Meie Elu = Our life, July 18, 1985

              NELJAPÄEVAt, l i . juüLIlL - THURSDAY, lULY 18 •
Toronto Eesti Segakoor sooritfiQ Vahepalaks Lex Sbom ja Eedi Leet-
W23. juuni nädalalõpul ühe bussi maa esitasid paar kupleed kitarride
ja mitme autoga laulumatka Mont- saatel, saavutades nendega õhtu lõ-reali
eestlaste Lättemäele. Sõit ai- busama kõrgpujiktii
gas Eesti Maja juurest laupäeva, 22. Lõpp meeldivale peoõhtule saabus
juuni varahommikul ja koos koori- äga 1 1 - öötunnil — buss ootas
juhi Asta Ballstadfiga ning mõne- peatee ääres motelli minekut,
de lauljate pWekonnalükmeteg® Südamlikud tänusõnad, käepigistu-oli
sõitjate arv 60-e ringis. sed võõrustajaile ja siis jumalagajä-
' 1 tuks,. Lahkumise laul". Läbi ööpime-
Sõit Lachute'i, mille läheduses duse jõudis buss peolistega motelli,
Lättemäe asub, kestis koos ühe pi- enne kui „taevaluugid" valla pääse-kema
vahepeatusega 6 tundi. Ööma- sid ja maruline vihmahoog katusele
jaks olid reserveeritud ruumid Au- trummi lööma hakkas. Pühapäev
berge La Vieille Lorraine motellis algas argliku päikesepaistega, õhus
|a sinna jõudes oli kooril vastas oli veel tunda niiskust eelnenud öö
lahke küllakutsuja Montreali E. sajust. Enamus laulurahvast oli juba
Segakoori esimees Anton: Pindam. varakultüleval ja hommikueinet oo-_
Koori paigutamiseks motelli ja üm- tamas, nähtavasti polnudki eelmine
ber-riietumiseks loli 15 tundi aega, pikk päev nii väsitav nagu võis ar-siis
oli laulurahvas taas teel viim-a- vata. Aeg lubas kiirustamata söömist
seks etapiks Lättemäele. Kuna bus- lõpetada, asju pakkida ja motelliga
sijuht vist ei usaldanud peateelt arveid klaarida. Kohal oli ka väsi-
„džuhglirajale" viiva silla kande- matu Pindamite abielupaar, et kau=
jõudu, siis tuli viimased mõnisada geid külalisi teele saata,
meetrit jala vantsida, mis mõne
daami llõrgekontsalistele kingade- OTTAWAS
le tõeliseks tuleprooviks osutus. Kell 10.30 oli buss taas teel, see-
Peagi oli aga terve Toronto lauljas- kord suunaga pealinn Ottawa. Päike
pere koos skautide kiilkatusega naeratas paljutõotavalt ja tuju õli kõi-sööklas,
kus Montreali Gaidi- ja gilhea. PoolteisttuM hiljem keeras
Skaudisõprade Seltsi esimees A.
Soom koos oma abikaasa ja abiliste­ga
oli korraldanud Võidupäevast
osavõtjaile kerge eine.
Sööklast oli vaid lühike tee laulu­lavani
^ja ühisharjutus Montreali E.
Segakporiga oligi^ järgmine päeva­korrapunkt,
jnis läks ladusasti.
VÕIDUPÜHA
Võidupüha tähistamine algas pai-buss
laia kaarega parlamendihoone
ette ja „pardale" tuli Walter Pent,
tulihingeline Eesti tutvustaja ja nime
ülalhoidja, kes sellena tuntud kaugel
väljaspool Ottawa piire. Tema asja­tundlikul
juhtimisel ristlea nüüd se­gakoori
buss risti-põiki pealinna, et
pilku heita selle vaatamisväärsuste­le.
