Meie Elu = Our life, February 28, 1980

              NELJAPÄEVAL, 28. VEEBRUARIL — THURSDAY, FEBRUAK.Y 28 JMeie Elu" nr. 9 (1367) 198®
'iiiiiiini^iiiiiiiiijiiiiiiiiM
ISTU!
Kai
Ontario Valitsuse tarbimis- ja kau-bandus-
minister F. Drea andis sele­tusi
etnilise ajakirjanduse esindaja­tele
kohustusliku autokindlustuse
kohta. Ontarios maksva uue seaduse
alusel peab igal autoomanikul olema
tõend niunbriplaatide uuendamisel,
et temale kuuluv auto ori kindlusta­tud
vähemalt $100,000.-. väärtuses
teistele isikutele.tehtud kahju osas.
Sama on maksev ka uue autoloa
avalduse tegemisel. Kuna viimasel
ajal on õnnetusjuhul kahjutasu
nõudmised tunduvalt suurenenud,
siis soovitas minister tõsiselt kaalu­da
suuremasummalise kindlustuse
tegemist kui nõuab seda seadus.
Uue seaduse alusel ilma kindlustu­seta
autoga sõitmisel või selle kasu­tada
andmisel kellegile teisele, on
trahvi määraks $500—2500.—. Juhilu­ba
võidakse tühistada üheks aastaks
ja auto võib teilt võtta vastavasse
hoiukohta kuni 'kolmeks kuuks kus­juures
omanikul tuleb maksta kõik
sellega seosesolevad kulud.
KINDLUSTUSE TÕEND
Kindlustuse tõend peab olema kaa­sas
igal ajal ettenäitamiseks. Isegi
siis kui auto on kindlustatud — aga
puudub kontrollimisel tõend, võidak­se
teid täristada kuni $200.— raha:
trahviga. '
Kui olete osaline õnnetuses olete
'kohustatud oma 'kindlustusetõendi
esitama teistele asjaosalistele.
Kindlustuskompaniid on kohusta­tud
autokindlustuse andma igale isi­kule.
Hind määratakse vastavalt sõi-durekordile.
Ontarios välja antud
kindluštusetõendid on maksvad kõi­kides
provintsides Kanadas ja USA
osariikides.
Kohustuslik kindlustus katab kah- |
justused teistele isikutele või varan- I
dustele, teie süüdijäämise korral. I
Kui aga soovite 'kindlustada ka oma 1
autot mitmesuguste muude kahjus- I
tuste vastu (tuli; vargus jne.), tuleb J
vastavad lisakindlustused juurde li- i
sada, mis on soovitavad kuid ijiitte 1-
nõutavad. §
Kõigist teistest provintsidest ja V- 1
USA osariikidest Ontariot külasta- |
vad autojuhid on kohustatud Öhta- 1
rios viibimise, ajal omama tõendi, 1
mis näitab, et nende^asutuses olev I
auto on nõuetekohaselt kindlusta- J
tud. §
ISIKUGA?
Minister soovitas samuti kui iga
muu tarbeeseme ostmisel auto kind­lustamisel
pöörduda mitme kindlus­tusfirma
esindaja poole hindade
kontrollimiseks ja ütles, et sageli on
hindade vahe kuni 20%, olenevalt
mitmesugustest asjaoludest.
Ministeeriumi poolt on välja tööta­tud
vastav juhend mitmes erikeeles,:
mis annab vastused küsimustele mis
ülesse kerkivad nii kindlustuse ost­mise
lkui ka õnnetuste puhul. Need
juhendid on kä kasutusel koolides,
et -õpetajaid aidata õpilastele sel­geks
teha kohustusliku "kindlustuse
vajalikkust.
Minister soovitas kindlustustõend
alaliselt autos hoida.
" Uue seaduse järgi on iga Ontario
kodanik õigustatud autokindlustuse­le
vaatamata tema sõidurekordile.
Muidugi tuleb sellel isikul kindlustu-sepreemia
kõrgem, kel on olnud oma
suupärast õnnetusi või muid liiklus-lääniste
rikkumisi.
Hans
'Ameerikast aasfant
Pastor K. Raid, kes oma pooleaas­tast
tööpuhkust kasutab osaliselt
teistel mandritel elavate eestlaste
külastamiseks, jõudis hiljuti tagasi
pikemalt Lõuna-Ameerika reisilt.
