Meie Elu = Our life, July 22, 1982

              ,JlleieElu''nr. 29 (1690)'
m SUUNAS!
Kanadas' 1000. Aastal 1979 kuulu-sinna
129 parlamendiliiget, seega ;
-.le alla poole koguarvust (281) ja
laaegu võrdn^ protsent kõigist kdi-
Jest parteist. .Sinnajuurde 18 senaa-
Irit. Võib oletada, et suurel osal
list on väga' puuduliikyd teamised
Iile organisatsiooni iseioõmust ja
'liikmeks', as-tumisel on loodetud
eläbi võita ainult mõningaid hääli
llimistel, nimelt radikaalseilt ring-bndadelt,
Näiteks,, tema peaminist-
Jcs olles, isegi kadunud John Die-
Inbaker'! nimi seisis selle organi-.
Itsiooni liikmete nimekirjas. Tolla-
II küsitleniisel, ta siiski ütles end '
kanisatsiooni eesmärkidest mitte_^
[idagi teadvat ja .neist lähemalt in-
[rmeeritult laskis end hiljem nimes- ..
.^üst eemaldada. Kanadas on tolle ,
tgäni$atsiooni parlamentaarse osa- •.
bnna sekretäriks isrk, kelle sam-fudest
ja ütlemistest sageli kuul­ati:
Mr. Gordon Fairweather, M.P.
loyal,N.B.).
Need, kes seda on proovinud väi-avady
et kui keegi püüaks maailma-alitsuse
ideed mingis avalikus luge-ikirjas
kritiseerida, siis ükski aja-. '
fht säärast lugejakirja - ei aval-i
k s . . .
Kuigi selle organisatsioj)ni prppa-.
anda väidab, et-ta pea-eesmärgiks
levat„maäilmarahu edendamine",
lis täpselt sedasama on juba aasta-lünmeid
väitnud ka kõik kommunis-ide
avalikud või katte-organisatsioo-
|id, selles alati järgides Moskva dik^
latidele. Seepärast ei ole ka World
[ederalisfide organisatsioon mõne­le
arvates mitte midagi muud, kui
asäkpoolsete jõudude instrument \
laailmakommunismi paigale sead­useks.
Kes. soovib selles küsimuses
b ja iseseisvale arvamisele jõuda,
illele peaks olema kättesaadav selle 1
|rganisatsiooni ,/piibel", s.o. nende
leste väljaandel ilmunud raamat
/orld Peace through World La\v",
luigi- legalistliku terminoloogia ja-läljendusviisiga
vähe tuttavale tava-jsele
lugejale esineks^ raskusi teks-ist
arusaamisel.
.Piiratud ajaleheruum ei võimalda
liinkohal muud, kui sealt vaid mõne
Iksiku idee esiletõstmist. Plaan näeb
Itte mailmavalitsuse asutamist mõ-
[levõrra .;ümberkujundatud jakõven-
Batud'Liitunud Rahvaste Organisat- •
tiooni ümber. Kõik rahvuslikud rel­vajõud
ja relvastus tulevad kaotami­sele,,
ja järele jääb üksainsam ,,LRO
rahumaleV (UN 'Peace Force).'.. •
Ka ei jää ühelegi rahvale enam õl­ast
ise omal maal korda^^pidada. Po-
[lit^eivõim peab alati ikuuluma min­gist
erirahvusest, võõraile relvakand-
Ijaile. Omamaalaste desarmeerimine
peab olema täielik. Äraandmisele või
Ikonfiskeerimisele kuuluvad ka tava-llised
väike-relvadv Igasugune rahvus- ,
jlus: tuleb täielikule väljajuurimisele
Ija seetõttu ka mitmete rahvaste hui­lgas^
värvatud „LRO rahumaleva" s õ -;
jdurid ei tohi kunagi olla teenistuses
[omal kodumaal... x
Maailmavalitsuse' juhiks oleks üks
|„imaailmaidiiÄOr"; tema järel 8
Itsoonide direktorit ja 51 regionaalset
jdirektorit. „MaaiIma-parlamendi"
•valitsev kogu koosneks ainult kohä-
[lekinnitatud (mitte, valitud!) liijc- '
leist ja reflekteeriks maailma ela-jnikkonnä
jaotust, mistõttu dominee- '
Iriks Aasia. Tsoonide jä regioonide di-
Irektoreist, mitte ükski ei tohi teeni- •
Ida omal kodumaal. '
|- Aastal 1952'Londonis väljatöötatiid
Ikava kohaselt,^ P.-Ameerika ja Kana-
Ida tulevad jaotamisele kuueks re-
Igiooniks. Kogu Kanadat (regioon 41)
jvalvaksid siis; mongoolid, venelased
Tja sakslased; I Üle ühe kolmandiku
USA-st ~ kogu lõunapoolne osä (rer
jgioon 64) — jääks samuti ja ainu-"
luksi vene relvakandjate valitseda.