Ja vaadata siin on! Lootusetu
oleks kõike nähtut püüda kirja panna
— loetelu tuleks liiga pikk! Lähemalt
„Meie E k " nr. 29 (1846) 1985
I Võidupüha
tähistamine ja jajini
tuli Royal Beach4s
29. juunil toimus Royal Beach'i
lähisel perekond Rein Hõbeda talus
Võidupüha tähistamine, mis pidi al­gama
jumalateenistusega kell 3. p.l.
Kokku oli tulnud 33 päeva tähtsust
hindavat kaaseestlast. Neid oli Royal
Beach'istp Pefferlaw'st, KeswickMst
j.m.
Kelli 3. p.l. pidi algama jumalatee­nistus.
Kuna õpetaja ka kella neljaks
kohale ei ilmunud, siis J. Säägi palus
koosviibijatel palves meenutada ko­duküla
kirikus ja kalmistul loetud
palvesõnu. Pärast pühalikku vaikust
lauldi Ed. Wellini akordioni saatel
kirikulaule ning ]. Säägi pidas päeva­kohase
kõne, üteldes muuhulgas:
„Nagu eestlaste esivanemaid kokku
kutsus tuli kingul, nii kutsub ta kok­ku
meid tänapäeval võitlusse tõe ja
õiguse eest.
Landesveeri hävitamisega me põ­letasime
oma mineviku kõntsa ja eh­tisime
end vabaduse õitega. Olgu siis
meie Võidupüha mõte selles, et me
tulevikus sisemiselt tugevad ja üks­meelsed
püsime ja sünnimaale.usta­vust
tõotame. Julgustava laulu, vär­vikate
võidupärgade ja aatetuledega
tervitagem taas tulevast suve."
Koosviibimine lõppes Eesti hüm­niga.
'Taluperenaine Selma Hõbe palus
koosviibijad lõunasöögile, mis oli
kõigile tasuta. Et peremehel oli 30.
juunil sünnipäev, siis lauldi temale
sünnipäevalaulu.
Videvikus noored süütasid lati ot­sas
tõrvatünni ja välikaminäs lõkke­tule.
sg
!„Meie Elu"
vusega õpetaja H. Laaneots* alt, kes tutvus Toronto lauljaspere vaid Rah- ivyf««*„oni; T/ÄJJ -L X-U* * • u T i »>f / i. • m . . \
enne veel eraldi juhtis koosolijate vusliku Kunstide Keskuse (National ««fJ^steVodupuha tähistamiselt LattemaeL Montreali ja Toronto segakoorid laulmas Asta
tähelepanu õpetaja Harri Mõtsniku ArtsCentre) kolme saaliga, mis jätsid öallstadt i juhatusel. A l l - Y. Ojamaa (Montreali Eesti Võitlejate Ühing) ja A. Soom (Montreali Eesti
väga esindusliku mulje. Ülejäänud Gaidi-ja G I ^ » - ^ - — - ' " ^ - ' - ^ - - ^ - - ^ ^ ^ ^ ^ , , ,
osas tuli ajapuudusel paratamatult
vahistamisele Eestis ja kavatsetava­test
sammudest tema vabaduse taas­tamiseks.
Aktuse avasqna oli Montreali Ees­ti
Seltsi esimehelt R. Leithamilt, mille
järele Y. Ojamaa Montreali E. Võit­lejate
Ühingu esindajana süütas Või­dutule.
leppida bussiaknast kiiresti möödu­va
vaatepildiga. Ligemale kahetun­nise^
tutvumisretke järgi peatuti ei­neks
Dows Lake paviljonis, kuhu ka
mitmed kohalikud eestlased tulid
oma läbisõidul viibivaid. tuttavaid-rade
Selts) võidutuld süütamas, paremal aktusekõneleja Oskar Müllerbeck,
Foto — M. Sultson
Eesti Majandusklubi
suvepäev pühapäeval
Maju murdis puid
Udoras
Aktusekõne i)idajaks oli Oskar sugulasi kohtama. Akende eest
Müllerbeck, kellele Lättemäe on oi- möödaliuglevad purje- ja sõudepaa-did
andsid sellele paviljonile oma eri­lise
miljöö, olles selle lantši tõeliseks
magustoiduks...
