbes 8.000. Nad elavad peamiselt
Rägödel, Odehsholmil, Nargöl, Nuc-köl.
Runol ja Vormsil (Wormsö.l).
Seal on rootsi kirikuõpetajaid. Eestis
on seitseteist' rootsi kuueklassilist
algkooli, üks rahvaülikool — Birka
Nuckö saarel — ning üks rootsi
gümnaasium Haapsalus, asutatud a.
1930.. Nucköl on üks rootsi misjonär,
Ryden.ja üks diakonaat. Rootslastest
elavad 2.700 Vormsil. Kandidaat
Pohl loeb üles külade nimed.
Neid on kuusteist ja meie meelest
kõik vaga koduste nimedega, nagu
Borrby, . Fällorna, Hakabacken,
Kärrslätt, Söderby, Uppholmön jne.
Küsime, kui kaua rootslased on
seal elanud jamillega nad endiji ela-
'tavad.. ,,Ei ole õnnestunud jõud'a selgusele,
kunas rootslased nen(iesse
kohtadesse on saabunud", ütleb kan-
\didaat Põhi, „aga teame, et neid oli
"siin juba 13. sajandil. Arvatavasti
oleme rootsi viikingite järeltulijad. Ja
arvata on, et rahvas alati on endi
elatanud nii nagu nüüd, nimelt kalas-tamise,'
meresõidu ja põllumajandusega.
Viimane mainitu on naiste töö,
kui^mehed on merel." Ja kui jõuame
Vormsile leiame varsti, et rahvas
peab tõesti olema meie hõimud. Välimus
on rootsipärane ja samuti keel.
UNUSTAMATU REIS .
Aga aeg läheb liiga kiirelt. Enne
kui oleme kõigesse jõudnud süveneda,
on aeg laagrit lammutada. Samal
päeval kui lahkusime, käisime teist
korda Vormsil ja võtsime osa rootsi
jumalateenistusest saare rootsi kirikus.
Kui sealt ära tulime, jäime paar
tundi hiljaks ja olime sunnitud laagrit
lammutama rekordajaga, et jõuda
Tallinna rongile, mis väljus, kell seitse
õhtul. Kell kuus oli aga kõik juba
valmis ja varustus laotud vankrile,
mis viidi jaama. Olime lammutustöö-ga
hakkama saanud ühe tunniga, mis
on aukartust äratav saavutus, arvesse
võttes et meist ei jäänud järele
ühtegi jälge.
juba päev hiljem lahkume Eestist
sama laevaga.millega olime tulnud ja
jõudsime tormise sõidu järel Stock-lolmi,
kus meie rühm hajus. Nii oli
siis see unustamatu reis, mille vältel
olime näinud ja kogenud nii palju ja
sõlminud nii mitmeid sõprussidemeid,
tagasivõtmatult möödas. Aga
enne kui lahkusime, leppisime
:ris
kokku, et kohtume, kui see võimalikuks
osutub, Hollandis 1937 või Lätis
1938. '
STIG LÖWENDAHL
vVANDRARSCOUT
(Tõlkinud rootsi keelest A.K.]
n««aEM><n»<>«2><Kii><iOT»iHja><><n><)<am>4n>tK3i><i<n>^
.,ME1E ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"
Hilisematel väljakaevamistel tuleb
enne tsivilisatsioon koristada, enne
kui pääseb kultuuri juurde.
See seisab inimese loomuses, et ta
mõtleb loogiliselt ja talitab mõistmatult.
Kui tahad tuleviku eest muretseda,
siis võta minevikku aukartuse ja olevikku
umbusaldusega.
0)
Kui Jumal maailma lõi, puhkas ta
ühe päeva. Seejärele lõi tn naise ning
sellest peale pole tal enam rahu.
Kes ennast ise kiidab, sel peavad
olema väga halvad naabrid.
Kõige kindlam rikkus on vajaduste
puudumine.
Sõna ,,daam" on raskesti defineeritav.
