Meie Elu = Our life, November 30, 1978

              Edgar Väär on omal käel tpötav
filmimees, kohalikus keeles „freelan-
<cer". Ta on palju eesti üritusi CBC
televisiooni saadetesse viinud päeva-nudiste
osas. Ta OJi Eestit ja eesti
probleeme püüdnud tutvustada':igal
võimalikul juhusel. Meie lähipäevad,
^pidustused, võimlejad, sportlased,
skautlik noorus op leidnud tee eetris­se
Edgar Vääri kaamera kaudu. Es­to
72 filmi valmimisel CBG poolt, oli
tema panus suur. CBG ülesandel on
.-ta reisinud Euroopas, Põhja-Aafrikas
ja filmi teinud isegi Türgis.
Küsimusele, kuidas valisite sama­se
elukutse, ütleb Edgar Väär, et os­tis
filmikaamera ja hakkas katseta­ma/
Filmid õnnestusid ja tal läks
korda oma esimesi võtteid müüa
CBC-ile ja nii algaski meie filmimehe
karjäär. Küsimusele, mis on eri­alaks,
ta vastab, et'on filminud kõi
ke, mis - on uus ja huvitav rahvale
vaatamiseks televisioonis.
ESTO 76
Esto -76 korraldajate poolt-pöör­duti
Edgar Vääri poole palvega, kas
tema ei teeks Baltimore Eesti''Päe­vadest.
• filmi? Puht rahvuslikust kut
sumusest ta andjs. oma nõusoleku
aitamiseks. Esto |76 filmi valmista
mine ei ole olnu$ teenistus, on olnud
: ainult; suur tööLIVäga palju aitasid
kaasa filmi valmistamisel Helve Ran-niste
ja Alar Kiväo. Laulu- ja valgus-pidu
filmis kolÄiaamerameest. F il
mi kokkulõijcamine pidi toimuma
Baltimpres, kuid sellest ei tulnud mi­dagi
välja ja mõned kuud hiljem too­di
filmid Torontosse, et tööd siin lõ
•petada, Filmi montaazhi tegi üks Ka
nada parem filmjlõikaja Fred Hiller
kes arvab, et ori väga hea ja õnnes­tunud
film. Ta arvab, et sarnase fil­mi
valmistamine tasu eest oleks Ka­nadas,
maksnud! $200.000. Selle filmi
valmistamine laks ESTO, 76-le maks­ma
Sl5.000 ja ori nende viimane üri­tus'
pidustuste lõpetamisel; Esto 72
fiimi valmistamine läks CBCile
maksma $100.000. :
;
; MKÄD TÖÖPÄEVAD
Terve Esto 76 filmi väntamine kes­tis
keskmiselt 16 tundi päevas. Esi­mesed
viis päeva filmis täiesti üksin­da,
mis tegi füüsiliselt täiesti võima­tuks
kõiki üritusi katta. Eesti Päe­vade
raam ides oli käigus 130 üritust
ja pidi valima need, mis tähtsamana
• tundusid. Palju siseüritusi jäi riimi­mata
kas koha, valguse või program­mi
mittcsobivuse tõttu filmimiseks.
•• Dmäetteielämusek^ kujunes VaJgus-peo
jäädyustamine. Edgar oli koos
rahvatantsijatega . väljakul äikese
tormis, Filmis nii kaua kui kaamera
töötas.- Kaks kaamerat sai märjaks
ja lakkasid töötamast. Tanu Alar Ki­viloole,
kes oma kaameraga filmis ka­tuse
alt viimased võtted ja nii; sai
teoks suurepärane finaal. Edgar üt­leb/
et Alar päästis lootusetu olukor­ra
ja aitas filmile väärika lõpu luua.
