Meie Elu = Our life, December 17, 1981

              , DECEMBER 17 „Meie Elu" nro48 (1659) 1981
. • I. ' .11 I,
Pubiished by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd;,Esto-mari
House, 958
M4K2R6
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toii
Yorgis B;Farming,473€uhmariaDr.v^
;uSA.TeLt201):?62-^^^
: „MEIE ELU" Iväljaandjaks on Eesti
„Meie Elu"; toimetus ja talitus Eesti Majas;
2R6 Canada — Tel. 466-'
ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9
-5 p.l.; esjjnaspi la^neljap. kl^ kl. 9 h.4 p j.
,,MEIE ELU'' tBlimishinnad- Kanadas 1.^
.00,3 k. I13.ÖQ ;^USA-sse— 1 a.^|37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
.00; Ülemeremaadesse: 1 a.i42.0ö, 6 k. $21.00, 3 k,
.00. Kiripostilisa Kanadas : 1 a ; 11^
^ [ennupostilisa;i^SA-sse:;X.a.: 11^ k.:$8.25.:Lennu-postilisa
ijlemeremaadesse: 1 a.-132.75, 6 k.|16.40. • ^ . •
'Kuulutushirinad:]'toll ühel tekstis
|4:50, kuulutuste külj^^^^^^^^^^
Ij§kja4eadu§.-Nade!-ole veel leid-nud
üksteist. Usk ei vaidle teaduse^ ^
ga, sest usk on olemas ja seisab iPü-liäkirjas
ja inimeste ^hinges. Teadus
üha pretendeerib esikojiale, sest
oma suurtele saavutustele vaatama­ta,
pole teadus esikohale veel jõud-iniud.-,;;
V
Läinud aasta jõului^tjOleme jälle-kordselt
elanud terve lopdustsukll:
talvest kevadeni, siis suveni ja sügi-^
seni ja nüüd jälle talveni. Oleme ka­sutanud
kõike seda, mis usulise
maailmaloomise kohaselt maa Ja
taeva näol on igavesest ajast meile
antud. Oleme sellest suurt rõõmu ja
rahuldust tundnud. Oleme nautinud
iseendi saavutusi: kes igapäevase
leiva ja peavarju, kes pma jõukuse
või isikliku arengu näol, kes oma pe­rekonnast
ja sõpradest. Sest tundsi­me,
et meile oli palju aptud. •
Kuid kas ei ole nii, et oma jõulu­rõõmu
tuhinas, ettevalmistustes Ja
ootustes, valdab paljusid meist just
nüiid mingisugune täitumajta igat"
sus, mis võib olla ise^i valus ja mih
le täitumist meie ei näe ja mille
põhjuseid meie ^ei tunne.j Võib olla
on see just see, et tunneme oma
vaimseid puudujääke ,kõige terava­malt
enne Kristuse sünnipäeva, en­ne
Jumala poja sünnipäeva, kes oli
saadetud maapeale inimkonda lua»
ynastäma.^'; ' \ " i ''.':
Vpib olla alles m meenub mei­le,
/et oma maises külluses oleme
kängu jäänud vaimselt, sest meil
puudus aeg end sellelk pühendada.
Mii, alles nüüd peale nelja aastasaja
möödumist sunnib see piinav igat­sus
meid kirikusse rOõn]|sa jõulusä-ra
juurde, e^ kuulata meie õpetaja
sõnu õnnist^^gija sünnist. Alles selle
järgi siirdunf|ie oma kodudesse, pere­konna
ja sugulaste sekka, et jälle^
kordselt murda leiba sisemises, hin­gelises
rahus. Mõtleme ainult selle­le
jõulueelsele igatsusele, mis on
sageli otse piinav ja alati kutsuv.
Oleks liiga pinnapealne, kui nimeta­me
seda ainult Jõulu traditsiooniks.
