Meie Elu = Our life, December 4, 1986

              NELJAPÄEVAL, 4. DETSEMBRIL - THURSDAY.DECEMBER 4.
tr-^—r-- ^
1»
berta", mis kirjeldab ka eestlasi.
Autorid on Howard & Tamara Pai-mer.
Kirjastus — Western Produ-cer
Prairie Books, Sa8kato(^n,Šas-
Selles käsitletakse järgriiisi rahvu­si:
algrahvas (indiaanlased), prants­lased,
shotlased, ontariolased (ini­mesed
Ontariost), hollandlased, is-landlased.-
eestlased, ukrainlased, ru­meenlased,
poolakad, ungarlased,
juudid, hutteriidid (usulahk Šveitsist
ja Saksamaalt), neegrid, jaapanlased,
lõuna-ja kagü-aasialased.^
Kuna osa rahvuseid on jäänud kä­sitlemata,
siis võiks ooda(a raamatu­le
järge, kuid seda ei nimetata. Soom-asi
näiteks mainitakse möödamin-:
nes koos eestlastega. Eestlastest on
üsna pikk jutt (lk. 195-213), kus
mainitakse, et Eesti on oma arenemi­sel
olnud suurelt osalt mõjutatud
Läärie-Euroopa kultuurest, kuigi
kannatanud Ve^iesuryet,' mispärast
saabusidki Albertasse esimesed eesti
pagulasedjuba aastal 1899. Need olid
kaks venda, Hendrik (Henry) ja
Kristjan Kingsep [Võrumaalt) koos
peredega, kes asusid elama Sylvan
järve lähedale, Hendrik Kingsepa pe­rest,
koos abikaasaga (neiuna Emilie
Saar) ja kaks last, on suur foto.
(Artiklis bn ka teisi ajaloolisi foto­sid.)
I
Hendrik Kingsep oli ülikooli hari­dusega
ja oli kuulunud ühte Vene
tsaari vastasesse gruppi, mis oli va­sakpoolne.
Kartes poliitilist survet,
siirdus ta Kanadasse jä oli hiljem
juhtiv ^ jõud eesti ühiskon­nas
Albertas. Sinna asus nimelt
k^ teisi eestlasi, ja aastal 1903, kui
seal oli 22 eesti perekonda, panid nad
oma asundusele nimeks ..Livonia".
Ümbruse maastik meenutas eestlas­tele
kodumaad. Oli metsa jakünkaid,
kuid ka head mustamuUa maad, mida
šai teha põlluks. Kasvatati vilja(pea-miselt
nisu), lina jä aedvilja ja peeti
karja. Elamud olid palkhooned, nagu
kodumaalgi. -
Järgmised suuremad eesti asundu­sed
tekkisid Stettier'i ja Eckville'i
lähedustes. Aastal 1920 elas Eckvil-le'is
187 eestlast. Ka seal oli metsa­maa
harimine üsna raske. Suved olid
jahedad ja tihti vihmased, mille tõttu
nisu hästi ei kasvanud. Kasvatati
rukist, kaera ja otra. John (Jaan) Kin-na
ehitas esimese veski. Alustati ka
karjakasvatamisega, mis oli tulu­toov,
kui lähedusse ehitati raudtee.
HOIDSID KOKl^U.
Eestlased hoidsid kokku ja asuta­sid
(aastal 1910) Medicine Valley
Eesti Seltsi (,3The Medicine Valley
Estonian Society")p ehitades seltsi­maja
aastal 1918.
Seltsi esimesel koosolekul (juhatas
Hendrik Kingsep) arutati, kas seltsi
eesmärgid on peamiselt ühiskondli­kud
või majanduslikud: otsustades,
et mõlemad sihid on tähtsad.
Asutati ka raamatukogu ja peeti
loenguid mitmelt alalt. Talvel 1910 -
1911 peeti (muuhulgas) järgmisi loen­guid:
,,Talumajandus" — Hendrik \
Kingsep;.,.Alberta sisepoliitika" —
Hehrik Kinna; ,,Sotsialism" — Pee­ter
Kost;,,Eesti kirjandus" — August
Posti; ,,Vene parlament" - - Sam Kin­na;
„Teaduse avastused" — .K. On-ton.
Suur osa asunikest olid poliitiliselt
vasakpoolsed ja näiteks aastal 1912
oli seltsil arutlusel: ..Naiste õigused
Ja sotsialismi osatähtsus abielus". •
' Eestlased olid enesekindlad ja leid­likud.
