1983-04-21-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MBiBEJu" nr. 16 (1729) 1983 seo hulgake mahla.. Sellest saidki kaks ülesseatud pada täis ja keetmine algais. Andrus oma tarkusega oli igalpool äbiksi Kui padades mahl oli poolenj ä^a auraiiud, sai keedis ühte kallatud. jTei- SB patta sai aga uus mahl keema pandud. |Lõpuks sai isegi kolmas pada juurde' toodud, kuhu-peaaegu valmis siirup Veel aurama pandi. Siirupikeetjad olid suure innuga;tööi ja ei märganudki millal õhtu ja pimedus olid saabunud ja metsaalusest võluriiki muutunud. Suured notid prak-susid ja põlesid heleda leegiga, val- 'gustades ümbrust ja andsid mõnusat soojust. Padadest tõusid õrnad aurupilved levitades magusat ja meeldivat lõhna. „01i tõesti väärt, et metsa tulime", kinnitasid nad üksteisele. MSiirupif võiks ju aastaläbi keeta", arvasid tüdrukud. . " v „No ei saa,-' igal asjal oma kunst", rääkis Andrus. ,,Mahl algab jooksma märtsi alul, kui on päeval palju päikest ja öösel külm, siis on kõige parem saak. Kui aga puudel pungad pakatavad, ongi aeg läbi." ..Mismoodi läbi?" imestas Ivit.. .,Noh läbi mitte, mahl on alles, aga siirup sellest tuleb mõru." Teisel päeval oli kolmandas pajas juba valmis siirupit. Andrus võttis seda kulbiga ja tilgutas lumele, kus need kiiresti kõvaks tardusid. „Nii tegid pio- .neerid oma lastele kpmpfekke", ütles ta. Ivit aga keetis kapsasuppi ja tegi magusroaks pannkooke ja kui sööjad . laua ümber kogunesidTütles ta peaaegu pühalikult, „Ajalcloline silmapilk on käes, meil on täna pannkookidele omakeedetud siirupit. Head isu!" Siirupikeetjad jäid kolmeks päevaks metsa. Väikesed pudelid ja purgid said täis ja keegi ei pannud seda tähele, et siirup vähe tumedam välja nägi ja ka mõned tahmatükid sees ujusid. Meeleolu oli kõigil hea ja igaüks tundis end, kui olnuks' ta pioneer ja alles kanada põlismetsa asunud.' Kojumineku aeg oligi käes. Nüüd Andrus tagus puudesse puuritud aukudele punnid ette, et nad mahlast tühjaks ei jookseks ja türdukud tegid . viimseid koristustöid. Ja . . . siis nad märkasid ehmatades. Pajad mis enne ülesriputamist aina särasid, olid paksu musta nõega kaetud. Aga ka siin oli Andrusest jälle kasu:,,Need viime lin- " nä ja küürime õieti puhtaks ja säratavaks, Küll emagi seda mõistab. See oli ju esimene koi;d ja meil oli väga lõbus." V. A; KIMBERG-KOTKAS ev |ulla-kallis, tere, tere! " |end' on lastepere, ia tõi, |ed õide lõid. ' ljudes aiast lendu läks ~- urmele, aasale, kuni jäks„ lalt kpikjaJ airia sasis, J, lasjcus õiele, väsis. tsitsebas pisi linnupaare, |l, iuürib kavalaid kaare. lööbJustilišt lugu, mliku sugu.' 3a-hilju horisondi taha, ibub kõikjale, laskub maha. id, lilled läinud ju tuttu. )sutav jõuab igale ruttu. ti libliklendu iiäed, pane kokku käed. - keskelt aknasse kevadkuu psuleb naeruse suu. H E L L A LEIVAT „Meie Elu" laF. 16 (1729) Venemaalt NELJAPÄEVAL, 21. APRILLIL - 1 APRIL 2% sm ikoonid jäävad HELSINGI (M.E.) >- Tollivalitsus loovutas hiljuti riigimuuseumile N. Liidust aastatel 1976^1980 Soome smugeldatud ikoonid. Ori võimatu arvestada nende väärtust, see on aga 4—5 miljoni marga ehk umbes 1,5 miljoni U.S. dollari piires. jKogus on 431 pühapilti, mis on peamiselt pärit aastatest 1600-1800. Näed on uuritud dotsent Aune Jääskineni poolt, kelle järgi on väga väärtuslik. 1976. a. salakaubana Soome toodud 11 ikooni,, mis osutusid Jaroslavl kirikumuuseumist varastatuks, viidi Venemaale tagasi. Need olid. veelgi väärtuslikumad. Muuseumi paigutatud kogu on äratanud suurt tähelepanu mujalgi, nagu Inglismaal ja Kesk-Euroopas.' Eriti Londonis* kust kohe helistatud Helsingisse, kui ikoonide protsess algas. Võib oletada, et helistaja ise oli vene ikoonid endale lasknud Venemaalt tuua. Viimane suur ikoonide-konfiskeerimine oli 1980. aasta , mil välisdiplomaati-de kohvritest leiti neid kokku 250. Roslavlev' dokumentide kogu Eestist pärit ja seal sündinud koi. Roslavlevi poeg dipl. eng. Oleg Ros-lavle\[, kes mitte kaua tagasi suri Saksamaal, oli üheks ainulaadseks meheks,! kes oma ulatusliku kutsetegevuse kõrval püstitas eestlastele mäles-tussabba haruldase dokumentide kogu koostamise ja omal kulul väljaandmisega, tehe selleks uurimisretki okup. Eesti. Läti. Rootsi. Taani, Poola