Aga see ei ole kõik. Kas ei ole see
nii, et otse Jõulude eel ja ajal rända­me
oma vaimusilmas noorpõlve ra­dadel,
oma vanemate kodus, oma
'õdede-vendade keskel?: Sest meile
on vähe, et oleme kodutud rändurid,
nagu meremees hulgumerel, vaid ta­hame
kuuluda otse olevikust mine­vikku,
kust oleme tulnud. Seda enam
on Kristuse sund kauge minevik,
kuid samal ajal ka olevik ning tu­levik.
Võib olla see on see igatsus,
mis täidab meie hingi Jõulude eel ja
Jõulude saabudes. Kogimeme sel­leks,
et täita oma vaimseid puudu­jääke,
mis tekkisid meis maisete
väärtuste otsinguil.
Kuid nii ongi niaaihn loodud: val­gus
ja pimedus, rõõm ja kurbus.
Need tasakaalustavad üksteist ja
moodustavad selgemaks nägemiseks
tugevad kontrastid. Kui meil neid
kontraste ei oleks oleksime välistelt
tajumustelt ja sisemiselt tundeelult
selle võrra vaesemad.
Kristus on sündinud! Isegi Kristus
õpetas kontrastidega vähemalt meie,
inimeste arvates: ,,õndsad on vai­must
vaesed; õndsad on kurvad;
õndsad on tasased; õndsad, kellel on
nälg ja Janu õiguse järele; õndsad
on armulised; õndsad on puhtad sü»
damest; õndsad on rahunõudjad;
õndsad on need, keda taga kiusatak-se.
õndsad olete teie kui inimested
teid minu pärast laimavad ning taga
kiusavad Ja räägivad valetades kõik­sugust
kurja juttu teie peale."
Kristuse mäejutlus inimeste mõt­tekäigule
on kontrast sellele, kui
hakkame otsima teiste voorusi, Ini­mene
kiidaks ainult tarkust, rikkaid,
rõõmsameelseid, julgeid kõvahääleli-si,
neid kellel on küllus Õiguses, või­mus
tugevaid, kangeid väepäälikuid
ja neid keda üha ülistatakse.
Meie kõik tunneme neid kategoo­riaid.
Neid, kellest jutlustas Kris­tus
ja neid, keda oleme õppinud
hindama igapäevases elus. Need ka­tegooriad
on kõik olemas; kuid jõu-
Juõhtu igatsustes on neil kõigil toe­liselt
palju ühist, sest neis kõikides
leidub oma annus jõüluigatsust. See
vübki nad ühiselt Jõuluküünalde sa­rasse
pühakotta, et Jumala palge ees
ühiselt kuulata oma õpetaja sõnu
jõuluevangeeliumisto •
'Ottawas leidsid aset ajaloolised
sündmused. Peaminister P. E. Tru-deau
kauaunistatud Kanada uus põ­hiseadus,
mille kohta On ^mitmeid
erinevaid arvamisi, on nüüd Kana­das
läbinud kõik vajalikud instant­sid.
Saavüitati liiduvalitsuse jä
üheksa provintsi Vahel põhiseaduse
asjas kokkulepe. Ainult Quebeci pro­vints
jäi kokkuleppest eemale, la
kui Ottawas pidulikult saadeti uus
Kanada põhiseadus teele Inglismaa­le,
siis samal ajal Quebecis Rene i^-
vesque Quebeci partei PQ pidas oma
konverentsi; kus radikaalne tiib või­tis,
mis tähendab seda et Quebeci
provints läheb kiiresti vastu uutele
valimistele ja taotleb parlamendi
* enamusega lüüa lahku jmuust Kana­dast
'•'
Uus põhiseadus sai Senatis 59
häält poolt ja 23 häält vastu. Vastu-hääletajad
põhjendasid oma vastu-
, seisu mitmete asjaolud
neist olid konservatiivide poolt Se­natisse
määratud senaatorid. Pidu­likku
sündmust Senatis näidati mitu
korda Kanada TV-s, Samuti näidati
kõiki hilisemaid etappe, mis põhi­seaduse
ettepanek tegi läbi. Toinius
pidulik üleandmine kindralkuberne-ri
Ed. Schreyeri juures ja selle ja-,
reie läks põhiseadus kulleriga tee­le
Inglismaale,' kus praeguses olu­korras,
kus liiduvalitsuse ja pro-i/
intside vahel .on kokkulepe olemas
ei ole enam mingisuguseid takistusi.