Vajaduse korral ehitasid nad
ise oma masinad. Hendrik Kingsep
kasutas hobuste ja härgade jõudu
viljapeksuks ja puude saagimiseks.
Samuti oli neil hobusejõul töötav
võsalõikaja. I^artin Sestrap organi­seeris
telefonisüsteemi, mis kasutas
okastraati ja hõlmas 20 perekonda..
tpr John Sillak, kes oli filosoofiadok.
tor ja rääkis mjtut keelt. Ta käis jutlus­tamas
hajutatud eesti asundustes üle
'Ameerika mandri lääneosa. .
Vanemad püüdsid lastele õpetada
ka eesti keelt, kuid ingliskeelses
koolis oli eesti keel keelatud — ja
noored õppisid inglise keele kiiresti
jä kasutasid seda, et mitteolla,.välis­maalased",
kasutades eesti keelt ai- ~
nult vanematega rääkides.
Erinevalt Eckville'] asundusega, ei.
kasvanud Stettleri asundus järje­kindlalt.
Inimesi lahkus USA-sse ja
Austraaliasse, või assimileerus. Hil-jem^
kasutati ,,Linda HalH" üldise,v
mitte ainult eestlaste, seltsimajana.
Suuruselt kolmas eestlaste asun­dus
oli Lõuna-Albertas, Barons'! lä­hedal,
kus kasvatati nisu ja kariloo­mi.
Sealsed inimesed olid elanud en­ne
mõnda aega Krimmis, Lõuna-Ve­nemaal.
Aastates 1920-1930 tuli uusiimrai-
Grupp Eckville'i eestlasi. Paremalt: Hendrik Kinna, Karl Rääbis, pr.
Rosenthal, Jean Valters (kooliõpet.j, Luise Rääbis, Henri Värnik,
Heiiffi Rosenthal, Roosi Rääbis ja Juhan Kinna. All — Kinna maja, kus
toimusid esimesed eestlaste nõupidamised Kanadas.
grante Eestist Kanadasse. Neid oli vastasid muusikat. Need on jooned,
umbes 650, peamiselt mehed, kelle- mis tunduvad väljendavat eestlaste
dest sadakond saabusid Albertasse. kultuuripärandit (lk. 212).
Eckville'is oli neid 46. Paljud neist Kuigi eestlaste osatähtsus Alber­tas
on pinud võrdlemisi väike, jaion
veelgi kahanenud, ei ole see mitte
kadunud. Pühitsetakse Eesti Vaba­riigi
aastapäeva ja käiakse koos. Ol­lakse
huvitatud olukorrast Eestis ja
• eestlusest üle maailma. Eestlaste pa­nus
Albertas ei ole mitte väga nähtav,
lahtuma. Seitse perekonda aga, üles^ i^^id seal on eestipäraseid perekonna-köetuna
radikaalsetest ideedest, siir- nimesid ja teeäärseid silte, mis vii-dusid
aastal 1923 Venemaale, võttes tavad vanade eesti asulate ja kalmis-kaasa
.põllutööriistad, et alustada tute suunas - ja seal on veel „Linda
seal uut ,,kommuunat".. Aasta pärast Hall". '
olid peaaegu kõik aga tagasi Eckvil-abiellusid
sealsete eesti asunike tü­tardega.
lÖUKUS KASVAS
Aja jooksul muutusid Alberta eest­lased
jõukamaiks. Nad palkasid sula­seid
ja nende vasakpoolsus hakkas
Esimesed asunikud (1899)
Lake'i lähedal Hendrik ja
Iie Kingsep (foto 1920).
van
Erai»
Stettlerist veidi lõunapoolses ümb­ruses
oli teine suurem eestlaste asun­dus.
Sealsed inimesed olid peale Ees­tist
lahkumist elanud Venemaal
Tver'is), kust nad tulid Albertasse
aastatel 1903-1905. Stettleri lähedal
moodustasid nad kakskülakonda, ja
enne raudtee ehitamist Stettlerisse
(1905) pidi kandma varustust seljas
Red Deer'i asulast, mis oli 80 miili
eemal. Kuid ka sealsed eestlased or-\
ganiseerisid, talutöö kõrval, oma
seltsi ja ehitasid seltsimaja — ,.Linda
Hall", kus olid koosolekud, tantsud,
kontserdid (oma orkester), näitemän­gud
ja ka pulmad. Oli ka suur raama­tukogu.
Seal käis jutlustamas ka pas-le'is
— vaesemad, kuid targemad.
