Meie Elu = Our life, July 18, 1985

              MELJAPÄEVAL, 18. j\jVUh- THURSDAY, JULY l i . „Meie Elu" nr. 29 (1848) 1985
KIRIKLIKKE
TEATEID
lA ÕDE
EELK-PEETRI KOGUDUS
S17 M. Pleasant Rd.,
Toronto, dnt. M4P 2L1
Praost Andres Taul. Tel. 4834103
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman' Toi
sündinud 22. detsembril 1903 Valgas
surnud 10. juulil 1985 Torontos
mälestavad sügavas leinas
Bnissireis ALaskasse algab. Ees vasakult Astrid lõgi {osalt va
Ella Kaldmaa, Alfred Nielender. Nende taga Meta Linamäe,
Novek.
Bussireis
Foto — Elna Ube
pühapäe­val,
21. juulil kell 11.00 h., teenib õp.
E. Pähn.
JUMALATEENISTUS pühapäe-vai,
28. juulil kell 11.00 h.
11. augusti VABAÕHU-IUMALA-TEENISTUSE
bussisõiduks palume
registreerida kantselei tundide ajal
Õp. E. Heinsoo on puhkusel 5. juu-
- 4. augustini.
mitte kätega telitud,
igavene hoone taevas.''
IIKorint.5:l
tütar SIRIE
poeg TOIVO perekonnaga
õde OLGA perekonnaga
Esmaspäeval, 10. juuni varahom­mikul,
kui vpel enamus Torontot oli
unehõlmas, kogunes grupp eestlasi
Eesti Kodu ja Eesti Maja ette, et
alustada sõitu ^laskasse. 33 päeva
kestev bussireis oli organiseeritud
Kalju |õe poolt ja nende julgete
sõitjate arv oli 24. Kell 6.30 võttis
buss Eesti Kodust peale Leida Kari-
Bni, abielupaarid Novekid, Ristid,
Linamaad ja Endel Rubergi. Poole
tainni pärast on buss Eesti Maja ees
ja sealt tulevad peale Rudolf Orav,
Ella Kaldamaa, Alfred Nielender,
Alla Kask, Lyd}a Lee, Arnold Janne,
Elna Libe, Pilvi Niit, Hilja Saaret,
Henny Aruja, Ella Sepp, Koidula
Lane, Kalju ja Astrid jõgi j® Juhan
ja Milda JohansoEo • . ;
mida sul reisil tarvis läheb, ikka võe­takse
kaasa asju, mida ei ole tarvis.
Järgmisel hommikul Thunder
Bay'st lahkudes ja Mount McKay'ga
— mis nagu hiiglashk valvur üle lahe
linnale vaatab — jumalaga jättes,
ongi kõigil soojad riided seljas. Sõi­dame
vaatama Thunder Bay külje all.
asetsevat 'Kakabeka' koske, mis
asub looduslikult ilusal Kaministi-cjuia
jõel. Kakabeka Falls arvatakse
olevat tekkinud juba jääajal, mil see
suurjõgi kandis vett ja sulavat jääd
kiirusega alla, tekitades selle suure
kuristiku võrdlemisi lühikese ajaga.
Nüüd on kosk kaotanud oma kunagi­se
võimsuse ja jõgi on ainult kivila-demete.
vahel nirisev oja, kuid kose
endist suurust võib siiski aimata kal­laste
kõrgusest ja sügavikest neis.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava-tud
teisipäeviti kl. 10.00—18.00 ja
neljapäeviti kl. 12.00—15.00.
ÕPETAJA KÖNETUNNIP on juu­likuul
neljapäeva õhtuti kell &-8;
muul ajal telefoni teel 483-4103.
EELK VÄNÄ-ANDRESE
KOGUDUS ^
17.000
Buss viib meid mõnikümmend mii­li
põhja poole AUistoni," kus ootab
reisibüroo Fettes'e autojuht, Jack
Stevenson meie uue 'buss-koduga'
järgmiseks 33 päevaks. Igaüks seab
ennast mugavalt sisse ja nii algabki
sõit „külmale maale"!'