I I^jõ\'iosa Mehhikost (regioon 66) val­vaksid
taas mongoolid. Need and­med
pärinevad - ühest originaalselt
'M-ational Economic Council of New o
York City poolt, väljaantud trükisest
I ja sinnajuurde lisatud kaardilt.
^ Lõpuks jääb see ikkagi igale luge­jale
enesele otsustada,'kas või mitte
I praeguse ajajärgu päev-päevsed
sümptoomid --nagu senise (enne
-. 1952 a. • olemasolnud) sotsiaalse ja
majandusliku 'süsteemi nähtavalt si­hikindel
allakäik; rahvusliku kaitse­väe
^ vähendamine miinimumini;
drastilised muudatused elanikkonna :
rassilises koosseisus, pärani avatud
immigratsiooni-väravate kaudu; jär-^
jest suureulatuslikum kodanike la- ,
hutamine neile kuulunud kinnisva-rast
kui eraomandist, ülikõrgete lae­nuprotsentide,
inflatsiooni ja kõrge-
,te takside kombinatsioonis; era­omandi
õiguse väljajätmine uue
konstitutsiooniga (kaasuvast „õigüste
hartast"; rahva.: enamuse tahtele
vastupidiselt talitamine valitsuse
poolt (nagu surmanuhtlus^" taasta­mise,
ratsapolitsei õiguste kärpimi­se,
relva omamisõiguste kitsendami­se,
välisabi andmise j^m. küsimus­tes);
— et, kas kõik need' nähtused
on ,,normaalsed", juhuslikud ja aju­tised;
või sobivad nad hästi • kokku
eelkirjeldatud ja interna|tsionaalse
iseloomuga kavadega.
„Meie Elu" w, 29 (im) mi .,22. JUULIl—• THURŠDAY, JÜLY 22
Kui Palestiina Vabastamise Orga-
Misatsiooni juhtkond kuulutas võit­lust
iisraelimeeste vastu allaandmi­seta,
kuni viimase meheni, siis tol
momendil võis see olla diplomaatili­ne
bluff või mitte. Pikas perspektii­vis
jääb see idee aga püsima pales-
Hiinlaste omariikluse teostamise
taustal. Ei saa kujutleda, et oma ko­dudest
välja aetud palestünlased
Iialgi lepiva^ioleva seisukorraga kõ-neallolevas
ruumis. Isegi kui polii­tilistel
põhjustel tuleb tunnu|9tada
Iisraeli riiki/siis pole sellegagi konf­likt
mitte lõpetatud.
Näib, etl Ameerikal tuleb taasiord-selt
süüa omakeedetud suppi. Amee­rika
on siingi taas see, kelle kaela
lahendused peavad langema. Muidu­gi
tuleneb see asjaolu sellest poliiti­lisest
suunast, mis Ameerika kord on
valinud. Et praegune poliitiline ehi­tus
Lähis-Idas oleks kõige õnneli-kum,
seda ei saa vist keegi väita,
V võib-olla iisraeli rahvas kaasa arva­tud.
Sündmused Beirutis, millesse
Iisrael nii suure hooga tormas, too­vad
hiljem kindlasti palju tagasilöö­ke.