Järgmine eestlaste siirdumine Ka­nadasse
ja Albertasse — toimus
pärast Teist maailmasõda, kui Eesti
Vabariik langes Vene võimu alla. Kui
Vene hakkas Rootsile survet aval­dama
sealsete Balti pagulaste-(vähe-malt
sõjaväelaste) väljaandmiseks,
lahkusid paljud väikeste laevadega
lääne suunas. Üheksa väikest laeva
ja 987 eestlast saabusid Kanadasse.
Neile anti luba Kanadasse jäämiseks,
kuid 12 isikut lükati tagasi.
Hiljem tegi Kanada oma väravad
avaramaks (töökäsi oli vaja) ja 5000
eestlast saabus Rootsist Kanadasse.
Kuna sel ajal pidi immigrandil olema
kanadalasest sponsor, eriti kui im­migrandil
oli perekond), siis täitsid
paljud Alberta eestlased seda nõuet.
Seega on paljud Kanada eestlased
töötanud Alberta eesti taludes, enne
mujale asumist (nagu Torontosse).
Aastatel 1946-1955 siirdus 13.521
eestlast Kanadasse, peamiselt Onta-
Raamatus kasutud eestlasi käsit-eva
kirjanduse nimekiri on üsna
'Sotsioloogi nõuanne:
pikk, sisaldades muuhulgas: V. Raud
— ,,Estonia; a reference book" (New
York 1975); Nick Kjngsep - .,Home-steads
and Happiness" (Calgary
1980); A. Kurlents - ..Eestlased Ka­nadas"
(Toronto 1975); ..Minute Book.
Medicine Valley Estonian Society —
' 1910" (Eesti seltsi protokolli raamat);
,.Minute Book. Medicine Valley Es­tonian
Society — 1912"; Emanuel
Nodel — ,,Estonia: Nation on the
Anvil" (Nev^ York 1963); Tõnu Par-ming
ja Elmar Järvesoo — , ,A Case
Study of a Soviet Republic. The Es­tonian
SSR" (Boulder, Colorado,
1978); G. D i r k s - „Canada'sRefugee
Policy. Indifference or Opportu-nism?"
(Montreal 1977)
Ü.S.
V)
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
(EKÜKJ loenguohtul 21. novembril
debüteeris Vancouveri „Meie Ko­dus"
mag. Mare Toompuu. Sotsio­loogina
oli ta teemaks valinud
„Ühiskonnatööst ja probleemidest
tänapäeval".
Paduvihmale vaatamata oli kohal
kolmekümnene kuulajaskond, kelle­ga
referentlõi otsekohe ülisoojä kon-
„Meie Elu" nr. 49 (1917) 1986
Eestlasi Iisraelis 50
perekonda
Iisraelis elab praegu umbes 50
perekonda, kes Eestist hiljuti sinna
kolinud. Nende hulgas on mitu pe­rekonda,
kus üks pool on eestlanoi
jutustas MaleSchwartz oma kooli-õele
Ursula Wallbergile, kes sellest
kirjutab Rootsis ilmuvas Eesti töö­lisliikumise
ja -noorsoo ajakirjas
„Side" (nr. 3,1986).
Male Schwartz põgenes sakse
okupatsiooni tulekul koos vanema­tega
Venemaale, õppis Moskva üli­koolis
ja pöördus sii^ tagasi Tallinna
kus oli keelteõpeta)aks. 1978.a. ta
asus Iisraeli ja oli seal gümnaasiumi-
.õp'etaja kuni pensionile minekuni.
Ta ütles Stcjckhölmis viibides, et
majanduslikult on eestlastel Iisraelis,
jalad korralikult all'ja elustandardi
vahed pole mitte eriti suured.
Kõigil on ostetud korterid ja peaa­egu
kõigil ka autod. Elukutseliselt on
inimesi mitmetelt aladeh. Elukutse­lised
võimalused on aga erinevad.
Halastajaõed, oskustöölised ja näiteks
õmblejad saavad oma endise elukut­sega
edasi töötada. Sellist võimalust
aga pole, kui oled eesti või vene keele
õpetaja, Kui juhtub olema ebasobiv
elukutse, on võimalik kursustel käia
ja uus elukutse ära õppida.
Igal aastal kohtuvad kõik, kes hil­juti
Eestist Iisraeli on tulnud. Tavali­selt
on see pidulik kohtumine koos
lätlastega ja leiab aset Tel Avivis.
Need kokkutulekud on väga tujukül-lased.
Elu Iisraelis on väga rahvusvahe­line.
