Meie Elu = Our life, November 30, 1978

              Elu" nr. 48 (1503) 1978
Lissõjca algus©
Idus hindas üle lagune-jõudu.
Selline sünge
kodustanud üldmobilir
~~n lehmata oli
kes ei ka-s
sõjaväe
ülikoo-d
moodus-a
temeeste
800 va-tsioon
29.
aitsjate
suur prot- .
1300 meest < -
tsustesse.
takista- • ;.-.-'
"st. Riik-us,
rahvama-es
nälg, rii-nõrkused,
isse tun-aenlane
tegi
ga.
sõjavägi,
gi välislae- ,
väed olid Wz
jõud Narva
-ist, 481 sõ- •
. Meele-
4. polgu-.
tusvalitsuse
paugub,
mehi nartsu*
Kui Teil Isamaa
muretsege minu
üle-
. Lõppes
argpüksid ja
19.—22. dets.
gujõud oli.',
ja 61-le ohvit-lõpp.
oli üldiselt sa-põhjustasid.
gi et venelased
ses: Tartu :•
roodu päeva- :
. a. detsemb-kõik
tublid ja
taganemisel
° element jäi.
tol ajal iseendi
, keda okupee-õppis
tundma ;
.aktide ja ma-
Omal nahal ko-jal
hakati .tund-
'» teda tunne-
_anda muu- ::",;'
, sest riiklikul.
'organiseerus*
, loodi sõjavä-instituut,
saadi
oli' 3. jaan. 1919
,147. kuulipildu-
• laiaroopalist, 1
g. Vaenlasi
i ja mõõka, 79
'tükki,
ist kriisi oldi. vai-".',
tungiks. See sün-a.
ja vaenlane su- •"
i piiride taha. :
EGEVÜS
olnud kaardimäng \
yhimõttele rajatud
ne tegevus. Eesti .
nud midagi'j aetud :'
oodetud pimedale-julgete
inimeste-.
,d juhus ega neist:
"imängija. Nemad;
. eeskujuks, 'alati
oanema, kus aga,,
ad olid kangel a-just
kangelasi ei
eil.mehi ja saab
kellele tundmata,
nimega: .jürm".
avad-tegevust õt-
'dek : Yõit • hirmu
ba tahte poolest..
:>cavöImeks ühis-
<iklikule yabadu-
Fuad LM,
hind S7.35
'est, Süite 1900,
- tel. 364-1131
925-6812
^eie Elu" nr. 48 (1503)
van •'•
t, kes oli süüdi
TS ei olnud .tead--'
güst ja shahhi
Iraanis. CIA
llega, et Iraani
ivan ei lasknud
teotseda.
3
aastat tagasi
aanast tõid sõjaväe lennukid
•sse vabasurma läinud ususekti
liikmete laibad, kuid paljud dzhung-lisse
põgenenud on kadunud. Ususek­ti
juht, Jim Jones'i isik tehti kind­laks
sõrmejälgede järgi.
ÜSA sõdurid, kandes maske trans-porteerisid
troopika päikese käes la­gunenud
laipu. Elu Jim Jonese kon-sentratsioonilaagri
taolises asundu­ses
oli kohutav. Enesetapmise soori­tanuid
oli üle m lahedaloleväst
dzhungUst leiti ainult mõniküm
mend inimest, kel oli õnnestunud põ­geneda^;
Eongressiliikme Leo J. Ryani
ja surmasaanud ajakirjanike laibad
toodi USA-sse, kus nad maeti. Nad
mõrvati püstolkuulipildujatega rel
vastatud mõrvabrigaadi poolt, kelle
mõned liikmed on vangistatud.
Nagu selgub, sooritati tapmise
katseid juba mitu nädalat enne
massmõrva. Selgus, et laagris oli li
gemale, sada mitmesugust relva. Jim
Jönes kinnitas laagri elanikele, e
neil on vajadus relvadega ennas
Vabadussõjast osavõtnud koos Toronto Eesti Võitlejate ühingu esimehega sõja alguse 60. aastapäeva .tahtetuni-1 kaitsta. Relvastatud vahtkond piiras
sel Torontos. Istuvad, vasakult - J. Tammkõrv, P. Kass, A. Tomander, TEVÜ esimees A. Kaia, B. teman, J. ^stovvni laagrit oolja päeval ning
Konze. Seisavad - A. Vaher, JJ. Naar, A. Kask, A. Nüüd, A. Rätsep, E. Uduste, K. Kilu. Foto - S. Preem JST8 ! , ?l lastud laagrist lahkuda.
loo algas hommikul vara ja lõppes
õhtul hilja sunnitöö korras.
