Meie Elu = Our life, April 21, 1983

              ai 7
Nr. 16 (1729) 1983
Second Glass Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 21. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 21 XXXIV aastakäik
.Gaidmaleva pht Anne-M&i Kaunismaa, skamtnnialeva JuM Egb'ert Ruuge jsi pmMi jnaht lein Haud tervi-jüripäeva
paraadi Toronto Eesti Majas. Foto — Ervin Aleve
sindusüksusele anti lüripaeva^^^p lipp
leaiietemäjkev tun^ustusi^^^^l^
Toronto Eesti Maja suur saal suutis vaevalt mahutada skautlikke noori kes pühapäjeva pärastlõunal
nvistusid oma traditsiooniliseks jüripäeva paraadiks, kus anti teenetemärke ja tehti teatavaks ülendused.
Paraadi kõrgpunktiks kujunes kolme sini-must-valge trikoloori üleandmine Eesti lipu juubelikomitee
esindusüksusele viimiseks skautide maailmajamboreele.
Paraadijuhiks oli nskin. Rein Raud.
Külalised olid istuma paigutatud lava­le
ja lava ette. Kui noored saali mars­sisid,
siis paistis küll, et Eesti Maja
suur saal jääb kitsaks, kuid kuidagi
mahutati ära. Südamest oli rõõm vaa­data,
et meil siiski veel nii pikkade
aastakümnete möödudes on nii palju
eestimeelseid perekondi, kes omad tüt­red
ja pojad on saatnud eesti skautlike
noorte ridadesse, Peale' lippude sisse­toomist
kõlas prkestrilt Kanada hümn.
Orkestris mängisid: Mihkel Sadul,
Peeter jeeger, Peter Sõrra ja Paul Pint.
Rapordiparaadijuhilt võtsid vastu ma­levate
juhid, ngdr. Anne-Mai Kaunis-maa
ja skm. Egbert Runge.
Leinaseisakuga rhälestatimöödunud
aastal surma läbi lahkunud skaudiven-di
nskm. Olev Rubergi, nskm. Maido
Silma ja riskm.Peter Kiviojat; samuti
mälestati just samal päeval, 12. a ta­gasi
lahkunud Jüri Lippu. Õpetaja Udo
Petersoo. ütles noortele; olgem' kui Ta­sujad,
kes süütavad valguse vabaduse
nimel mägedele! Ärgem hoidkem oma
küünalt vaka all. Traditsiooniks saa­nud
„Mõtt^sillaks kodumaale", luges
gaid Riina Kindlam AaleOengo Kingb
luuletuse ja kõlas pühalikult iSesti
hümn. .
Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi
^nimel tervitas Tõnis Laar, öeldes:
Skautlus Ija gaidlus eesti- ja kanada
ühiskonnas tähendab areneda isikli­kul,
seltskondlikul, kultuurilisel ja
keelelisel pinnal, mida on võidud ka
arendada ligi 30 aastat Kotkajärvel.
KOLM TRIKOLOORI- ;
Seejärele teatas Sk. maleva juht
Eesti lipu 100 aasta juubelikomitee esimees Udo Petersoo annab üle
kolm rahvuslippu skautide esindusüksuse juhtidele Ants EvardMle ja
Mskkjõgi'!©, FotoEivin Aleve
Egbert Runge, et Jamboree 83-le mine­jatele
eesti skautidele on 1984. a. Eesti
lipu 100 aasta juubelikomiteel üle anda
kolm lippu, mille järele lipud üle andis
Udo Petersoo sooviga, et meie poisid,
tõstaksid need kõrgele teiste lippude
hulka. Lipud võtsid vastu nskm Ants
Everd ja skj. Mikk Jõgi. Lippude kin­kijateks
olid '„Raudhaberaed". Eesti
Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Liidu
poolt kinnitatud- teenetemärgid said
järgmised noortetööle kaasa aidanud
noortesõbrad: Tammetäht I — Rein
Kori, Tammetäht II ~ Nelli Hubel,
Olev Kukk, Ants Kütt, Eda Loo, Harry
Pärna, Tiiu Pärnsalu, Rein Reinoja,
Venelased
põgenevad
Prantsusmaalt
Seoses Prantsusmaa valitsuse ot­susega
saata maalt välja 47 N. Liidu
diplomaati salakuulamise pärast,
i^almistuvad lahkuma ka paljud tei­sed
N. Liidu kodanikud, kelle süda­metunnistus
ei näi puhas olevat ja
lasevad jalga enne kui neil soovita-akse
maalt lahkuda.
I Kõil^ maalt lahkujad teostaoid suu-
In sisseoste ja lennujaama saadeti
suured, viimase võimaluseni ta^lto-pitud
kohvrid. 4 lahkuvat diplomaati
lasksid valmistada enestele suure
kiirusega taie komplekti kuldham-baid.