Läbimärjana ja : surmväsinuna ho­telli
Jõudnud peale Valguspidu; oli
ta voodisse vajunud ja ärganud alles
pühapäeval, kui kiriku aeg möödas,
kuigi oli kavas olnud jumalateenis­tuse
filmimine. Väsimus oli veel nii
suur olnud, et ei ole jaksanud koju
sõitu alata pühapäeval.:
Kas jääte filmiga rahule? Arvesta­des
piiratud majanduslikke võimalu­si
ja peamiselt ühemehe panust, võib
siiski filmi vaadata ja tulemustega
rahule jääda arvab Edgar. Filmi on
näinud ka CBC asjatundjad ja on
oma kiitva hinnangu andnud. Koo
pia filmist on saadetud Rootsi ja
Austraaliasse.' . '.;
ESTO '8®
Küsimusele, kas kavatseb' ka ES-
80 filmida vastab Edgar Väär, et
need päevad on nii kaugel tulevikus,
et tema tegevüskalendris ei ole veel
saabunud aeg sellele mõtlemiseks.
Minevikus on; Edgar Väär. kaas­tööd
teinud „Meie Elule" spordikir-jäsaätjana.
; •'
Eestis koduks oli Kuressaare. Tüü­pilise
saarlase rahuga, ta .'arvab, et
tulevik ja film kuuluvad kokku.
•• J' .•• elna
Toetusi eesti
©rganiseif siööniclele
Lääneranniku Eesti Organisatsioo­nide
Liidu juhatus, kes 1977. a. kor­raldas
XJII Lääneranniku Eesti Päe­vad
.?a"iJco^%%,v-.ptsustas Päevade
ülejäägist iö^^^mei^i eesti or-ganisatsioon^
j&^^i kultuurialast
tegevust. ',;- ; •
Suurimaks üksiktoetuseks,i 1171
dollarit/saadeti prof. dr. A. Võõbus-
'ele^teipa^.eSsti ajaloo uurimuste väl-ja^
nHnlise^toetüseks.
organisatsioonidest määrati toetu­seks
Eestlaste Kesknõukogule Kana­das
500 dollarit, millest 200 dollarit
on- ette nähtud selle organisatsiooni
juures asuvale Vabadüsfondile ja 300
dollarit üldkuludeks.
Neljasaja-dollarilised toetused
määrati Eesti Abile New Yorgis
(peamiselt Metsaülikooli ja skautide
toetuseks), . Eesti . Rahvuskomiteele ^
Ühendriiges ja Eesti Liidule Kana- |j|
das. Viimasele on osa toetust juba
üle kantud.^ ;
Kolmesaja dollari suurused toetu­sed
anti eesti sõjainvaliidele Saksa­maal
ja Eesti Abistamiskomiteele
New Yorgis. Eesti Abistamiskomitee­le
Torontos otsustati annetada 80 ek­semplari
Lääneranniku Eesti Päeva­de
albumit.
Toetused 200 ..dollari ulatuses mää­rati
mitmetele organisatsioonidele,
nende seas Cantate öomino, Saare
Vikat, Tuul J a Kaja. Kõik need gru­pid
aitasid päevade kava sisustada'
oma ettekannetega,
Samasuured toetused anti kahele
Vancouveris tegutsevale näitetrupile
— Vancouveri Eesti Seltsi; Näiterin­gile
ja Noorteater „Kaleva'le".
Lääneranniku keskustes tegutseva­tele
eesti täienduskoolidele, rahva­tantsurühmadele
ja laulukooridele
otsustati anda toetuseks 100 dollarit
igale organisatsioonile, kogusummas |
1.500 dollarit.
Malle-Christine Naano-WesiVu
nais võimlejatele ja VES — Seattle'i
ühendatud nais võimlejate - grupile
määrati sajadollarilised toetused.
Arved Viirlaiu romaani ,,Ristideta
hauad" inglisekeelse tõlke paiguta­miseks
Vancouveri raamatukogudes-,
se kasutatakse 300. dollarit.
Vancouveri Esto 80 Komiteele
määrati 100 dollarit Esto 80 infor­matsiooni
levitamiseks ja eeltööde
tegemiseks.
Üldsummas on senini toetusteks
määratud XIII L.E.P. ülejäägist
7.091 dollarit. Toetussummade väl­jasaatmine
on alanud.
.;';::-.OFF'ÖÜR.
TOON PRESENTATION OF THIS
COIJFÖN
ANÄDÄ COFFEE WÖRKS
ST LÄWRENCE MARKET, 95 FRONT ST.
; LOWER LEVEL — SOUTH BLDG.