Mitmed on juba vilunud reisijad ja
mõned on varemgi bussireise teinud,
kuid kõigil on see esimene matk selli­se
ulatusega — 17.000 km. Sõidame
Torontost Thunder Bay'sse ja sealt
Winnipegi,^ Saskatooni, Edmontoni.
Sealt ^dasi Briti-Kolumbiasse —
Dawson Creek, Fort Nelson ja oleme­gi
Yukoni territooriumis — Watson
Lake ja Whitehorse^ Alaska — Anch-orage,
Fairbanks ja tagasisõit Yukoni
— Dawson City ja Whitehorse. Siis
kahel päeval Alaska State Ferry's ja
jälle edasi bussiga Vancouveri poole,
kus peatume kaks päeva. Sealt edasi
Portlandi EesS Päevadele, kust algab
kojusõit läbi Idaho, Montana, Wyo-ming'i,
LrDakota, Nebraska, lUi-riois'i;
ja koju Torontosse.
Esimene sõidupäev ongi tutvumi­ne
oma reisika^slastega ja. tutvusta­jaks
on reisijuht Kalju Jõgi, kes annab
ka üldist ja tafvilikkii informatsiooni
kogu selleks pikaks reisiks.
Ööbime Sauh Ste. Marie's ja esi­mese
õhtu veedame reisijuhi ruumis
oma esimest Teisipäeva jälle üle ela­des
reisikaaslase Rudolf Orase Val­mistatud
videofilmi vaadates. Pühit­seme
oma reisijuhi, varast pensionile
minekut ja reisi algust vahuviinaga.
ULEMJARVE AARES -
Järgmisel päeval sõidame Superi-ori
järve, ehk nagu meie seda kutsu­me,
Üleni järve looduslikult imeilusat
kallast mööda Thunder Bay poole.
Kell 9.48 ületame esimese „Time
Zone Boundary" ja kellad lükatakse
tagasi üks tund. Samas on ka silt
teatega, et oleme 1652 jalga üle mere­pinna.
Maastik ori igav ja võsaga kaetud, .
mäeküngaste vaheline lauskmaa väi­keste
madalate veekogudega, kus
näeme esimesi suuri põtru. Kõik mä­letavad
kindlasti 5 aastat tagasi suuri
metsapõlemisi Kenora-Drydeni üm­bruses,
kus sajatuhandete aakrite
viisi põles maha metsa, tekitades
suuri majanduslikke kahjusid ja kus
hukkus suurel hulgal metsloomi.
Nüüd sõitsime mööda sellest surnud
metsast, kus paljude miilide viisi ai­nult
põlenud kuuskede tüükad mus­tendavad.
Ontario-Manitoba piiri ületasime
kolmandal päeval kell 3:30 p.l. ja
saabume Winnipegi, oma ööbimis-kohta,
õhtul kell 5:30. Ületame kuri­kuulsa
Red Riveri Winnipegi linnas,
mis kevadistel lume- ja jääsulamiste
aegadel on tekitanud palju kahjusid
üleujutamistega ja mis nüüdki voo­lab
laialt ja ruttavalt läbi linna.
WINNIPEG :
Kuna ööbime kesklinnas, on pal­judel
võimalik pärast õhtusööki vaa­tama
minna Winnipegi linna vaata­misväärsusi
ja tutvuda mõne tunni
jooksul selle kunagi väga tähtsa liik-;
luskeskuse ja kaubavahetuspunktiga
Red ja Assiniboine'i jõgede ristmi­kul.
Muidugi on see ammugi ajalugu,
kus kanuud nahkade ja kaupadega
täislaaditult mööda Red Riveri mu­daseid
vesi liikusid ja 1700. aastatel
esimesed asunikud endile siia kodud
asutasid. Selle asemele on nüüd ker-arvis
St. Toronto,
M5B2C7,
õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y3T2
Tel. 624-612b või 625-5930
kirikus .23-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühap., 21. juuli: VABAÖHU-JU-MALATEENISTUS
Jõekäärul, algu­sega
kell 11 hommikul .