arhiividesse. Selle suures formaadis ürikute kogu nimetus on „Hefte zur Landes-kuiide Estlands" ja see koosneb 8-sast köitest koos kaartidega, kogusummas' 1820 lk. Mainitud dokumentide kogu sisaldab Lõuna-Eesti osas Poola riiklikud revisjonid 1582. a, alates. Rootsi ametlikud revisjonid 1621,1624,1638 a. Selle suure teose viimase köite käsikiri „Nord-Livland am Ende de^ 17 Jahrhundert" sisaldab 1688. a. Rootsi riigi revisjoni andmeid mõisatest ja taludest. Selles on ka märgitud, nagu varemaiski väljaandeis talude suurus, nende omanike nimed, neil lasuvad maksukohustused, külvatud vilja ja loomade hulk.! Need andmed muudavad senini Eesti enda proletariaadi poolt levitatud n.n. orjaaja propaganda lihtsalt naeruväärseks. Roslavlevj kaaluvat tööid hindas EÜS-i PuksoVi fond $3000 suuruse auhinna määramisega. Saksamaalt saadeti Roslavlevi arhiivid koos ta 8-da köite käsikirjaga Rootsi Eesti Teaduslikule Instituudile. Selles aga ta 8-da köite käsikirja ei leitud. Tänu instituudi sekretäri Jakob Koiti uuele põhjalikule otsimisele „ka-dunu" käsikiri tuli päevavalgele ühest mujale paigutatud kastist. See on 194 lk., trükivalmis ja kannab pealkirja „Nord Lifland airi Ende des 17-ten Jahrhunderts". Seega on viimane teadaolev dokument enne laastavat Põhjasõda ja annab andmestiku njng talude omanike nimed hiljem sõjas lagedaks rüüstatud külade osas. Seega ainulaadse väärtusega dokument eesti talude ja nende peremeeste osas. Väärtuslik Eesti ajaloole, ent eriti sugukon-dade genealoogia uurimisteks. Sks. Heinsoo Insurance Brdkers Ltd. Ee$ti Majas §38 Broadvlew Avenue, ruum 2®2, Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon EI MINGIT : KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA ~ K. Päts-1918. 4- MIDA MEIST Pühitsedes oma Vabariigi tähtpäevi meenutame ka oma ajalugu - vähe- . masti nii kuidas meie oma ajalugu mäletame. . Kuidas aga kujutavad ette teised rahvad meie ajalugu? Mida on kirjutatud meist inglisekeelses maailmakirjanduses. . Kirjastus „Octopus" on annud välja suure ja ilusa raamatu nimega: „The Illustration History of the World . Wars" (Maailmasõdade ajalugu). Koostaja (Editor in Chief] on A. J. P. Taylor. Raamatu suurus on 23x30 om. Paksuson 4 cm. Raamat käsitleb mõlemat maailmasõda ja sellega kaasuvaid juhtumeid kogu^ maailma ulatuses. Mitmes kohas mainitakse ka Eestit, nii nagu see • suuremate rahvaste vaatevinklist mainida annab. Lk. 213 esinevad Euroopa kaardid enne ja pärast Versailles rahulepingut. Kaardil, mis esitab Euroopat pärast Versailles lepingut,,esineb ka Eesti — ja teised uued riigid. Pealkiri ütleb selgesti: „The World after Ver-saille" (Maailm pärast Versaille lepingut). Tartu rahuleping a. 1920 oh nähtavasti tähtsusetu, sest seda ei mainita. Lk. 244 seisab, et Balti riigid ei võtnud vastu Vene pakkumist mittekallaletungi lepingule a. 1939, eelistades sõlmida lepingu Saksaga. (Teatavasti oli aga Eestil leping Venega). Lk. 311 on juttu sõjategevusest Eesti pinnalja lk. 453 seisab, et (sügiseM944) võidukad venelased vabastasid Tallinna — ja vaba Eesti lipp lehvis jälle Toompea tornis.! , Mida eestlased sellest ..vabastamisest" ise arvavad; see ei vääri raamatus mainimist. Lk. 243 on aga selgesti näha, et Eesti , määrati (a. 1939) Saksa-Vene lepin- C'- gu (pact) alusel Vene mõjusfääri. — Ja. lk. 412 on näha, et Yalta konverentsil (veebr. 1945) Inglismaa ja USA kinnitasid seda otsust omakorda ja andsid meie riigi Stalinile. Raamat on ka Toronto linna raama-; tukogus (Toronto Public Library). Y.S. Eestlast|3| Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma majandusliku panusega jaanuari? ja veebruaris 1983 alljärgnevad kaas- Linda Aarend, Emilie Aloe.H. Alto-saar, B. Alvet. Milvi Amolins, Aädo ja Hilja Annus, K. Ardam. Mari Aser, V. Avarlaid,' " ' A. Hein, Einar -heinmaa, Ilmar Heinsoo, F. Holmberg, R. Holsmer, L. Ernits, . • ' , - Grimm's Foods Ltd. , Endel Igarik,! Tiiu Jaason, Olev Jõgeda, Ilmar Jõgi, Lembit Jänes sen., Otto Jürisson. Ferdi ja Asta Kaljuste, Malle Kaljuste, Truuta Kaljuste, Silver Kask, julius Karelson, Hilda Karniol, j. Karu. ^Olev kivioja, Ijm^ard Knuude, F. Koger, Jaanja lvi Kont, Karl Koppel, Olga Kraav, Lydia Kreekman, Paul Kristal, A. Kurley, V. Kuröl, Hilda