ÖFFfiR EXPIRES 0ECEMBER
tv
II ÜKSINDA VÕITLE Kül MITI ITl'
'10
Verivorstid ja valged tanguvorstide
Meil (m suures valikus soome jM. skandinaavia
i toiduaineid ja delikatesse
Äri .avatud detsembris: esmasp.—-neljap. 8—6, reedel 8—8, laup.
Äri avatud jõulunädalal igal Õhtul 9-ni, laup, 8—2
133 Laird Dr. Toronto,
M 4^^2" Telefpn 425 0450
DEL
281 DANF.QRTH AVE. Tel. 463-3331
IcardemoBiiscaiad, jõulufordi
oomikooqi
'.'.-' Räägitakse ka eesti keelt.
Andke jõulutellimised varaMlt, kuid hiljemalt 18. dets.
Äri avatud pühade nädalal: esmasp., teisip., kolmap. 9—©,
neljap./reedel 9—8, laup. 8—12
Ena
sras
ge ees ingusse
Eelmiste aastate eeskujul kor­raldab
.EKN Vabadusfond ka tänavu
är.jekordse. pühadetervituste vahen­damise
eesti ajalehtede kaudu. Aja-ehtedes
avaldatava ühise, tervitusega
soovitakse jrõõmsaid. pühi ja Õrineri-cast
uut aastat nii lähematele sõp­radele
kui ka.kõigile kaasmaalastele
üle- maailma. Väljasaadetud pühade-ervituste
kogumise lehed palutakse
agastada EKN büroole hiljemalt es­maspäevaks,
1.1. detsembriks. Püha-detervituste
vahendamise soovist
võib ka otse teatada EKN büroole
tel. 465-2219.
See südamlik vahekord ja koostöö,
mis meie vabadusvõitluse veteraani-de
ja meie skautliku nooruse vahel
Montrealis pikki aastaid hoolikat vil­jelemist
ja hoolitsemist on leidnud,
andis erakordselt sobiva ja eriliselt
sümboolse meeleolu meie vabadus­sõja
alguse kuuekümnenda tähtpäe­va
tähistamise kokkutulekule Mont­realis.
Noorte osa sellel kokkutule­kul
värskendas meeleolu ja soojen­das
lootusi ja usku.
.:';/Hundtide-hellakeste grupp Krista
Kadai, Arbo Kadai, Jaan Kukk, Lei-no.
Ole, Toomas; Pühvel, Kristjan,
Pühvel, Allan' Sutt ja Heiki Viita
ning vanemgaid Linda Lestal eraldi
ettekandes esinesid märkimisväär­selt
viimistletult ja äratasid tähele­panu
oma eesti keelega. Noorte.kõ-nekoori
ettekandes luulesõnad: „Ära
iialgi, iialgi alla anna; ka surma vii­vul.
Ja üksinda võitle kui mitu
meest!" — kõlasid hellitava tõotuse­na.
Tuletades elavalt meelde Lembi­tu
kinnitust tema viimases, võitluses:
„Niikaua, kuni meil on ka ainult ük-ainus
põlvepikkune poisike järel —r
kõik pole veel kadunud!"
Ja üks meie noori mehi, kes skau-.
dipoisi.st Torontos on sirgunud ma­jori
kraadiga ohvitseriks Kanada
lennuväe staabis — tormi Heinmaa
ainult kinnitas omakorda meie.usku
meie võitlusse. Tema intelligentne
analüüs maailma sõjaliste jõudude
vahekordadest, — ning võimalikku­dest
tulevikusündmustest köitis ela­vat
tähelepanu. Kosutav oli kuulda
ühe kümne-aastase noore reaktsioo­ni
Sellele ettekandele: „See oli huvi­tav!"