Reis, mille ta sooritas koos Richard
Lindströmiga, kestis 'ligemale kuu
aega ja hõlmas kahte riiki — Argen­tiinat
ja Brasiiliat. Brasiilia tegevu­se
keskuseks kujunes Sao Paulo Ees­ti
Baptisti Kogudus, kus korraldati
jumalateenistusi Esimeses Baptisti .
Kirikus ja koduseid palvusi. Ka jut­lustas
K. Raid brasiilia kogudustes
tõlgi kaudü.^ Viimasteks olid Salme
Rpcha ja Aino Proüse.jSamuti külas­tati
Santose ning Florianopolise lin­nu.
Teises töötab tuntud arst-misjo-när
dr. Ernst Grimm. Argentiina pea­linnas
Buenos Aireses jutlustas K.
Raid kahel korral, tõlgiti P. Mere lä^
bi; argentiinlastele. Üks jumalatee­nistus
korraldati seoses poolakašt-eestlasest
abielupaari Szpileri poolt
püstitatud uue pühakoja sisseõnnis­tamisega.
Pärast pidulikku teenistust
sõideti La Platasse,,kus tutvuti las­tekoduga,
mida toetavad majandus­likult
eesti usklikud. Viimane Lõuna-
Ameerika päev saadeti mööda kuul­sas
MardelPlata suvituslinnas.
KvRaidi äraoleku^ajal täitsid To­rontos
ta kohustusi abijutlustajad
Tuntud seltskonnategelane, ja koo­liõpetaja,
Endla Komi, pühitses äsja
oma 60. a. sünnipäeva.
Ta sünnikodu asetseb Virumaal,
Jõhvi läheduses. Õppis Jõhvi pro-gümnaasiumis
ja Tallinna õpetajate
Seminaris, saavutas õpetaja kutse
1941. a. Järgnes töö kooliõpetajana
Virumaal Pagaril, kus juubilar oli
tõsises mõttes.' „küla küünal" ja
„maa sool", organiseerides Saksa
okupatsiooni ajal rahvusliku noorte
rühma „Eesti Noored", näiterühma,
laulukoori, rahvatantsijad hing oli
ise nende hingeks ja juhiiks.
Paguluses Saksamaal tegi läbi abi-õdede
kursused, töötas UNRRA juu­res
welfare ohvitserina.
Montrealis sai suurema mõõtme
üks ta harrastustest — rahvariiete
valmistamine. Kui preili Endla Ta­mmist
sai proua Komi, olid pruut,
kui ka kõik pruutneitsid, laulatusel
rahvarõivais. Selle huvitava pildi tõi
ära ,,Montreal Star". Samuti sai:.
sealne, juubilari poolt alustatud rah­vatantsu
rühm tema käe läbi rahva­rõivaid.
Praegu küünib E. Komi
poolt kangastelgedel kootud Mütu^
de arv üle 200, tikitud käiste arvu on
raske määrata. Ta kuulus ka Mont-'
reali Eesti Seltsi juhatusse.
1950. a. Torontosse siirdudes jat-i
^ . i . u i . i . i . . i i . . J i m H , r | | | T |
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL
3 a.
kinnised 3 a.
kinnised 2"ai.
ühenduses on jõud
14% aastas
13.5% aastas
13,5% aastas
lahtised.; ......14.7%
Personaalläenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse puhul
kindlustatud 110,000 ulatuses vastavalt kindlustuštingimustele.
i i ÕTTiSÄHmTÜSi
H. Elier ning 0. Medri ja külaliskõ-; kas juubilar siin intensiivselt tege
nelejad dr. E. Mänd ning E. Toom­puu.
Veebruarikuus jutlustab dr. A.
Praos ja märtsis uuesti pastor E.
Mänd. Lähemal ajal kavatseb K.
Raid külastada USA eestlaste kes­kusi.
^llllilllllllSllüllilllllllllllllllllllJllilHIIIIIIIIIlJlllllllllllllllJIS
0
Neljap., 28. veebr. Aiandusklubi
loeng «Orgaaniline aiandus" Eesti
Majas algusega kl. 20.00;
& Laup.; 1. märtsil EKK muusika-;
võistlused Peetri kiriku ruumes algu­sega
kl; 1 p.
it( Laup., 1. märtsil püstakas lään-laste
laupäevaõhtu" Tartu Collegels
algusega kl. 7 ö. j,
& Pühap., 2. märtsil T.EJIJR. Kungla
rahvatantsu lavastus „Liina" Ryer-son
teatris algusega kl. 5.30 p.l.
