Meie Elu = Our life, December 4, 1986

              NELJAPÄEVAL, L D E T S E M B R I D ' ™ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' DEGEMBER 4. Meie E k " m, 49 (1917) 1986
i i l i • ^-
« « l i
ÄilliiiilStelt
Auväärsetes aastates ,,Ehatare"
elanik Isak Koolmeister tähistas oma
99. sünnipäeva septembris hea tervi­se
juures. Juubilar on mees kes iga
päev loeb ajalehte ja kuulab raadiot,
et maailma asjadega kursis olla. Isak
valdab nelja keelt. 16- aastaseh lah-'
kus isatalust Hiiumaalt, ett merede
laineid künda. On sõitnud 7 riigi lipu
all, et leiba teenida.
Juubilar on sügav uskliku meelega
mee^. Ta paneb käed kokku tänu-
99
tundes Suurele Loojale, kes temale
tervist, selget mõistust nii paljudeks
aastateks andnud. Ta ütles oma sün*
nipäeval, et tunneb enna'st kui pikka
puud Ruhnu saarelt, mis paljudest
tuultest vitsutatud igast ilmakaarest,
kuid siiski murdmatuks jäänud.Ruh-nust
toodi pikad puud hiiu laevade
mastideks, ütleb juubilar. Pildil 99'
aastane „noor hiidlane" oma sünni­päeval
lillede keskel „Ehatares".
elna
«'4Haa»<KBiH><ai»4M»MKZ3i>o<ni><M3a>oazi>o<Q^
FLOWIDS & GIFTS
Topontp, Ont.
T©l. (416) 466-1951
Eriti pulmadeks
Avfiitiid: aripäevadol B.ZthSM p.l, laupäeval i8 .30-5.00 p.ll. l
SuJtö 1202, 1 8 1 Universsliy Ave., Toronto,
Tel. 864-^0099
2425Lucknow Dr. Unit 1,
rississauga, OntaHo L5H 1
Delikatessidest on; nüüd müügil kõrgekvaliteedilisi ja
maitsvaid lihatooteid: suitsuribi, jahtvorste, viinereid,
teevorsti, sinki, suitsiiloorhaliha jm. — kõik soome tööstu­sest
ÜIMUN Thunder Bayst.
Teid teenivad lahkelt @©sti&i®©il®s Raili ja Irene. Tellimisi
tehes küsige neid. i
Pühadeks saadaval ka jöuiuvorste, sinke, pasteete, suitsu-kalkuneid,
soola- ja^uitsukala ja palju muud.
Pühadetellimised palume sisse anda 15. detsembriks.
lo
836 EgESnton Ava L Telefoi^ 42i-
•f
reodol 9-8, laup. 9-5.
Kirjanik-ajakirjanik Karin Saarsen 60
31. novembril tähistas Stockhol.
mis oma 60-ndat sünnipäeva üks
meie väsimatumaid kultuuritegelasi
Karin Saarsen (abielus Karlstedt),
•keda tunneb väga laialdaselt meie
rahvusühiskond Rootsis. Tema ja
Herl|)ert Salu juubelisünnipäevad
leidsid teenitud tähelepanu kaäsja-sel
E. Kirjanike Liit Paguluses aasta-peakoosolekul.
Karin Saarsen kuu­lub
ka Liidu juhatusse.
Sündinud 31. nov. 1926 Tartus,
omandas Karin Saarsen hariduse El­vas,
Tallinnas, Stockholmis (fil. mag.
1970] ja Löndonis(School of Journa-iism
1948-49]. Töötas Saksamaal Va­ba
Euroopa Raadio Eesti osakonna,
juures. Inglismaal- ja sealt 1949.a.
tagasi Rootsi siirdudes Reuteri teade­tebüroos,
kirjastuses Ahlen & A.ker-lunds
Förlägs AB, Unifrance Film'is
ja Stockholmi koolivalitsuses.
Alustanud luuletustega juba vara­ses
nooruses, tõi poeem ,,Unustatud
lahinguväli" talle Flensburgi ^õgeni-kelaagris
auhinna ja esimese 1 innus­tuse.