Liiga sageli meie aktusekõned
jäävad meie.noortest veidi kaugele.-
Ning kord juba sellises meeleolus
— tervitus-spnayõtud dr. Martin
Puhvelilt Eesti Kesknõukogu Kana­das
poolt, Edgar Heinsoolt Montrea­li
Eesti Jaani Koguduse ning Leida
Heldelt Montreali Eesti Seltsi nimel
täiendasid kokkutuleku harmooni­list
meeleolu nauditaval viisil. Samu­ti
kui .'Montreali- Eesti Võitlejate
Ühingu esimehe Georg.Lootuse ava­sõna
ja Montreali Eesti skautide
„Kalevi" lipkonna juhi; Endel Ru-bergi
inspiratsiooni-küllased teadus-tused
ning auhindade üleandmine
noortele laskuritele. Krista Kadai sai
eri-auhinna väljapaistva saavutuse
eest hellakeste klassis, Allan Sütt ja
Arbo Kadai parimate hundipoegade-na,
Elmar Sütt noorte-vanemate gru
pis, Toomas Altosaar skautide -klas­sis
ja Andres Pedriks vanemskautide
grupis. Samuti võitis Toomas Alto­saar
selleks aastaks Montreali Eesti
Võitlejate Ühingu rändauhinna oma
tulemusega 297 võimalikust :300-st
kolmes asendis ja major Erich Kõi­vu
eri-auhinna parimale laskurile
üle-kanadlistel ja British Common-weälth
.võistlustel./ Endel Ruberg
tegi samuti teatavaks väärika anne­tuse
major Ernst Tiiveli poolt uue
läskeauhinna loomiseks. Major Kõi­vule,
kes; tervislikkudel põhjustel ei
saanud sellest kokkutulekust osa
võtta, saadeti kõikide ;kokkutulnute
poolt head soovid peatseks parane­miseks,
. :
Maitsev- kohvilaud, valmistatuna
Montreali ,.Kalevi" lipkonna pere­ema
Elsa Peetsi ning Laine Altosaa­re
ning Leida Helde poolt, leidis .en­dastmõistetavalt
elavat' nautimist
ning sooja ;,,aitäh!" :
' Henn Arvo :
; Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul möödunud nä­dalal,
tehti ülevaade Liitunud Rah­vaste-
Organisatsiooni (UN'i) kaudu
viie ikestatüd rahva poolt korralda­tud
aktsiooni olukorrast. Kuigi
LRO's keelduti ikestatüd rahvaste
esindajaid vastu võtmast, jätkub
aktsioon Nõukogude Liidu dekoloni-seerimise
nõudmiseks endisel kujul.
Viie ikestatüd rahva märgukiri koos
juurdekuuluva dokumentatsiooniga
- ! esitatakse riikide esindustele. LRO's
. Eestifeee taseme selgitamise va- j a r i i k i d e valitsustele.' Ka püütakse
jadus 12.-18. aastaste eesti noorte aktsiooni viia vaba maailma ajakir-osas,
vabas maailmas on olnud juba j a n d u s s e , ^ew Yorgis, möödunud nä-kemat
aega kone all. dalal viie rahva ülemaailmsete kesk-
Selle ülesande teostamise võimaik • organisatsioonide poolt: korraldatud
sed selgusid äsjasel skaudi/gaidijuh-' r e s s i k o n v e r e n t s i s t võttis osa umbes
tide aastakoosolekul Lakewoodis
N.J. Ankeedi teostamise võttis oma
peale USA. Eesti Skautmästrite Ko­gu
Koondis,
Ankeetleht kõigi noorte küsitlemi­ne
Pensionäride Klubi jõulukoosviibi-mine
kohvilauaga toimub neljap. 14.
dets. kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures
saalis, millest klubi liikmeid külalis­tega
palume osa võtta. .
'' Jõulumeeleolu loomiseks palume
kaasatuua kinkepakike $1.00—$2.00
väärtuses.' .'
••: JUHATUS
Ühislend Rootsi
esfi
; Stokholmis 6.—13. juulini 1980. a.
toimuvatele Ülemaailmsetele' Eesti
Päevadele on alanud ettevalmistused
ka Kanadas mitmel, rindel. Lauljad,
võimlejad ja rahvatantsijad on alus­tamas
oma kavaga tutvünema ja sõi­duplaane
pidama. Nägu kuuleme
skautlikud noored, kelle maailmalaa-ger
peetakse Rootsis nädal enne
ESTO '80 pidustusi, on juba teinud
omä otsuse ühislerinu korraldami­seks.
.