Briti parlament kinnitab P. E. Tru-deau
poolt esitatud põhiseaduse et­tepanekud
ja. saadab siis selle tagasi
Kanadasse, millega kaotab senine
rohkem kui sada aastat vana British
North American Act oma kehtivuse
ja see tähendab Kanada š^aamlst
täielikult iseseisvaks.
Uus põhiseadus taotleb olla mude­liks
tuleviku progressiivse: maailma
arengukäigus.
ma
Kuigi põhiseaduse' autorid fäida-vad,
et Kanada uus põhiseadus on
valmistatud Kanadas, on eksperte-kes
ütlevad, et see ei ole nii. Nii
märgib Kanada üks poliitiliste tea­duste
professor P. Bomi: Nõnda ui-.
metatud ,,Kanadas tehtud" õiguste-kiri,
Charter of Rights ja vabadus ei
ole Kanada õigustekiri. Peaminister.
3". Diefenbakeri.lühikene õigustekiri
oli tõeline Kanada õigustekiri. See
esitas ausalt Kanada poliitilist sfe-teemi.
See kaitses Kanada õigusi ja
vabadusi. Kanada piiratud Iconsti-tutsiooniline
parlament põhines õi­guslikkudele
tavadele ja kirjutatud
ja kirjutamata õigusele.
Prof. P.v Bomi väidab, et Kanada
uus põhiseadus on rajatud Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni inimõigus­te
deklaratsioonidele, kasutades 1967
ja 1968 aasta versiooni. Peaminister
P. [ E. Trudeau on üks LRO tsiviil-^,
poliitiliste- ja majanduslikkude ning
sotsiaalsete, - kultuuriliste õiguste
eestvõitleja.
Vastavalt inimõiguste eskperdi
professor Tarnopolski arvamusele
Kanada allub nüüd teatud määral
rahvusvaheliste instituutide kontrol-
Jile.-,-
Uus põhiseadus mitte üksi ei va­basta
kanadlast vanast maailmast ja
vana maailma/niõistes rahvusriigist.
Suure juubelduse juures kerkis vä­ga
t-agasihoidlikült üles tüli Quebeci
provintsiga,; mtlle tõttu separatistlik'
•liikumine sai uut hoogu ja Quebeci
Partei konverentsil möödunud näda-.
la lõpul jäi p^minister Rene Leves.-'
que oma võrdlemisi tagasihoidlikku­de
seisukohtadega täielikku vähe­musse.
Ta taotles, et Quebec jääks
Kanada majandussüsteemi, Kuid ra­dikaalne
tiib ei tahtnud sellest kuul­dagi
ja nagu asjakäik praegu näitab'
ei peata Quebeci eraldumist enam
keegi. Liiduyalitsus võib rääkida, et
nad takistavad, Quebeci eraldumist
jõuga, mis tänapäeval ei tundu
reaalsena, kus iga saarekene on juba
ammu saanud täieliku iseseisvuse.
Quebeci partei konverents, otsus­tas,
et järgmised valimised on Que­beci
suveräänsuse" j ä iseseisvuse va­limised.
Väideti, et kui nende "partei
Saab absoluutse enamuse parlamen­dis,
siis on sellest küllalt, et lüüa
lahti- praegusest Kanadast. Ja Que­beci
vahekorrad ülejäänud Kana-daga
selgitatakse pärast Quebeci
lahkulöömist Kanadast.' Olukorra
tundjad arvavad, et praeguses olu­korras
ei ole mingit kahtlust, et uu­tel
valimistel Quebeci partei saab
absoluutse enamuse.