Sealt alates on ilmunud Karin
Saarsenilt ajavahemikus 1961-1980
viis. luuletuskogu: Sisalik kivil
(1961), Rippuval sillal (1964; Ühest
õnnelikust õnnetust armf Jtusest
(1968), Lohengrini lahkumine (1972)
ja Üksilduse aastaajad. Nendele lj-saks
1968.a. novellikogu ..Valluta­jad",
emakeelset loomingut meie aja­kirjades
ning artikleid, loomingut ja
luuletõlkeid rootsi, inglise ja saksa
keeles.
Karin Saarseni luuleloomingut ise­loomustab
eriti 3-ndast kogust alates
väljakujunenud protestiv patriotism
kõrvuti tundetiinsesse armastuslüü­rikasse
süvenemisega.
Karin Saarseni 14 novellist koos­nev
,,Vallutajad" reedab stiilis ja
' kompositsioonis, probleemide tera­vuses
ja mõneski lahenduse ootama-tuses
hea kirjandtisliku vaistuga aja­kirjaniku.
Autori kujutlusselgus ja
poliitiline nägelikkus annab raama­tule
päevakohaselt püsiva väärtuse
ja tõstab ehk üles isegi küsimuse
uustrüki vajalikust otstarbekusest.
Kui Karin Saarseni ilukirjandus­lik
looming oma mõõtmeilt on ainult
keskmine, siis on selle põhjustajaks
tema pingeline täispanus ajakirjan­duses
nii reporterina kui eriti ka
fotograafina. Vaevalt toimub mõni
rahvuslik sündmus Rootsis, kus Ka­rin
Saarseni, kui ta ei ole momendil
tegev emakeele õpetajana eesti noor­tele,
ei jookse väsimatuh ringi märk­miku
ja raske fotovarustusega. Pal­jud
nautisid tema fotonäitusi 1980,
1982, 1983, ja 1984 Rootsis kui ka
Kanadas.Eesti Päevaleht" hindas 2
aastat tagasi tema panust stipendiu­miga
. Tänavu osiitus Karin Saarsen
kunstnik EnnoHalleki ning Ellen ja
Albert Meeriku Stipendiumifondi
laureaadiks.
Kuigi ta juba novellis,, Kasvandike
mäss" kirjeldab üht koolipäeva Root­sis,
on olnud täi juba aastaid kavas
täismõõtmelise kooliromaani kirju­tamine
tänasest Rootsist. Mõte ön
paelunud ka Rootsi Kirjanike Fondi,
<ust Karin Saarsen on saanud oma
romaani kirjutamiseks kaks stipen-diunii.
Võib-olla võimaldab seekord­ne
uus stipendium talle mõneajalise
tagasitõmbumise mujalt, et lõpetada
pooleliolevat tööd, mis omab ka mei­le
suurt tähendust. Teda 60-ndal tä-hisaastal
siiralt tervitades ning senis­te
saavutuste eest tänulikkuses õn­nitledes
tahaksime loota, et tema uus
teos jõuab peatselt lugejani kõikides
eestlaste kodudes.
JOHANNES KAUP
jtxm
PÕIKI: 1. Traditsioon, pärimus, 5.