Inimesi on tulnud umbes 60-st
riigist. Niikaua kui ei oska heebrea
keelt on raske suhelda nendega, kes
on tulnud näiteks Argentiinast või
Indiast. Üldiselt võib ütelda, et algu­ses
elavad kõik läbi kultuurišoki.
Kohanemise ajaks loetakse tavali­selt
kolm aastat. Selle aja jooksul
peab jalad alla saama. Riik abistab
pool aastat. Siis elad riigi korteris,
saad stipendiumi ja õpid heebrea
keelt. Peale seda tuleb kõige raskem
periood — pead töö leidma ja igati
kohanema. Eestlased on tublid heeb­rea
keele õppimises ja ka muidu vas­tutustundlikud.
Poliitiliselt on Iisrae­li
eestlasi igat sorti, siiski aga mitte
äärmusparteidest.
Iisraelis päritakse rahvus seadusli­kult
ema järgi. On mees eestlane, ei
ole probleeme. On aga naine eestla­ne,
peab tä astuma juudi usku, et
lastele juudi rahvust anda, Muidu
võib raskusi tulla, kui lapsed abiellu­mise
ikka jõuavad, kuna Iisraelis
kodanlikku abielu ei esine. •
takti. Omaenese töö taustal andis tia
riosse. 400 neist läks"(jäi) Albertasse, elavalt kirjeldatud pildi tänapäe\^'a
suurendades sealsete eestlaste arvu ühiskonnast ja selle probleemidest
rasedaid teismelisi, koduse vägivalla
all kannatanud perekondi ja häm-
. melduses noori.
• Nii palju häda ja viletsust näinud
inimesele on pilt meie ühiskonnast
.hoopis erinev sellest, mida ise arva­me
tundvat. Paindumatu bürokraa­tia,
töötus, vähene eneseteadvus,
ühiskonna surve ja pinge, Holly-woodi-
mentaliteet, alkohol ja droogid
ei aita kaasa olukorra paranemisele.
Kohalolnud vanematele ja vana­vanematele
jagas referant nõu oma
•819-lt (aastal 1951) 1115-le (aastal
1.961).
Uustulnukaid asus elama ka Cal-gary'sse
ja Edmontoni, kus asutati
eesti seltsid, mis olid ühenduses üle-
Kanadaliste eesti organisatsi6onic|e-ga.
Pühitseti tähtpäevi, peeti pidusid
ja teisi üritusi. Igal suvel kogunesid
Alberta eestlased Eckvilleljkjjs pü­hitseti
jaanipäeva jaanitule, tantsu ja
lauluga.
rikkalikust varasalvest. Noortega tu-
Mag. Toompuu tööväli on olnuti leb leida usalduslik vahekord, siiski
Organiseeritud eestlaste tegevus
Albertas hakkas aastate jooksul rau­gema.
Medicine Valley Eesti Selts
lõpetas tegevuse aastal 1979. Noo­remad
eestlased on suurelt osalt integ­reerunud,
kuid osa eestlasi on siir­dunud
Torontosse, kus elab nüüd üle
poole Kanada eestlastest. .
Alberta eestlastel on olnud ühiseid
jooni teiste Eüroopaimmigrantidega,
kuid on ka erinevusi. Eestlased ei
olnud kirjaoskamatud, vaid üsna ha­ritud.
Nad hoidsid kokku, olid leidli­kud,
püüdsid hariduse poole ja ar-üsna
mitmekülgne: ,,skid rov\;", laste
hoolekanne, kutse- ja üliõpilaste
nõuandja (counselor), samuti sotsio­loogia
õpetaja ülikoolis. Seetõttu on
tema hooldamisel olnud muude hul­gas
alkohoolikuid, tänavatüdrukuid,
''SUNSETtoSUNSET'
•by R.E. KALLAS ,(R. Ufer)
SIDE ONE: Angel-Love • Midlife
Syndrome • LA. Angel • Love's
Magic • Lookin' Down at My
Hotel Bathroom Mirror.
SIDE TV\/0: Thjs is Goodbye •
RiverQueen • Borealis • Alone.
Cassette-45 — $14.95 (Can.)-
REKALLA CO./BOX 45941
Los Angeles, CA 90045
Stettleri asunduse kirik ja surnu
aastal 1913. '
Üks esimesi eesti asunikke Stettieris, Joosep
hoides kodust distsipliini, mida are­nevale
isikule peab õpetama. Täht­saim
on perekonnaliikmete vaheline
kommunikatsioon, õiguste ja kohus­tuste
selge ja järjekindel piiritlus.