Kuidas selline laager ja inimeste
poolsunniviisiline väljaviimine USA­st
oli võimalik, seda ei tea keegi.
Kõige kummalisem on asjaolu, et
terve rida kohalikke Kalifornia po­liitikuid
ja linnapeasid otsisid Jim
Jonese poolehoidu ja toetust valimis­te
kampaanias. Laagrist leiti mitu
miljonit dollarit rahas ja kalliskivi­des.
- ' ;
s ALGA:
mm
^:>:>?:S
,w.,,.,:'mm*
Vabadussõja alguseks loetakse 28.
nov. 1918. Sellel päeval Narva linna
eelsetel positsioonidel olevad eesti
vabatahtlikud lõid tagasi venelaste
teise frontaalse kallaletungi Narvale.
Esimese kallaletungi Narvale korral­dasid
venelased 22. nov. Seda päeva
loevad nemad kodusõja alguseks.
Selle kallaletungi lõid tagasi saksa
okupatsiooni väeosad. Eestlasi veel
Narva riiüdel ei olnud.
Koos frontaalse kallaletungiga 28.
nov. vene väeosad, kuhu kuulusid
ka eesti kommunistlikud üksused,
püüdsid Narvat vallutada haarami
sega lõunast ja põhjast. Need katsed
löödi tagasi. Otsustavaks Narva kait­sele
sai venelaste dessant Narva Jõe­suus.
Seal maaletulnud üksused äh­vardasid
kogu Narva rinde ühendus­teid
ja Saksa väeosade ülemjuhataja
Narva rindel andis käsu kell 15.30
tagasitõmbumiseks kogu Narva rin­delt.
Sillad Narva jõel lasti õhku ja
teiselpool jõge kaitsel olnud eesti va-eie
vabadustahe
• \
(Algus esiküljel)
nii ranged meie kodumaad okupeeri­vate
kommunistide ja nende toetaja­te
vastu. Küsitakse sageli, et kes teie
siis olete? Sellele küsimusele ma ta­haks
kehtivate riigiõiguse ja rahvus­vahelise
õiguse normide järele vasta­ta:
„Niikaua kui E.V. on veel suurte
ja võimsate maailma suurvõimude
poolt iseseisva riigina tunnustatud,
niikaua kui E.V.'esindajad esindavad
veel Eesti riiki — oh need kes on an-nud
oma sõjamehega ametnikuvan-de
E. Vabariigile^ E.V. juriidilise kon­tinuiteedi
füüsilised kandjad ja
kaitsjad.,
Selleks, et see asi oleks kõigile pae*
vaselge tsiteeriti ma varsti teie kätte
ilmuvast ühingu trükisest Vabadu­se
teedel" veel järgmisi Eesti sõduri
vandetõotüse sõnu: J,Mina tõotan us­tavaks
jääda Eesti demokraatlikule
Vabariigile... igal ajal valmis olles
lahingus tangenud kangelaste eesku-
. jul riigi kasuks oma elu ohverda­ma!"
~ • ,
Neid vandesõnu on mehetegudega
Vabadussõja ja Teise Maailmasõja
19
sid eesti Vabatahtlike üksustele Nar­va
rindel.
Juhtimises esines dualism ja põhi­liselt
oli see Narva rinde kaitsemise
ajal sakslaste käes. Osa saksa väe­osadest
võttis osa Narva kaitsmisest
28. nov. Selles olukorras ei jäänud
Narva rinde juhatajaks määratud
polk. A. Tõnissonil, kes kohale jõu­dis
pärast seda, kui sakslaste poolt
oli käsk antud üldiseks taandumi­seks,
muud võimalust kui korraldada
taandumist, järkjärguliselt vastupa­nu
avaldades.
Narva lahing ja taandumine Narva
jõe joonelt oli Vabadussõja raskei­ma
osa alguseks. Taandumine kogu
rindel kestis kuni aasta vahetuseni.