Endisaegsed Eesti kirjanik, helilooja
ja kujur, 10. Üks suuri õlifirmasid —
sama sõna nii eest kui tagant lugedes,
14. Vana-Eesti ülemast seisusest
juht, 15. Riik Euroopas kus II maail­masõda
algas, 16. Lahtisel karüs-hahksel
krael; hiigelmaol. 17. Üks
heinamaa liike — asub harilikult
'mingi veekogu ääres, 18. Eesõigu­seid,
20. Homeröse üks kuulsaid ee­poseid,
22. Auk, 23. Imbumised, 24.
Raskuse, koorma, 26. Üks saksakeel­seid
isiklikke asesõnu, 27. Puud oks­test
puhastama, 30. Teatud kange­kaelsete
loomade, 34. Saja ruutmeet­rine,
35. Algsuurus niida käsutatakse
teiste sama tiiki suuruste mõõtmi­seks,
36. Kaalu midagi, 37. Üks Root­si
suurfirmasid, 38. Naissoost järel­tulija,
40. Mehenimi, 41. "Aja mõõ­tühiku
lühend, 42. Öõs, õõnsus, tühi­mik,
43. Paljas, 45. Paigalepanemist,
47. Üleloomulikku väge omava või
mustkunstnikust inimese poolt teki­tatud
tunne, 48. Ameerika mehe
hüüdnimi, 49. Üks sepatöö vahen­deid,
50. Saksapärane mehenimi, 53.
- - - Novak — endine kuulus filmi-näitlejanna;
Ameerika naise hüüd­nimi,
54. Ühe kodulooma häält tege­ma
— murdes, 58. Teatud sünnitava-tel
loomadel, 61. Urisen millegi üle,
62. Ole äärmiselt ihnus millegi raatsi-miseks,
63. Autu, teiste pahatahtli­kult
altvedaja, 64. Sundimine, taga­ajamine
töötegemiseks, 65. Selles
tunneb millegi maitset, 66. Paugutab
püssi, 67. Üks kitsarööpmelise raud­tee
jaamu Järvamaal — Paidest umbes
20 km põhjaidas.
PÜSTI: 1. Pahandus, kaklus, 2.
Alguses, 3. Ühe teatud kaalupomm.i,
4. Ilusate õit^ega poõsastaim või puu,
5. naisenimi, 6. Lobisemisega, pool-naljaka
jutuga, 7. Liigu aeglaselt eda­si,
8. Suvituskoht ja raudteejaam
Lõuna-Tartümaal, 9. Suur pika saba­ga
lame kala, 10. Kübemekesel, hel-bekesel,
šuleudemekesel, 11. kam
mib; peksab, 12. Tihti eftetulev või
korduv, 13. Vorm sõnast: olema, lg.
See oli vajalik tõmmata väga vanal
ajal kas sõjaväkke mineku või koju­jäämise
jaoks, 21. Võtsin kellegi käest
midagi vastu, 25. Üks violetse värvi­ga
poolkalliskividest, 26. Kellelegi
järgnema, järel käima, jälgima. 27!
Dalai- - - - — budausu kõrgeim vai­mulik;
lammaskaamel, 28. Nöökas
heatahtlikult, 29. kasva suuremaks ja
saa targemaks, 30. - - - puna — õhtu­ne
puna taevas, 31. viljakasvu algest,
32. Ülikoolilinn Eestis, 33. Paremus,
hea külg, 35. Keeleline väljendus,
teatud lause osa — on harilikult lau­ses
komade vahel, 39. - - -ainukest,
40.1 Vähesuse, nappuse, puhtuse,
karskuse, 42. Võimle — vanas kee­les,
44. Lama, leba, 46. Siberi põlis­metsas,
47. Nende muutmise abil
võib näitleja palju edasi anda, 49.
Abistas, 50. Vanaegiptuse püha
härg, 51. - - - kauplus — oli Eestis
näiteks majapidamises vajalikkude
kemikaalide ostmiseks; arstimi, 52.
Kordaminek, õnnestumine, edu, 53.
Üks veeloomi, 55. Taibus, 56. Naise
hüüdnimi — tarvitatakse enamasti
maal, 57. Kellelegi midagi ulatada,
59. Ameerika mehe või naise hüüd­nimi,
60.,,Looduse" Universaal bib­lioteek
— omaaegne raamatusari
Eestis.
(Koostanud E.V.]
(Lahendus järgmises lehes]
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Itk. 4. Klõps. 9. Iilil. 14.
Hoo. 15. Öiset. 16. Krõbe. 17. Kon­flikte.
19. Krunn. 20. Alaun. 21. Ula.
22. Aun. 23. Sirr. 24. Aseri. 26. Taru.
29. Ole. 31. Mis. 32. Amor. 33. Ka-
' tood. 36. Mitu. 38. Uim. 39. Avariis.
41. Nihkuma. 43. A A A . 44. Ukko. 46.
Kuulas. 47. Must. 49. Uus. 50. Und.
51. Esto. 52. Smalt. 54. Ruut. 58. Alk.
60. Bra. 61. Kelpa. 62. Sanga. 64.
Riisisupp. 66. Asuur. 67. Iidol. 68.