Seal Iisraeli poliitiliiste sihtide
nimel teostatud rahvahävitamine ei
jäta oma iilõju avaldamata maailma
avalikule apamisele ja võib kord
katalüseerida samase vastuaktsioo-ni,
mille valusat toimet- juudid on
oma nahal juba tunda saanud.
^ KAS KÄSUKS USA-LE?
Kui loodi venesõbralik, osalt kom-.
. munistliku idee järgi Imjundatud •
ühiskoftdHke institutsioonidega (kol-
^- hoosid, laste ühiskasvatamine jne.)
Iisrael, siis on see, vähemalt poliiti­liselt
vastassuunda pöördunud ja
Ameerika tiiva alla pugenud riik Ml-;
jeni võinud end sõdades laiendada,
mida tavaliselt muidu nimetataks
vallutussõdadeks. Kas see kõik on
tulnud kasuks Ameerikale ja tunnis­tab
Ameerika osavust suurpoliitikas,
see on iseküsimus.
.Eemalt vaadates näikse olevat loo­gilisem,
et Ameerika oleiks orientee­runud
sinna, kus tal on elulisi huvi­sid,
see on õliväljade poole. Võinuks
kujutleda, et Ameerikaloleks laial­dane
liit araabia riikidega, missugu­sed
kontrollivad tänapäeva riikide ja
rahVas^e elusoontes voolavat õli. Sel-
1 line liit võinuks ollla tugevamaks
ühisrindeks kai -Nõukogude Liidu
Kiri Inglismaalt
lEEMEJÄRV
laiutuste vastu. On küsimus oma­ette,
miks see nii pole toimunud. Sel­le
asemel seisavad nüüd Ameerika
huvid vaid väikese Iisraeli üleval-hoidmiseks.
Mis tulu on. sellest
Ameerikal? ,
Poliitikat tavaliselt ei tehta ilusate
silmade vaid eluliste omahuvide sei­sukohalt
'j lähtudes. Ei saa lugeda
Ameerika, 1 uvi kohaseks praegust
I olukorda, küs näiteks Süüria ön NL
i huvisfääris< Lõüna-Jeeme)n samurti,
1 Liibüa täiesti kommunistlik, Egiptjis
kahtlane jne. Ainult Iraan shahhi"
rezhiimi ajal oli Ameerika eelpostiks,
kuid see mängiti kergelt'maha, kas
oskamatusest, või samasugusest va­lesti
aruisaadud liberalistlikust kal-
'duvusest,!'huvidele vaatamata, nagu
(ameerika rahadega) kukutati Batis-ta
Kuubal, Diem Vietnamis (ennast-põletavad
kommunistlikud mun­gad!)
või Samosa Ntikaraaguas, kuna
tal oH liiga palju ärisid, (üheks hä­dahüüdeks
on alati vangide piinami­ne,
mida uus, ülevõttev rezhiim ta-väliselt
oskab parefnim, kui kukuta­tud
rezhnm).
•ORGANISATOORNE JÕUETUS :
Me näeme käesokvalt, kui energi­liselt
võitlel^ Iisrael oma olemasolu
Ja eluõigusje est, võiks isegi öelda
- r brutaalselt. Palestünlased ei ole
jõudnud sellise organiseerimise ast-i
meni, ega ole neil tugevat kätt, mil­lest
kinni hoida. PLO] on siiski vaid
hädapärane ettevõte j j ehk ka mitte
populaarnegi kogu p; ilestiina rahva
hulgas. Oma organisa oorse jõuetuse
ja võimsate poliitilist^ toetajate puu­dumisel
(NL on olnud vaid nurgata-gant
ässitaja) on olnud ainsaks ene­seavalduse
võimaluseks sooritada
terroriakte, mis aga pole kuigi soo-i
dus viis enesele sümpaatia saavuta-,
miseks, kuigi on ehk Aiooduseks ene­sel
tähelpanu hoida ja palestiina rah-.
vale julgust anda.