Selles raskes olukorras sõjaväe selg­rooks
ning moraali kandjaks jäi ees­ti
ohvitser. Nende kohusetunne ja
tahe koos suure organiseerimise või­mega
; kujundasid aastavahetuseks
olukorra kus võidi minna üle vastu­pealetungile
ja visata vaenlane väl­ja
rahvuslikest piiridest. Taandumi-batahtlike
üksustel oli raskusi üle se perioodil oli paljudes kompanii-jõe
pääsemisel. Relvalaod, mis saks-j des rohkem ohvitsere kui sõdureid,
lased viimastel -minuteil eestlastele1 Nemad olid juhid, laskurid ja vahi-üle
andsid jäid venelaste kätte. ! postid, ilma saamata puhkust vähe-''
V T ' , . - • ' - • ; • ' i . .". • -i maigi määral. '
Narva linna kaotamine jatagasi-} taandumise põhjuseks oli
Viie ikestatud rahva aktsioon Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
(UNI), kaudu Nõukogude Liidu dekoloniseerimise nõudmiseks, missugusel
nõude esitajaid LRO keeldus vastu võtmast, jätkus New Yorgis möödunud
nädalal. Kesknädalal toimus UN'i church Centrels pressikonverents, mil­lest
võttis osa ligi sada ajakirjanduse esindajat, ja pühapäeval korraldati
Nõukogude Liidu UN'i esinduse ees suurem protestidemonstratsioon um­bes
5000 inimese osavõtul. Nõukogude Liidu esindus oli demonstreeri] aist
eraldatud mitmekordsete tõkkepuudega ja neljas reas politseiahelikega;
Demonstratsioon möödus üldiselt rahulikult, kuigi oli vähemaid kokkupõr­keid
politseiga.
Protestidemonstratsioon oli kor­raldatud
ukrainlaste poolt vabade
ukrainlaste kolmanda maailmakong­ressi
viimasel päeval kongressi lõpu-sündmusena
ja sellest osavõtjad olid
peamiselt ukrainlased. Eriti palju
lele. visati paukpadruneid.: Demons­tratsioonil
põletati Nõukogude Liidu
lipp. Oli paar arreteerimist ja paar
isikut said vigastada. Demonstranti-de
hulka olid end poetanud ka mõ­ned
teadmata.päritoluga isikud, kes
oli demonstratsioonil ukraina noori,'esinesid provokatiivselt ja näisid
skaute, gaide ja koolinoori. Peale uk­rainlaste
võtsid väiksemates gruppi­des
osa ka eestlased, lätlased, leedu­lased
ja valgevenelased. Demonstrat­siooniks
koguneti kella 1.30 p.l. ala­tes
American hotelli juurde 52. tän.
ja 7. Ave. nurgal ja mindi sealt rong-lahinguväljadel
Eesti kodupinna eest käigus Nõukogude Liidu .UN'i esin-võideldes
ka kinnitatud/Selle v a n d e | d u s e ette 67. St. ja Lexington Ave.
nurgal. Rongkäigu ees kanti viie de­monstratsioonist
osavõtva rahva ja
Ühendriikide rähvuslippe. Rongkäi­gu
eestlaste kolonni ees kanti kuus
täitmise eest meie ei kanna vastu-tust,
mitte üksi E. V. vaid ka nende
suurvõimude ees, kes meie vabadus­võitlust
toetavad.
PEAME PIDAMA VASTU
TEVÜ tahab sõbralikult koostöö-tada
kõigiga, kes võitlevad Eesti va­baduse
eest. Kuid meie sõdurivanne,
Sõjameeste ja Rahvuskongressi ot­sused
ei luba meil toetada neid, kes
on ulatanud käe vaenlasele ja kes on
valmis seda tegema.
On raske toetada neid kontrover-saalseid
proovireisijaid", kes ei tun­nista
meie'E.V. esindajaid, kes rän­davad
siin ringi, et meie rahvuslikke
suurüritusi muuta oma maskeraadi
deks. On raske, mõista neid, kes siin
talutavad ringi Soveti võimu soosi
kuid kandku nad Soveti propaganda
kunstnike» Soveti kirjanike või
muid petteriimetusi. Neid kes paku-vad.
meie väikse Eesti isamaa vastu
suurt Soveti isamaad, mis ulatavat
Baltimerest Vaikse ookeanini ja mis
olevat suures ohus feise kommunist­liku
hiiglase Puna-Hiina rünnakuohu
pärast.
