1985-07-18-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r^lü" ir. 29 (1846) 198^ :„MeieEk" i r . 29
SOD
11
• I une ja jaani-is
Itoimus Royal Beach'i
)nd kein Hõbeda talus
Ihistamine, mis pidi al-
|eehistusega kell 3. p.l.
Inud 33 päeva tähtsust -
[eestlast. Neid oli Royal
]ferlaw'st, Keswick'ist
)idi algama jumalatee-
[petaja ka kella neljaks
Inud, siis J. Säägi palus
Ipalves meenutada kois
ja kalmistul loetud
rast pühalikku vaikust
illini' akordioni saatel
|g J; Säägi pidas päeva-üteldes
muuhulgas:
fe esivanemaid kokku
jul, nii kutsub ta kok-läeval
võitlusse toe ja
hävitamisega me pö"
iineviku kõntsa ja eh"
iduse õitega. Olgu siis
la mpte selles, et me
lišelt tugevad ja üks-
|e ja sünnimaale usta-
Julgustava laulu, vär-
(rgade ja aatetuledega
tulevast suve."
le lõppes Eesti hüm- v
leSelma Hõbe palus
junasöögüe, mis oli
Ist peremehel oli 3o!
V . siis lauldi temale
|ored süütasid lati ot-välikaminas
lõkke-sg
usklubi Kanadas kor-
(itsiooniiise suvepäe-
I 21. juulil Colling-
)oneeme suvekodus,
t l l e . l . kogunemine,
lõunasöök, kell 14-
)mavaheliseks vest-ujumiseks,
purjeta-
Bafyl, purjelaual
intsuks. Kell 17.30
^'akohvilauaga, jala-üauluga.
Esmakord-öma
orkester. Liilf-tülalised
teretulnud,
uleb registreerida H.
büroos, tel. 653-
KUMISED
iPSEHOIDJÄl
p 4 a^sta vanustele.
[Hešmere. Võib päe-
^5i on võimalus ka
elaäa.
peale kella 5.00 p.i.
JA KORSTNA
IDAMIWE
Soome ehitajad,
lii Salmine;n'ile,
12-1351.
jrge unustage omi
soovitamast
..MEIE ELÜV
[e, dlgas eeskavaline
|a ..raudvara" Hella
|[glas,"siiš tema pat-ise'
„Eestluse süm-
Salme Vesi. Vahe-luludena
südamelä-flindilt
mängiti Mei-
Karina (4 a.) ja Pauli
^ssjBmängitud laule,
ilsid ise kaasa,
[ameeris „Aga üks
ile, joodi kohvi ja
|a üheni öösel, luba-islal
veel võimsam
- ]. S-GI
line raalid.
DIGERi poolt.
I. 463-5125
NELJAPÄEVAL, 18. JUUUL - THUESDAY, JULY18
ILMUNUD
Aun
THE POLltlCAL
REFU^EES
A Hsstory of Estonian®
In Canada
Hind $12.95
00
II
958 Broadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2M
itpNSTNIK NAIMA RAUAM
Süockholmi Eesti Algkooli lõpuaktuselt. Parim lõpetaja tütarlaste poolel, Emmeli Virolainen, võtab koolijuhatajalt
Henno Kirikmäelt vastu lõputunnistuse ja kiituspreemia. Vasakul äärel klassijuhataja Richard
Norvell, paremal lilli jaganud tütarlapsed ja õpetajad — vasakult Anne-Mari Asker, Heli Siikanen, Leida
Sulg, Marje Tui-Lund, Astrid Sirotkin, Aime Kask, Tiiu Nurk ja Arne Broberg. Tänavused lõpetajad olid
Johan Aksberg, Fredrick Gustafsson, Anne-Li Johansson, Alexander Kallas, Andres Linnuste, Simon
Lokke, tatijana Mörk, Jaan Pannel, Petri Tuulik, Nicklas Vabi ja Emmeli Virolainen. ^ Foto - Tippo
Ameerikas, eriti Kirderannikul,
enüha suuremat menu saavutamas
eesti kunstnik Naima Rauam^ kelle
õlimaalide järel nõudmine järjest
tõuseb. Ka on pr. Rauamil huvitav
tagapõhi, mis ta prestiizhile erilist
TUNNEB U ^ ^
Esiteks on ta Idarannikul, Floridast
Maine'ini, palju, ringi uitnud
Kasvanud Washingtonis, D.C., õppis
ta alul CorcoraM galerii kunstikoolis,
kust siirdus viieks aastaks õppima
New Yorki sealses „Art Students
League'is". Talved viitis taiMaine'is
ja suved kaunil Nantucketi saarel,
Mass., välja arendades oma maastiku-
ja loodusemotiive.