Kuid pole võimata, või isegi peaks
olema tõenäone, et palestüna rahvas,
keda on ju isegi rohkem kui iisraelii-te,
hakkab viimaste sündmuste mõ­jul
endrvõitluseks ümber korralda­ma,
paremat juhtkonda mu -etseb ja
paremaid toetajaid Jeiab ning asub
jätkama oma võitlusit riikliku iseole-i
mise eest kuni viimse meheni. Mis
I võib Ameerika poliitikutel cord e|u
j hapuks teha.
•Jöekääm Ja Seedriom suvekodude ..pere lülaskäig^'puhul Jõekäärule.
SEEDRIORU NOOREI
Foto — J. Säägi
KÜLASTASID
uvekire New Yorgist
Reede, 16. juuli oli Jõekääru lastele
suureks peopäevaks, sest, Seedrioru
lapsed ja kasvatajad saabusid koos
oma juhataja mag. T. Nõmmikuga
meile külla.
Jõekääru kasvandikud olid üles ri­vistatud
peamaja juures asuval par-keerimiseplatsil
kus nad võtsid saa­bujaid
vastu Seedrioru lauluga.
Külalised marssisid oma lipuga laul-
. des samuti Seedrioru laulu. Lausuti
vastastikused tervitussõnad |a vahe­tati
kingiä.
Seejärele liikus rivi Peeter ieege-ri
akordioni helide saatel tarede esi.
sele lipuväljakule kus heisati Jõe­kääru
ja Seedrioru lipud. Sealt liigu»
ti peamaja ees asuvale lipuväljaku­le
kus heisati Talivushümni saatel
eesti lipp.
õpetaja T. Nõmmik pidas palvuse.
Pärast ametlikku osa mbidi söögi­saali
kus Jõekääru perenaised pak­kusid
lastele jooki ja suupisteid.
Pärast lõunasööki ja puhketund!
algas „jõukatsumine" mitmesugustel
spordialadel..
Pärast õhtusööki algas suures saa.
lis tants ja saabus lahkumistund.
Jõekääru poolt saadeti kaasa E.
Jaaguste abiga männiokstest valmis­tatud
pärg Seedriorul asuvale lange­nud
kangelaste monumendile aseta­miseks.
Peale pärja anti lahkujatele
/.kaasavaraks" kuuest osast kokku
'pandav,Se®drioru.lipu' kavand.^;•
J. Sgi
STOKHOLM — Eesti Rahvusnõukogu juhatuse koosolekul väi­deti,
et puuduvad eeldused koMeppelis® Rahvuskongressi kor-mldamiseks
ESTO 84 ajal Torontos,
COVEMTIRY („Meie Elu" kaastööliseh-) — Magu'„D. Telegraph"
märgib oma lühiteates, pealkirjaga „EestIane SMO Gibsoni järg­laseks",
on Shoti Rahvusliku orkestri uueks muusikaliseks direk­toriks
määratud 4S"aastane Neeme Järvi, kes eluneb USA-s ja kaks
aastat tagasi emigreerus Eestist. Härra Järvi on töötanud kordu­valt
SNO-ga (shoti rahvusliku orkestriga) üle 15 aasta ja saab see­ga
praegiise dirigendi Sir Alexander Gibsoni Järglaseks 1984. a. au­gustist
^lates. Seega paari aasta pärast. \
I Neeme Järvi on viimasel ajal tihti i vimaailm keerleb jalgpalli ja õlle-
' Juhatanud kontserte Inglismaal. Nii i klaasi ümber. .
ta on angazheeritud Birminghamis Sellest tingituna Kentikrahvkon-külalis-
dirigeridiks ja juhatanud seal- nas elunev soomlanna Käija Tiita-set
võimsat orkestrit, mitte kaugel nene on satnud õiendava kirja „D.