Oleme palju paremas olukorras
kui 60 aastat tagasi. Meie ei ole enam
ajaloota unustatud rahvaks, kuna
meil on Eesti riik ja Balti riikide ise­seisvuse
küsimus on veel maailma­poliitilisel
areenil akuutne.
Peame pidama vastu niikaua kui
saabub meie tund. Meie poolel "on
õigus ja Suur Jumal!"j
\ SÕJASANGÄRITEjAUStAMINE
Pärast kiiduavaldustega vastu võe-
• tud avasõna palus esimees koguneda
Vabadussõjast osavõtnuil. Neile kin­nitasid
daamid rinda'valsed neid-õied.
Järgnes pildistamine.
_ Aktusekõne pidas Ottawa. Eesti
Võitlejate Ühingu esimees Raimond
Piirvee andes ülevaate. Vabadussõja
käigust (kõne on avaldatud teisal).
Sopran Silvia Preem laulis Paul
. Tammeveski , ,,Mul oli üks? väikene
laululind", Paul Tammeveski. poolt
. Ilmar Rebase sõnaclele. löödud ^Ko­dumuld"
ja korduvate kiiduavaldus­te"
nõudel lisakls ..Kodumaa, su tä­hed."
Elektriorelil saatis Georg lital.
Eesti lippu, mis jätsid efektse mul-
EI
MINGIT '
KOMPROMISSI \ X
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918
tõmbumine,Narva jõe Joonelt oli tin­gitud
sellest, et aeg Eesti vabataht­like
väeosade formeerimiseks, varus­tamiseks
ning. rindele saatmiseks oli
äärmiselt lühike. Vabadussõda algas
17 päeva pärast Ajutise Valitsuse
Väljatulekut põranda alt. Vabataht­like
mobilisatsioon kuulutati küll
välja 16. nov. kuid võini Eestimaal
j anti sakslaste poolt eestlastele üle
• alles 19. nõv. Raudteed, telefon ja te­legraaf
jäid endiselt okupatsioonivä­gede
käsutada. Eesti väeosadelt ke­vadel
äravõetud relvastust, varustust
ja laskemoona osaliselt hävitati ja
anti väga visalt üle Eesti fqrmeeri-tavatele
Vabatahtlike üksustele.
Sundmobilišatsioon kuulutati välja
28. nov. kui venelased' kallale tungi-vaenlase
parem ettevalmistus sõjaks.
Tema alustas sõda ja valmistas ette
selleks .pikemat aega. 13. nov; Mosk­va
tühistas Saksamaaga sõlmitud ra­hulepingu
ja-asus koondama väeosi
Eestimaa vallutamiseks. Neid orga­niseeriti
Petrogradis ja Moskvas.
Krasnoje Selöos, Tsarskoje Seloos ja
Jamburgis olid formeerimisel eest­lastest,
koosnevad. punakäardi patal­jonid;
-Sõja alguseks oli koondatud
küllaldased jõud, et nendega valluta­da
kogu Eesti. Kaotuse põhjuseks
osutus halb juhtimine ja lootus sel­lele,
et neid kui vabastajaid vastu
võetakse. „Päästjate" asemel eesti
rahvas valis vabaduse.
August Nõmmik
tahtvat välja kutsuda suuremat kok
kupõrget politseiga.
Protestidemonstratsioonist ilmus
kirjeldus suurema pildiga New York
Times'is. .Demonstratsiooni näidati
ka TV-s,kus olid näha ka lehvivad
Eesti lipud.
Vene impeeriumi dekoloniseerimi­se
nõudmise aktsioonis jätkas viie
ikestatud rahva delegatsiooni esi­mees
J. Shymko ,UN'i hoones taotlu­si
viie rahva memorandumi "ja selle
dokumentatsiooni edasiandmiseks
UN'i esindajaile. Esmaspäeva õhtul
je. Nõukogude Liidu esinduse ees sai ta memorandumiraamatu anda
koguneti tänava "vastaspoolele, kuna üle UN'i dekoloniseerimise komisjo-majaesine
ja tänav olid tõketega ja , niie selle koosolekul ja teisipäeva õh-politsei
poolt blokeeritud. Politseil j tui sai ta kokku UN'i täiskogu esi
©OTSI RAHVAERAKOND ES
ITSEPTEERI BALTI RAHVASTE
STOKHOLM ~ Rootsi Rahvaerakond ei saa kunagi aktsepteerida
rahvaste ikestamist — see seisukoht deklareeriti erakonna kongressil, mil­lest
võtsid osa ka eestlaste esindajad. •<••••'-.