SMITHSONIAM INS.TITUTE'
Ka õppis ta leniiuriks, kuulub
Rannakaitsesse, ja nii oma repertuaari
ka lennuduslike ja tööstuslike
motiividega suurendas, Kuulsas
Smithsbnian instituudi Riiklikus
Õhu ja Ruumi muuseubiis (ehk National
Air and Space Müseum),
Washingtonis, D.C., on kakp ta töist;
välja pandud, neist üks permanentselt.
•^STIIL ' ;
Pr. Rauam krundib ehk valmistab
Oma lõuendid ise, kattes need alul
liimi ja siis alusvärvidega. Selle
kunsti õppis ta koolis oma õpetajast
abikaasa käest,ikunstnÜ< Hai Polin
(suri 1983. a-l),Naima skitsid on väga
detailsed, need töötab ta vesivärvidega
üle ja lõpuks viimistleb need
õlivärvidega lõplikult välja.
Oma stiili koht^ ütleb kunstnik ise,
et ta püüdleb impressionismi ja realismi
sulamit: ta püüab oma motiivis
või aines teatud kvaliteeti realistlikult
esile tõsta, kuid mitte fotograafilise
täpsusega. Ka püüab ta valgust
efektiivselt ja impressionistlikult ära
kasutada. Nii ümbritseb paljusid ta
maale mingi iseloomustav kuma või
helgus, mis omakorda peamotiivi
realistlikult esile tõstab.
TURUSTUUDIO-GALERII
Peale miehe surma asus ta Nev^
Yorki endale pidevat stuudiot otsima.
Olles üles kasvanud peamiselt
rannikul ja saartel, siirdus ta elama
Stateni saarele New Yorgi sadamas,
kuid käis tihti all-linnas sadamapoo-de
ja turustseene maalimas, kuni ta
seal tuntud kujuks sai.
Kuna pr. Rauam oU ka varem juba
15 aastat sadamas^skitseerimas käinud,
kui ta seal veel õppis, siis polnudki
võib-ölla nii imestav, kui ta
ühe kalaturu hulgimüügi poeomani-kuga
kaubale sai. Pood suitsetab ja
p^kib peamiselt tursakalu ja müüb
neid või veondab neid hommikul.
Kell l l e . l . pannakse pood juba kinni
ja pr. Rauam kolib sisse. Peale puhastamist
seab ta oma maalid seintele
ja avab oma stuudio ja galerii
samas kalaturul kl. 12-st kuni IS-ni.
^Nagu New York Times ühes'pikemas
artiklis, 2. nov. 1984, mainib, on
vahekorrad kunstniku ning galerii-külastajate
ja tööliste vahel head,
need on vahel samad inimesed. Nimeks
on galerii-stuudiole pandud
„Art in the Afternoon (fish in the
morning)" ehk ,,Kunst pealelõunal,
kalad hommikul".
Ka paljud turutöölistest on ta maale
ostnud ja imestanud, kui täpselt ta
eri kalu oskab anatoomiliselt maalida.
Teistele meeldivad maalid neist
endist,töötamas oma poodides, .kuigi
on ka naljatades soovinud, et r,jäta
need lennukid ja jää kaladele
truuks!"
TUNTUÜ KA EESTI RINGKONNIS
16. mail s.a. oli tal esimene juubeli-
väljapanek, kuid ei tohi sellepärast
arvata, et pr. Rauam on pärismaalaste
hulka ära eksinud. Tuletame
lõpuks meelde, et juba vähemalt
ESTO '76-st, Baltimore'is, on ta igal
aastal eesti ja balti näitusilnii Ameerika
mandril kui Euroopas esinenud,
näiteks esindas USA-d ESTO '80-1
Stockholmis, ja kuulub Välis-Eesti
Kunstnike nimekirja. Ta tööd on huvitavad,
mitmekülgselt elulähedased
ja, loomulikult, ka mitmeti hinnatud
ja autasustatud. Soovime palju edu!