Nüüd on ka Sihtasutus Eesti Päe­vad
Kanadas andnud informatsiooni
oma kavade kohta. Ühislendude. kor­raldajaks
tuleb reisibüroo. P.% Law-son
Travel, kes on ka varem korral­danud
eestlaste ühislende. Euroopas-;
se. Tõenäolikult: „charter" lennu:
hind 1980. a, Torontost Stokhölmi ja
tagasi on S425—S45Ö, mis muidugi ei
ole kindel .kuni tuleva aas ta suvel
sõlmitakse leping. Jaanuaris' algab
ühislennuga kaasasõitjate registree­rimine.
Selleks .ajaks on moodusta-tud
ka vastav ühislennü toimkond,
•Kavatsus on anda ühislennust osa-,
võtjaile võimalus. Torontost teele
asuda nädal varem enne ESTO '80 al­gust,
neile kes soovivad võtta osa
maailmalaagrist või mujal Euroopas
reisida. , Ka tagasilennud toimuksid
erinevatel päevadel ja .mitte .ainult
Stokholmist, vaid kas Frankfurfist
või Amsterdamist andes seega või­maluse
reisi pikendada mitme näda-;
la.võrra, teha ringreise Euroopas.
„Charter" lendude kõrval, mis. on
kõige odavamad, on muidugi ka teisi
võimalusi. Odavam neist kannab
.ja 1980. a. võiks maksta S575—S600.
ajakirjanduse; esindajat ja seal
levitati. suurel hulgal ikestatüd rah­vaste,
olukorda käsitavat selgituskir-jandust.
• ; ' v .
.. .Juhatuse koosolekul esitasid EKN
seks.koosneb ainult 14 .küsimusest töökomisjonide esimehed kinnitami-eesti
keele oskuse üldise, taseme s e l -^
Eitamiseks kõnelemise, lugemise ja L eivat. väliskomisjoni, E; Altosaar
Lähemaks infomatsiöoniks helistada õhtuti M. 7—9
' ii
tel 447-9677
kirjutamise osas.
Ankeetlehed,. milliseid juba kaasa
võeti Kanada, osaliselt ka Saksamaa
osas; saadetakse noorte juhtidele,
täienduskoolidele, ringi juhtidele ja
teistele noorte .sõpradele eestlaste
asukoha maades.
Küsitlus on eesti noorte rahvusli­kes
huvides, üliekordne, mitte nime­line.
Ankeetlehe täitmine küsitlejalt
ei nõua ajaliselt rohkem,kui 10 mi­nutit.
. ••• '• .'\
Kõik täidetud ja küsitlejate 'poolt
allakirjutatud ankeetlehed .tagastav
takse hiljemalt 1, märtsiks 1979-. :\.
rahvuspoliitilise. komisjoni, A. Kit-task
rahvuskultuuri .komisjoni, K.
Jõgi Vabadüsfondi komisjoni, E.
Marten — koolikomisjoni/ A. Kala
juriidilise komisjoni ja E. Salurand
informatsioonikomisjoni kohta. Ees­tis
. vangistatud vabadusvõitlejate
Abistamise Toimkonna esimeheks
kinnitati edasi Ä. Nõmmik. Vabadüs­fondi:
komisjoni kohta, andis lähe­maid
seletusi K. Jõgi, märkides,' et
komisjon on moodustatud laialda­sel,
alusel, kutsudes komisjoni koos­seisu;
esindajad •eestlaste keskustest
kohtadel.;' ..;;
Tezexuskavaliste küsimuste all ot-
Eesti Skautmastrite Ko \]$\ • /sustati asuda, eeltöödele lühema ins-taja
aadressil: ~ Albm^ l e r ^ " v f e ] ? '
10-th Str., Lakewood, HJ mõi i k Ü S ^s.tatakse; praegust olukorda
U.S.A. : Täienciavalt ärAee'tW>t« f e l ö k u p e e n t l K l E e S " S J a ^ l s e s o s^s **
saamiseks pöördutagu samal aadre;
sil. ]'••-.
Ottawa Eesti Seltsi korraldusel esi­neb
Montreali võimlemisrühm Hilja
Pauli juhatusel, Ottawa Skyline Cab-levisiön
TV programmis 5. detsemb- i
rilkell 8 o. ja 9.;detsembril kell 9 õ. | APEX nime ja praegu maksab S525
Selle; programmi raamides on või-malik
; erirahvusgrüppidel. esitada
oma kultuuri. Eestlastele on ettenäh- . ^ &y, -;
tüd veelkord pooletunnine-esiriemine . eesti aiai
1 diplomi
Montrealis elunev aiandusarhitekt
agronoom; Eerik Lepp sai Ungari
Aiandusülikooiilt kuld-diplomi kui
endine õpilane, kes silmapaistvate
tulemustega: töötanud 50 - aas ta t joma
erialal. Diplomi andis talle üle Un­gari
saatkonna atashee Ottawast.