Kuhlberg. . Hilja Kuutma. Ly'dia Laar. R. Lall, Ed. Leetmaa. H. Lentsius. August Liivoja, E. Lillepõld, V. Linari-Linholm, Sven Linholm, ' laan ja Ida Linkrus. Rudolf Lipp, Hilda Luukas, Mart.ja Maiki Lupp, Herta 99 6i inu lauluvara uustrükis Kolmkümmand aastat tagasi ilmus Stökholmis Jaan Kuuse väljaandel raamat „Minu lauluvara", mis sisaldas sõnateksti rohkem kui paarisajale laulule koos nootidega. See populaarne laulik müüdi lühikese ajaga läbi. Vahepeal ilmus Viljar Nairise koostatud laulik, mis sisaldas tekstid rohkem kui kuuesajale tuntud laulule, aga ilma nootideta. Nüüd on ka see juba mõnda aega jäägitult läbi müüdud. Nüüd onkirjastus Välis-Eesti & EMP andnud välja ,,Minu lauluvara" uustrüki, mis sisaldab tuntumate ja populaarsemate seltskonnalaulude sõnad koos nootidega sobivas taskuformaadis. Linda -Mankio. Villem. Mardimae. ,Edgar Marten, Endel Meil, Arnold Mets, Hedvig Mutso, Ants ja Aino Mägiso, Peeter ja Aime Molde, Alma ja Aime Nii, V. Niilend. Ivar Nippak, H. ja K. Oidla, Karl Ollino, Rudolf Olljum. G. Orgusaar, M. Pajo, Dr. R. Pahapill, Arvo Pal-lop, Ülo ja Hilja Paul, Elmo Piil, Arnold Pille, Villu Pint, Oskar Pint. A/ ja L. Ploom. Elmar Potsepp, Oskar Põld, Paul Rabisson, H. ja S. Raidma, Valdek Raiend, HerbertRaud, E. Reial. Armilde Reili, V. Reiljan, Juhan Reis, Jaak Roand, Milde ja Jüri Roht, Helge Roman, N. ja G. Rõuk, E. Rämmeld, Külli Saartok, Voldemar Salurand, Alfred Sepa, Leo Sepa, Udo Sillavere, Linda Silm, Julie Sondberg, Ermi Soo- ' met, Johan Sumberg, Johan ja Alma Sünd, Eero Tamm, R. Tammark).M. Teder, Helmi Tedder, Thunder Bay Eesti Ev. Luteri Kogudus, Jakob ja Friida Terts, Ernst ja Salme Tüvel, A. Tomband, Ülle ja Tõnis Toomver, Toronto Eesti Naisselts, Tiit ja Tiina Tralla, Olev Trass, Leonhard Tuul. Nikolai Valge se.. Arved Viirlaid, Jüri Villem, Erna Visman, Adar Woo-uus M^VL ELU" tellija aitab slsubamalo afalehele. Lõuna-Floridast Paistab, et ilmataat on meile siia suvituse paradiisi selja pööranud. Halbu tlmi rohkem kui ilusaid. Suvitajad võtku kalli raha eest vastu kõik mis antakse. .. , 12. märtsil tõi külakosti siinsele väiksele ühiskonnale New Yorgi Eesti Meeskoor. 38-liikmeline koor koos solistidega tuli 1200 miili kauguselt. See oli julge ettevõte New Yorgi Meeskoori poolt, kuid ka siinse väikse eestlaste ühiskonriapoolt, kes seda korraldasid. Kulude post näitas numbrit ll.OOO dollarit. Üle 300 inimese oli tulnud kontserdile. ' Koorijuht Erik Veski oli teinud niivõrd hea töö, et koori tase ületas kaugelt selle mida julgesime loota. Teises osas, kui koor laulis K. Türnpuu „Meil aiaäärne tänaval" olid inimesed niir võrd liigutatud, et paljud pühkisid pisa-mid. . Solistidena olid kaasas Heinz Rii= vald, Viido Polikarpus, Linda Uusimaa ja Albert Vaart. Klaveri saated Katrin 'Veski. Kõigil neil tuli anda hulga lisapalu. • Koori tervitas Miami Eesti Seltsi poolt Meeta Sepp ja Lõuna-Florida Eestlaste Koondise poolt Harald Hin-no, kes oli ka kontserdi peakorraldaja, teda aitasid kohalikud seltsid ja L.F.E. Koondise juhatus. Koor omaltpoolt austas H. Hinno tööd kontserdi korralduse ja rahvuskultuuri arendamise eest Floridas koori märgiga ja selle kandmise õigusega. Tänuks annetati ka koori album. Valiti H. Hinno ka koori Sõprusliikmeks. Samuti austas koor Meeta Seppa koori märgiga ja selle kandmise õigusega tema teenete eest koori vastuvõtu ja kontserdi korraldamise eest 1973 aastal. Samuti annetas koor temale koori albumi. Veel austati Bernard Suiki ja Alfred Rannikut, kes mõlemad, on olnud põlised New Yorgi koori läulumehed. Tänuks said eesti lipud koori märgiga.. Pärast vaheaega serveeriti õhtusöök millele järgnes hoogne pidu, kus esinesid solistid Heinz Riivald ja Albert Vaard ning Linda Uusimaa koos kooriga' • Siinne eestlaskond mõtleb tänuga koorile, solistidele ja koori tublile esimehele Victor Nigolile, kelle ettevõttel kontsert sai teoks. Nagu kavalehel seisab on kooril veel ees kaks Jcontserti, 30. aprillil Lakewoodis ja mais New Yorkis. FLORIDALANE KEVADINE ERIPAKKUMINE PRAEGU, enne tööhooaja algustj võite saada meilt alumiiniunrjitooteid madalate kevadiste hindadega! Alumiiniumist aknad ja uksed Termoaknad Aknaluugid VälisseinakatterJ SOOME ETTEVÕTE PAULI J UPPI