Laup., 8. märtsil Segakoori Lõbus
laupäevaõhtu Eesti Majas algusega
kl 7 õ. r.. "\
<k Pühap., 9. märtsil EKK kultuuri»
laureaadid ja stipendiaadid Tarta
i( Pühap., 9. märtsil Helve Sastoki,
Avo Kittaski ja Aarne Tammisaare
kontsert Tartu College'is algusega
ki. 4 p.i.
Pühap., 9. märtsil kannatusaja
fcontsert-jumalateenistus Vana And­rese
kirikus algusega kl. 2 p.
^ Akadeemilise
Kodu Sõprusõhtu . Tartu College'is
algusega kl. 8 õ.
ü Laup., 15. märtsil Kalameeste ke­vadpidu
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
^ Laup., 22. märtsil Toronto Eesti
Seltsi kevadpidu Eesti Majas alguse­ga
kl. 19.00. i
& Neljap., 27. ja 29. märtsil Cosmo-poliian
Opera Ass. esitab ooperid
„Cavalleria Rusticana" ja ,,PagIiacci"
Avo KittasM kaastegevusel Toronto
Ülikooli Edward Johmsomi Building'i§
alpipega kl. 8 õ.
vust organiseerides naiskoori ja juh­tides
rahvatantsu rühma. 1955. ä.
alustas tood õpetajana T.E.S. Täien­duskoolis,
samuti Eesti Õpetajate
Ühingu sekretärina. Näitles eesti
teatrites, koostas ja juhtis lastenäi­dendeid
täienduskoolis ning esines
nendega Eesti Päevadel 1972. a. To­rontos
ja 1976. a. Baltimores ning
koolide Noorte Päevadel, oli 5 aastat
Invaliidide Abistamisringi sekretär.
On Board of Educationi poolt kor­raldatud
eesti keele kursuste õpetaja
eesti keelt mittevaldajatele ja samuti
sama asutuse poolt toetatud rahva­rõivaste
valmistamise kursuse juha­taja
abiline.
Suvepuhkusel olles Müskokas an­nab
ta tõhusa panuse gaididele-skau-tidele,
olles köögis neile perenaiseks,
mille eest annetati talle tammelehe
I ja II järgu tunnustusauhind. Peale
ülalmainitu on Endla Komi koosta­nud
täienduskoolile õpikuid ning sa­muti
tuntud hea suusatajana, i.
Endla, Su kolleegid Toronto E. S.
Täienduskoolist ja Eesti õpetajate
Ühingust-soovi vad Sülle tugevat ter­vist,
paljudeks aastateks raugema­tut
energiat ja indu töötada edasi
eestluse ja vaba Eesti nimel. Sam­mugu
Su tütred Su mitmekesiste ta­lentide,
huvide ja ettevõtmiste rada­del
koos Sinuga edasi .
Elagu juubilar!
H. L.
JtöEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI "MAJAS MÜÜGUL
WINTARIO ($1.00)
THE PROVINCIAL (3J
LOTO CANADA ($1ÖJ
LOTERIIPILETID.
* Reedel, 28. märtsil ja 29. märtsil
Kalev-Estienne juubelipidustused. 28.
märtsil Etobicoke Olympium, kl. 7.30
õ. ja 29. märtsil Four Šeason hotel­lis,
Avenue Rd. ja York Mills algu­sega
kl. • 7.30
Lindude kohta teatavad kompe­tentsed
uurijad (ornitoloogid), et
ameerika varesed kraaksuvad teisiti
kui euroopa omad. Peale selle on tea­da,
et kui üks kajakas oma hüüdega
hoiatab, siis terve kajakate parv rea­geerib
sellele. Vastupidiselt on aga
kindlaks tehtud, et ülemeremaade
kajakad ei reageeri euroopa kajaka­te
hoiatuskafjetele. Seega tekib kü­simus,
kas kõik teised maailma loo­mad
,,räägivad" sama keelt. Sama
hääldamisega? Tegelikult võiks arva­ta,
et see nii on, kuid kuuldes inimesi
teistest rahvustest või lugedes nende
raamatuid, peab konstateerima, et
see ikkagi nii ei ole.
Eesti kukk näiteks kires alati ku­keleegu",
kuid saksa kukk kireb „ki-keriki".
Türgi kuked kirevad „koko-riko",
aga hollandi kuked jällegi „ku-keluku".
Ja inglise kuked kirevad ise­gi
„cock-a-dooble-do!"