VICTOR L. PREEM
Kasumets on rahvalik nimetus
loorele istutatud metsale, mida
metsateadus lui^iä«b hoiumetsa nime
alL Selliõeid metsi kasutatakse
teaduslikuks uurimistööks ja need
peavad olema erilise valve all, et
metsa kasvu soodustada ja puude
loomulikku arengut soovimata
iutuste vastu kaitsta.
Nimetust „Kasumets" kandis ka
üks kirjandite kogu, mille autoreiks
olid Eesti Noorsookasvatuse Seltsi
Tartu Tütarlastegümnaasiumi õpilased.
See ilmus trükist, kui XX sajand
oli alles veel noor. Tejatavasti oli
Noorsookasvatuse Seltsji asutamise
eesmärgiks kindlustada tolleaegsele
noorsoole eestikeelset haridust vastukaaluks
riigivalitsuse poolt pealesurutud
venestamisele. Seega oli Kasumetsa
nimetuse omistamine noortele
autoritele ja nende tööle sümboolselt
tabav. Hariduse saamine
eesti keeles piirdus tollal ainult algkoolikursusega
ja ainsaiksjBmakeele
kantsideks piid kodu, kirik, üksikud
eesti erakoolid ja mitmeSjUgused eesti
seltsid. Selles mõttes on väliseestluse
olukorral kaunis palju sarnasust en-ne-
iseseisvuseaegse eestluse omaga
Eestis „Vene kotka tiiva all" ja sedasama
eesti kultuuri ja ke^lesäilitami-
Göteborgi Eesti Algkooli lõpetajad, õpetajad ja lõpetajate vanemad. Esimeses reas istuvad vasakult^ Urmas
Lepik, Laine Rohtla, Yvonne Nitenberg, kooli juhataja Aho Rebas, Anneli Aidla, Anna Kutti ja Aita
Päts. Teine rida, seisavad, vasakult: Rein Lepik, Evi Lepik, Maritta Idavain, Heino Rphtla, Leida Rohtla,
se tööd, mille poolest jsaariaegsed Toivo Nitenberg, Ilmar Aidla, Liivi Aidla, Andres Kutti, Juta Nõmme, Mare Riisenberg ja Jaak Reesalu.
eesti erakoolid ärahindamatuväärtu- \ Foto — Kopler
sega olid, teevad nüüd ee^ti täiendus- ^ / .
koolid paguluses. ~~ "
Allakirjutanul oli juhus tutvuda
mõnede Toronto Täienduskoolide
õpilaste kirjanditega, mis provotseeris
paralleele tõmbama nende ja Ka-sumetsavahel.
Mõistagi on väliseesti
täienduskoolide õpilastel raske võistelda
oma vaaremadega, kes Kasumetsa
jaoks kirjutasid. Kui esimesed
järjel loodusvarade väärmajandami-sel
Etioopias, kus kõige vähem kaasa
rääkida oli. Näited olid hästi valitud.
Teine kirjand, Riina Kindlami
„Kes on eestlane?", otsib vastust tõsisele
küsimusele — mille jaoks vas-on
kokkupuutes eestikeelse "kooliga ^^^^ vahest ei leidugi - heasüdamliku
ainult mõned üksikud tunnid näda- huumoriga. Tema töövili on kahtle-hi
siis viimaste kogu koolitöö oli mata küpsem kui vahest nii mõnigi,
rõhuvas enamuses eestikeelne ja vahel ajaleheveergudel trüki-nende
igapäevne elu kulges eesti musta näeb. Arvestamata mõnda
keskkonnas.. Vaadelgem eelmainitud väiksemat korrektuuri on see alljärg-töid
- kahte luuletust ja kahte proo- nõvalt muutmata kujul ära toodud:
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
736-1170
BCodus 223-0201
sapala. Mõlemad luuletused on traagilised,
mis millegipärast kunagi pole
hatuldane olnud nii noorte luuleharrastajate
juures.