Poolteist tundi hiljem oli buss T.E.
.Segakoori lauljatega jälle teel, see­kord
sihiks juba kodulinn Toronto.
Järgneva viie tunni jooksul lauldi ära
kõik veel laulmatajäänud laulud, lik­videeriti
kõik veel säilinud „häda-abi
ratsioonid" ja oldi koos loojuva päi­kese
viimaste kiirtega Eesti Maja
juures tagasi. Kaunimaid mälestusi
möödunud laulumatkast kaasa võt­tes
võis nüüd iga laulja minna vastu
le suvevaheajale.
• G.T. ..•
nudhoorusaastatem^ijigumaaks, jät­tes
noormehele palju unustamatuid
muljeid ja mälestusi, liiillel on olnud
positiivseid mõjutusi temas hilisemal
eluteel. ^ ^
Noor Ain Vaus esitas hea sisseela-misegaB.
Kangro luulbtuse „ Kojutu­lek",
teenides küulaj^ilt tugeva ap­lausi.
: ,
Järgnejalt Tor^ E. Segakoor esitas
A. Pruuli „Kodumaine kevad"., K.
Türripu „Priiuse hommik", ning
koos Montreali E. Segakooriga E.
Võrgu „Helise ilma", M. Härma
„ Veel kaitse;,kange.Kalev", A.Vedro
„Midrilinnli mäng", C. Kreek'] „Ma
kõndisin vainul" ja M.Lüdig'u „Sääl
kord kasvab kaunis kodu". Kõik et­tekanded
toimusid Tor. E. Segakoori
juhi Asta Ballstadt taktikepi all ja
võeti kuulajate poolt vastu hoogsa
aplausiga. Aktus lõppes eesti hüm­niga.:
.. r'
Pärast aktust oli ette nähtud Või-dupüha
jätkamine Karl Pruuli selts­kondlikus
saalis, mis asub umbes 3
km kaugusel laululavast. Montreali
rahvas-hoolitses selle eest, et kauged
külalised said endile„rattad alla"
sinna minekuks, sest Toronto buss
oli vahepeal sõitnud Laehute'i „puk-kama".
Peosaalis ootas ees rikkali­kult
võileibade ja küpsistega kaetud
einelaud, tänu Montreali E. Segakoo­ri
esimehele Anfen. Pindamile, pr.
Pindä^lile ja nende abilistele. Toi­musid
ka vastastikused tervituste
üleandmised kooride vahei ja mõle­ma
poole esindajadi esimeeste näol
avaldasid heameelt selle üle, et selli­ne
külaskäik teoks sai. T.E. Segakoo­ri
esimees Alfred Kelder andis oma
sõnavõtu lõppedes üle Anton Pin-damile
Eesti hümni ilutrükis välja­ande
ning pr. Pindamile Ontario tril-iium-
embleemi*
U. Rigakorraldusel^oimus loteriis
„hermeetiliselt pitseeritud" auhin­naga,
mille pile^tid müüdi läbi vähem
kui 10 min. jooksul ning võitjatel ei
olnud sõpradest puudust...
Vahepeal oli leegitsema hakanud
peosaali läheduses ülesseatud tule­riit
ja kui I. Teose oma akordioniga
platsi ilmus, siis lõi lõkkele ka ühis­laul.
Mändkügutassääl oma võimsat
pead ja Kalle Kusta sõitis valge ho­busega,
nii et sädemed lendasid...!
Enne pimeduse saabumist siirduti ta­gasi
peosaali, kus läks hoogu jala-keerutus
helilindimuusika saatel.
oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiK
avati pühapäeval, 7.
fuiilil laste suvekodu käesolevaks
hooajaks, tänavuse kestvusega neli
TÖÖPAKKUMISED
e I M at
Usuteaduslikus
vöodrgcS (chimnsy linings).
