Meie Elu = Our life, April 21, 1983

              „MBiBEJu" nr. 16 (1729) 1983
seo
hulgake mahla.. Sellest saidki kaks
ülesseatud pada täis ja keetmine algais.
Andrus oma tarkusega oli igalpool
äbiksi Kui padades mahl oli poolenj ä^a
auraiiud, sai keedis ühte kallatud. jTei-
SB patta sai aga uus mahl keema pan­dud.
|Lõpuks sai isegi kolmas pada
juurde' toodud, kuhu-peaaegu valmis
siirup Veel aurama pandi.
Siirupikeetjad olid suure innuga;tööi
ja ei märganudki millal õhtu ja pime­dus
olid saabunud ja metsaalusest võ­luriiki
muutunud. Suured notid prak-susid
ja põlesid heleda leegiga, val-
'gustades ümbrust ja andsid mõnusat
soojust. Padadest tõusid õrnad aurupil­ved
levitades magusat ja meeldivat
lõhna. „01i tõesti väärt, et metsa tuli­me",
kinnitasid nad üksteisele.
MSiirupif võiks ju aastaläbi keeta",
arvasid tüdrukud. . " v
„No ei saa,-' igal asjal oma kunst",
rääkis Andrus. ,,Mahl algab jooksma
märtsi alul, kui on päeval palju päikest
ja öösel külm, siis on kõige parem saak.
Kui aga puudel pungad pakatavad,
ongi aeg läbi."
..Mismoodi läbi?" imestas Ivit..
.,Noh läbi mitte, mahl on alles, aga
siirup sellest tuleb mõru."
Teisel päeval oli kolmandas pajas
juba valmis siirupit. Andrus võttis seda
kulbiga ja tilgutas lumele, kus need
kiiresti kõvaks tardusid. „Nii tegid pio-
.neerid oma lastele kpmpfekke", ütles
ta. Ivit aga keetis kapsasuppi ja tegi
magusroaks pannkooke ja kui sööjad
. laua ümber kogunesidTütles ta peaae­gu
pühalikult, „Ajalcloline silmapilk
on käes, meil on täna pannkookidele
omakeedetud siirupit. Head isu!"
Siirupikeetjad jäid kolmeks päevaks
metsa. Väikesed pudelid ja purgid said
täis ja keegi ei pannud seda tähele, et
siirup vähe tumedam välja nägi ja ka
mõned tahmatükid sees ujusid. Meele­olu
oli kõigil hea ja igaüks tundis end,
kui olnuks' ta pioneer ja alles kanada
põlismetsa asunud.'
Kojumineku aeg oligi käes. Nüüd
Andrus tagus puudesse puuritud au­kudele
punnid ette, et nad mahlast
tühjaks ei jookseks ja türdukud tegid .
viimseid koristustöid. Ja . . . siis nad
märkasid ehmatades. Pajad mis enne
ülesriputamist aina särasid, olid paksu
musta nõega kaetud. Aga ka siin oli
Andrusest jälle kasu:,,Need viime lin-
" nä ja küürime õieti puhtaks ja sära­tavaks,
Küll emagi seda mõistab. See oli
ju esimene koi;d ja meil oli väga lõbus."
V. A; KIMBERG-KOTKAS
ev
|ulla-kallis, tere, tere! "
|end' on lastepere,
ia tõi,
|ed õide lõid. '
ljudes aiast lendu läks ~-
urmele, aasale, kuni jäks„
lalt kpikjaJ airia sasis,
J, lasjcus õiele, väsis.
tsitsebas pisi linnupaare,
|l, iuürib kavalaid kaare.
lööbJustilišt lugu,
mliku sugu.'
3a-hilju horisondi taha,
ibub kõikjale, laskub maha.
id, lilled läinud ju tuttu.
)sutav jõuab igale ruttu.
ti libliklendu iiäed,
pane kokku käed. -
keskelt aknasse kevadkuu
psuleb naeruse suu.