Maarja-Leena Roos'i „Vang" tegeleb
noore mehega, kelle allakäik on
alanud väikse vargusega ja kes on
nüüd ootamas vanglas surmanuhtluse
täideviimist. Autor ei tunnista vahepealseid
nüansse, vaid tš^maalib oma
pildid paksude värvidega. Vargus on
vargus — olgu varastatud ese kuitahes
väärtusetu. Esimesele roimale
on nähtavasiti järgnenud teised, raskemad,
mis süüdlasele nüüd elu
maksavad. Marja-Leena on kategooriline.
Kes teise on tõuganud roifna-teele*
see ei vääri eksijat hurjutama,
kuna tõeline süüdlane on ta ise, olgu
ta kasvõi hukkamõistetava ema, nagu
antud juhul. Ballaadi esimese veerandi
salmid on riimis, kuna ülejäänud
on vabas vormis.
Vabas vormis on loodud ka Tiia
„Kes on õige eestlane? Seda küsimust
on korduvalt arutatud, kuid
ikka alati arvese võttes isiku kodu-inaatruudust,'
või tema tegevuse tähtsust
ühiskpnnas. Tahaksime aga teada,
kuidas üks õige eestlane välja
näeb. •
Tihti tavatsetakse rahvusi üldistada:
itaallased olevat lühikesed ja
tõmmud, iirlased pikad ja punapead.
Ja (mitte just päris viisakalt] juutidel
olevat hirmus pikad ninad...
Mis on aga ühe tüüpilise eestlase
head ja vead?
Mõeldes eestlasele meeldib mulle
kujutella ühte sellist Kalevipojatao-list
meest, kes on pikk ja tugev,
kuldsete lokkidega ja säravate siniste
silmadega. (Ja tal on ka jõle-ilusad
jalad!).
Eesti naine oleks sihvakas, heledate
juustega ja päikse-pruuni nahaga.
Kui aga oma ümbruses ringi vaadata,
ei taba meie pilk kahjuks sellist tüü-
SOODSAD LAEiyyO KAASMAALASTELE
loforinnatsiooriiks helistage
465-4659
MASTERCRAFT
PAmnm t DECORATING
Asjatundlik maalritöö — majad seest p väljast.
LÄTI - EESrr FIRiVSA
helistage 439-2538 — Robert
Avatud 7 päeva nädalas © Ülermna kohaleviimine i-TD
Pihla „Mälestused" - mälestused pilise eestlase kuju. Võiks koguni
armastuse õnnest ja selle traagilisest öelda, et pole olemaski mingisugust
&am
K Õ I K E E S T L A SE
y S E laupäeval, 20. juulil kella 11 —3-nB p.L ja s{
öhtül kella 7—9-ni/kokkuleppel. Helistage 444-6405 ehk
444-2897.
lõpust. Noor neid, kes noppinud äs
japuhkenud oie, on leidnud eluõnne
armastuses, mis^ aga ootamatult
asendub ahastusega, kui tema armastatu
sõtta kutsutakse. Noormehele
rindel kirgastub nägemus neiust —
hetkel, mil ta langeb vaenlase kuulist.
Ja lille näol algab uus elu, mis
tärkab tema haual. Poeem meenutab,
et sellessinases maailmas, kus kõik
toimub rangete loodusseaduste järgi,
on inimlik õnn ainult üks habras
juhuste mängukann.
Oma lühikeses essees, ..Katastroofid
ja õnnetused* I Ellen Silm vaatleb
kolme juhust, kus inimesed mõttetult
surma saavad. Ühe inimese süü läbi
ühes McDonaldi restoranis USA-s ja
Johnstownis Guianas ning kollektiivse
ignorantsi ja hoolimatuse taga-
' erilist kehalist joont, mis meile kõigile
iseloomulik oleks. Ehk kui, siis
vast ehk see, et — mõnede arvates
olevat eesti naistel kalduvus oma
alumises osas veidi nagu laieneda.
Meie kõik aga teame, et see arvamus
ei vasta tõele.
Nii siis ~ vast on see isegi hea, et
oleme kõik erineval Saame ju nii
öma erinevaid sporditalente harrastada,
tehes kuulsaks öma eesti suu-sasääri
ja võrkpalli-käsi ja olla igaüks
omamoodi huvitavad.
yeada on aga, et igas eesti keres
peitub tugev, kuldne põhjamaa-rah-vasüda."
. Pole • kahtlust, et ka- Välis-Eesti
..kasumetsa" hooldamine on heades
kätes.