ALUMINUM 34 Charles Tapper Dr. Scarborough 281-1175 759-Q335 Räästaalused (soffit & fascia] Vihmaveerennid Katused TASUTA EELARVED Alcan Building Products Aul^>orl^cd O.ilct AUCAN Eesti ü' 0 m Pühapäeval,aprillil toimus Winnipegi eestlaspere võrdlemisi rohkearvulise osavõtuga Ülestõusmispüha jumalateenistus, meile lahkesti kasutada lubatud „Our Saviour's Lutheran Church" kirikus. Jutlustas E.E.L.K. Usuteaduse Instituudi üliõpilane Helmut Anniko. Seekordne jumalateenistus oli mõnevõrra erinev senistest sellepoolest, et selle jooksul H. Anniko ristis ka kaks last, Mafi ja Lesley Nõmme pojad Kevin ja Jeffrey. Eriti meeliliigutavalt kaunistasid jumalateenistust oma noore armsa häälega solistid Kadri Suits ja Cathy Sonja. keda orelil saatis dr. Dörothy Sonja. Jumalateenistuse lõpul orelilt kostvat lauluviisi .,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm..." kuulati püstiseistes. Kirikuteenistusele järgnes koosole-kutesaalis virkade eesti perenaiste poolt valgete linadega kaetud kohvilaud, maitsvate võileibadega. Ennemail aastail on siinse eestlaspere ainsaks suuremaks kokkusaamiseks olnud iga aasta peetava E.V. aastapäeva pühitsemine, kuid rõõmustavalt on viimasel paaril aastal lisandunud sellele, usuteaduse üliõpilase H. Anniko energilisel osavõtul mitmed jumalateenistused eesli keeles ja on märgata nendest ka osavõtjate suurenemist, mis oli eriti silmapaistev Üles-tõusmisepühal. R.A. e SFÜ üliõpilaskonna esindajaks Üliõpilane Eveleen Jääger valiti Simon Fraseri üliõpilaskbnna üheks esindajaks Ülikooli Valitsusse (Bonrd of Directors). Valimiskampaania toimus kõigi valimisreeglite kohaselt kus pingerikka valimisyõistluse tagajärjel selgus kaks võitjat. Eveleen sai kõige rohkem hääli. 'Üliõpilaskonna esindaja koht Ülikooli Valitsuses on vägq vastutusrikas ja samal ajal ka suurje prestiichigü positsioon. Kummalgi)' esindajal on hääletamisel üks hääl ja sõnavõtu õigus millega nad kaitsevad üliõpilaskonna huve Ülikooli Valitsuses. Esindajate ametaeg kestab üks aasta, juunist juunini. Eveleen Jääger võtab käesoleval semestril ka ee^ti ainelist kursust. Kui Eveleen järgmisel kevadel lõpetab majandusteaduskonna siis on ta esimene SFÜ eestlasest-lõpetanu kelle eksamite seas on ka eksam eesti aines.' Eveleen Jääger on lõpetanud Van-couve| ri Eesti Täienduskooli ja ta kuulub Väncouveri Eesti Seltsi praegusesse juhatuse koosseisu. Eveleen on Irja ja Valter Jääger'i tütar, kes tulid Kanadasse Rootsist. ) ib NOORED TÕOTAMA Kui teie ettevõttes on sel suvel vaja lisatööd teha, võtke tööle noori. Ontario noored on valmis tööd tegema ja Ontario valitsus aitab teil neile palka maksta. Kui teil on võimalik tänavu suveks luua uut töökohta 15— 24 aasta vanustele, siis maksab Ontario valitsus teile $1.25 töötunni kohta, ülempiirina $50 nädalas, palgamaksmise toetusena. Kõrgeim toetus lubab palgata lisatööjõudu 4.000 tunniks igas eri kohas, kus te kedagi tööle võtate. ee on m (The Ontario Youth Employment Program — OYEP) Te wite OYEPIs^ ©sa võtta kuä: • olete pidanud talu või ettevõtet Ontarios vähemalt, ühe aasta jooksul enne 1.1.. aprilli 1983. • võite pakkuda nädalas 25—40 tundi tööd järelvalve all. 8—20 nädalat järjestikku. (0 saate tavalisele tööle lisaks uut tööd luua 11. aprilli ja 16. oktoobri vahel. Töösoovijad voiwad osa võtta kuä: ® nad on 15—24 aasta vanuses 0 elavad Ontarios ja neil on siin töötamiseks lubo • nad ei ole tööandjaga suguluses. ' \ Möödunud aastal aitas OYEP Ontario talupidajatel ja ettevõtete tööle võtta üle 50.000 noore. ONTARIO VALITSUS ON SELLEKS TÖÖL ET INIMESI AIDATA Ministry of Municipal Affairs andHousing OYEPi programm on populaarne ja toQtussummad on piiratud, selletõttu andkG avaldus sisse võimalikult kohe. Jähtäeg avalduste sisseandmiseks on 10. juuni või varem, juhul kui rahasummad on juba välja jagatud. Täielikud juhised, sooviavalduste formularid ja lisainformatsiooni saatfi isiklikult või tööandja kaudu aadressil . OYEP Ministry of Municipal Affairs and Housing Subsidies Branch Queen's Park Toronto, Ontario M7A2R8 ClaudeBennett, Minister ^iil.iam Davis, Premier
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 21, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-04-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830421 |