H E L L A LEIVAT
„Meie Elu" laF. 16 (1729)
Venemaalt
NELJAPÄEVAL, 21. APRILLIL - 1 APRIL 2%
sm
ikoonid jäävad
HELSINGI (M.E.) >- Tollivalitsus
loovutas hiljuti riigimuuseumile N. Lii­dust
aastatel 1976^1980 Soome smu­geldatud
ikoonid. Ori võimatu arvesta­da
nende väärtust, see on aga 4—5
miljoni marga ehk umbes 1,5 miljoni
U.S. dollari piires. jKogus on 431 püha­pilti,
mis on peamiselt pärit aastatest
1600-1800. Näed on uuritud dotsent
Aune Jääskineni poolt, kelle järgi on
väga väärtuslik. 1976. a. salakaubana
Soome toodud 11 ikooni,, mis osutusid
Jaroslavl kirikumuuseumist varasta­tuks,
viidi Venemaale tagasi. Need olid.
veelgi väärtuslikumad.
Muuseumi paigutatud kogu on ära­tanud
suurt tähelepanu mujalgi, nagu
Inglismaal ja Kesk-Euroopas.' Eriti
Londonis* kust kohe helistatud Helsin­gisse,
kui ikoonide protsess algas. Võib
oletada, et helistaja ise oli vene ikoo­nid
endale lasknud Venemaalt tuua.
Viimane suur ikoonide-konfiskeerimi­ne
oli 1980. aasta , mil välisdiplomaati-de
kohvritest leiti neid kokku 250.
Roslavlev'
dokumentide kogu
Eestist pärit ja seal sündinud koi.
Roslavlevi poeg dipl. eng. Oleg Ros-lavle\[,
kes mitte kaua tagasi suri Sak­samaal,
oli üheks ainulaadseks me­heks,!
kes oma ulatusliku kutsetege­vuse
kõrval püstitas eestlastele mäles-tussabba
haruldase dokumentide ko­gu
koostamise ja omal kulul väljaand­misega,
tehe selleks uurimisretki okup.
Eesti. Läti. Rootsi. Taani, Poola arhii­videsse.
Selle suures formaadis ürikute
kogu nimetus on „Hefte zur Landes-kuiide
Estlands" ja see koosneb 8-sast
köitest koos kaartidega, kogusummas'
1820 lk. Mainitud dokumentide kogu
sisaldab Lõuna-Eesti osas Poola riik­likud
revisjonid 1582. a, alates. Rootsi
ametlikud revisjonid 1621,1624,1638
a. Selle suure teose viimase köite käsi­kiri
„Nord-Livland am Ende de^ 17
Jahrhundert" sisaldab 1688. a. Rootsi
riigi revisjoni andmeid mõisatest ja ta­ludest.
Selles on ka märgitud, nagu
varemaiski väljaandeis talude suurus,
nende omanike nimed, neil lasuvad
maksukohustused, külvatud vilja ja
loomade hulk.! Need andmed muuda­vad
senini Eesti enda proletariaadi
poolt levitatud n.n. orjaaja propagan­da
lihtsalt naeruväärseks. Roslavlevj
kaaluvat tööid hindas EÜS-i PuksoVi
fond $3000 suuruse auhinna määrami­sega.
Saksamaalt saadeti Roslavlevi
arhiivid koos ta 8-da köite käsikirjaga
Rootsi Eesti Teaduslikule Instituudile.
Selles aga ta 8-da köite käsikirja ei
leitud. Tänu instituudi sekretäri Jakob
Koiti uuele põhjalikule otsimisele „ka-dunu"
käsikiri tuli päevavalgele ühest
mujale paigutatud kastist. See on 194
lk., trükivalmis ja kannab pealkirja
„Nord Lifland airi Ende des 17-ten
Jahrhunderts". Seega on viimane tea­daolev
dokument enne laastavat Põh­jasõda
ja annab andmestiku njng ta­lude
omanike nimed hiljem sõjas lage­daks
rüüstatud külade osas. Seega ai­nulaadse
väärtusega dokument eesti
talude ja nende peremeeste osas. Väär­tuslik
Eesti ajaloole, ent eriti sugukon-dade
genealoogia uurimisteks.