Tim. 69. Uudse. 70. Akust. 71. Isa.
. PÜSTI: 1. Ihkas. 2. Tooli. 3. Konar.
4. Köln. 5. Lii. .6. Oskus. 7. Petlemm.
8. Steariin. 9. Ikka. 10. Irruta. 11.
Lõunamuul. 12. Ibn. 13. Len. 18.
Furoor. 24. Aedikus. 25. Istikut. 27.
Roima. 28. Urmas. 30. Loiu! 33. Kaa­me.
34. Avaus. 35. Taastanud. 37.
Uhun. 40. Skumbria. 42. Kudres. 45.
Osariik. 48. Tolgus. 53. Laidu. 55.
ülüti. 56. Uppis. 57. Tapma. 59. Ka­re.
61. Kilt. 62. Sau. 63. Asu. 65. SOS.-
|llllllliBllllllii|||||i|ti||i|{||ii||||||VigiiOMeilOliOllOIIOIIOIISIIIIIIIIIinDIIOIIOIlOIIBIIOIlOnOllOIIOIlO
a
õ
õ
õ
' õ
a
a
ä
w
m
m
5
m
m
m
õ
õ
õ
D
D
Õ
a
D
n
5
a
ä
CD
S
5
m
m
n
õ
D
E
n.
E
õ
õ
a
5
õ
a
õ
õ
'5
5
a
ä
m
5
03
m
s
n
õ
n
5
5
õ
õ
a
a
õ
kasvatus
B
Õ
Õ
n
D
D
õ
n
õ
õ
õ
õ
ei
a
a
õ
m
ÕD
m
õõ
õ
£
õ
D
õ
õ
5
õ
õ
S
õ
D
õ
5
õ
õ
a
õ
õ
a
m
m
m
OB
m
D
r i
Cl
£
õ
õ
Tänavu hilissuvel nia logista-sin
ühel päikeselisel päeval maa
pealinnas sihitult trammiga rin­gi.
Aega oli käes laialt ning mi­nusugusel
läbilastud sõrgadega
mehel ei maksa trammisõit siin­maal
pennigi. Sõida kasvõi
Ameerikani välja, aga kahjuks ei
ole veel Stuttgardi ja Ameerika
vahel trammiühendust. Kuna oli
tööpäeva lõpp, siis oli tramvai
puupüsti publikumi täis. Mu
kõrvalpingil istus noor, lopsaka­te
vormidega daam, dekoltee
avali nagu suurkaubamaja vaa­teaken.
Ta süles oli umbes kol­meaastane
marakratt. Kas see oli
poiss või tüdruk, oli raske kind­laks
teha, aga see ei kuulu ka asja
juurde. Vastaspingil istus vanem
rangeilmeline daam, ilmselt mõ­ni
pensioneeritud koolipreili.
Vahekäigus meie kõrval seisis
noor karvakasvätaja, kel tossas
sigaret habemevõsas nagu kraa­vihallide
lõkketuli. Imestasin, et
ta habe põlema ei läinud.
Seesinane marakratt lopsaka­te
vormidega daami süles oli ilm­selt
väga rahutu hingeeluga.
Vänderdas jalgadega ja vehkles
kätega ning tegi aeg-ajalt kaunis
kurja häält. Iga kord kui ta oma
alumiste jäsemetega vehkles,
müksas ta vastasoleva vanema
daami kondiseid põlvi. See kat­sus
ennast ohupiirkonnast välja
laveerida, aga asjatu vaev.
Tramm oli nii puupüsti täis, et
ühel korralikul Liiduvabariigi
kodanikul polnud isegi võima­lust
põrandale sülitada. Kui va­nem
daam oma järjekordsed
müksud sai, ütles ta karistavalt:
,, Vabandust, kas teie ei saaks
oma last veidi taltsutada? Vaada­ke,
missugused ta saapatallad
on. Puha koeramustusega koos."
Viskasin põgusa pilgu lapsu­kese
saapataldadele ja konsta­teerisin,
et vanemal daamil oli
tuline õigus. Nende saapakeste
vastu oleks huvi tundnud isegi
kadunud Shveijk, kes teatavasti
tegeles eraelus koeramustuse
korjamisega müümiseks kinda-nahkade
parkalitele.