Rene Levesque ei ole mittesugugi
vähem separatist, kui. tema. partei
radikaalne tiib. Kuid ta on moo(Jsa-ma
ja tagasihoidlikuma joone mees,
sest tal on suuremad -kogemused,
kui tema revolutsioonilistel partei­kaaslaste!.
Põhiseaduse küsimus on
ainul t üheks sobivaks tõukejõuks
separatistidele,v kes aastakümneid
on unistanud iseseisvast prantsus-keele
ja kultuuriga Quebecist.
praegune raske majanduslik olu­kord
heidab veel leili separatistide
veskile. Selle tõttu ei ole mingit
kahtlust, et Rene Levesque, kui Ka­nada
uus põhiseadus saabub tagasi,
kuulutab välja valimised, mille ees­mark
on lahkulöömine ülejäänud
Kanadast.
on heameel edasi anda teie lugejatele soojemad püha-detervitused
Jõulud ja uusaasta on aeg mil tuleme kokku
perekondade ja sõpradega jagama ühist rõõmu. Usun kind­lasti-
et vaatamata erinevatele päritoludele, kogu meie ühis­kond
saab ergutust armastuse, võrdsusp ja rahu põhiprint­siipidest
Usun, et need on alustalad Ontario paljude ini­meste
ja traditsioonide kaasluses loodud, ühiskonnale.
Arvan, et edu äsjasel põhiseaduse kon\^erentsil peegeldab
austust üksteise vastu ja meie võimet lahenduste leidmi­seks,
mis on ainulaadselt kanadalik. See üksmeel peegeldab
uut küpsust ja uut otsustavust ehitada ühiskonda kus kõik
jagavad selle niaa jõukust ja väljavaateid.
Selles vaimus annan teile kõigile edasi parimad soovid
rõõmsateks Jõulupühadeks ja head soovid Uueks aastaks.
William G. D^vis
OLI UUDISTE TULIPUNKTIS
Tallinnast algatuse siaanud protestistreik, mille õnnestumisse
ka organiseerijad ei uskunud, viis võimud ärievusse ja äratas üle­maailmset
tähelepanu. Eesti oli korraks Lääne ajakirjanduse uu­distes,
kuna Poola sündmused ja Rootsi allveelaevalugu on hoid
nud Läänemere piirkonna tulipunktis.
Kõige rohkem oli algul informee­ritud
United Press International
(UPI) korrespondent, kes saatis Tal­linnast
kolm telegrammi. Rootsist
kohale sõita soovinud ajakirjanikke
ei lastud sisse naiivse vabandusega,
et pole hotellitube. Telefonikõnesid
Stokholmist Tallinna sai ainult et-1
tetellimise korras, kuigi'muidu on
nüüd otseühendus. Uudiseid ajaleh­tedes
kohati paisutati sensatsioonili-'
semaks ja mõnel juhul olid need
puudulikud ja vastukäivad. Nii To­ronto
raadiojaama CKO teade dissi-
Kui see teostub siis on raske prae­gu
ettekujutada, mis saab ülejäänud
Kanadast. On, selge, et liberaalide
-partei suur ülevõim, mis seisis Que­becist
valitud rahvasaadikutel on,
korraga murtud. Ilma Quebecita on
ilmne, et jkonservatiivid on siis Ka­nadas
ilma Quebeci provintsita ena­muses
ja nendel ei tule võistelda üle­võimu
pärast mitte liberaalidega,
vaid hoQpis üusdemökraatidega.
Kuid halvem on asjaolu, et Kana­da
koosneb ilma • Quebec'ita Lääne-ja
Ida-Kanadast, kel pole maapiire.
Võibolla selle tõttu konservatiivid
olid võrdlemisi tagasihoidlikud, sest
nad haistavad, ef uued sündmused
on paratamata ukse ees. Mis Kana­das
tuleb ja.saab, seda ei oska keegi
hetkel ettekujutada. Küsimus on, et
kes peatab praegu Quebeci separa-tistliku
liikumise?