Aga seda näeb, kui ta su ees
seisab.
Abielu on loterii, kus mees oma
vabaduse ja naine oma õnne mängu
panevad. '
Inimese silma saladus on, et tji läbi
lukuaugu rohkem näeb kui läbi avatud
ukse.
Valimine'on. väga hea asi. Kes
võidab, pääseb pukki, kes kaotab,
see ei tarvitse lubadustelt kinni pidada.
Kogunud NIHITS
NÄDALA RISTSÕNAD
t4
lj
21 73
s 6 7 $
ts
30
tl
JT
Põiki: 1. - - - mis eelnev — dito. 5.
Müün kohesel enampakkumisel. 10.^
- - - kali — õlu. 14. Esmalt. 15. Saksa
naisenimi. 16. Üks maailmakuulsaid
suurfirmasid. 17. Üks suure hävitus-jõuga
varustatud mererelvi. 19. Sih
paljudel tänavanurkadel 20. Vees
või niiskes kohas kasvavat eostaime.
21. Selle uskujaid nimetatakse fatalistideks.
23. Ühe sugupoole. 25. Saksakeele
artikkel alaleütlevas [Daativ]
käändes. 26. Vereimejad. 29. Ühel
täisnurkse kolmnurga küljel. 34. Tuleb
tähtajal tasuda. 35. - - - tegema —
tulist säru või vingerpussi tegema.
37. Olete kusagil 38. Nii ja ---.39.
Selline õun kukub puust esmajoones
alla. 41. - - - Vegas. 42. - - - ajaks'
— kuni surmani. 44. Pigistan —
murdes, 45. Ühe endisaegse sanatooriumi
asukoht Eestis. 46. Jutilise
sabaga loom kes võimaluse korral
kõik ennem söömist puhtaks peseb.
48. Ühe teatud palmi viljad. 50. Mitte
tarvitatud, ka tänav mitmes Eesti
linnas. 51. Täimuna. 53. Väga hea
kõnemehe hüüdnimi. 57. Edvistate
— murdes. 61. Ravimtaim — ladina-või
inglispärases kirjaviisis. 62,
Ruttate. 64. Alemaal 65. Šoti mehenimi,
ka tänav Toronto all-linnas. 66.
Taburet. 67. Kerjus. 68. Tuiskliiva
hang. 69. Ühe endise Toronto linnapea,
kelle nimega raekojaväljak. on
ristitud, hüüdnimi (eesnime järgi).
Püsti: 1. Üks eesti keele käändeid-vastab
küsimusele milleks või kelleks.
2. Üks Eesti kirjanikke ja luuletajaid.
3. Minult. 4. Naisenimi 5.
Alkoholi ja happe reageerimisel tekkivas
orgaanilises ühendis. 6. Kalts,
räbal 7. Võta vastu. 8. Hispaania
naisenimi. 9. Üks Ameerika osariike,
10. Soustis. 11. Sammu. 12. Käes. 13.
Kirjatähe. 18. Kaota orienteerumise
võime. 22. Taga--- - jälitatu. 24,
Viga. 26. Hea köievalmistamise materjal
27, Kartlikule. 28. Teatud auk.
30. A. Saafi üks ajaloolisi teoseid. 31.
Ühel algelemendil 32. Muinasitaalia
keel. 33. Vedeled. 36. Tsaar — inglise
keele üks kolmest kirjutusviisist. 39.
Oli kindel 40. Selle abil on kergem
jõuda suurte võimete piiridele. 43.
Nendest saavad aastad. 45. Üks Saksa
linnu. 47. Ühes kindlas kohas eluneval
49. Taibus. 52. Mõlad. 53. On
igal potil 54. Skandinaavia naisenimi.
55. Teen midagi numbrite, kirjade
ja raamatutega. 56. Jää puhkama.
58. Niidu, ka tänav Tallinnas! 59. Neli
ühesugust kaashäälikut. 60. Neli
ühesugust täishäälikut. 63.- - - haljas
— kiiusk, mänd või mõni muu okaspuu.