Seekordne kongress oli eriti tähtis, lootsi on ka ainus riik läänes, kes
oli reservis väljas ka rühm-ratsapo-litseid.
,
Demonstratsioonil, esines iga rah­vusgrupi
esindaja lühikese sõnavõtu­ga.
Eestlaste poolt kõneles USA'Ees­ti
rahvuskomitee abiesimees P. Saar.
Hoogsa ja terava kommunistliku
rezhiimi vastase kõnega esines Vene
vangilaagrist välja pääsenud S.. Ku-dirka.
Demonstratsioonist võttis osa
ka. vene dissident kindral P. Grigo-renko.
\
Demonstratsioonilt taheti venelas­tele
üle anda ka Vene impeeriumi
dekoloniseerimist nõudev memoran­dum,
ja selle dokumentatsioon. Vene­lased
keeldusid aga nii delegatsiooni
kui ka selle esindajat vastu võtmast.
Protestidemonstratsioon kestis kuni
kella 4-ni p.l.
Kuna Nõukogude Liidu esindus oli
erakordselt tugeva politsei kaitse all-tekkis
demonstrantidel mõningad vä­hemad
kokkupõrked poliftseiga, kel-mehega,
andes sellele üle- memoran­dumi.
.
Kesknädalal anti pärast pressikon­verentsi,
mida juhatas J. Shymko,
memorandum üle Ühendriikide -UN'i
esinduses, kus esildise võttis vastu
USA delegatsiooni liige UN'is, esin­dajatekoja
liige Edward Mezvisky,
kes. pööras esildisele suuremat tähe­lepanu.
Vastuvõtt USA esinduses kes­tis
1% tundi/ .
kuna Rahvaerakond üksi on valitsus
erakonnaks. Eesti liberaaldemo­kraatlikku
Koondist, esindas kutsu­tud
külalisena abiesimees Heinrich
Mark,' keda väliskülalistele korralda­tud
lõunal tervitas partei abiesimees
Kerstin Aner, kui .„Eesti Vabariigi
auväärset esindajat." Eestlastest oli
kongressil veel Andres .Kaarik amet­liku
delegaadina, Ülo Ignats aktiivse
ametlikult loeb kümneid tuhandeid
balti põgenikke soveti kodanikku­deks.
See on häbi Rootsile ja roots­lastele.
. :. '""••'.'.'
Bengt Kopp tegi Kongressile järgmi-sed
konkreetsed ettepanekud:
® et kongress avaldaks hukkamõis­tu
Eesti, Lati ja Leedu okupeerimise
pärast,.
® et Rootsi valitsus mõistaks hukka
oi
ettepanekute ' esitajana\ ja. - Irene, soveti okupatsiooni ja võtaks üles
Kiisk, kes ametnikuna tõotab Rahva-; Soveti okupatsiooni hukkamõistmise
erakonna büroos. Muidugi võis kong- fca LRO-s,
@ et kongress toetaks Eesti, Läti ja
Leedu vabadusliikumisi,
® et kongress toetaks Eesti, Läti ja
Leedu rahvaste esindusi Rootsis ja
VABADUSTAHE PÜSIB :'
Siis astus kõnepulti E. V. aupea-konsul
Ilmar Heinsoo, kes oriia tervi
tussõnu sisse juhatades rõhutas:tõi-ka,
et Eesti Vabariik ei. olnud aja­loo
juhuslik kokkusattumus, vaid
ühe rahva plaanikindel liikumine ise­seisvuse
saavutamiseks. See sai
teoks võibolla kiiremini olenevalt
ajaloo konstellatsiooni tingimustest,
kuid vabadustahe oli eesti! rahva hin-ges,
olnud juba ammu.