Vähem kui kahe kuu järele pärast
selle avamist, sulges Poola iseseisev
ametiühing Solidaarsus oma New
Yorgi informatsioonibüroo. See ava­ti
ameerika ametiühingute kesksete:
organite ja eriti kooliõpetajate ame­tiühingu'
majanduslikul toetusel,
kust kaudu' saadi'ruumid, büroosi-
^ustust ja muud. Büroo tegevust
asus informatsiooni vahendamisega
USA ametiühingutele ja .pressile
juhtima Varssavist saabunud 35 a.
•vanune kutseline ajakirjanik, kes se­letas
nüüd, et Solidaarsuselt Varssa­vist
saadud teatel „ei õle praeguses
olukorras võimalik omada esindust
New Yorgis". Arvatakse, et Soli­daarsusele
avaldati selleks vastavat
survet Poola võimudelt.
dendi vahistamisest Moskvas, kuna
teise, informatsiooni järgi Heikki
Ahonen kutsuti 30. nov. miilitsasse
Tallinnas ja ei tulnud sealt tagasi., "
NL Demokraatliku Rahvarinde pi­kas
üleskutses üteldakse lõpuks:
KALLIS SELTSIMEES!
Oleme viimasel teelahkmel. Veel
on lootust pöörduda inimväärsesse
maailmja. Tee oma otsus juba täna!
Aeg ei oota, homme võib olla liiga .
hilja! Ohverda tund ja paljunda
need kolme lehte! Tõigi teistesse
keeltesse! Ani)a kiiresti edasi! Ai­nult
postkastide kaudu- Moodusta--
me kuni kolmeliikmelisi aktiivgrup-pe.
Sinu kiire tegutsemine on meie
edu . alus' ja JÄÄMINEK ALGAB-Ära
kohku tagasi, kui me kohe esi-
. mestel kuudel ei saavuta täit «du!
See tuleb. Meie poolel on juba pal­jud
— ka palju siseministeeriumi
V töötajaid ja sõjaväelasi. Nüüd ilmu­tame
tõelist - internatsionalismi —
üks kõige ja kõik ühe eest! Ainult
sel teel lahenevad hiljem ka kõik
muud valusad "probleemid.
I Me ei loobu enne kui rahval on
valitsus ja mitte vastupidi!
, Juuni 1981.
NLDRR
fiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiinittiiiiiiiiininiii
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P l t § - 1918.
OllSIIIIIIIillillliillllillllllliilllllllliilllllllllllllilillllllllllli^^
Äccbuntaiit ^
ity Ave., -Toronto, Ontario,
Tel. 862-7115 '
, Meeme lärvi muusikuna on maail-ma-
klass. See ainuüksinda teeb iga
eestlane enesetunde uhkemaks ja
lööb selja sirgemaks. Inhnesena ja
eestlasena on, Neeme Järvi ääretult
sõbralik ja loomulik — kahe jalaga
maa peal — süda miiretseitias ja
hoolitsemas nii oma perekonna ja
veel rohkem kogu eesti rahva tulevi°
ku-pärast. : f - ; , •
Dirigendina on • PJeeme Järvi kõr^
geit hmnatuid ning (nagu CBC kom­mentaator
õige mitmes versioonis
nimetas) uha otsitavamaid muusi­kajuhte.
Suure ,,müusikamasina" —
orkestri - - juhtimisel naib ta sünd­muse
nööre ho^vat detailideni oma
käesf. Ometi jääb igal orkestri-liik-
Jiiel palju ruumi isiklikuks musita
seerimise vabaduseks. Orkester ei
ole mashi vaid humanismi tsivilisee­ritud
Mount Everest. Siin asub vas»
tus rõõmustavale tõsiasjale, miks
Meeme Järvi vahenditult muutub
suurte anp^mblite lemmikuks.
: istusin mitmel koE^alkassey Halo;
Iis proovide ajal ots^ orkestri sees.
Meed ei olnud proovid kitsas mõt­tes,
kus kontseröi kavas seisvad ^s-jad
läbi vaadatakse. Need proovid
l, oma-tegevust lausa na|ii°
tivate, kutiSe^uusikut© musitseeri-mised.