"ts-
JOHN E. SOOSAR, CA.
ChartQired Accountant
SuDte 1802,181 Univecsity Ave., Toronto, Ontaräo, M5H 3M7
Tel. 864-0099
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 11\I8
Tel. (416) 466-1951
(416)466-1502
fmm i GIFTS
LILLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
BCäsiliöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraamika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5.00 p.l.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 18, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-07-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850718 |
Description
| Title | 1985-07-18-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | r^lü" ir. 29 (1846) 198^ :„MeieEk" i r . 29 SOD 11 • I une ja jaani-is Itoimus Royal Beach'i )nd kein Hõbeda talus Ihistamine, mis pidi al- |eehistusega kell 3. p.l. Inud 33 päeva tähtsust - [eestlast. Neid oli Royal ]ferlaw'st, Keswick'ist )idi algama jumalatee- [petaja ka kella neljaks Inud, siis J. Säägi palus Ipalves meenutada kois ja kalmistul loetud rast pühalikku vaikust illini' akordioni saatel |g J; Säägi pidas päeva-üteldes muuhulgas: fe esivanemaid kokku jul, nii kutsub ta kok-läeval võitlusse toe ja hävitamisega me pö" iineviku kõntsa ja eh" iduse õitega. Olgu siis la mpte selles, et me lišelt tugevad ja üks- |e ja sünnimaale usta- Julgustava laulu, vär- (rgade ja aatetuledega tulevast suve." le lõppes Eesti hüm- v leSelma Hõbe palus junasöögüe, mis oli Ist peremehel oli 3o! V . siis lauldi temale |ored süütasid lati ot-välikaminas lõkke-sg usklubi Kanadas kor- (itsiooniiise suvepäe- I 21. juulil Colling- )oneeme suvekodus, t l l e . l . kogunemine, lõunasöök, kell 14- )mavaheliseks vest-ujumiseks, purjeta- Bafyl, purjelaual intsuks. Kell 17.30 ^'akohvilauaga, jala-üauluga. Esmakord-öma orkester. Liilf-tülalised teretulnud, uleb registreerida H. büroos, tel. 653- KUMISED iPSEHOIDJÄl p 4 a^sta vanustele. [Hešmere. Võib päe- ^5i on võimalus ka elaäa. peale kella 5.00 p.i. JA KORSTNA IDAMIWE Soome ehitajad, lii Salmine;n'ile, 12-1351. jrge unustage omi soovitamast ..MEIE ELÜV [e, dlgas eeskavaline |a ..raudvara" Hella |[glas,"siiš tema pat-ise' „Eestluse süm- Salme Vesi. Vahe-luludena südamelä-flindilt mängiti Mei- Karina (4 a.) ja Pauli ^ssjBmängitud laule, ilsid ise kaasa, [ameeris „Aga üks ile, joodi kohvi ja |a üheni öösel, luba-islal veel võimsam - ]. S-GI line raalid. DIGERi poolt. I. 463-5125 NELJAPÄEVAL, 18. JUUUL - THUESDAY, JULY18 ILMUNUD Aun THE POLltlCAL REFU^EES A Hsstory of Estonian® In Canada Hind $12.95 00 II 958 Broadvlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2M itpNSTNIK NAIMA RAUAM Süockholmi Eesti Algkooli lõpuaktuselt. Parim lõpetaja tütarlaste poolel, Emmeli Virolainen, võtab koolijuhatajalt Henno Kirikmäelt vastu lõputunnistuse ja kiituspreemia. Vasakul äärel klassijuhataja Richard Norvell, paremal lilli jaganud tütarlapsed ja õpetajad — vasakult Anne-Mari Asker, Heli Siikanen, Leida Sulg, Marje Tui-Lund, Astrid Sirotkin, Aime Kask, Tiiu Nurk ja Arne Broberg. Tänavused lõpetajad olid Johan Aksberg, Fredrick Gustafsson, Anne-Li Johansson, Alexander Kallas, Andres Linnuste, Simon Lokke, tatijana Mörk, Jaan Pannel, Petri Tuulik, Nicklas Vabi ja Emmeli Virolainen. ^ Foto - Tippo Ameerikas, eriti Kirderannikul, enüha suuremat menu saavutamas eesti kunstnik Naima Rauam^ kelle õlimaalide järel nõudmine järjest