(Koostanud E.V.]
(Lahendus järgmises lehes)
EELiyilSE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS:
PÕIKI: 1. Tala, 5. Tüki, 9. Askos,
14. Alal, 15. Arad, 16. Roodu, 17.
Saul 18. Paraadidel, 20. Uksi, 21.
Ast, 22.'Ankara, 23 Seekli 25. Kulda,
27. Saba, 29. L i l 30. A k e l 34. Ist, 36.
Sumin, 38. Kaana, 39.'Kaamelikara-vani,
42. Ladin, 43. Kadad, 44. Ret,
45. Aval, 46. Prs, 47. Aule, 49. Loovl
51. Vikla, 54. Areaal, 58. Alo, 60.
Iran, 61. Karastatud, 63. Gaid, 64.
Seisu, 65. V u i l 66. Nadi, 67. Ilmes,
68. Asun, 69. Edus.
PÜSTI: 1. Tasus, 2. Alake, 3. Lau-sestada,
4. Allika, 5. Tapa, 6. Ürask,
7. Kartulikasvatus, 8. Ida, 9. Ardna,
10. Soik, 11. Koda, 12. Oder, 13. Sula,
19. Aadl 24. Ibsen, 26. Linad, 28.
Aul, 30. Aav, 31. Kaarekraad, 32.
Enne, 33. Lait, 34. Ikla, 35. Saav, 37.
Mikro, 38. Kaduv, 40. Mil, 41. Raa,
46. Polt, 48. Liigne, 49. Lasus, 50.
Ilutu, 52. Laidu, 53. Andis, 54. Aksi,
55. Rael 56. Erim, 57. Agise, 59. Odin,
62. Ava.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 24, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860724 |
Description
| Title | 1986-07-24-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 24. JuullL - THURSDAY, JULY 24 „Meie Elu" nr. 30
HAWSLUPF
Ühest eiBstliise toes
üle Kanada on eesti ajalehtede
lugejatele tuntud HapsLuppi nimi.
Samuti teavad teda vabad eestlased
vabas Läänes,
Torontos tuntakse Hans Luppi kui
aktiivset ja eeskujulikku eestlast.
Viiks pikale kõikide organisatsioonide
loetelu; kus Hans Lupp on olnud
esimees või juhatuie liige. -
Kaugelenägeliku pilguga, suure
kohusetruudusega, praktilise vaistuga
juhib H.yLupp juba kauemat aega
meie koolikomiteed. Võimatu on arvestada
neid tunde, mis ta on pühendanud
Toronto Koolide hüvanguks
ning meie koolide majandusliku stabiilsuse
saavutamiseks.
Praktilis.e: hoolitseva vaistuga on
Hans Lupp, tegutsenud Eesti Sihtkapitali
esimehena alates 1974. aastast.
Oma arüandlusis on H.L. äärmiselt
, täpne, loogiliselt selgb, kasutades
mitmepoolset kontrollitarvist. Hans
Lupp is leidub oskust ja annet argi-.
ülesannete lahjendamisel, ka suuremate
sündmuste organiseerimisel.
Kui kõikumata patriooti, Eesti vabaduse
ja rahvusliku sõltumatuse
eest kindlat'võitlejat, valivad eestlased
teda pidevalt Eestlaste Kesknõukogusse
alates 1954. aastast.
. Mõned tuntud inimesed väsivad
ühiskondlikes ülesannetes. Kuid lu-gupidamisväärne
on inimene, kellele
meeldib ühiskondlik tegevus, kes
teeb seda"tasuta, reeglipäraselt oma
sisemisest kutsumisest. Selline lugu-pidamisväärne
epstlane on Hans
Lupp. Tä töö meie ühiskonnas pn
edukas, sest tenia on pinud öise inimene
ülesannetes, mida ta qmä õlgadele
on võtnud. , •
Kutsealaselt on H^ns Lupp suure
insenerifirma teenistuses tööstuslike
projektide juhatajana ja associate
partnerina. r
Tema 25-äastast panust Hatch &
Associates En^gineering and Project
Management ettevõttele märgiti hiljuti
piduliku koosviibimise raames,
kus talle kingiti kuld:mansetinööbid
: ja kuld-käekell koos suurema rahalise
hüvitusega;
Kuigi ta jõuab neil päevil 65-da
eluaastani, jääb ta ühendusse oma
töökohaga nõuandvates ülesannetes.