Description
Title | 1983-04-21-07 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „MBiBEJu" nr. 16 (1729) 1983 seo hulgake mahla.. Sellest saidki kaks ülesseatud pada täis ja keetmine algais. Andrus oma tarkusega oli igalpool äbiksi Kui padades mahl oli poolenj ä^a auraiiud, sai keedis ühte kallatud. jTei- SB patta sai aga uus mahl keema pandud. |Lõpuks sai isegi kolmas pada juurde' toodud, kuhu-peaaegu valmis siirup Veel aurama pandi. Siirupikeetjad olid suure innuga;tööi ja ei märganudki millal õhtu ja pimedus olid saabunud ja metsaalusest võluriiki muutunud. Suured notid prak-susid ja põlesid heleda leegiga, val- 'gustades ümbrust ja andsid mõnusat soojust. Padadest tõusid õrnad aurupilved levitades magusat ja meeldivat lõhna. „01i tõesti väärt, et metsa tulime", kinnitasid nad üksteisele. MSiirupif võiks ju aastaläbi keeta", arvasid tüdrukud. . " v „No ei saa,-' igal asjal oma kunst", rääkis Andrus. ,,Mahl algab jooksma märtsi alul, kui on päeval palju päikest ja öösel külm, siis on kõige parem saak. Kui aga puudel pungad pakatavad, ongi aeg läbi." ..Mismoodi läbi?" imestas Ivit.. .,Noh läbi mitte, mahl on alles, aga siirup sellest tuleb mõru." Teisel päeval oli kolmandas pajas juba valmis siirupit. Andrus võttis seda kulbiga ja tilgutas lumele, kus need kiiresti kõvaks tardusid. „Nii tegid pio- .neerid oma lastele kpmpfekke", ütles ta. Ivit aga keetis kapsasuppi ja tegi magusroaks pannkooke ja kui sööjad . laua ümber kogunesidTütles ta peaaegu pühalikult, „Ajalcloline silmapilk on käes, meil on täna pannkookidele omakeedetud siirupit. Head isu!" Siirupikeetjad jäid kolmeks päevaks metsa. Väikesed pudelid ja purgid said täis ja keegi ei pannud seda tähele, et siirup vähe tumedam välja nägi ja ka mõned tahmatükid sees ujusid. Meeleolu oli kõigil hea ja igaüks tundis end, kui olnuks' ta pioneer ja alles kanada põlismetsa asunud.' Kojumineku aeg oligi käes. Nüüd Andrus tagus puudesse puuritud aukudele punnid ette, et nad mahlast tühjaks ei jookseks ja türdukud tegid . viimseid koristustöid. Ja . . . siis nad märkasid ehmatades. Pajad mis enne ülesriputamist aina särasid, olid paksu musta nõega kaetud. Aga ka siin oli Andrusest jälle kasu:,,Need viime lin- " nä ja küürime õieti puhtaks ja säratavaks, Küll emagi seda mõistab. See oli ju esimene koi;d ja meil oli väga lõbus." V. A; KIMBERG-KOTKAS ev |ulla-kallis, tere, tere! " |end' on lastepere, ia tõi, |ed õide lõid. ' ljudes aiast lendu läks ~- urmele, aasale, kuni jäks„ lalt kpikjaJ airia sasis, J, lasjcus õiele, väsis. tsitsebas pisi linnupaare, |l, iuürib kavalaid kaare. lööbJustilišt lugu, mliku sugu.' 3a-hilju horisondi taha, ibub kõikjale, laskub maha. id, lilled läinud ju tuttu. )sutav jõuab igale ruttu. ti libliklendu iiäed, pane kokku käed. - keskelt aknasse kevadkuu psuleb naeruse suu. H E L L A LEIVAT „Meie Elu" laF. 16 (1729) Venemaalt NELJAPÄEVAL, 21. APRILLIL - 1 APRIL 2% sm ikoonid jäävad HELSINGI (M.E.) >- Tollivalitsus loovutas hiljuti riigimuuseumile N. Liidust aastatel 1976^1980 Soome smugeldatud ikoonid. Ori võimatu arvestada nende väärtust, see on aga 4—5 miljoni marga ehk umbes 1,5 miljoni U.S. dollari piires. jKogus on 431 pühapilti, mis on peamiselt pärit aastatest 1600-1800. Näed on uuritud dotsent Aune Jääskineni poolt, kelle järgi on väga väärtuslik. 1976. a. salakaubana Soome toodud 11 ikooni,, mis osutusid Jaroslavl kirikumuuseumist varastatuks, viidi Venemaale tagasi. Need olid. veelgi väärtuslikumad. Muuseumi paigutatud kogu on äratanud suurt tähelepanu mujalgi, nagu Inglismaal ja Kesk-Euroopas.' Eriti Londonis* kust kohe helistatud Helsingisse, kui ikoonide protsess algas. Võib oletada, et helistaja ise oli vene ikoonid endale lasknud Venemaalt tuua. Viimane suur ikoonide-konfiskeerimine oli 1980. aasta , mil välisdiplomaati-de kohvritest leiti neid kokku 250. Roslavlev' dokumentide kogu Eestist pärit ja seal sündinud koi. Roslavlevi poeg dipl. eng. Oleg Ros-lavle\[, kes mitte kaua tagasi suri Saksamaal, oli üheks ainulaadseks meheks,! kes oma ulatusliku kutsetegevuse kõrval püstitas eestlastele mäles-tussabba haruldase dokumentide kogu koostamise ja omal kulul väljaandmisega, tehe