Kui ajaloo valguses valadelda Ees
ti iseseisvuse sündi, ütles-kõneleja,
siis otsisime sealt sõnumit, milles
peegeldub Eesti Vabadussõja Vaim,
Esiteks — igal rahval on õigus ene­semääramisele—
õigus oma elu kor­raldamisele,
kultuuri viljelemisele
ilma võõra-võimu surveta, Teiseks
Eesti viidi iseseisvusele väikese gru-pi
eliit-eestlaste poolt, kes olid,või­melised,
rahvast kaasa tõmbama/ja
neile vabadusiha sisendama. Koi-,
mandaks — meie vabadustahe püsib
edasi nii siin kui Kodumaal ja meil
on selle idee kandjaid. 1
See'on tänase õhtu kõige sügavam
mõte, sest ilma tahteta pole ükski
rahvas vabaks saanud. Aplausiga vas­tu
võetud aupeakonsuli sõnavõtule
järgnesid esimehe tänusõnad tegelas­tele,
nende hulgas perenaised prouad
Alaver, Külmallik, Kosk ja Peitsman.
Aktuse osa lõppedes tõusid koos­viibimisest
osavõtjad ja lauldi üritu-.
se majanduse ja seltskondliku- osa.
korraldaja Meinhard Niinvee kõlava,
tenori juhtimisel „Eeštimaa,mu isa­maa..."^
Meeleoluka koosviibimiise jätkudes
järgnesid veel mitmed ühislaulud sõ­durilaulude
varamust.
STOKHOLM (EPL) - „Arge reisi
ge N, Liitu. Teid võib tabada sama
asi, mis Niedrega, kes arreteeriti
Riias 23. juunil selliste piltide välja­viimise
pärast. Teda süüdistatakse
spionaazhis ..." ütlevad lätlased oma
plakatil.
Stokholmi lätlased on protsessi
kestel demonstreerinud südalinnas
Sergel-torgetil, nõudes Niedre vabaks
laskmist ja soovitades kõiki boiko^
teerida Inturisti reisišid N. Liidu ja
selle poolt anastatud aladele. Demon­strandid
kandsid Niedre pilti trellide
taga ja demonstreerisid neid vareme-te-
pilte, milliste pärast Niedre on
tembeldatud Riia kohtus „sõjaliseks
spiooniks" ja mõistetud 10. aastaks
sunnitööle.
ressilnäha ka Peaminister Olä Ulls-teni
eestlannast abikaasat Evi Ullste-ni-..-
•"' '..'.-".
• Kongressile oli. esitanud Bengt
Kopp' Nybrost :pik et ametlik hoiak,,mis'loeb balü
tud ettepaneku, mille tiitliks oli: Va-;
badus Eestile; Lätile ja Leedule. Et:
tepaneku motiividest olid tähelepa­nuväärsemad:
..'.-;'.••'
Balti naaberrahvaste saatuse üle
valitseb tähelepanuvääriv vaikus.
Näiteks,on Sootsi raadio terve pä­rastsõja
jooksul saatnud ainult .3
saadet Baltikumi praegusest :• Olukor­rast
(TV-s maikuul 1978).
Varem oli Läänemeri rahuarmas­tav
lüh vabade rahvaste vahel, .kuid
nüüd kasvab keset Läänemerd üles
teadmatuse müür.
• Üheainsa erandiga keeldub ...Lääne-.,
maailm ikka veel tunnustamast Ees­ti,
Läti j ä Leedu okupeerimist Soveti
poolt. Erandiks on Rootsi. Rootsi oli
esimene ja on praegu ainus maa lää­nemaailmas,
kes tunnustab balti rii­kide
ühinemist , Sovietuniooniga.
põgenikke soveti kodanikeks, muu­detaks.
Partei juhatuse seisukoht Bengt
Koppi ettepanekute kohta 'ütleb
muuhulgas:
Rahvaerakond peab kinni põhi­mõttest,
et kõigil riikidel, on õigus
rahvuslikuks iseseisvuseks;ja enese­määramiseks.
Selle järeldusena ei
saa Rahvaerakond kunagi aktseptee­rida.
Balti rahvaste ikestamist. Kong­ress
Võttis üksmeelselt vastu partei
juhatuse deklaratsiooni ja Ülo Ignat-si
täiendusettepaneku j imatuse sei­sukohale.
Täiendus kõlab järgmiselt:
„Ka väikestel rahvastel on õigus"ise­seisvusele.