Omal töökohal on H/Lupp täielikult
tunnustatud, lugupeetav juhtiv jõud.
Samuti on ta seda Korp! Fraternitas
Esticas, kuhu kuulub Vilistlasena^
Viis aastat tagasii kui Hans Lupp
jõudis senaätoH ikka, kuuekümne-aastasejKs,
vääristati teda Kanada
Eestlasfe Teenetemärgiga eestlusele
ja Eesti vabadusvõitlusele osutatud
teenete eest.
Hans Lupp on sündinud 25. juulil
1921.a. Seega päikesekülluslikus
juulis sündinud ja nüüd kuuekümne
viie aastane seenior.
Pingelist koosolekuil ja tööülesan-deil
olemist, kodust eemalviibimist
teab, talub ja mõistab H. Luppi šar-mantne
ja südamlikabikaasa Eha.
Austatud, armas Hans! Sa oled
pälvinud oma võimete, mõtete-ja tegude
ühtsusega, truudusega oma rahvusele.
AUTORITEEDI ja POPU.
LAARSUSE. Hindame Su tegevust,
ettevõtmisi, saavutusi. Soovime Sulle
jõudu ning indu eelolevaiks aastaiks
kindlalt sama rada edasi astuda!
Olgu Taevane Isa Sulle ja Su
perele jätkuvalt armuline!
ANDRES, TORK 60
24. juulil tähistati Toronto EELK
Peetri koguduse esimees Andres
TorkomaöO. juubelit. Sündinud Tartus
tuntud pedagoogi dr. Juhan Torgi
ja Marie Helene, sündinud Kabin,
noorema pojana õppis Andres Tartu
Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetades
1944. Mobilisatsioonist pääses tervislikel
põhjusil. Sadamasse hilinemise
tõttu pääses perekond Tork ka
saatusest, mida ees ootas teisi põge-nikke
laeva ,,Moero" hukkumisel.
Saksamaale jõudes asus töökas ja
edasipüüdlik noormees kohe töönor-mi
täitma, et pääseda nii pea kui
võimalik Darmstadt'i Ülikooli.
Olekski^ lõpetanud inseneriteaduskonna,
)cui Uus-Meremaale edasi-siirdumise
võimalus ei oleks neile
avanenud tänu ühele juudisoost kooliõpetajale,
kes garanteeris neile korteri.
Ka uuel asukohamaal tegi Andres
kohe ära nõuetava tööperioodi.
Lõpetas Christchurch'i Ülikooli
1950.'a. tsiviilinseneri kraadiga. Töötas
valitsuse juures jõujaamade ja
jõepaisude projekteerimisel. 1953.
detsembris abiellus Inge Silmiga.
Neile sündis neli last. Viive, Hillar,
Lembit ja Aarne. Aucklandis elades oli
Andres aktiivne kohalikus Balti Klubis
ja luteri koguduses. Kuid Uus-
Meremaal oli eestlaste arv äärmiselt
väike ning väljavaated laste eestlasteks'
kasvatamiseks halvad. Andres
ja Inge osustasid jällegi ümber asuda,
seekord Torontosse. 1965 astusid nad
laevale, mis tõi neid läbi Vaikse
ookeani ja Panama kanali kaudu
Põhja-Anieerikasse. Lapsed olid soovinud
vahepeatusel Tahiitiš sinna
troopilisse paradiisi jääda, kus igal
lapsel mitu koera, kuid inseneri sil- •
male ei istunud hästi primitiivsed
sanitaar- ja kanalisatsiooniolud.