Sks.
Heinsoo Insurance
Brdkers Ltd.
Ee$ti Majas
§38 Broadvlew Avenue, ruum 2®2,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon
EI
MINGIT :
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
~ K. Päts-1918.
4-
MIDA MEIST
Pühitsedes oma Vabariigi tähtpäevi
meenutame ka oma ajalugu - vähe- .
masti nii kuidas meie oma ajalugu mä­letame.
. Kuidas aga kujutavad ette teised rah­vad
meie ajalugu? Mida on kirjutatud
meist inglisekeelses maailmakirjandu­ses.
.
Kirjastus „Octopus" on annud välja
suure ja ilusa raamatu nimega: „The
Illustration History of the World
. Wars" (Maailmasõdade ajalugu).
Koostaja (Editor in Chief] on A. J. P.
Taylor. Raamatu suurus on 23x30 om.
Paksuson 4 cm.
Raamat käsitleb mõlemat maailma­sõda
ja sellega kaasuvaid juhtumeid
kogu^ maailma ulatuses. Mitmes ko­has
mainitakse ka Eestit, nii nagu see
• suuremate rahvaste vaatevinklist mai­nida
annab. Lk. 213 esinevad Euroopa
kaardid enne ja pärast Versailles rahu­lepingut.
Kaardil, mis esitab Euroopat
pärast Versailles lepingut,,esineb ka
Eesti — ja teised uued riigid. Pealkiri
ütleb selgesti: „The World after Ver-saille"
(Maailm pärast Versaille lepin­gut).
Tartu rahuleping a. 1920 oh näh­tavasti
tähtsusetu, sest seda ei maini­ta.
Lk. 244 seisab, et Balti riigid ei võt­nud
vastu Vene pakkumist mittekal­laletungi
lepingule a. 1939, eelistades
sõlmida lepingu Saksaga. (Teatavasti
oli aga Eestil leping Venega).
Lk. 311 on juttu sõjategevusest Eesti
pinnalja lk. 453 seisab, et (sügiseM944)
võidukad venelased vabastasid Tal­linna
— ja vaba Eesti lipp lehvis jälle
Toompea tornis.! ,
Mida eestlased sellest ..vabastami­sest"
ise arvavad; see ei vääri raama­tus
mainimist.
Lk. 243 on aga selgesti näha, et Eesti
, määrati (a. 1939) Saksa-Vene lepin-
C'- gu (pact) alusel Vene mõjusfääri. — Ja.
lk. 412 on näha, et Yalta konverentsil
(veebr. 1945) Inglismaa ja USA kinni­tasid
seda otsust omakorda ja andsid
meie riigi Stalinile.
Raamat on ka Toronto linna raama-;
tukogus (Toronto Public Library).
Y.S.
Eestlast|3| Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust toetasid oma
majandusliku panusega jaanuari? ja
veebruaris 1983 alljärgnevad kaas-
Linda Aarend, Emilie Aloe.H. Alto-saar,
B. Alvet. Milvi Amolins, Aädo ja
Hilja Annus, K. Ardam. Mari Aser, V.
Avarlaid,' " '
A. Hein, Einar -heinmaa, Ilmar
Heinsoo, F. Holmberg, R. Holsmer, L.
Ernits, . • ' , -
Grimm's Foods Ltd.
, Endel Igarik,!
Tiiu Jaason, Olev Jõgeda, Ilmar Jõgi,
Lembit Jänes sen., Otto Jürisson.
Ferdi ja Asta Kaljuste, Malle Kal­juste,
Truuta Kaljuste, Silver Kask,
julius Karelson, Hilda Karniol, j. Karu.
^Olev kivioja, Ijm^ard Knuude, F. Ko­ger,
Jaanja lvi Kont, Karl Koppel, Olga
Kraav, Lydia Kreekman, Paul Kristal,
A. Kurley, V. Kuröl, Hilda Kuhlberg.
. Hilja Kuutma.