Rahvaerakond- ei saa ku­nagi
moraalselt heaks kiita Baltiku­mi
okupeerimist".' ..:
Edgar Hark õnnistati
peapiiskopiks
STOKHQLM (EPL) — Soome lu­terliku
kiriku peapiiskop Mikko Ju-va
õnnistas pühapäeval, 31. oktoobril
Tallinna toomkirikus ametisse Eesti
uue luterliku peapiiskopi. Edgar Har-gi-
:';
Kohal viibis üle saja eesti õpetaja
ja koguduste esindaja. Välismaalt oli
kohale tulnud esindajaid teistest lu­terlikest
kirikutest. Luterlikust Maa­ilmaliidust
ning Moskva patriarhaa­dist.
Rootsi luterlikku kirikut esin­das
Strängnäsi piiskop Äke Käst-lund.
-
Ametisse õnnistamine toimus eesti
keeles. Õnnistamisel assisteerisid Ju-vat
väliskirikute esindajad. >' v
:'„Meie oleme siin tunnistamas kiri­ku
kokkukuuluvust üle kõikide piiri­de",'
ütles peapiiskop Juvav Ta koils-.
tateeris, et kiriku õpetus ja usk on
alati avalikud; Kristlik kirik ei saa
tenia järgi tegutseda. kunagi varja­tult
ja suletult. Piiskop on pandud
koguduse eestkostjaks, kes tunnistab
nii valitsusmees.tele kui ka väljas­poolsetele,
millesse kristlik kirik
usub, kuidas ta tegutseb ja kuidas ta.
elab. '
;'.: Edgar Hark/kes hiljuti Tallinnas
kirikukogu poolt valiti peapiiskopiks
surma läbi lahkunud Alfreel Toomi:n-ga
järglasena, on sündinud 8/ okt.
1908 Tartus. Lõpetas 1928 Tretfneri
gümnaasiumi "klassis, mis andis .10
vaimulikku.(Hark,'Küla, Põld, Vool,
Teras, Kiisk, Raudsepp., (praegu
EELK piiskop Kanadas), Karm,
Tõldsepp ja Võõbus).
-Äi*
&J3
s4
• Illi. .
„ME1E ELU"
• lugejad;, ärge unustage oma;
•.:•'•-,".. sõpradele/soovitamast
. ' . ,.MEIE ELU"
. 1
J?
^ordibcillil •! US
valiti iluduskuningannaks .gaidtegela-
•ne ja ERKU esinduskogu liige Gilda
Karu, ballikuningaks Valter Evart.
Ball kulges heas meeleolus, esines
meeleolu lauludega sopran Liilia
Corradi Linda Männiku, klaverisaatel
I Jä kutseline tantsuõpetaja . Helmi
| Mändsalu oma ameeriklasest partne­riga
salongtantsude denionstratsioo-niga.
Tantsuvõistlusel tuli esikohale
valsis 'Endel Vilgats oma tütre M-
•raega ja polkas Linda Sillard Mati'
Verderiaa, . . •'..'
Illi
23lWESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDÄLE,
. M 9 V 3Y7 - Tel. 745-4622
iifiiiiiuiiiriiii-iijiiiiiiiiiiiiiifiiiHiiiiiim
festi Sihtkapital Kanadas
/Aetused j a testamendi-päränidused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
ill>llll!ll3!llilS!!lllllll!ll!HiSt{li!!!lllSSIl^
Eestlaste .ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu, maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja.lugege ,,MEIE ELU''. Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. —
i,MEi.E-: ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1; a. S24.00; 6 k. $13.00,
3 k. S8.50 USA-sse: l a . ' 26.00-6 k,4H,00, 3. k. $9.00. -Ülemeremaades^
se: T a. S30.00, 6 k. $16.00, 3 k, $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$13.50, 6. k. |6.75,:Kiri: ja lennuppstilisa USA-sse: 1.a. ^14.50,6 k. $7.25.
Lennupos t i li sa -Ülemerernaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. Sl 1.75.
• „MEIE ELU" TALITUS
/ 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
— .
Tellimiskupong: '.".'•
Palun saatke minule ;,Meie Elu". kuuks.
Tellimisraha - siinjuures ^...v.^..^v:......^^...;...v.J;.,^;
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga^-
Nimi:
Postiaadress: .
Kuupäev..........;
(Allkiri)