selleks uurimisretki okup. Eesti. Läti. Rootsi. Taani, Poola arhiividesse. Selle suures formaadis ürikute kogu nimetus on „Hefte zur Landes-kuiide Estlands" ja see koosneb 8-sast köitest koos kaartidega, kogusummas' 1820 lk. Mainitud dokumentide kogu sisaldab Lõuna-Eesti osas Poola riiklikud revisjonid 1582. a, alates. Rootsi ametlikud revisjonid 1621,1624,1638 a. Selle suure teose viimase köite käsikiri „Nord-Livland am Ende de^ 17 Jahrhundert" sisaldab 1688. a. Rootsi riigi revisjoni andmeid mõisatest ja taludest. Selles on ka märgitud, nagu varemaiski väljaandeis talude suurus, nende omanike nimed, neil lasuvad maksukohustused, külvatud vilja ja loomade hulk.! Need andmed muudavad senini Eesti enda proletariaadi poolt levitatud n.n. orjaaja propaganda lihtsalt naeruväärseks. Roslavlevj kaaluvat tööid hindas EÜS-i PuksoVi fond $3000 suuruse auhinna määramisega. Saksamaalt saadeti Roslavlevi arhiivid koos ta 8-da köite käsikirjaga Rootsi Eesti Teaduslikule Instituudile. Selles aga ta 8-da köite käsikirja ei leitud. Tänu instituudi sekretäri Jakob Koiti uuele põhjalikule otsimisele „ka-dunu" käsikiri tuli päevavalgele ühest mujale paigutatud kastist. See on 194 lk., trükivalmis ja kannab pealkirja „Nord Lifland airi Ende des 17-ten Jahrhunderts". Seega on viimane teadaolev dokument enne laastavat Põhjasõda ja annab andmestiku njng talude omanike nimed hiljem sõjas lagedaks rüüstatud külade osas. Seega ainulaadse väärtusega dokument eesti talude ja nende peremeeste osas. Väärtuslik Eesti ajaloole, ent eriti sugukon-dade genealoogia uurimisteks. Sks. Heinsoo Insurance Brdkers Ltd. Ee$ti Majas §38 Broadvlew Avenue, ruum 2®2, Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon EI MINGIT : KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA ~ K. Päts-1918. 4- MIDA MEIST Pühitsedes oma Vabariigi tähtpäevi meenutame ka oma ajalugu - vähe- . masti nii kuidas meie oma ajalugu mäletame. . Kuidas aga kujutavad ette teised rahvad meie ajalugu? Mida on kirjutatud meist inglisekeelses maailmakirjanduses. . Kirjastus „Octopus" on annud välja suure ja ilusa raamatu nimega: „The Illustration History of the World . Wars" (Maailmasõdade ajalugu). Koostaja (Editor in Chief] on A. J. P. Taylor. Raamatu suurus on 23x30 om. Paksuson 4 cm. Raamat käsitleb mõlemat maailmasõda ja sellega kaasuvaid juhtumeid kogu^ maailma ulatuses. Mitmes kohas mainitakse ka Eestit, nii nagu see • suuremate rahvaste vaatevinklist mainida annab. Lk. 213 esinevad Euroopa kaardid enne ja pärast Versailles rahulepingut. Kaardil, mis esitab Euroopat pärast Versailles lepingut,,esineb ka Eesti — ja teised uued riigid. Pealkiri ütleb selgesti: „The World after Ver-saille" (Maailm pärast Versaille lepingut). Tartu rahuleping a. 1920 oh nähtavasti tähtsusetu, sest seda ei mainita. Lk. 244 seisab, et Balti riigid ei võtnud vastu Vene pakkumist mittekallaletungi lepingule a. 1939, eelistades sõlmida lepingu Saksaga. (Teatavasti oli aga Eestil leping Venega). Lk. 311 on juttu sõjategevusest Eesti pinnalja lk. 453 seisab, et (sügiseM944) võidukad venelased vabastasid Tallinna — ja vaba Eesti lipp lehvis jälle Toompea tornis.! , Mida eestlased sellest ..vabastamisest" ise arvavad; see ei vääri raamatus mainimist. Lk. 243 on aga selgesti näha, et Eesti , määrati (a. 1939) Saksa-Vene lepin- C'- gu (pact) alusel Vene mõjusfääri. — Ja. lk. 412 on näha, et Yalta konverentsil (veebr. 1945) Inglismaa ja USA kinnitasid seda otsust omakorda ja andsid meie riigi Stalinile. Raamat on ka Toronto linna raama-; tukogus (Toronto Public Library). Y.S. Eestlast|3| Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma majandusliku panusega jaanuari? ja veebruaris 1983 alljärgnevad kaas- Linda Aarend, Emilie Aloe.H. Alto-saar, B. Alvet. Milvi Amolins, Aädo ja Hilja Annus, K. Ardam. Mari Aser, V. Avarlaid,' " ' A. Hein, Einar -heinmaa, Ilmar Heinsoo, F. Holmberg, R. Holsmer, L. Ernits, . • ' , - Grimm's Foods Ltd. , Endel Igarik,! Tiiu Jaason, Olev Jõgeda, Ilmar Jõgi, Lembit Jänes sen., Otto Jürisson. Ferdi ja Asta Kaljuste, Malle Kaljuste, Truuta Kaljuste, Silver Kask, julius Karelson, Hilda Karniol, j. Karu. ^Olev kivioja, Ijm^ard Knuude, F. Koger, Jaanja lvi Kont, Karl Koppel, Olga