Pühap., 28. juulil JUMALATEE­NISTUS
kell 7 õhtul, teenib õp. El­mar
Pähn.
Pühapäeval 4. augustil pikk näda­lalõpp,
jumalateenistust ei ole.
PÜHAPÄEVAL, 11. augustü JU­MALATEENISTUS
kell 7 õhtul
Pühapäeval 18. augustil JUMA-LATEEmStUS
kell 7 õhtul.
Pühapäeval, 25. augustil JUMA­LATEENISTUS
kell 7 õhtul, tee#
õpetaja Albert Roost.
ÕPETAJA SUVISED KÕNETÄN-NID
(juulis ja augustis) neljapäe|viti
kell 6—8 õhtul ja päras\ jumalatee­nistusi
Kiriku kantselei on avatud nelja­päeviti
kell 10-4.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tel. 698-5645
jutlustaja Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 4L2
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 21. juulil kell 11.00 h.
JUMALATEENISTUS Ehatares.
Kõneleb Allan Laur. Lauluettekan-deid.
Kell 3.00 p.l. kirikus JUMALA­TEENISTUS,
kõneleb Allan Laur.
Duettilaule, Issanda surma mälesta­mine.
(Buss Eesti Kodust kell 2.15
EESTI VABAKOGUDÜS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463^223
Jutlustaja E. Saraojä
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077
Pühapäeval, 21. juulil kell 11 hm.
JUMALATEENISTUS. Teenib E.
*Saraoja. Laulab ansambel.
Kolmapäeval, 24, juulil kell 7.30
õhtul PIIBLI-PALVETUND ainel
|oh. Ev.
Pühapäeval, 28. juulil kell 11 hm.
JUMALATEENISTUS, teenib E. Sa­raojä.
Teisipäeval 30. juulil kell 11 hm.
PALVETUl|p.
KolmapäeW^al, 31. juulil kell 7.30
õhtul PIIBIjI-PALVETUND, ainel
Joh. Ev.
TORONTO EESTI BAPTISTS
KOGUDUS
883 Broadview Ave,
Juti Kaljo Raid
36 Bards Walkway, Willowdak,
Ontario M2J 4T9
QCEEB
oa
jnjuni, jiiuli ja augusti kuyM.
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kett 3-3.30 pX
Laupäeval 20. juulil kell 5.00 õ.
V Ä L J A S Õ I T ja KUULUTUS^KOOS-OLEK
Royal Beachis, Hõbe talus,
nud, sest neljapäeva hommikul edasi Pühapäeval 21. juulil kell 11 h.
sõites Edmontoni poole on mõnigi J U M A L A T E E N I S T U S , kõneleb
väsinud ja teevad väikesi uinakuid. Andres Kaups, lühitunnistusi. Kell
Bussis on juba väljakujunenud kord, QQO Õ. K U U L U T U S - K O O S O L E K,
mis teeb sõidu huvitavamaks ja lõbu- K. Raid.
samaks. Hommikul kohe bussile jõu­des
on muidugi peade lugemine, et
ikka kõik on kohal ja siis ärasõit.
Kalju Jõgi annab samas ka informat­siooni
päevase sõidu ja peatuste koh-
—, —-.J ^ w w . w , Qouiaaiw, u c i i c aoKnii^ui^ v** i i u u u i v & i -
kus veedame järgmise öö. Vasakul kinud uus tööstus-ja kaubanduslinn,
pool teed suurjärv ja paremal mets ja
mäed, mille rüppe on peitnud end
väikesed metsajärved ja -jõed. Pikad
koonusekujulised kuused ja kidurad
kased kasvavad kaljumägede jalga­del.