Eestipart ütles „prääk^>rääk'> ehk
ka ,,prääks-prääks", kuid prantsuse
part prääksub „coin-coin" ja pardid
Inglismaal teevad isegi „quack-quack".
Ka juba piiblis on partidest
juttu ja need rääkisid tollal „kar-kar".
Kui eesti koer haukus, tegi ta „aüh-auh",
kuid inglise koertekeeles hääl­datakse
sama haukumist „bow-wow".
Saksa koer ütleb ,Avau-wau''f
kusjuures aga prantsuse koer vastab
„oua-oua". Ja itaalia koerad haugu­vad
hoopis „bü-bu".
Eesti lehm valdas kaks keelt:
„muu" ja „amuu", kuid soomlased
ütlevad, et nende lehmad teevad
„uumuu". Ja kolmanda hõimlase, un­garlase,
lehmad teevad isegi ,'mu-bu".
Ainult saksa, vene ja inglise"leh­mad
räägivad samas keeles; kõik tee­vad
„muu-muu".
Eesti ja saksa lambad määgivad
„mää-mää" (saksa kirjakeeles „mäh-mäh").
Türgi lambad aga määgivad
„mi-mi", hispaania lambad „bi-bi" ja
inglise lambad lihtsalt ,,baa". Ka
prantsuse lammastele piisab ühest
sõnast: „bee".
Saksa raamatute järgi otsustades
teeb eesel „iaa", kuid inglise raama­tutes
võib lugeda „hee-haw" ja soom­lased
väidavad, et eesel teeb hoopis
,,rer-rer". Ja kuidas rääkis eesti ee-
;'sel? '
Eesti siga röhkis mäletatavasti
I „ruik-ruik" kuid inglise siga teeb
„oink-oink". Saksa siga ütleb
„qüick", aga itaalia oma jällegi
,,bron-lron'V Ja soomlaste sead hääl­davad
seda „snerf-snerf".
Jääb püsima küsimus, kas loomad
igas riigis „räägivad" teistsuguselt,
Pärast inimese loomist on teda
täiendatud ainult proteesidega.
Riigi eelarve on nagu majapidami­ne,
kus kõik tahavad süüa, kuid kee- .
gi ei taha nõusid pesta. * •
Peokõnelejad on inimesed, kes rää­givad
teiste inimeste unes.
Kui inimeste yestluskunst seisaks
kõrgemal tasemel, oleks inimkonna
iive märksa madalam.
Daam on naine, kelle juuresolekul
mehed käituvad nagu oleiksid nad
härrad.
Noored mehed tahavad tänapäeval
elada kui endi lapselapsed, kuid välja
näha nagu endi vanavanaisad.
• .
Moeloojad võivad teha nii palju vi­gu
nagu tahavad. Aga nad leiavad
miljoneid naisi, kes need vead kinni
maksavad.
õnneliku abielu saladuseks on see,
kui mõlemad partnerid andestavad
üksteisele abiellumisega tehtud aja­loolise
eksituse.
: Kogunud NIHITS-I
Kõik need, kes peale selle peal­kirjaga
tutvumist veel vaevuvad
lugemist jätkama, pole kindlasti
ühisel arvamusel. Ühtede mee­lest
on selline küsimus põrunud
aju sünnitis ja ei vääri üldse vas­tamist.
Teiste kujutlusse kerkib
aga vene propaganda-plakat hii-geltraktoriga
kolhposi põllul ja
lopsaka Marusjaga tüüriratta ta­ga.
See maalitud traktor süm­boliseerib
tehnoloogia võidukäi­ku
sotsialistlikus majanduses,
Marus ja ilmes aga peegeldub
üksnes meelekindlust ja otsusta:
vust ületada aasta tööplaan nii,"
et igast sajast hektarist põllu­maast
oleks vähemalt sada kaks­kümmend
ülesküntud.
Aga kui kellegi terav silm Ma­rus
ja näost ometi leiab ka ro­mantika
sugemeid, mis nagu
reedaks tema rinnus hõõgvel
olevat armastust, siis argu 'kee­gi
nähku vaeva mõistatamisega,
milline Marusja kolleeg tohiks
pretendeerida tema südame võit­misele,
sest klassiteadliku Ma-
• ru^sga .ainsaks armastuseks on
tema traktor.