® Eesti ära
KULUK
Tel. (416) 275-1280
Piiskop K. Raudsepp kui usutea­dusliku
Instituudi administraator
ja prof. dr. A. Võõbus selle juha­tajana
tegid teatavaks ja tunnista­sid
Instituudi lõpetanulks käesole­val
aastal: Heino Altosaar, Mont-reallst;
Helmut Anniko, Wlnnlpe-glst;
Helmut Rüdmlk, Floridast
(cum laude) ja Valter Taal, Los An-gelesest.
Lõpetajaile antHiplomld
jallUL
El
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
aiI><klI><KIt»OCZ><>«»<>«CIM><IE>(kEI><M£E^^
ärelduste tegemiseki
Äsja surnud eesti ühiskonnas tun­tud
agi^ohoomil ei olnud sugulasi Ka­nadas.
Kapuudus temal senini teada­olevail
andmeil viimne tahteavaldus
testamendi näol. Imestama panevalt
kiiresti, veel enne muldasängitamist,
Vene saatkond blokeeris tema varaur
duse kasutamise ja realiseerimise,
kuna tema poeg asub okupeeritud
Eestis. Senised kogemused vihjavad,
et niisugusel juhul pärija Kodumaal
saab oma valdusse umbkaudu 10-
15% pärandustombu väärtusest Ve­ne
rublades, ülejäänud arvatakse
okup. võimude igasuguste kulude
katteks.
Eesti Sihtkapital Kanadas juhib
järjekordselt tähelepanu testamendi
tegemise vajalikkusele. Viimse tahte
avaldaja võib oma suva järgi jätta
oma varandus omanimelise mälestis
fondi loomiseks või annetada see
mõnele Eesti organisatsioonile eest-viljelemiseks.
E.S.Kf JUHATUS
Eesti Majandusklubi Kanadas kor­raldab
oma traditsioonilise suvepäe­va
pühapäeval, 21. juulil CoUing-woodis
Hugo Rooneeme suvekodus.
• , ' • Kavas on kell 11 E.1. kogunemine,
ilusa keele ja austame oma esiva- Esmaspäeva hommikupoolikul j^gjj 12-^13 30 lõunasöök kell 14-
nemate pärandit. mässas tugev torm Udoras murdes 17.00 vaba'aeg omavaheliseks vest-
Jõekääru Suvekodu püüdeks on põlispuid, kuid Jõekääru Laste Su- j^seks, saunaks, ujumiseks, purjeta-alati
olnud, ja on anda eesti keelt vekodus ja naabruses asuva Ki- öiseks Georgian Bayl, purjelaual
rääkivatele lastele võimalus veeta vioja hooned"jäid terveks. Kuna sõitmiseks ja tantsuks.' Kell 17.30
Juba laupäeval hakkas kasvandik- osa suvest omasugustega, ja nõuda raadio teatas Torontos väikesest õhtusöök järgneva kohvilauaga, jala­ks
suvekodusse saabuma ja püha- tervet tegevust eesti keeles. tornaadost Uxbridge piirkonniks, keerutuse ja ühislauluga. Esmaicord-päeval
enne lõunat uii suvekodif ki- Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse oli karta, et see tabas ka laste suve- gg^^ esineb klubi oma orkester. Liik-havat
elu täis. Kohale oli saabunud nimel soovin nii lastele kui ka kas- kodu. nende külalised teretulnud,
75 kasvandikku, nendest 18 (1/4 ül- vatajatele - abikasvatajatele ning Nagu Kivioja peremees Lembit kuid osavõtuks tuleb registreerida H.