nende ridade kirjutaja kodukohast. Telegraphile" (26. juunil), mis trü;ki-
Hrljuti (20. juunil) esitas ta seal ka- ' tud pealkirja all „Shokk Soomele":
he võimsa kdori (Leedsi jaBirming- Kus iganes ma külastan briti raama-hami)
kaastegevusel VerdiReekvie-: tukogu, siis saan alati shoki, kui
mi, mil puhul „The Bi;rmingham leian raamatud Soome kohta, paigu-
Posti" (21. juunil) muu'sikakriitik ^atud Venemaa osakonna alla. Tõsi
Barrie Gravson kirjutas bis.: „Loo- | on, et Soome kord kuulus Vene-mulikult
mõista, see monumentaalne I ^^^a (1809—1917), kuid sellest
looming kuulub ooperile,i^st Verdii>iast alates ta pii kaks korda sõjas
kirjutas oma isikliku pitseri igale /^^^^niaaga.
noodile. Järvi leidis selle suurloo- Iseseisvusele, meie soonilased, ole-mingu
vaimse essentsi, kaotamata me uhked. Mis puutub soome keelde,
ühtki punkti sellest teatraalsest i siis ei samane see venele ja alfabeet
draamast. .Tõesti, kogu see erutav et-1 ei ole kirilfitsa, vaid samane nagu
tekanne, positiivselt hirmutades sel- i Inglismaal. Teine ametlik keel Soo­le
intensiivsuses ja alati võimsalt mes on rootsi. — Mulle jääb mõist-vaimustuv,
siiski sisaldab momente matuks, imiks soome raamatuid ei
Verdi õrnusest, millised on tundeli- võida klassifitseerida' skandinaavia
selt mõjuvaf i osakonna juurde Inglismaal,'nii et
, ^ . . . . . . . P^^^^^l^ saaks vale ideed Soomest.
Hiliem Neeme Jarvi juhatas sama i j , , -
orkestrit Oxfordi lähfedal, nn. Alde- ^«^ff"seks soomlanna kirjale, on
bur,M fes^^ esitades Straussi ^^^^^ ^ « ^ ^ f nende ridade kir-
THl FnlPn^nipge i" ia Brahmsi süm- ^"^^^^^ - ^^ohalikus Coventry linna
fo ia k7T^^^^^^^^^^^ Iddsin „Venemaa riiu-
1 "c l o c o n J \"nr/1 iWc^ inglike '^^^^^ mghskeelset .raamatut
vc„.aseUs';, ^ ^ ^ ^ ^ i. Sa^
den Londonis ojendas seda ,,fheDai- ^ . „ ^ j ^ , , "'^i*^"wu
ly Telegraphis". Käesoleva aasta jaa-1 P^^^'
nuaris lehti tema juhatusel koos Bir- Soomes) Ja^^^^^^ ^^Lr7u"7'
minghami orkestri ja solist Janet, ^'T^nlt^^^^^^^
Hiltoniga heliplaat Weberiklarineti-i J j ; ^ ^ ! ^^2), autoriks Eino
muusikast. Heliplaat on müügil mai-1
kuust ala|es, Chandose firma sildi i
all ja maksab Inglismaal £6.50.
Vähe on inglise pressis [juttu Soo-,
mest, Baltikumist ja Eesfist rääki-'
mata. Soomet mainitakse uue sõna
„finlandiseerimise" mõttes, mis tä­hendab
nciliitiliselt vaikivat ja alis­tuvat
olekut! Venemaa suhtes. Läbi-i
lõike inglane ei ole' huvitatud välis-j
poliitikast, vaid saarerahvana ta hu-
Andes ülevaate organisatsioonide­vahelise
ikoostöökomisjoni. tegevu-v.
sest ütles esimees Aksel Mark, et;-,
mõned REE esindajad enam ei soo­vi
jätkata seda koostööd ja kokku-,
lepet, mis ,ESTO 80 ajaks loodi rah-vuskongressi
osas. ^ '
Rahvuskongress teatavasti ei ol­nud
ESTO 80 põhiprogrammis, kuid
toimus lõpuks siiski, ikuna. oli saa­vutatud
kokkulepe Kesknõukogu,
REE ja Eesti Komitee vahel esinda­jate
arvu ja osavõtutingimuste osas.
Kesknõukogu ei ole vahepeal min­git
algatust näidanud Eesti Komitee
ja teiste -kesksete organisatsioonide
juurdekutsumiseks. Seega puuduvad
ka praegu eeldused kokkuleppelise
rahvuskongressi korraldamiseks ES­TO
84 ajal Torontos.