Järvi oli rõõmus Toronto Sym-phony
muusikaliste võünete üle. Ta
imetles orkestri tehnilist kvaliteeti,
mis uhiuute helitööde ettekandmisel
nagu Arvo Pärti„Cahtüs.. ."ja Gla-sunovi
5. sümfoonia ületas ilma pi­kemata
kõik tehnilised probleemid.
Proovide ajal Järvi üldse ei kõne­le.
Ta ütleb pala nime nmg kohe
minnakse „asja" juurde. Tema ju­hatamise
välimus on üliökonoomne,
puhas igasugustest võimalikust ilut­sevast
pitsivahust. Nõnda on orkest­ril
hõlbus oma dirigenti Jälgida. Igal
pisiliigutuselgi on oma muusikaline,
interpreteeriv otstarve.
tulemuseks on, et (näiteks) To­ronto
Symphony 60 keelpilli kõlavad
isegi nagu kanMnermuusika (Hän­deli
Concerto grosso) või siis jõutak­se
dünaamiliste momentide juurde,
mis kohapealse arvustuse paneb
Massey' Halli lae krohvi pärast mu­retsema;
.
Neeme Järvi muusikaline mis­sioon
ei ole ainult seista maailma­nimega
dirigentide esirinnas; vaid
eelkõige eesti heliloomingu paiguta­mine
maailma kontsert-lavadele.
VAJATAKSE
Mgliskeele oskus vajali
Küsida hr. tarry Later.
SOBIV JÕULUKINK
MUDILASTELE
kassett VÄIKESED NAERU-SUUD"
— ilulugemist ja jõuk-ja
teisi lastelaule.
iplaat ^LÄULUPÄRG" ^ Hind a
yügil ..MEIE ELU" talituses
Ave., Toronto, Önt. M4K2M
teiste maade Ja heliloojate vahele.
Aga tal ei ole soosikuid. Tema Ü^I..
mikuks on hea muusika. Seda ta ot­sib
Ja kui leiab, siis kasutab kõik
võimalused selle promoveerimiseks.
Meenub ühe saksa muusika-arvüs-taja
märkus 1947. aastast, kui ta —
külastanud Eesti Meeslaulu Seltsi
kontserti Geislmgenis ja kuulanud
Saart, Tubinat, Võrku, Kappi, Vetti-kut,
Karindit jne. Ta kirjutas: „See
koor tõestas, et Euroopa muusika­kultuur
ei lõpe Oderi jõel. Meil on
viimane aeg selM mõtlemiseviilsi
korrigeerida..
Selle esmiese pääsukese kõrvale
asetab Neeme Järvi nüüd oma rah­vusvahelise
mõõtmete ja ulatusega
missiooni • ja: eesti' helikunsti eelke-vad
on paisumas ülemaailmseks
õitsevaks kevadeks. >i
Keeme Järvi on maailma-klassi
muusik. Äga ta on samavõrra eest­luse
ja eesti rahva kunstigeeniuse
ambassador. Ta tunneb oma sihi to­hutust
ja vastutuse suurust.
Neeme Järvi abiga astub eesti he­likunst
nüüd püsivalt maailma aree-
•nile.. / . •
Küllap on meil kõigil midagi või­malik
ette võtta Neeme Järvi —
meie muusikalise Kalevipoja — edu­le
ja vaba eestluse missioonile kaasa
aitamisel.
. Asugem neid võim^ilusi otsima ja
Tordilt® Eesti Ühispanga fohtioiekuaj^ eeloleval
le perii
Jõululaupäeval, 24. detsembril on pank avatud
hommikul kella 9-st kuni kella 1-ni päeval.
Pank on suletud 25.dal, 26-dal, 27.dal ja 28-dal
detsembril 1981.
AASTAVAHETUSELr
31-sel detsembril on pank avatud hommikul
kella 9-st kuni kella 1-ni päeval.
Pank osi suletud 1-sel, 2-sel ja3-dal'jaanuarii 1982.