arvust) USA kuuest osariigist. muule personalile head suve ja kuu- Kõva ütles „Meie Elule", muutus L^^gj, ^^d Co. büroos, tel. 653-
Avamispäeva ilm oli pilves, külm lutan lõekääru Suvekodu avatuks rajuhoo tulles ilm pimedaks ja 73^5
ja tuuline, ning kraadiklaas näitas 1985.a. tegevuseks." elekter kustus umbes veerand tun-hommikul
kell, 7 ainult 13 pügalat - Suvekodu juhataja Kersti Linask niks. Tormiga kaasus vihm ja rahe, ' '
sooja. oma.sõnavõtus tänas Tori)nto Eesti mille terad olid pöidlajämedused. OHHHBHHHBHHHHBHHBHBB
Kell 12.30 p. tulid noored Avo Kit- Naisseltsi ja lastevanemaid, kes on Põlised puud murdusid, neid | on
taskiakordionihelide saatel rivikor- võimaldanud lastele siin s^vi veeta, umbes tosin maas. Raju puistas
ras lipuväljakule, mida kaunistab' Erilise tänusõnade osaliseks sai Nais- laiali puuriida ja isegi pesunööri
suur Eesti Vabariigi vapp. Kanada seltsi juhatus ja need vanemad, kes rebis katki. Vihma voolas nll, et
lipp heisati Kanada hümni ja Eesti kaugusi trotsides on oma lapsed siia Kivioja paisjärv ujus üle nagu ke-lipp
Eesti hümni helide saatel. ..toonud ja oskavad selle täh|tsust hin- vadise suurvee ajal
Pärast lippude heiskamist liikus nata. Ta kutsus nimepidi välja kasva- -Jõekäärul olid raju alates tütar-noorte
rivi marsisammul peamaja tajad ja alDikasvatajad ja erialade ju- lapsed parajasti suplemas ja pidid
ette, kus heisati Jõekääru lipp Jõe- hatajad: abijuhataja ja suurte poiste end varjama rahe eest. Murtud on
kääru laulu saatel. , kasvataja Maido Musta,.atjikasvata- seal samuti mitmed suured puud.
Vaimuliku osa täitis suvekodu abi- ^ ja Erik Luiker; suurte tü^r. kasva- kuid hooned jäid terveks.
juhataja ja suurte poiste kasvataja taja Anid Jaanus, Lee Metsala; kesk-
Maido Musta. miste poiste kasvataja Enda Mai Hol-
Kuna Naisseltsi esinaine Heljo land, Peeter Pühvel; keskm. tüdr.
Novek viibis huvireisil, siis tema eest kasvataja Marlene Kuutan, Linda
avas Jõekääru Suvekodu T.E.N.S. Värve ja Pia Metsala. Väik. poisid —
sekretärEviJaaguste, kes luges luu- Peeter Kaseoru, abi Tiia Pihl; Väik
letuse „Sinikangast" ning lausus: tüdr. DesireeMedri, abi Silvi Matsoo;
„ Kauaoodatud suvi on viimaks ometi ujumisõpetaja — Monika Kask; savi-käes
ja alustame taas Jõekääru Eesti töö erialal: Leila Võsu. Jõekääru
Laste Suvekodu tegevusega. Siin va- erialade õpetaja ja laskeala juhataja
rem olnud kasvandikud kohtuvad Endel Ruberg viibis huvireisil. Suve-sõpradega,
keda pole võib-olla terve kodu esmaabiõe ülesandeid täidab
aasta näinud ja uutel kasvandikel Maimu Nõmmik, kuna Jõekääru jä-seisab
ees tutvumine uue ümbruse ja relvalvajaks ja Jõekääru sauna „lei-
Olukorraga. Kõiki seob aga peagi üh- lipreestriks" on ka tänavu Martin
te Jõekääru vaim ja teile jääb ilus Tamm.
mälestus siin veedetud nädalatest. Pärast suvekodu juhataja sõnavõt-
Olete eesti lapsed, kellele teie vane- tu lõppes avatalitus ning lapsed sur­mad
ja kasvatajad püüavad anda võt- dušid söögisaali lõunasöögile. Laste-
OTSIME LAPSEHOIDJAT
kahele lapsele 1 ja 4 aasta vanustele.
Morningside ja EHesmere. Võib päe­val
kohal käia või on võimalus ka
meil elada.
Helist. 282-1298 peale kella 5.00 p.l.
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
mUSKATUSE JA KORSTNA
PARANDAMINE
Tasuta eelarve. Soome ehitajad.
Helistage Veli Salminen'ile,
tel. 492-1351.