Ja kui palju ilusaid jõulukuusid
kaljuseintel! Vist inspireerivad need
kõrged mäetipud meie sõitjaid, sest
keegi alustab laulu:' „Kui siit pilve­piirilt
alla vaataW..'' jä nii algabki
meie esimene „lauluaeg" ilusate ees­ti
lauludega Ülemjärve kaljusel kal-
Peatume Wawas, yäikeses Ontario
kaevanduslinnas, kuhu sisse sõites
tervitab kõiki hiigelmonument (ka­nada
hanele, mis sümboliseerib
emigreerivaid linde põhja. Wawa tä­kus
uus arhitektuur seisab kõrvuti
vanaga ja kus Salteaux indiaanlaste
'Manitoba' — 'suure vaimu hääl' —
lehvib üle linna.
Järgmisel hommikul Winnipegist.
väljudes laiuvad mõlemal pool nöör­sirgelt
jooksvat maanteed silmapiiri­ni
ulatuvad põllud, millede vahelt
näed vaid kaugel sirgelt jooksvaid
telefoni- ja elektriiiiniposte. Ainult
vähesed madalad- lehtpuumetsa tuti-kesed
tõusevad veelrohetavas orases
hiigislpõldude vahel
Ööbime Saskatoonis, kus meie rei­sijad
on^ väsinud ja enamus tõmbub
oma ruumidesse peale õhtusööki.
hendab indiaaiilaste keeles lindu.. Kuid on ka mõned, kes Saskatooni
Põhja poole sõites kaob kuuskede
fOHANSONI REISID '
Henny on kaasa võtnud Ilmar Tal­ve
„Johansoni reisid" ja loeb meile
ette iga päev ühe peatüki nendest
reisidest, mis kujunebki igapäeva­seks
oodatud följetoniks. Nüüd on
aeg juba nii kaugel et teeme väikese
kohvipausi ja bussi tagasi tulles on
kõik valmis laulutunniks, kus kõigist
vabas maailmas" trükitud eesti laulu-raamatuist
lauldakse lõbusaid, senti­mentaalseid
ja sõdurpoiste laule. Vii­maste
laulude ajal on ka meeste hää­led
kaasas, sest endisi sõjamehi on
bussis mitmeid. Ka oleme omale võt­nud
huvitava ülesande oma reisist
laul teha. Kõikide kaasasõitjate ühis-luuletus.
Huvitav ja lõbus algus ongi
juba valmis, mitme 'luuletaja' yai-musünnitus.
Täna, kell 12:30 ületame Sas-katchewani
ja Alberta piiriHnna,
Lloydminsteri, mis on Kanada ainus
piirilinn. Sööme lantši restoranis,
mis asub otse piiri peal
Kõikideks kindlustusteks
LÄTER&CO.LTD
1482 Bathurst St.p
Toronto M5P 3H1
: 653-7815 ja 653-7816
kaharus ja kaljumägedeU tõusvad
puud on võtnud pikkade nooUe kuju,
kus vähesed oksad aiin-seal ripetida-vad.
Ülemjärv on täna vaikne ja sini­ne,
kaljusaarekesed nagu visatud
siia-sinna järve sülle.
KÜLMAD TUULED •
Thunder Bay's, kus ööbime, on ilm
külmaks läinud. Kas juba külmad
Alaska tuuled puhunlias? Ostetakse
M 1 hnnaelu st/ o•n ,h uvitatudJ ja. Tli nnapeal1e ^; mi.l lel sõ. imi e, ükis pool ühel ppovjoulinpimirij,,
ruttavad. Saskatoon oma 170.000 f ^^me leisei pooi. •
elanikuga asetseb kauni Lõ^m^S^s^;9^''^,^f^
katchewani kallastel, ümbritsetud \ ^ iSv^usonpu.titaUidmalestu.märk
kaevandustest ja suurpõllupidajaist. ' Kunmglikule Kanada ratsapohtseile.
Saskatooni linn on kiiresti kasvav,
kus on palju riioodsaid kontoriehi-tüsi,
hotelle, restorane ja ööklubisid.