Kuid küsimusele kaine loogi­kaga
lähenedes on ilmne, et ro-
-mantikast traktori ja tema juhi
vahel ei johtu veel, et traktoril
ja kaunil näitsikul oleks tingi­mata
just midagi ühist, olgu
nende-vaheline armastus kui pa­lav
tahes. Traktori ja Marusja
vahekord tõestab ainult seda, et
on olemas naissoost traktoriste
ja see on ka kõik. Sest oletagem
hetkeks, et Marusja asemel trak­tori
turjale on roninud mõni
näitsik keda loodus pole õnnis­tanud
Marusja kaunidusega, või
— veel hullem — kui koguni
Ivan rooliratta taha kargab. Iga­sugused
kujutlused romantikale
rajatud sidemeist traktori ja
näitsiku vahel hajuvad siis na­gu
ohaka õie küpsed seemned
mööda kolhoosi põldu ägedas
sügistormis. Arutlusel on ju kü­simus/;
mis. on ühist traktoril
kauni näitsikuga (rõhuga „kau-mT).
Kes annab vastuse? Ühed ei
pea küsimust üldse vaatamis­väärseks
ja ühe võimaliku vas­tuse
pihustasid põrmuks äsjase
targutuse veskikivid. Mingem
siis tarkuse allikaile targa vas­tuse
otsingul rumalale küsimu-sele.
Sealt õpime, et traktor on
saanud oma nime ladinakeelsest
verbist traho, trahere ehk trac-to,
tractare, mis tähendab veda­mist,
kaasatõmbamist. Traktor
on seega siis ühtselt „tõmbaja".
Jäägu see tõik sambaks mõis­telise
silla ühe otsa alla, mida
me püüame ehitada traktori ja
kauni näitsiku vahele ja selgita­gem
väljavaateid samba püstita­miseks
silla kaunitaripoolsesse
otsa.
Kaunidus on suhteline mõiste
ja teatavasti väga subjektiivne.
Sellepärast oleks mõttetu püüda
ülesse seada mingeid norme,
millele üks neiu peaks vastama,
et saada klassifitseeritud kauni­te
kategooriasse, õnneks polegi
selleks j tarvidust, sest vaatleja
tundemeeled töötavad ilma sel-
. letagi küllaldase pretsisiooniga.
Ja nii juhtubki, et kui kuski
siin ilmas tõeline ligimese ar­mastus
ilmsiks tulnud-on, siis
arendab* see oma kirkamaid õisi
just seal, kus kauneid näitsikuid
pesitseb. Kooskõlas looduse sea­dustega
on iga kaunitar ümbrit­setud
positiivsest magnetiväl-jast,
kas ta ise seda soovib või
mitte. Kõige tundlikumad selle
magneti vastu on meessoost noo­rukid,
mispärast kõikjale, kus
kauneid neide kongregeerub,
peagi mingi maagilise jõu ajel
mõni noormees omale tee leiab.
Ja pole mingiks harulduseks,
kui magnet nii tugevaks Osutub,
et proportsioon näitsikute ja
noormeeste vahel viimaste ka­suks
kaldub, või et ettevõtlike
noorte meeste hulka ennast poe­tab
ka mõni tüüp, kes oma tule­kuga
on kümme, viisteist, või
isegi rohkem aastaid hiljaks jää­nud
(toimides nähtavasti kas va­na
harjumuse sunnil, või ühtselt
lootuses, et nende tähelepanu
objektid on veidi lühinägelišed.)
Seda imelist külgetõmbejõu­du,
millega loodus igat kaunitari
õnnistanud on, tuntakse nimetu­se
all atraktiivsus.
Selle tõe valguses näib, nagty
hakkaks küsimus, mis ühist on
traktoril kauni näitsikuga, oma
reputatsioonilt nagu veidi tõus­ma
ja kes- nüüd oma pöidla ladi­na
sõnaraamatu nende lehtede
•vahele torkab, kus kõik sõnad
„ä"-ga algavad, see avastah pea­gi,
et sõna ^atraktiivsus" tuleneb
ladina attraho, attrahere'-st (ad
+ trahere I = ligi + tõmbama).
Nii siis traktoril on võime ve­dada
ehk tõmmata enese järel ja
kaunil näitsikul — tõmmata en­da
ligi.
Kui palju rohkem ühist trak­tori
ja kauni näitsiku vahel to­hib
veel keegi nõuda!