Noor daam seiras vanemat pil­guga
nagu näeks Issanda enda
imet ning vastas üleoleva tooni­ga:
,,Minu lapsel on antiautori-taarne
kasvatus, teate. Ega täna­päeval
tohi last karistada ega
keelata. Ta võib saada eluajaks
kompleksid."
,,Antiautoritaarne kasvatus
on häbematus kaasinimeste vas­tu,"
andis vanem daam kontra
vastu.,, Vaadake neid tänapäeva
noori, Kõik selle totruse vili."
a
St
m
m
5
õ.
n
5
õ
0
»
5
1
5
a
5
õ
§
m
õ>
m
n
«
n
fi
n
n
õ
n
li
§
n
n
5
m
m
S
m
n
§
•
õ
n
o
Järgnes Üsna äge diskussioon
poolt ja vastu. Tramm hakkas
lähenema peatusele.
..Järgmine peatus Stuttgart-
Rot!" kõlas läbi valjuhääldaja.
Noor karvik, kes oli jälginud
naistevahelist vaidlust ilmse hu­viga,
valmistus väljaminekuks.
Kergitas pükse, sirutas habet ja
tõstis põrandalt oma võidunud
nata. Kui tramm hakkas pidur­dama,
sülgas ta koos põleva ko­niga
mahlaka lärtsu noorele daa­mile
keset võõbatud silmnägu.
Põlev koni otsis omale asüüloi-gust
avaras dekoltees. Tekkis
maailmatu madin. Noor daam
kriiskas:
,,Theie häbematu hinimene!
Khuidas theid on hommeti khas-fatatud?"
Siis kiljatas ebadaamilikult,
sest dekoltee avarusesf hakkas
kerkima kõrbenud nailoni suit­su.
Ta avas häbenematult pluusi
ning kustutas tulekahju koduste
abinõudega.
Noor habemekultuurnik vaa­tas
daami ülbe pilguga ja vastas:
,,Teie küsite mu kasvatust;
Kui tahate teada, siis oli see üli­mal
kombel antiautoritaarne."
Ütles, läks ja kadus rahvamur­du.
Noor daam jäi talle kaunis
rumala näoga järele vaatama.
Vist hakkas ta tuviajus koitma,
mis tulemused võivad olla anti-autoritaarsel
kasvatusel.
Rahva hulgast kuuldus mõnin­gaid
parastusi.
i[inaiiiiii:'Oi!giiaiioiiaiiaiiQiiQiiaii3iiaiiBiiDiiBiioiiBiioiieiioiioiiiiioiioiioiiaiiaiiiiioiioiioiiaiioiiDii
a
5
B
a
a
5,
S
n
2
a
5
õ
n
5
5
5
B
5
n
3
S
M
(0
a
a
2
£
tn
n
5
S
«
«
1
n
g
n
n
õ
5
a
a
S
5
a
a
5
5
õ
a
3
ö
JJ
a
a
m
2
«
5
a
õ
iõ
a
ä
õ
n
p
il
õ
ii
õ
ii
n
ii
il
n
n
a
a
ii
m
õa
õi
Ostan ja müün Eesti Vabariigi ja ka Läti, Leedu
MÜNTE JÄ PABERRAHASID
Küsige vaba hinnakirja. Palun teatage, kui midagi on müü­gile
anda. ,
Aadress: KOIT VANEMA, Süite 306, 1 17 West 17th St.,
North Vancouver, B.C. V7M 1V5.
Tel. (604)-984-9,672
uutele tellijatele
1/2 HINNAGA
7,50
19Birins)alandy@ kehtiv kuni 31; dl®^@. 198ig
Kaoutaga tellimiskupongi!
,.MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canadä^
TELLIMISKUPONG:
Palun saatke minule MEIE ELU" kuuks.
Tellimisraha-siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga .
Nimi: •
Postiaadress:
Kuupäev
(Allkiri)
JI.IHIMIIMIHIUIIIWlIIMflWlIinn