tõuseb. Ka on pr. Rauamil huvitav tagapõhi, mis ta prestiizhile erilist TUNNEB U ^ ^ Esiteks on ta Idarannikul, Floridast Maine'ini, palju, ringi uitnud Kasvanud Washingtonis, D.C., õppis ta alul CorcoraM galerii kunstikoolis, kust siirdus viieks aastaks õppima New Yorki sealses „Art Students League'is". Talved viitis taiMaine'is ja suved kaunil Nantucketi saarel, Mass., välja arendades oma maastiku- ja loodusemotiive. SMITHSONIAM INS.TITUTE' Ka õppis ta leniiuriks, kuulub Rannakaitsesse, ja nii oma repertuaari ka lennuduslike ja tööstuslike motiividega suurendas, Kuulsas Smithsbnian instituudi Riiklikus Õhu ja Ruumi muuseubiis (ehk National Air and Space Müseum), Washingtonis, D.C., on kakp ta töist; välja pandud, neist üks permanentselt. •^STIIL ' ; Pr. Rauam krundib ehk valmistab Oma lõuendid ise, kattes need alul liimi ja siis alusvärvidega. Selle kunsti õppis ta koolis oma õpetajast abikaasa käest,ikunstnÜ< Hai Polin (suri 1983. a-l),Naima skitsid on väga detailsed, need töötab ta vesivärvidega üle ja lõpuks viimistleb need õlivärvidega lõplikult välja. Oma stiili koht^ ütleb kunstnik ise, et ta püüdleb impressionismi ja realismi sulamit: ta püüab oma motiivis või aines teatud kvaliteeti realistlikult esile tõsta, kuid mitte fotograafilise täpsusega. Ka püüab ta valgust efektiivselt ja impressionistlikult ära kasutada. Nii ümbritseb paljusid ta maale mingi iseloomustav kuma või helgus, mis omakorda peamotiivi realistlikult esile tõstab. TURUSTUUDIO-GALERII Peale miehe surma asus ta Nev^ Yorki endale pidevat stuudiot otsima. Olles üles kasvanud peamiselt rannikul ja saartel, siirdus ta elama Stateni saarele New Yorgi sadamas, kuid käis tihti all-linnas sadamapoo-de ja turustseene maalimas, kuni ta seal tuntud kujuks sai. Kuna pr. Rauam oU ka varem juba 15 aastat sadamas^skitseerimas käinud, kui ta seal veel õppis, siis polnudki võib-ölla nii imestav, kui ta ühe kalaturu hulgimüügi poeomani-kuga kaubale sai. Pood suitsetab ja p^kib peamiselt tursakalu ja müüb neid või veondab neid hommikul. Kell l l e . l . pannakse pood juba kinni ja pr. Rauam kolib sisse. Peale puhastamist seab ta oma maalid seintele ja avab oma stuudio ja galerii samas kalaturul kl. 12-st kuni IS-ni. ^Nagu New York Times ühes'pikemas artiklis, 2. nov. 1984, mainib, on vahekorrad kunstniku ning galerii-külastajate ja tööliste vahel head, need on vahel samad inimesed. Nimeks on galerii-stuudiole pandud „Art in the Afternoon (fish in the morning)" ehk ,,Kunst pealelõunal, kalad hommikul". Ka paljud turutöölistest on ta maale ostnud ja imestanud, kui täpselt ta eri kalu oskab anatoomiliselt maalida. Teistele meeldivad maalid neist endist,töötamas oma poodides, .kuigi on ka naljatades soovinud, et r,jäta need lennukid ja jää kaladele truuks!" TUNTUÜ KA EESTI RINGKONNIS 16. mail s.a. oli tal esimene juubeli- väljapanek, kuid ei tohi sellepärast arvata, et pr. Rauam on pärismaalaste hulka ära eksinud. Tuletame lõpuks meelde, et juba vähemalt ESTO '76-st, Baltimore'is, on ta igal aastal eesti ja balti näitusilnii Ameerika mandril kui Euroopas esinenud, näiteks esindas USA-d ESTO '80-1 Stockholmis, ja kuulub Välis-Eesti Kunstnike nimekirja. Ta tööd on huvitavad, mitmekülgselt elulähedased ja, loomulikult, ka mitmeti hinnatud ja autasustatud. Soovime palju edu! VICTOR L. PREEM Kasumets on rahvalik nimetus loorele istutatud metsale, mida metsateadus