Torontos lõi juubilar koos perekonnaga
kohe agaralt- kaasa eesti
tegevusega. Andres oli esimeseks
meessoost õpetajaks Peetri kogudu- '
se pühapäevakoolis, siis oli leerieel- ,
sete noorterühma juhataja. Varsti valiti
ta koguduse nõukogusse, siis juhatusse
ning 1980. a. on ta olnud
koguduse esimees. Tema siiras kristlik
usk ja tugev töövõime on teda
kandnud läbi raskete momentide ning
koguduse juhtimine on olnud,edukas.
Eraelus on ta üheks abipresiden-diks
konsulteerimis-inseneri firmas
Morrison Hershfield Ltd., olles end
täiendanud Toronto Ülikooli mägist-,
ri kraadiga, mille saavutas 1970. a.
väitekirjaga ,,Änalysis of Elastic
Cable Nets by Iterative Displace-ments".
Aega on juubilar.leidnud ka
koorilauluks, korvpalli ja võrkpalli
mänguks ja murdmaasuusatamiseks.
Akadeemiliselt kuulub Eesti Üliopi-
' laste Seltsi. .
Armas Andres, sinu mitmed sõbrad
soovivad sulle veel paljudeks
aastateks' tervist, jõudu ja Issanda
õnnistust!
MÕTTESÄHVATUSI
Boai
Õpetaja Ivar Pohl näitab rootsi skautidele Vormsi kirikut.
50 aastat tagasi
eesli s
i ü ü i
M i s puutub l a a g r i t ö ö d e s s e , piirdume
peamiselt praktiliste asjadega.
Kaunistusesemete valmistamise jä- .
tarne, eestlastele' ja lätlastele. Teame
peale I n g a r ö - l a a g r i t , et selles on nad
meistrid.' A g a tahaksin näha seda
r ü h m a . k e s praktilisuses võiksenn.ast
meie vastu panna. Uhke laagrivärava
tugeva''aiaga olema ka püstitanud;
K u i o l e m e . t ö ö d e g a v a l m i s j ä h m e tervitama
teisi r ü h m i ja vaatama kuidas
neil on, L ä h e m a d naabrid on taanlased.
Nemad on tegutsenud samade
põhimõtete järgi kui meiegi ja korraldanud
k õ i k praktiliselt. Eestlased
on teinud suuri ehitisi. Üks rühm on
ehitanud terve l i n n a m ü ü r i tornidega.
Need müürid, mis on oma kolm meetrit
kõrged, on tehtud pilliroost, puust
raamistikuga. Ühe torni otsas on lip-puvarras
ja redeliga pääseb üles jä
saab heisata lippu. Leedu rühm on
kaasatoodud rannakarpidest jn veer-kividest
teinud suure skaudiliilia mis
asetseb ilusa mereliiva peal, Tarve
liilia on vist viis või kuus meetrit
pikk ja sama lai, n i i et võib aiu saada
missugune töö selle taga peitub. Üks
vene mereskautide rühm on püstitanud
niasti ja taglastanud selle ja asetanud
suure arvu signaallippe tippu;
Selle masti ees seisab paar suurt
savist tehtud lootsi.
Värske vee eest on hästi hoolitsetud.
Kõikjal on paigutatud suured
veetünnid. Paar korda päevas tulevad
veokid veega,.mis pumbatakse
vajaduse korral tünnidesse. Ainult
üks viga on selle süsteemiga, nimelt
see vastik hais mis veokid välja ajavad.
Veoautod ja rongid nimelt kasutavad
teatud sorti õli mida pressitakse
välja põlevkivist. See on väga
odav kütteaine, aga hais on hirmus.
Teine probleem on suplemine. Vesi
on nimelt väga madal ja kunagi nagu
ei jõua suplemissügavasse vette. Mõnes
kohas võib minna kas või viie- või
kuuesaja meetri kaugusele ja vesi
ulatab ikkagi ainult põlvedeni.