Kraav, Lydia Kreekman, Paul Kristal, A. Kurley, V. Kuröl, Hilda Kuhlberg. . Hilja Kuutma. Ly'dia Laar. R. Lall, Ed. Leetmaa. H. Lentsius. August Liivoja, E. Lillepõld, V. Linari-Linholm, Sven Linholm, ' laan ja Ida Linkrus. Rudolf Lipp, Hilda Luukas, Mart.ja Maiki Lupp, Herta 99 6i inu lauluvara uustrükis Kolmkümmand aastat tagasi ilmus Stökholmis Jaan Kuuse väljaandel raamat „Minu lauluvara", mis sisaldas sõnateksti rohkem kui paarisajale laulule koos nootidega. See populaarne laulik müüdi lühikese ajaga läbi. Vahepeal ilmus Viljar Nairise koostatud laulik, mis sisaldas tekstid rohkem kui kuuesajale tuntud laulule, aga ilma nootideta. Nüüd on ka see juba mõnda aega jäägitult läbi müüdud. Nüüd onkirjastus Välis-Eesti & EMP andnud välja ,,Minu lauluvara" uustrüki, mis sisaldab tuntumate ja populaarsemate seltskonnalaulude sõnad koos nootidega sobivas taskuformaadis. Linda -Mankio. Villem. Mardimae. ,Edgar Marten, Endel Meil, Arnold Mets, Hedvig Mutso, Ants ja Aino Mägiso, Peeter ja Aime Molde, Alma ja Aime Nii, V. Niilend. Ivar Nippak, H. ja K. Oidla, Karl Ollino, Rudolf Olljum. G. Orgusaar, M. Pajo, Dr. R. Pahapill, Arvo Pal-lop, Ülo ja Hilja Paul, Elmo Piil, Arnold Pille, Villu Pint, Oskar Pint. A/ ja L. Ploom. Elmar Potsepp, Oskar Põld, Paul Rabisson, H. ja S. Raidma, Valdek Raiend, HerbertRaud, E. Reial. Armilde Reili, V. Reiljan, Juhan Reis, Jaak Roand, Milde ja Jüri Roht, Helge Roman, N. ja G. Rõuk, E. Rämmeld, Külli Saartok, Voldemar Salurand, Alfred Sepa, Leo Sepa, Udo Sillavere, Linda Silm, Julie Sondberg, Ermi Soo- ' met, Johan Sumberg, Johan ja Alma Sünd, Eero Tamm, R. Tammark).M. Teder, Helmi Tedder, Thunder Bay Eesti Ev. Luteri Kogudus, Jakob ja Friida Terts, Ernst ja Salme Tüvel, A. Tomband, Ülle ja Tõnis Toomver, Toronto Eesti Naisselts, Tiit ja Tiina Tralla, Olev Trass, Leonhard Tuul. Nikolai Valge se.. Arved Viirlaid, Jüri Villem, Erna Visman, Adar Woo-uus M^VL ELU" tellija aitab slsubamalo afalehele. Lõuna-Floridast Paistab, et ilmataat on meile siia suvituse paradiisi selja pööranud. Halbu tlmi rohkem kui ilusaid. Suvitajad võtku kalli raha eest vastu kõik mis antakse. .. , 12. märtsil tõi külakosti siinsele väiksele ühiskonnale New Yorgi Eesti Meeskoor. 38-liikmeline koor koos solistidega tuli 1200 miili kauguselt. See oli julge ettevõte New Yorgi Meeskoori poolt, kuid ka siinse väikse eestlaste ühiskonriapoolt, kes seda korraldasid. Kulude post näitas numbrit ll.OOO dollarit. Üle 300 inimese oli tulnud kontserdile. ' Koorijuht Erik Veski oli teinud niivõrd hea töö, et koori tase ületas kaugelt selle mida julgesime loota. Teises osas, kui koor laulis K. Türnpuu „Meil aiaäärne tänaval" olid inimesed niir võrd liigutatud, et paljud pühkisid pisa-mid. . Solistidena olid kaasas Heinz Rii= vald, Viido Polikarpus, Linda Uusimaa ja Albert Vaart. Klaveri saated Katrin 'Veski. Kõigil neil tuli anda hulga lisapalu. • Koori tervitas Miami Eesti Seltsi poolt Meeta Sepp ja Lõuna-Florida Eestlaste Koondise poolt Harald Hin-no, kes oli ka kontserdi peakorraldaja, teda aitasid kohalikud seltsid ja L.F.E. Koondise juhatus. Koor omaltpoolt austas H. Hinno tööd kontserdi korralduse ja rahvuskultuuri arendamise eest Floridas koori märgiga ja selle kandmise õigusega. Tänuks annetati ka koori album. Valiti H. Hinno ka koori Sõprusliikmeks. Samuti austas koor Meeta Seppa koori märgiga ja selle kandmise õigusega tema teenete eest koori vastuvõtu ja kontserdi korraldamise eest 1973 aastal. Samuti annetas koor temale koori albumi. Veel austati Bernard Suiki ja Alfred Rannikut, kes mõlemad, on olnud põlised New Yorgi koori läulumehed. Tänuks said eesti lipud koori märgiga.. Pärast vaheaega serveeriti õhtusöök millele järgnes hoogne pidu, kus esinesid solistid Heinz Riivald ja Albert Vaard ning Linda Uusimaa koos kooriga' • Siinne eestlaskond mõtleb tänuga koorile, solistidele ja koori tublile esimehele Victor Nigolile, kelle ettevõttel kontsert sai teoks. Nagu kavalehel seisab on kooril veel ees kaks Jcontserti, 30. aprillil Lakewoodis ja mais New Yorkis. FLORIDALANE KEVADINE ERIPAKKUMINE PRAEGU, enne tööhooaja algustj võite saada meilt alumiiniunrjitooteid madalate kevadiste hindadega! Alumiiniumist aknad ja uksed