Ly'dia Laar. R. Lall, Ed. Leetmaa. H.
Lentsius. August Liivoja, E. Lillepõld,
V. Linari-Linholm, Sven Linholm,
' laan ja Ida Linkrus. Rudolf Lipp, Hilda
Luukas, Mart.ja Maiki Lupp, Herta
99
6i inu lauluvara
uustrükis
Kolmkümmand aastat tagasi ilmus
Stökholmis Jaan Kuuse väljaandel raa­mat
„Minu lauluvara", mis sisaldas
sõnateksti rohkem kui paarisajale lau­lule
koos nootidega. See populaarne
laulik müüdi lühikese ajaga läbi. Va­hepeal
ilmus Viljar Nairise koostatud
laulik, mis sisaldas tekstid rohkem kui
kuuesajale tuntud laulule, aga ilma
nootideta. Nüüd on ka see juba mõnda
aega jäägitult läbi müüdud.
Nüüd onkirjastus Välis-Eesti & EMP
andnud välja ,,Minu lauluvara" uus­trüki,
mis sisaldab tuntumate ja popu­laarsemate
seltskonnalaulude sõnad
koos nootidega sobivas taskuformaa­dis.
Linda -Mankio. Villem. Mardimae.
,Edgar Marten, Endel Meil, Arnold
Mets, Hedvig Mutso, Ants ja Aino
Mägiso, Peeter ja Aime Molde,
Alma ja Aime Nii, V. Niilend. Ivar
Nippak,
H. ja K. Oidla, Karl Ollino, Rudolf
Olljum. G. Orgusaar,
M. Pajo, Dr. R. Pahapill, Arvo Pal-lop,
Ülo ja Hilja Paul, Elmo Piil, Ar­nold
Pille, Villu Pint, Oskar Pint. A/ ja
L. Ploom. Elmar Potsepp, Oskar Põld,
Paul Rabisson, H. ja S. Raidma,
Valdek Raiend, HerbertRaud, E. Reial.
Armilde Reili, V. Reiljan, Juhan Reis,
Jaak Roand, Milde ja Jüri Roht, Helge
Roman, N. ja G. Rõuk, E. Rämmeld,
Külli Saartok, Voldemar Salurand,
Alfred Sepa, Leo Sepa, Udo Sillavere,
Linda Silm, Julie Sondberg, Ermi Soo-
' met, Johan Sumberg, Johan ja Alma
Sünd,
Eero Tamm, R. Tammark).M. Teder,
Helmi Tedder, Thunder Bay Eesti Ev.
Luteri Kogudus, Jakob ja Friida Terts,
Ernst ja Salme Tüvel, A. Tomband,
Ülle ja Tõnis Toomver, Toronto Eesti
Naisselts, Tiit ja Tiina Tralla, Olev
Trass, Leonhard Tuul.
Nikolai Valge se.. Arved Viirlaid,
Jüri Villem, Erna Visman, Adar Woo-uus
M^VL ELU" tellija aitab
slsubamalo afalehele.
Lõuna-Floridast
Paistab, et ilmataat on meile siia su­vituse
paradiisi selja pööranud. Halbu
tlmi rohkem kui ilusaid. Suvitajad võt­ku
kalli raha eest vastu kõik mis an­takse.
..
, 12. märtsil tõi külakosti siinsele
väiksele ühiskonnale New Yorgi Eesti
Meeskoor. 38-liikmeline koor koos so­listidega
tuli 1200 miili kauguselt. See
oli julge ettevõte New Yorgi Mees­koori
poolt, kuid ka siinse väikse eest­laste
ühiskonriapoolt, kes seda korral­dasid.
Kulude post näitas numbrit
ll.OOO dollarit. Üle 300 inimese oli tul­nud
kontserdile. '
Koorijuht Erik Veski oli teinud nii­võrd
hea töö, et koori tase ületas kau­gelt
selle mida julgesime loota. Teises
osas, kui koor laulis K. Türnpuu „Meil
aiaäärne tänaval" olid inimesed niir
võrd liigutatud, et paljud pühkisid pisa-mid.