. Huvitavamaid vaatamisväärsusi on
Diefenbaker Gentre ja Kanada uk­rainlaste
muuseum. Mendal Art Gal-;
lery ja Civic Conseryatory on Saska-soojemaid
riideid,.sest kaasa on võe- tööni linna uhkused,
tud enamasti ^ suveriietus. Sellega Kellon lükatud tagasi kaks tundi ja
saab meile selgeks, et kunagi ei tea, see on magamise veidi segamini aja-milleks
on hiigelsuur värvitud ukrai­na
ülestõusmispüha muna. Muna
pikkus on 25,7 jalga, laius 18 jalga ja
kõrgus 31 jalga. Muidugi on siin
kaasa aidanud paljud siinsed ukrain­lased,
kuna Kanadas preeriad on ti­hedalt
asustatud ukrainlastega.
ar
Colonnade üürnikud
Torontos võitsid
Korterite ja äriruumide komp­leks
„CoIonnade" omanikel oli ka­vatsus
see maja Bloor Street W.
ümber ehitada hotelliks 350 ruumi­ga.
Maja üürnike klubi juhatus oli
selle vastu ja Ontario uue peami­nistri
David Petersoni vahendusel
Colonnade omanikud, Revenue
Properties Ltd., nõustusid, et Cp-lonnade
jääb edasi korteri- ja äri­majaks,
kusjuures teatud muüda-»
tusteks kulutatakse kuni $5 miljo­nit
ja omanikele lubatakse selle
iuures üürihindu tõsta rohkem kui
4% aastas. Selle eest lubas hoolit­seda
Toronto linnapea Art Eggle-ton.
Üüriliste ühing on selle otsuse­ga
rahuL Senised üürid ühe ja kahe
magamistoaga korterite eest on
$500 kuni 750 väärtuses, mida loe­takse
võrdlemisi madalateks linna
sielles piirkonnaso
M S K E HAIGUSE JÄRELE LAHKUS
MEIE SÜDAMEST ARMASTATUD
ABIKAASA, ISA JA VANAISA
BOHDAN
MALANIAK
sündinud 24. septembril 1912 Ukrainas
surnud 29. juunil 1985 Fort Eries
Sügavas kurbuses
i
I
I
abikaasa HILDA
poeg BOHDAR perekonnaga
poeg MIRON abikaasaga
tütar ZORENA perekonnaga
0 . 0 Tähtede taga sääl koidab
Sul taevas
Ootus ja lootus seal täide
Sui läeb.. a
ARMAST ÕDE JA TÄDI
A N N A K A A RI
neiuna Urb
sündinud mais 1891 Kanepis
surnud mais 1985 Kanepis
mälestavad kurbuses
Puhka rahus
kodukalmistuL
vend GILBERT abikaasaga
õde LEIDA USA-s
VENNATÜTAR perekonnaga
OOTAMATULT LAHKUNUD
A L F R E D KUUSlK'ut
mälestavad
VALDA ja BERNHARD ÕUN
HELJO ja MARTIN MÄEKS
Tänan südamesjt kõiki, kes minu armsa abikaasa
R A L F K A S P E R I
matusetalitusest ja ärasaatmisest osa võtsid, mulle kirjateel ja
muul viisil kaastunnet avaldasid, saates lilli või annetades te­ma
mälestuseks Montreali Eesti Jaani Koguduse Mälestus­fondi
Siiras tänu õpetaja Heino Laaneotsale südamliku leinatali-tuse
eest, pr. Dögmar Muru'le haarava lauluettekande eest
ning tänu kõigile järelhüüd< esitajaile, eriti Üliõpilasselts
Raimla ja Tallinna ReaalkooAi esindajale hr. Paul Kents'ile
ning auvalvest osavõtjaile.
Suur tänu pr. Ode Piibele sõbralikkuse eest peiede korraida-
Leinaja abikaasa FRIDA
„Meie Eh
'7
1
4 t
Ml
Lul
Puh!
KAI
ARMAS
A'
T A N
Südamll
I
surriia
hulgalisi
nale saal
Suuril
Toile, \)\
Agrono(
• Eestlast
Matusel
sama p(
Moderni
küllalda
46