Vene spiooiaid Prantsusmaal olid
eriti uute tehniliste leiutiste jahil ja
loomulikult huvitas neid sõjalis-teh-noioogiline
ala. vene spioonid Prant­susmaal
läksid nähtavasti liiga jul­geks,
arvestades, et venesõbralik
president nende tegevust ei piira.
Nende üllatuseks president Mitter-rand
väitis, et Prantsusmaad ei valit­se
kommunistid.
Koidula Rüberg, Hille Soever ja Kaari
Türk. Põhjatäht II j . nskm. Jaan Olav
Roos. Põhjatäht III j. gdr. Anne Orunuk
ja nskm. Rein Pajo.
Järgnevalt andis ESMK juht skm.
Egbert Runge sõna Alex Thompsonile
ja nskm. Peeter Kallastele, Ontario
Peakorteri liikmetele. Ontario Provint­si
skautide programmi ja treeningu
direktor Alex Thompson, kõneles
, skautjuhtide kõrgeimast kursusest Gil-vellist,
ning teatas, et Peastaap on tun-
-nustanud kursuse õpetaja ja korralda­ja
vääriliseks skm. Jaan Lepa, ning
andis temale üle vastava diplomi, mille
järele Peter Kallaste kes on Gilwelli
kursuste ja skautliku treeningu juht.
Pani jaanile kaela rihma nelja „kondi-ga",
mis tähendab seda, et Jaanil on
tõesti õigus neid kursusi korraldada.
Samas teatas ta, et. eestlasi selle õi­gusega
on nü^d kolm, Herbert Michel-son,
Peter Kallaste ja Jaan Lepp. Ma­leva
juht teatas, et hiljuti sai ka tee-neline
skautjuht, Lembitu lipk. juht
skm. Harold Kivi Peastaabilt „Medal
qf Merit" märgiga vääristatud.
Gaidlipkondade poolt anti kiituskir­jad
järgmistele hellakestele: Lenila
Karhunen, Katariina Küng,, Kairi Taul,
' Mai-Liis Tõu, Tiina Kask ja Kersti Pikk,
Gaididele: Kristi Laansoo, Kadri Nõm­mik,
Anne Pedel, Tiina Pedel, Monika
Rose, Katrin Verret, Särina Wester-blom,
Taali Rooneem ja Linda Soots.
Erilist kiitust tubli töö eest avaldati E-gaid
Leena Roosenbergile. Sõprusmär-gid
said teenekad noortesõbrad pr-d. J-.
Liivamägi ja^L. Pajur.
ÜLENDUSED
Eesti Gaidide Maleva juhatuse ette­panekul
kinnitas Eesti Gaiderite Kogu
Koondis Kanadas järgmised ülendused:
hoolsaks hellakeseks, Liisa Kukk, Ing­rid
Laar, Taimi Petersoo. Hoolsaks
gaidiks, Riina Kindlam, Rita Lees, Ing­rid
Silm. Nopremgaideriks Sirje Järvel,
Riina Kaunismaa, Ene Rannala, Ellen
Valter. Gaideri väitekirja kaitsmise õi­gus
Ava Kiilaspea, Tiina Martjak, Su-san
Vanaselja. Maleva poolt korral­datud
salgajuhtide kooli lõpetasid; Li­sa
Kaid, Riina Kindlam, Pia Kori, Rita
Lees, Lee Metsalo, Ingrid Silm. Male­vate
poolt korraldatud St. John'i ambu­lantsi
kursuse gaidide osas lõpetasid:
Monika Kask, Kadri Koop, Ingrid Kütt,
Ingi-Mai Loorand, Silvi Matsoo, Lee
Metsalo, Maimu Nõmmik, Sandra
Rannu, Linda Roosipuu ja Lydia Van
der Veen. Diplomeid ja märke andsid
kätte Anne- Mai Kaunismaa, Asta Piil,
Hilja Kuutma, Ilme Paar ja Evi Novek.
(Järg lk. 3)
Lembitu n( jüripäeva paraadil. Foto — Ervin Aleve
Pomm purustas USA
^aatkoitnahooü®
Liibanonis
Pommiplahvatus purustas USA
saatkonnahoone Beirutis ja surma
sai 39 inimesi, neist 6 ameerika
meresõdurit. Saadik pääses vigastus­teta.
Lõhkeaine viidi saatkonna sõi­duteele
varastatud politseiautos.
Plahvatus purustas seitsmekordse
hoone esikülje.
Lech Walesa
vangistati
Varssavist saabubud teadete ko­haselt
vangistati endine „Solidaar-suse"
juht Lech Walesa teel Gdans­kist
Varssavi, temal oli kavatsus võt­ta
osa Varssavi juutide ülestõusu 40.
aastapäeva tähistamisest.