Termoaknad Aknaluugid VälisseinakatterJ SOOME ETTEVÕTE PAULI J UPPI ALUMINUM 34 Charles Tapper Dr. Scarborough 281-1175 759-Q335 Räästaalused (soffit & fascia] Vihmaveerennid Katused TASUTA EELARVED Alcan Building Products Aul^>orl^cd O.ilct AUCAN Eesti ü' 0 m Pühapäeval,aprillil toimus Winnipegi eestlaspere võrdlemisi rohkearvulise osavõtuga Ülestõusmispüha jumalateenistus, meile lahkesti kasutada lubatud „Our Saviour's Lutheran Church" kirikus. Jutlustas E.E.L.K. Usuteaduse Instituudi üliõpilane Helmut Anniko. Seekordne jumalateenistus oli mõnevõrra erinev senistest sellepoolest, et selle jooksul H. Anniko ristis ka kaks last, Mafi ja Lesley Nõmme pojad Kevin ja Jeffrey. Eriti meeliliigutavalt kaunistasid jumalateenistust oma noore armsa häälega solistid Kadri Suits ja Cathy Sonja. keda orelil saatis dr. Dörothy Sonja. Jumalateenistuse lõpul orelilt kostvat lauluviisi .,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm..." kuulati püstiseistes. Kirikuteenistusele järgnes koosole-kutesaalis virkade eesti perenaiste poolt valgete linadega kaetud kohvilaud, maitsvate võileibadega. Ennemail aastail on siinse eestlaspere ainsaks suuremaks kokkusaamiseks olnud iga aasta peetava E.V. aastapäeva pühitsemine, kuid rõõmustavalt on viimasel paaril aastal lisandunud sellele, usuteaduse üliõpilase H. Anniko energilisel osavõtul mitmed jumalateenistused eesli keeles ja on märgata nendest ka osavõtjate suurenemist, mis oli eriti silmapaistev Üles-tõusmisepühal. R.A. e SFÜ üliõpilaskonna esindajaks Üliõpilane Eveleen Jääger valiti Simon Fraseri üliõpilaskbnna üheks esindajaks Ülikooli Valitsusse (Bonrd of Directors). Valimiskampaania toimus kõigi valimisreeglite kohaselt kus pingerikka valimisyõistluse tagajärjel selgus kaks võitjat. Eveleen sai kõige rohkem hääli. 'Üliõpilaskonna esindaja koht Ülikooli Valitsuses on vägq vastutusrikas ja samal ajal ka suurje prestiichigü positsioon. Kummalgi)' esindajal on hääletamisel üks hääl ja sõnavõtu õigus millega nad kaitsevad üliõpilaskonna huve Ülikooli Valitsuses. Esindajate ametaeg kestab üks aasta, juunist juunini. Eveleen Jääger võtab käesoleval semestril ka ee^ti ainelist kursust. Kui Eveleen järgmisel kevadel lõpetab majandusteaduskonna siis on ta esimene SFÜ eestlasest-lõpetanu kelle eksamite seas on ka eksam eesti aines.' Eveleen Jääger on lõpetanud Van-couve| ri Eesti Täienduskooli ja ta kuulub Väncouveri Eesti Seltsi praegusesse juhatuse koosseisu. Eveleen on Irja ja Valter Jääger'i tütar, kes tulid Kanadasse Rootsist. ) ib NOORED TÕOTAMA Kui teie ettevõttes on sel suvel vaja lisatööd teha, võtke tööle noori. Ontario noored on valmis tööd tegema ja Ontario valitsus aitab teil neile palka maksta. Kui teil on võimalik tänavu suveks luua uut töökohta 15— 24 aasta vanustele, siis maksab Ontario valitsus teile $1.25 töötunni kohta, ülempiirina $50 nädalas, palgamaksmise toetusena. Kõrgeim toetus lubab palgata lisatööjõudu 4.000 tunniks igas eri kohas, kus te kedagi tööle võtate. ee on m (The Ontario Youth Employment Program — OYEP) Te wite OYEPIs^ ©sa võtta kuä: • olete pidanud talu või ettevõtet Ontarios vähemalt, ühe aasta jooksul enne 1.1.. aprilli 1983. • võite pakkuda nädalas 25—40 tundi tööd järelvalve all. 8—20 nädalat järjestikku. (0 saate tavalisele tööle lisaks uut tööd luua 11. aprilli ja 16. oktoobri vahel. Töösoovijad voiwad osa võtta kuä: ® nad on 15—24 aasta vanuses 0 elavad Ontarios ja neil on siin töötamiseks lubo • nad ei ole tööandjaga suguluses. ' \ Möödunud aastal aitas OYEP Ontario talupidajatel ja ettevõtete tööle võtta üle 50.000 noore. ONTARIO VALITSUS ON SELLEKS TÖÖL ET INIMESI AIDATA Ministry of Municipal Affairs andHousing OYEPi programm on populaarne ja toQtussummad on piiratud, selletõttu andkG avaldus sisse võimalikult kohe. Jähtäeg avalduste sisseandmiseks on 10. juuni või varem, juhul kui rahasummad on juba välja jagatud. Täielikud juhised, sooviavalduste formularid ja lisainformatsiooni saatfi isiklikult või tööandja kaudu aadressil . OYEP Ministry of Municipal Affairs and Housing Subsidies Branch Queen's Park Toronto, Ontario M7A2R8 ClaudeBennett, Minister ^iil.iam Davis, Premier |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-21-07