IBIIBIIBIIBlIDIIOIIOIIOIIEIIB.IIBIIOIIlillllBIIBIIDIiai^
Eli ÄRI 2584 YONGE STREET LÕPETAB
TEGEVUSE 12. APRILLIL 1980
© tft 99
Soome ajakiri „Ultra" kirjeldab
oma jaanuarinumbris jahmatava loo.,
Juhuslikult kohtusid kaks holland­lasest
naist Irene Muhring (38) ja
Marlies de Waard (25) ja täheldasid
hämmastudes, et hoolimata 13-aasta-sest
eavahest sarnanevad nad täieli­kult
teineteisele. Lisaks on neil sama
maitse, nad söövad samasugust söö­ki,
neile meeldib samalaadne muusi­ka,
isegi prillide tugevus on neil sa­ma
(seejuures on mõlemad muretse­nud
ka ühesugused suured plast­massist
prilliraamid) . K a pidid' nad
tõdema, et olid aastaid ostnud sama­suguseid
jõulukinke ja väidavad, et
ka kallimad on olnud ühesuguste ise­loomudega
ning isegi väliselt on
sarnasus ühte langenud.
Kuulus hollandi selgeltnägija Ge-rald
Croiset peab juhtumit erakord­selt
haruldaseks. Croset kinnitab, et
naised mõtlevad samadest asjadest,
süütavad sigareti üheaegselt ja taju­vad
isegi tundeelamusi ja valusid sa­maaegselt.
• X L . '
«ruse
ALGAB NELJAPÄEVAL, 28. VEEBRUARIL
SOODSAD ALANDATUD HINNAD
Rütoke valima ainulaadseid esemeid sobivad
kingiks või kodukaunistamiseks
Hinnad on alandatud:
OTTÄI4 fO-AASESEMED30~40°/o, SOOME HÖBEEHTED 50%>
SUUSAD JA VARUSTUS 30-50°/o, SUUSAKÖSTÜÜMID 50%,
TREENINGÜLIKONNAD 40%, REUMA ALUSPESU 30%, LAAS,
TULAMBID 40%, PUUST ESEMED — KAUSID — LUSIKAD 40%,
XZ-SHAMPOO 50%; SAÜNASEEBID 40%, KÜÜNLAD 40% JA
VEEL PALJU TEISI ESEMEID VÄGA ODAVATE HINDADEGA.
Äri avatud: Esmasp. ja keskn. kella 10.00—6.00
neljap. ja reedel kella 10.00-8.00, laupäeviti kella 10.0O-5.00.
w r A ^ , '2584YongeSt '4887272
design products 2 8 8 D a J m A v e a A 6 8 0 0 ,
või inimeste kõrvad ainult .kuulevad
E.
Hollandis, Utrechtis vahistati „do
it yourself". näitusel üks 37-aastane
väljapanija. Ta oli valmistanud oma [
käega üle poole miljoni kuldna vale­rahasid.
Kaebealune teeb enne protsessi
oma advokaadile ettepaneku:
„Kui ma ainult kuus kuud pokri
saan, saate minu 'käest 500 dollarit
ekstra."
Pärast protsessi ütleb advokaat
kliendile:
„Küll oli mul aga rabelemist, et
teile kuus kuud saada. Kohus tähtis
teid vägisi õigeks mõista."
„Kas vastab tõele, et kartulimugu-lad
kolhoosipõldudel jäävad iga aas­taga
väiksemaks?"
„Põhimõtteliselt küll. Aga tuleb ar­vestada
seda, et ka sõnniku kvaliteet
langeb iga. aastaga."
Shvaabi taat lõunastab laada pu­hul
pojapojaga linna restoranis. Suu
puurimata makaronidest punnis, üt­leb
poiss:
„Kuule vanaisa!"
„Pea molu kinni!" käratab vana­mees.
„Linna kohas ei räägita täis
suuga/' v j'
Päras sööki küsib taat:
„Mis sa tahtsid mulle öelda?"
„Nüüd on juba hilja," vastab poiss.
,,Uks võõras onku pani su uue mant­li
selga ja läks- uksest välja."
„MiIlega erineb sõnavabadus lää­nes
ja idas?"
„Läänes jäävad sõnavabaduse
sutaiad vabadusse."
Hiinlased on vallutanud N. Liidu.
Pärast raskeid võitlusi langeb ka
Moskva. Brezhnev päästab enese
imaa-aluse saiakäigu läbi. Ronides
oma urust välja, seisab täi vastas
Hua Guäfeng ja tosin hiina kindra­leid.
Hua ütleb:
„Nüüd suudle mind mõlemale põ­sele
ja ütle selge häälega, et oled
meid siia kutsunud."