lui^iä«b hoiumetsa nime alL Selliõeid metsi kasutatakse teaduslikuks uurimistööks ja need peavad olema erilise valve all, et metsa kasvu soodustada ja puude loomulikku arengut soovimata iutuste vastu kaitsta. Nimetust „Kasumets" kandis ka üks kirjandite kogu, mille autoreiks olid Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tartu Tütarlastegümnaasiumi õpilased. See ilmus trükist, kui XX sajand oli alles veel noor. Tejatavasti oli Noorsookasvatuse Seltsji asutamise eesmärgiks kindlustada tolleaegsele noorsoole eestikeelset haridust vastukaaluks riigivalitsuse poolt pealesurutud venestamisele. Seega oli Kasumetsa nimetuse omistamine noortele autoritele ja nende tööle sümboolselt tabav. Hariduse saamine eesti keeles piirdus tollal ainult algkoolikursusega ja ainsaiksjBmakeele kantsideks piid kodu, kirik, üksikud eesti erakoolid ja mitmeSjUgused eesti seltsid. Selles mõttes on väliseestluse olukorral kaunis palju sarnasust en-ne- iseseisvuseaegse eestluse omaga Eestis „Vene kotka tiiva all" ja sedasama eesti kultuuri ja ke^lesäilitami- Göteborgi Eesti Algkooli lõpetajad, õpetajad ja lõpetajate vanemad. Esimeses reas istuvad vasakult^ Urmas Lepik, Laine Rohtla, Yvonne Nitenberg, kooli juhataja Aho Rebas, Anneli Aidla, Anna Kutti ja Aita Päts. Teine rida, seisavad, vasakult: Rein Lepik, Evi Lepik, Maritta Idavain, Heino Rphtla, Leida Rohtla, se tööd, mille poolest jsaariaegsed Toivo Nitenberg, Ilmar Aidla, Liivi Aidla, Andres Kutti, Juta Nõmme, Mare Riisenberg ja Jaak Reesalu. eesti erakoolid ärahindamatuväärtu- \ Foto — Kopler sega olid, teevad nüüd ee^ti täiendus- ^ / . koolid paguluses. ~~ " Allakirjutanul oli juhus tutvuda mõnede Toronto Täienduskoolide õpilaste kirjanditega, mis provotseeris paralleele tõmbama nende ja Ka-sumetsavahel. Mõistagi on väliseesti täienduskoolide õpilastel raske võistelda oma vaaremadega, kes Kasumetsa jaoks kirjutasid. Kui esimesed järjel loodusvarade väärmajandami-sel Etioopias, kus kõige vähem kaasa rääkida oli. Näited olid hästi valitud. Teine kirjand, Riina Kindlami „Kes on eestlane?", otsib vastust tõsisele küsimusele — mille jaoks vas-on kokkupuutes eestikeelse "kooliga ^^^^ vahest ei leidugi - heasüdamliku ainult mõned üksikud tunnid näda- huumoriga. Tema töövili on kahtle-hi siis viimaste kogu koolitöö oli mata küpsem kui vahest nii mõnigi, rõhuvas enamuses eestikeelne ja vahel ajaleheveergudel trüki-nende igapäevne elu kulges eesti musta näeb. Arvestamata mõnda keskkonnas.. Vaadelgem eelmainitud väiksemat korrektuuri on see alljärg-töid - kahte luuletust ja kahte proo- nõvalt muutmata kujul ära toodud: TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R2S9 736-1170 BCodus 223-0201 sapala. Mõlemad luuletused on traagilised, mis millegipärast kunagi pole hatuldane olnud nii noorte luuleharrastajate juures. Maarja-Leena Roos'i „Vang" tegeleb noore mehega, kelle allakäik on alanud väikse vargusega ja kes on nüüd ootamas vanglas surmanuhtluse täideviimist. Autor ei tunnista vahepealseid nüansse, vaid tš^maalib oma pildid paksude värvidega. Vargus on vargus — olgu varastatud ese kuitahes väärtusetu. Esimesele roimale on nähtavasiti järgnenud teised, raskemad, mis süüdlasele nüüd elu maksavad. Marja-Leena on kategooriline. Kes teise on tõuganud roifna-teele* see ei vääri eksijat hurjutama, kuna tõeline süüdlane on ta ise, olgu ta kasvõi hukkamõistetava ema, nagu