ANDRESTORK
BON AIR APPLIANCE SERVICE
küimutuskappe ja pliite — igat MiM
ji^ 31 aastat tööpraktikat ii(
Tel. 533-9334 — Peter
IPLUMBING, H E A T I NG
and R E P Ä I RS
gaasi-ja olektrgahjud/korsinsi-voodrid
(chimnoY linings).
Ahjude puhastamine ® Easto ira,
T©I.(416V275-1280
a|lillllllllilllllllllliilllillllillllllll8llilllllHIII393lll^
Abielutüli. Naine kriiskab:
,,01eksin ma teadnud, et sa niisugune
põrguline oled,.siis oleksin abiellunud
vanakuradiga."
,,Nimeta mulle riik, kus abielud
vahel lubatud."
Heinsoo Insuranc
Eesti Majas
Broadvlevi^ Aveiiue| ruum 2(52,
Toronto, Ontario M4K
Telefon 461^764
Hea väljanägemisega daam kõrtsileti
e^s trimpavale mehele:
„Kiii nii edasi teete, olete varsti mu
juures voodis."
„0n teil aga julgust," vastab mees
ja võtab, uue punnsuutäie.
,,01en ülemõde haiglas," tuleb vastus.
•
Varsti saabub laagri avamise päev.
Meil on esimest korda seljas paraa-divorm
kuhu kuulub valge, särk ja
sinine skaudirätik. Täpselt ettenähtud
ajaks marsime väljakule. Tühi
-on. Mitte ühtegi inimest pole näha.
Hakkame arutama, et ehk oleme läinud
vale kohta ja saadame Bibeni
asja uurima. Ta tuleb tagasi ja ütleb
et oleme küll õige; kohas. Vähe imestava
näoga istumt maha ja hakkame
ootama, mis nüüd saab. Poole tunni
pärast kuuleme vilesignaale laagri-platsidelt
meie "imber. Nähtavasti
hakatakse lõpukr liikuma. Veerand
tundi veel ja esimene salk tuleb marssides,
uhkelt nagu kõiboleks korras.
Nii tuleb üks salk teise järel ja lõpuks,
nagu ürituse kroon, tuleb laag-riorkester
ja staap. Vaatame oma
kella ja üks-teist tähendävah. Täpsus
nähtavasti ei ole voorus Eestis. See
oli teine suur üllatus, mis meid siin
oli tabanud. Esimene oli Tallinnas
kui me laagriülem restoranis tellis
klaas piima ja sai hoopis makaroni-pudingut.
5000 KÜLALIST -
Nüiid on ka suur hulk külalisi
saabunud.. Neid on tulnud lähedalt ja
kaugelt. Kogu maalt on tulnud eri-ronge
Haapsalusse, sest paljud tahavad
osa võtta laagri avamisest. Meie
suureks rahulduseks paneme tähele,
et suur osa on ilusaid tütarlapsi ja
noori naisi. Hiljem kuuleme, et kohal
on olnud sel päeval ligemale nis tuhat
külalist. See pidavat olema haruldaselt
suur arv seal. Üks asi üllatab
meid alguses, nimelt et seal on nii
palju rootsi keelt kõnelevaid inimesi.
Aga saame teada, et üksnes Haapsalus,
linn oma nelja-viie tuhande elanikuga,
räägivad kaheksasada inimest
rootsi keelt. Sellest võib aru
saada, et Rootsi ja rootslased peavad
olema seal tohutult lugupeetud, asjaolu
mida me hiljem tihti kogesime.
Nüüd on aga jumalateenistus alanud,
mis toimub enne laagri avamist
ja taas võime imestada. Suurem osa
salmidest mis lauldakse, on rootsi
omad. Järgneb lühike jutlus, millest
me mõhkugi aru ei saa, ja lõpuks on
avamistseremoonia. Sellest saame sama
vähe aru, aga näib olevat väga
pidulik^kuna rahvas seda jälgib suure
huviga. Lõpuks saame siis ka ennast
liigutada. Meil tuleb nimelt defileeri-da
laagri staabi eest mööda. Rahvus
rahvuse järgi marsivad saluteerides
rahvahulkade ees, kes neile austust
avaldab. Võime vaid tähele panna, et
rootslasi ja eestlasi austatakse kõige
soojemalt.