.
Solistidena olid kaasas Heinz Rii=
vald, Viido Polikarpus, Linda Uusimaa
ja Albert Vaart. Klaveri saated Katrin
'Veski. Kõigil neil tuli anda hulga lisa­palu.
• Koori tervitas Miami Eesti Seltsi
poolt Meeta Sepp ja Lõuna-Florida
Eestlaste Koondise poolt Harald Hin-no,
kes oli ka kontserdi peakorraldaja,
teda aitasid kohalikud seltsid ja L.F.E.
Koondise juhatus. Koor omaltpoolt
austas H. Hinno tööd kontserdi korral­duse
ja rahvuskultuuri arendamise eest
Floridas koori märgiga ja selle kand­mise
õigusega. Tänuks annetati ka
koori album. Valiti H. Hinno ka koori
Sõprusliikmeks. Samuti austas koor
Meeta Seppa koori märgiga ja selle
kandmise õigusega tema teenete eest
koori vastuvõtu ja kontserdi korral­damise
eest 1973 aastal. Samuti anne­tas
koor temale koori albumi. Veel
austati Bernard Suiki ja Alfred Ranni­kut,
kes mõlemad, on olnud põlised
New Yorgi koori läulumehed. Tänuks
said eesti lipud koori märgiga..
Pärast vaheaega serveeriti õhtusöök
millele järgnes hoogne pidu, kus esine­sid
solistid Heinz Riivald ja Albert
Vaard ning Linda Uusimaa koos koori­ga'
•
Siinne eestlaskond mõtleb tänuga
koorile, solistidele ja koori tublile esi­mehele
Victor Nigolile, kelle ettevõttel
kontsert sai teoks. Nagu kavalehel sei­sab
on kooril veel ees kaks Jcontserti,
30. aprillil Lakewoodis ja mais New
Yorkis.
FLORIDALANE
KEVADINE ERIPAKKUMINE
PRAEGU, enne tööhooaja algustj võite saada meilt
alumiiniunrjitooteid madalate kevadiste hindadega!
Alumiiniumist aknad ja uksed
Termoaknad
Aknaluugid
VälisseinakatterJ
SOOME ETTEVÕTE
PAULI J UPPI
ALUMINUM
34 Charles Tapper Dr. Scarborough
281-1175 759-Q335
Räästaalused
(soffit & fascia]
Vihmaveerennid
Katused
TASUTA EELARVED
Alcan
Building
Products
Aul^>orl^cd O.ilct
AUCAN
Eesti ü' 0 m
Pühapäeval,aprillil toimus Winni­pegi
eestlaspere võrdlemisi rohkearvu­lise
osavõtuga Ülestõusmispüha juma­lateenistus,
meile lahkesti kasutada lu­batud
„Our Saviour's Lutheran
Church" kirikus.
Jutlustas E.E.L.K. Usuteaduse Ins­tituudi
üliõpilane Helmut Anniko. See­kordne
jumalateenistus oli mõnevõrra
erinev senistest sellepoolest, et selle
jooksul H. Anniko ristis ka kaks last,
Mafi ja Lesley Nõmme pojad Kevin ja
Jeffrey.
Eriti meeliliigutavalt kaunistasid ju­malateenistust
oma noore armsa hääle­ga
solistid Kadri Suits ja Cathy Sonja.
keda orelil saatis dr. Dörothy Sonja.
Jumalateenistuse lõpul orelilt kost­vat
lauluviisi .,Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm..." kuulati püstiseistes.
Kirikuteenistusele järgnes koosole-kutesaalis
virkade eesti perenaiste
poolt valgete linadega kaetud kohvi­laud,
maitsvate võileibadega.
Ennemail aastail on siinse eestlas­pere
ainsaks suuremaks kokkusaami­seks
olnud iga aasta peetava E.V. aas­tapäeva
pühitsemine, kuid rõõmusta­valt
on viimasel paaril aastal lisan­dunud
sellele, usuteaduse üliõpilase H.