Kiviojal leegitses
30. juuni õhtul kogunesid Kivioja
me teie päritolu — juurte juurde, vanematel ja noortesõpradel oli või- elanikud ja külalised, kokku üle 30-
Selleks salapäraseks võtmeks on . malik saada soodsa hinnaga võileibu
meie eesti keel, sest ilma keeletapole ja kohvi. Einelauas olid tegevuses pr.
rahvast. Ilma rahvuseta pole ajalugu, Schaer, Metsala, Sambla j.t.
kultuuri ega omapära. Need on aga Kella kahe paiku pistis päikene
vägagi hinnatud erti selle mandri rah- oma „nina" pilve vahelt välja, ilm
vaste mosaiigis. Hoiame alal oma selgines ja õhk soojenes.
^ ^ ^ ^
,MEIE E L U"
lugejad, ärge unustage om£
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU*
ne, paisjärve kaldale, et süüdata jaa­nituli.
Krundiomänikkude esimees Kaius
Meipoom pöördus tervitussõnadega
jaanituleliste poole ja lausus: ,,Meie
ei ole kunagi kaotanud sõda, küll aga
mõned lahingud võitluses vabaduse
eest. Meie vaenlased teavad seda
ning ründavad meid pidevalt,
tembeldades meie vabadusvõitlejaid
sõjakurjategijateks.
Meie koguneme igal aastal siia ja
süütame võidutule, mis sümbolisee­rib
meie püüdlust kodumaal vaba­duse
taastamiseks."
Ta palus laulda „Eesti maa. Su
mehemeel", mida rahvas laulis püsti
seistes.
Kui tuli,mille süütas „lõkkevana"
hr. Vesi, oli hoogu saanud ja leegid
tõusid taeva poole, algas eeskavaline
osa. Kuna Kivioja „raudvara" Hella
Leivat viibis haiglas, siis tema pat­riootilise
luuletuse „Eestluse süm-bool"
luges ette Salme Vesi. Vahe­peal
lauldi ühislauludena südamelä­hedasi
viise. Helilindilt mängiti Mei-poomide
noorte, Karina (4 a.) ja Pauli
(3.a.) lasteaias sissemängitud laule.
Karin ja Paul laulsid ise kaasa.
E. Pirka deklameeris „Aga üks
kord algab aega".
Lauldi ühislaule, joodi kohvi ja
tantsiti kuni kella üheni öösel, luba­des
järgmisel aastal veel võimsam
tuli süüdata.
}. S-Gl
lõekääru kasvandikud USA-sL Keskel väikeste poiste kasvataja Reet
ja giuvekodu JMlhat,ajä Kersti LLmasL •
C. OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja söbralikteenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi pooli
300 Danforth Ave. Toronto/0nt.M4K 1W6. Tel. 463-5125
w
Ameerikas
on üha suuroi
eesti kunstnil
õlimaalide jij
tõuseb. Ka 01
tagopõhi, mit
külgetõmbav!
TUNNEB Vv\
Esiteks on
dasl Maine'ii
Kasvanud Wd
ta alul Corcol
lis, kust siirdi
ma Nfiv^ Yorki
League'is".T
ja suved kau|
Mass., välja
ku- ja looduse
SMITHSONlI
Ka õppis
Rannakaitsest
tuaari ka lennj
motiividega
Smilhsonian
Õhu ja Ruumi
lional Air a|
Washinglonisl
välja pandud,!
selt.
STIIL
Pr. Rauam
oma lõuendil
liimi ja siis
kunsti õppis tf
abikaasa käe.'^
(suri 1983. a-]).|
detailsed, nee
dega üle ja 1^
õlivärvidega li
Oma stiili kd
et la püüdleb
lismi sulamit:
või aines teati
kult esile tõsta
lise täpsusega!
efektiivselt ja
kasutada. Nii
maale mingi ii
helgus, mis
realistlikult esi
TURUSTUU)
Peale mehel
Yorki endale
1065 STE
NORTH vl
M2R 289
Omanik
Avatud 7
VI
Saadaval
OPENHI
õhtul kell