Aeg-ajalt tuleb muuta reegleid kohan-dumaks
uutele olukordadele. Ühis-konna-
pinge võib olla väga tugev,
mis seletab kriitilistesse arvudesse
tõusnud teismeliste vabasurma.
Tänapäevane telerist õpitud ,,Hol-lyv^
oodi-mentaliteet", kohene rahul­dumine,
liialdatud seksuaalsus ja
droogid võivad eriti noort ja küpse­mata
isiksust hämmeldada. Halvi­mas
olukorras on need, kes peale
kooli lõpetamist ei leia tööd: neil pole
võimalust enesekindluse arendami­seks
— aega on laialt, kuid puudub
siht.
Olukorra .parandamiseks peaksi­me
olema üldiselt teadlikud problee­midest,
tundma ja lahendama oma-sid
nõrkusi ja olema abiks teistele. On
oluline, et oskaksime kuulmise kõr­val
ka kuulatada (ingliskeelne vas­te:
hear/listen), öeldust õieti aru saa­da
ja meeles pidada. See on tegelikult
raske ja nõuab suurt treeningut, olles
eriti tarvilik inimlikkude vahekorda­de
lahendamisel.
Pärast elavat diskussiooni suundu­ti
tava kohaselt alakorrale maits­maks
suupisteid ja hõrgutisi Edda
Davise ja Mara Pütsepa organisee­rimisel.
Järgmine kcSkkutulek on peakoos­olekuks
23. j'aanuaril 1987, samal
korral arh. Linda Valter Aug'i refe­raat
,,Eesti talu arhitekti vaatevink­list".
. H MH
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
Eestikeelsed
raamatud Toronto
raamatukogudes
Toronto linna ja eeslinnade raa­matukogudes
leidub küllahki palju
eestikeelseid raamatuid. Laenutada
saab neid plastikust kompuuteri-kaardiga',
milline kaart kehtib kõiki­des
Metropolitan Toronto raamatu­kogudes.
Eestikeelseid raamatuid
leidub ainult vähestes haruraamatu­kogudes.
Eestikeelseid teoseid oma­vad:
1. Metro Toronto Reference Library
- 789 Yonge Street, Toronto tel 333-
7177. Raamatud asuvd 5. korral, um­bes
500 raamatut.
2. Toronto Northern District Libra­ry
— 40 Orchard Viev^ Blvd. Toronto
tel 484-6087. Kokku umbes 300 raa­matut.
3. East York Public Library - l70
Memorial Park Ave, Toronto, tel
425-8222. |Kogus on umbes 100 ees­tikeelset
raamatut.
4. Scarborough Public Library, Ce-darbrae-
District Branch 545 .Mark-ham
Road, Morningside Branch,
Morningside Mall.. Neis kummaski
on umbes 100 raamatut.
Kõige rohkem soomekeelseid raa­matuid
on: Metro Toronto Reference
Library 789 Yonge St. Toronto
Northern District Library 40 Orc­hard
Viev\^ Blvd. North York Public
Library — 74 Sheppard Ave West.
Rootsikeelseid raamatuid leidub:
Metro Toronto Reference Library,
789 Yonge Street. York Public Libra­ry,
1745 Eglinton Ave. West, East
York Public Library, 170 Memorial
Park Ave.
Saksakeelseid raamatuid leidub
kaunis rohkesti: Richview Library,
Etobicoke, North York Central Area
Banch, Albert Campbell District
Library, Scarborough, Cedarbrae
District Library, Scarborough, High
Park Branch, Toronto Public Library
Runnymede Branch, Toronto Public
Library 1745 Eglinton Ave West,
York Public Library.
Kui laenutame rohkem eestikeel­seid
raamatuid, siis neid rohkem mu­retsetakse,
sest kompuuterid võimal­davad,
laenutamise sageduse kind­laks
määrata.
J.E.
„Meie Elu" nr. 49 (19
liv.: . l i t o ! J . i h k ,
U ,J(..' >i| I
v O . l h , |,K'kcl> . I l l i l
.•\n^ '>I j iit \ t I I ,
i i i i H ' . ! , ciuoi v.nii
H l l M Ü o l i . l ,
A '1 ,11;,! \ •,, .
191
Don Mills Centre
NEIlJ
Värsked lihi
vorstid, -sii
jöuluj
On aeg a|
kinki
Saatke ,MM
andmiseks
TellinI
Hr., pr., prl.
Aadress: |
Tellija nimi:
Aadress: J
Palume käesj
91