Anniko energilisel osavõtul mitmed
jumalateenistused eesli keeles ja on
märgata nendest ka osavõtjate suure­nemist,
mis oli eriti silmapaistev Üles-tõusmisepühal.
R.A.
e
SFÜ üliõpilas­konna
esindajaks
Üliõpilane Eveleen Jääger valiti Si­mon
Fraseri üliõpilaskbnna üheks
esindajaks Ülikooli Valitsusse (Bonrd
of Directors). Valimiskampaania toi­mus
kõigi valimisreeglite kohaselt kus
pingerikka valimisyõistluse tagajärjel
selgus kaks võitjat. Eveleen sai kõige
rohkem hääli.
'Üliõpilaskonna esindaja koht Üli­kooli
Valitsuses on vägq vastutusrikas
ja samal ajal ka suurje prestiichigü
positsioon. Kummalgi)' esindajal on
hääletamisel üks hääl ja sõnavõtu õi­gus
millega nad kaitsevad üliõpilas­konna
huve Ülikooli Valitsuses. Esin­dajate
ametaeg kestab üks aasta, juu­nist
juunini.
Eveleen Jääger võtab käesoleval se­mestril
ka ee^ti ainelist kursust. Kui
Eveleen järgmisel kevadel lõpetab ma­jandusteaduskonna
siis on ta esimene
SFÜ eestlasest-lõpetanu kelle eksami­te
seas on ka eksam eesti aines.'
Eveleen Jääger on lõpetanud Van-couve|
ri Eesti Täienduskooli ja ta kuu­lub
Väncouveri Eesti Seltsi praeguses­se
juhatuse koosseisu. Eveleen on Irja
ja Valter Jääger'i tütar, kes tulid Kana­dasse
Rootsist. )
ib
NOORED
TÕOTAMA
Kui teie ettevõttes on sel suvel vaja lisatööd teha, võtke tööle noori. Ontario noored on valmis tööd tegema ja
Ontario valitsus aitab teil neile palka maksta.
Kui teil on võimalik tänavu suveks luua uut töökohta 15— 24 aasta vanustele, siis maksab Ontario valitsus
teile $1.25 töötunni kohta, ülempiirina $50 nädalas, palgamaksmise toetusena. Kõrgeim toetus lubab
palgata lisatööjõudu 4.000 tunniks igas eri kohas, kus te kedagi tööle võtate.
ee on
m
(The Ontario Youth Employment Program — OYEP)
Te wite OYEPIs^ ©sa võtta kuä:
• olete pidanud talu või ettevõtet Ontarios vähemalt,
ühe aasta jooksul enne 1.1.. aprilli 1983.
• võite pakkuda nädalas 25—40 tundi tööd järel­valve
all. 8—20 nädalat järjestikku.
(0 saate tavalisele tööle lisaks uut tööd luua 11. aprilli
ja 16. oktoobri vahel.
Töösoovijad voiwad
osa võtta kuä:
® nad on 15—24 aasta vanuses
0 elavad Ontarios ja neil on siin töötamiseks lubo
• nad ei ole tööandjaga suguluses. ' \
Möödunud aastal aitas OYEP
Ontario talupidajatel ja ettevõtete
tööle võtta üle 50.000 noore.
ONTARIO VALITSUS ON SELLEKS
TÖÖL ET INIMESI AIDATA
Ministry of Municipal Affairs
andHousing
OYEPi programm on populaarne ja toQtussummad
on piiratud, selletõttu andkG avaldus sisse võimalikult
kohe.
Jähtäeg avalduste sisseandmiseks on 10. juuni või
varem, juhul kui rahasummad on juba välja jagatud.
Täielikud juhised, sooviavalduste formularid ja lisa­informatsiooni
saatfi isiklikult või tööandja kaudu
aadressil .
OYEP
Ministry of Municipal Affairs and Housing
Subsidies Branch
Queen's Park
Toronto, Ontario
M7A2R8
ClaudeBennett, Minister
^iil.iam Davis, Premier