Pärast ipõni tund kestnud ülekuu­lamist
Walesa vabastati.
Möödunud nädalal teostas Poola
politsei suuri läbiotsimisi „Solidaar>
suse" põrandaaluste aktivistide elu­kohtades.
Vangistati 20„Solidaarsu-se"
põrandaalust juhti ja konfiskee­riti
üks nende võimsatest raadiojaa­madest.
Nähtavasti see ei olnud ainu­kene
põrandaalune raadiojaam, sest
otsekohe pärast selle konfiskeeri­mist'
alustas tegevust üks teine raa­diojaam.
Politsei tahab kanda hoolt, et 1.
mai, kui tööliste püha demonstrat­sioon
ei läheks välja kontrolli alt ja
kujuneks „Solidaarsuse" pooldajate
valitsusvastaseks demonstratsioo­niks.
Lech Walesa isiku mustamiseks
poola ajalehed, raadio ja tv levitavad
kompromiteerivaid teateid tema isi­ku
kohta, mida rahva poolt muigega
kuulatakse.
/"• Province \
Venemaalt saadeti
välja 2 inglast
Moskvas kutsuti N. Liidu välismi­nisteeriumi
Inglismaa suursaadik Sir
lan Sutherland. Seal teatati temale et
N. Liidule ebasoovitavate isikutena
peavad maalt lahkuma ajakirjanik Ro-binson
ja lennuväe atashee abi David
Williams, lubamatu tegevuse pärast N.
Liidus. Nende kahe, väga kogenud ja
korrektse isiku väljasaatmise vastu
suursaadik avaldas protesti ja luges
seda N. Liidu lubamatuks vastulöö­giks
kahe N. Liidu spiooni väljasaat­misele
Inglismaalt. N. Liidul on tohu­tud
spioonivõrgud Läänes. Hiljuti saa­tis
Prantsusmaa välja maalt 47 vene
spiooni ja Inglismaalt saadeti neid väl­ja
korraga 105 aastal 1971.
Funa-Hima
karistab Vietnami
Puna-Hiina suurtükivägi hakkao
tulistama Vietnami asulaid ja linnm
piiri vahetusläheduses. Mitmed lin­nad
ja asulad said raskesti kanna­tada.
Ohvrite kohta puuduvad and­med.
Pommitamine järgnes nädalaid
kestnud üksteise vastastikusele süü­distamisele
korduvate piiritülide esi­le
toomises. Vietnami piiriäärsete
linnade ja asulate pommitamine pidi
olema Vietnamile karistuseks kor­duvale
retkete korraldamise eest
Hiina territooriumile< Suurtükitule­ga
hävitati ära ka mitmed Vietnami
vällklndlustused piiriäärses rivas.
Puna-Hiina teadetebüroo andmetis
kohaselt dn Vietnami piirikaitsejõud
üksi märtsikuus teostanud 50 rünna­kut
Hiina territooriumile ja tapnud
mitmed hiina piirivalvurid. Miks
Vietnami väed neid rünnakuid
piiriäärsesse rajooni korraldavad on
mõistatus. Mõistatuseks on ka see, et
Vietnami valitsus ei ole seni avalda­nud
mingit omapoolset seletust hiin­laste
pommituste kohta.
Seoses mitteametlil^u sõjaga Hü-na-
Vietnami piiril, USA ja Kanada
TV pilte Hiina sõjaliste jõudude koh­ta,
mis näib olevat suurearvuiine,
kuid halvasti varustatud vananenud,
II Maaiimsõjaaegsete relvadega.
Võrreldes sellega Vietnami armee om
väiksem kuid hästi varustatud N. Lii­du
moodsate relvadega ja palju pare­ma
sõjalise ettevalmistusega N. Liidu
instruktorite järelvalve all. Praegust
näib, et Vietnam ei omista erilist tä­helepanu
Puna-Hiina pommitusele.
mmi I I '
„MEIE ELU" asutas -Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu°
ajes.
I, 23. aprillil kell 5 p . l . Peetri kiriku saaliSo
ik loteriä, käsitööde müügilaud,
t. E. ÄIAmUSKLVBI
28. aprillil 1983
kell 7.30 õhtul Eesti Majas
LAUDKONNA-VESTLUS:
J Oinus: Umbrohutõrje kevadeS
E. Kuris: Mis uut aianduses
Luik: Kevadisi töid puuviSjsiaias
Lepik: Soelava
KÕIK TERETÜLWUD!
PÄRNUMAALASTE SELTSI
MA ID
Reedel, 6. mail kell 7.30 õhtul Tartu College'is
LÕBUS EESKAVA - EINELAUD —. BAAR —TANTS
Pääsmed $7 isikult.
Laudade ettetellimine tel. 461-5859
4
ri]
1