..VORMSI SAAREL
Pärast laagri avamist oleme meie,
rootslased, laagris vaevalt ühe
terve päeva, vaid käime^ mitmel
väljasõidul ja tutvume ümbrusega.
Ühel päeval külastab meid kandidaat
Ivar Pohl, Vormsi kirikuõpetaja
vend, ja kutsub meid saarele vaatama
kuidas rootslased elavad. Rõõmuga
võtame vastu tema kutse ja palume
tal jutustada eesti saarte rootsi elanikest.
Ta ütleb et rootslasi on Eestis
umbes 8.000. Nad elavad peamiselt
Rägödel, Odehsholmil, Nargöl, Nuc-köl.
Runol ja Vormsil (Wormsö.l).
Seal on rootsi kirikuõpetajaid. Eestis
on seitseteist' rootsi kuueklassilist
algkooli, üks rahvaülikool — Birka
Nuckö saarel — ning üks rootsi
gümnaasium Haapsalus, asutatud a.
1930.. Nucköl on üks rootsi misjonär,
Ryden.ja üks diakonaat. Rootslastest
elavad 2.700 Vormsil. Kandidaat
Pohl loeb üles külade nimed.
Neid on kuusteist ja meie meelest
kõik vaga koduste nimedega, nagu
Borrby, . Fällorna, Hakabacken,
Kärrslätt, Söderby, Uppholmön jne.
Küsime, kui kaua rootslased on
seal elanud jamillega nad endiji ela-
'tavad.. ,,Ei ole õnnestunud jõud'a selgusele,
kunas rootslased nen(iesse
kohtadesse on saabunud", ütleb kan-
\didaat Põhi, „aga teame, et neid oli
"siin juba 13. sajandil. Arvatavasti
oleme rootsi viikingite järeltulijad. Ja
arvata on, et rahvas alati on endi
elatanud nii nagu nüüd, nimelt kalas-tamise,'
meresõidu ja põllumajandusega.
Viimane mainitu on naiste töö,
kui^mehed on merel." Ja kui jõuame
Vormsile leiame varsti, et rahvas
peab tõesti olema meie hõimud. Välimus
on rootsipärane ja samuti keel.
UNUSTAMATU REIS .
Aga aeg läheb liiga kiirelt. Enne
kui oleme kõigesse jõudnud süveneda,
on aeg laagrit lammutada. Samal
päeval kui lahkusime, käisime teist
korda Vormsil ja võtsime osa rootsi
jumalateenistusest saare rootsi kirikus.
Kui sealt ära tulime, jäime paar
tundi hiljaks ja olime sunnitud laagrit
lammutama rekordajaga, et jõuda
Tallinna rongile, mis väljus, kell seitse
õhtul. Kell kuus oli aga kõik juba
valmis ja varustus laotud vankrile,
mis viidi jaama. Olime lammutustöö-ga
hakkama saanud ühe tunniga, mis
on aukartust äratav saavutus, arvesse
võttes et meist ei jäänud järele
ühtegi jälge.
juba päev hiljem lahkume Eestist
sama laevaga.millega olime tulnud ja
jõudsime tormise sõidu järel Stock-lolmi,
kus meie rühm hajus. Nii oli
siis see unustamatu reis, mille vältel
olime näinud ja kogenud nii palju ja
sõlminud nii mitmeid sõprussidemeid,
tagasivõtmatult möödas. Aga
enne kui lahkusime, leppisime
:ris
kokku, et kohtume, kui see võimalikuks
osutub, Hollandis 1937 või Lätis
1938. '
STIG LÖWENDAHL
vVANDRARSCOUT
(Tõlkinud rootsi keelest A.K.]
n««aEM> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-24-08