. Eerik Lepp on kauaaegse Tallin-na
linnaaedniku poeg. Ta.lõpetas põllu-
'majandusteaduskonna ja õppis 1923-
27-aästani Budapestis Aiandušulikoo-lis,
lõpetades aiandusarhitektina. Ko­dumaal
töötas, oma erialal, hiljem
Saksamaal, 1947—54 ä. Inglismaal, ja
17 aastat oli Montreali 1 inna aiandus-'
arhitekt. ,
Kuna Ungari Aiandüsülikool annab
saab; igaüks meie\ rallvuslikule võit- \ endistele õpilastele, kes 50 aastat;
lusele kaasa aidata. EKN Vabadus-[töötanud; oma erialal kuld-diplomid,.
fond loodab, et alustatud aktsioon! saatis Eerik Lepp vastavad, paberid
annab hea tulemuse. v . : •>. |; sisse:, ja! sõitis möödunud; aastalka
Korjandusaktsiooni esimesel näda- j Budapesti kus sel korral diplomisaa-lal
saabus EKN-ule juba arvukalt j jaiel pii .ette näha 12. Välismaalased,
toetusi. \ : j nende hülgas siiski neid seekord c'
: ' : •: : . saanud — diplomid toodi kat ic hil­jem,
i V . / • • , : , : ' ; . . : ' •
käigus
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
on üle maa saatnud välja kirjad
EKN 1978/79. aasta eelarve täitmi­seks:
toetuste kogumiseks. Aktsiooni
korras kaasmaalastele välja saade­tud
Vabadüsfondi esimehe Kalju Jõ­gi
ringkirjas antakse ülevaade Ka­nada
eestlaste suurtest saavutustest
paljudel aladel ja juhitakse tähele­panu
sellele, et kõigi muu kõrval ei
või me unustada meie vabadus või t-lusl.
ikku tööd EK:N kaudu; EKN .'töö.
peab jätkuma senisest veelgi tugeva­malt.
Oma majandusliku toetusesa
j takse kokkuvõtlik, ülevaade eestlaste
j tegevusest Kanadas. Broshüüri väl-
. I iaandmiseks- moodustati heljaliikme-
Ankeedi korraldajad loodavad kõi-" line toimetus L. Leivati'juhtimisel.,
gilt; noortehuvilistelt juhtidelt, õpe-'i /Koosolekul. käsitati veel mitmeid
tajailt ja sõpradelt head koostööd P edaspidise tegevusega.seoses olevaid
kaasabi, küsimusi.;. ;.'
Rsfuik Söarniit esineb
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid;
Helistada tel. 699-5295
Eesti Ev. Lüt. Pauluse, koguduse
ruumides- esineb kunstnik Joann
Saarniit valikuga sumeriaega kuju­tavatest
töödest 17; dets. koos lühi-;
referaadiga väljapanekutest.
„Elü|
teatri
nagu j|
saare j|
tel nägj
ringüic
likke
lpomin J
ü, et v
maklasl
viljakas
"Elu
maani ni
kriililiij
- kordsel!
seering]
Seda oi
mitmeil
ses lahi
hekordl
rurgi ei
sarindll
desse,
ioogilii
mõistvl
humöol
liku ci
moodsa
masuh
kupõrj
te.'(aga j
kui ka
elusaatl
jästuvj
mees
sed ja
oma all
metud
kusjuuj
määral
Dran
ta dii H
"tikärpi
di sooi
kohasel
kadeta,
Aineval
läheda
täis
vai ar|
Nais-tas
Oiu
olemu J
ülemin|
Ijapsest
emotsic
liku il
distsipl
pressiii
meeldib
teksti vi
tes •.piltf
seda v.
vaeses t|
kattis
rollile
mastavl
veenval
tiheda
gi jäte 1
Efnsj
mees H
läbimõ