antud juhul. Ballaadi esimese veerandi salmid on riimis, kuna ülejäänud on vabas vormis. Vabas vormis on loodud ka Tiia „Kes on õige eestlane? Seda küsimust on korduvalt arutatud, kuid ikka alati arvese võttes isiku kodu-inaatruudust,' või tema tegevuse tähtsust ühiskpnnas. Tahaksime aga teada, kuidas üks õige eestlane välja näeb. • Tihti tavatsetakse rahvusi üldistada: itaallased olevat lühikesed ja tõmmud, iirlased pikad ja punapead. Ja (mitte just päris viisakalt] juutidel olevat hirmus pikad ninad... Mis on aga ühe tüüpilise eestlase head ja vead? Mõeldes eestlasele meeldib mulle kujutella ühte sellist Kalevipojatao-list meest, kes on pikk ja tugev, kuldsete lokkidega ja säravate siniste silmadega. (Ja tal on ka jõle-ilusad jalad!). Eesti naine oleks sihvakas, heledate juustega ja päikse-pruuni nahaga. Kui aga oma ümbruses ringi vaadata, ei taba meie pilk kahjuks sellist tüü- SOODSAD LAEiyyO KAASMAALASTELE loforinnatsiooriiks helistage 465-4659 MASTERCRAFT PAmnm t DECORATING Asjatundlik maalritöö — majad seest p väljast. LÄTI - EESrr FIRiVSA helistage 439-2538 — Robert Avatud 7 päeva nädalas © Ülermna kohaleviimine i-TD Pihla „Mälestused" - mälestused pilise eestlase kuju. Võiks koguni armastuse õnnest ja selle traagilisest öelda, et pole olemaski mingisugust &am K Õ I K E E S T L A SE y S E laupäeval, 20. juulil kella 11 —3-nB p.L ja s{ öhtül kella 7—9-ni/kokkuleppel. Helistage 444-6405 ehk 444-2897. lõpust. Noor neid, kes noppinud äs japuhkenud oie, on leidnud eluõnne armastuses, mis^ aga ootamatult asendub ahastusega, kui tema armastatu sõtta kutsutakse. Noormehele rindel kirgastub nägemus neiust — hetkel, mil ta langeb vaenlase kuulist. Ja lille näol algab uus elu, mis tärkab tema haual. Poeem meenutab, et sellessinases maailmas, kus kõik toimub rangete loodusseaduste järgi, on inimlik õnn ainult üks habras juhuste mängukann. Oma lühikeses essees, ..Katastroofid ja õnnetused* I Ellen Silm vaatleb kolme juhust, kus inimesed mõttetult surma saavad. Ühe inimese süü läbi ühes McDonaldi restoranis USA-s ja Johnstownis Guianas ning kollektiivse ignorantsi ja hoolimatuse taga- ' erilist kehalist joont, mis meile kõigile iseloomulik oleks. Ehk kui, siis vast ehk see, et — mõnede arvates olevat eesti naistel kalduvus oma alumises osas veidi nagu laieneda. Meie kõik aga teame, et see arvamus ei vasta tõele. Nii siis ~ vast on see isegi hea, et oleme kõik erineval Saame ju nii öma erinevaid sporditalente harrastada, tehes kuulsaks öma eesti suu-sasääri ja võrkpalli-käsi ja olla igaüks omamoodi huvitavad. yeada on aga, et igas eesti keres peitub tugev, kuldne põhjamaa-rah-vasüda." . Pole • kahtlust, et ka- Välis-Eesti ..kasumetsa" hooldamine on heades kätes. "ts- JOHN E. SOOSAR, CA. ChartQired Accountant SuDte 1802,181 Univecsity Ave., Toronto, Ontaräo, M5H 3M7 Tel. 864-0099 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 11\I8 Tel. (416) 466-1951 (416)466-1502 fmm i GIFTS LILLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES. Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled. Matuseks — pärjad ja lillekorvid. Puuviljakorvid. BCäsiliöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraamika-, naha ja puunikerduse alal. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt. Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5.00 p.l. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-18-05