Küsimus tekitas ERN-i juhatuses
elavaid sõnavõtte ja üldine arvamine
oli, et enne kui sellist loJkkulepet ei
ole saavutatud, ei töhiks.ka rahvus­kongressi
võtta ESTO 84 põhiprog­rammi.
Kesknõukogul on kõik või­malused
olemas oma kokkutulekute
korraldamiseks ka Torontos organi­satsioonide
kokkutulekute raames.
Kui Kesknõukogu jälle avaldab
ESTO 84 korraldajaile survet nn.
rahvuskongressi korraldamiseks ES­TO.
keskse üritusena, ilma et selle
kokkukutsumise aluste osas oleks
saavutatud kokkulepet, siis kahjus­tab
see kogu ESTO '84 teostamist .ja
vähendab sellest osavõttu.
Moskva taotleb USA
0 (. merepiiri
STOKHOLM (EPL) - Rootsi ja
M. Liidu vaheKlses piiiriprobleeimis
Gotlandist idapool tekitas vahepeal
rohket kriitikat välisminister Ola
üllsteni seletus,, ©t Rootsi oleval
valmis arutama „vähemaid piirijus-teerimisi"
i -
Nüüd teatab aga välisministee­rium,
et kõik sellised ettepanekud on
tagasi võetud ja Rootsi jääb kind-laiks
seisukohale, et piir tuleb tõm­mata
Gotlandi ja Saaremaa vahelis­te
vete poolitamise teel.
Teatavasti .väidavad venelased, et
Gotlandi ei tule mandrina arvestada,
keskjoont tulevat arvestada Rootsi'
maismaast. Sellega aga läheneks
Nõukogude piir tunduvalt Gotlandi
rannale. Asjaolu, mis eriti rahutuks
teeb gotlandlased.
N.: Liit ise ei taha arvestada oma
piiri Eesti ja Läti mandrist, seal on
iseenesestmõistetav, et arvestus al­gab
saartest, s.o. Saare- ja Hiiu-
•maast,. .• •••
peatas kobar»
saatmise
WÄSHIMGTON — USA peatas SOT-re
hävitusvõimega kobarmürskude
saadetise Iisraeli, küna selgitatakse,
kas neid on kasutatud Liibanonis.
Otsus tehti, kui Iisraelist saabus
vastus USA järelpärimisele, kas neid
pomme on Liibanonis kasutatud ja
sellega rikutud kokkulepet. Kaitse­minister
Caspar Weinberger tegi
korralduse, mitte välja saata 4000 ko-bartüüpi
155 mm suurtükikuuli.
Iisrael on võtnud varem omaks; et
ta on kasutanud üht tüüpi mürske,
mis lõhkevad õhus ja paiskavad laia­li
sajad väikfesed kuulid. Nad olevat
seda teinud endakaitseks, mida ei
keela USA avaramõistdised eeskir­jad.
Voldemar Veedam
Juuli jä august on vaiksed kuud
New Yorgi eestlaskonna elus. Ka ke­vade
ilus aeg ei paistnud siin silma
erilise aktiivsusega. Eestil elu pa
jäänud ä astä aastalt yäiksemaks, kui
tarvitada seda väga viisakat ja ta­gasihoidlikku
sõna ühe vaba maail­ma
suure eestlaste keskuse kohta.
Igapäevasesse ellu tõlgituna täheli-
,dab seey et passiivsus on järjest sü-veiifenud
ja kõik katsed seda piäur°
dadaei ole andnud loodetud tagajär­gi..
Põhjused on ju üsna lihtsad ja
nii riägü käega katsutavad tiniinesed
on läinud palju, palju vanemaks:
Tarmukate, energiliste siia saabunud
pagulaste asemele on astunud tasa­se
\ sammuga liikuvad 75. eluaastate
ringis liikuvad kaasmaalased. Üldi­sel!
had on rahuloldava tervise ja
ka rahuloldava majandusliku, seisun­di
juures. Äga eluhoog, rahvüsiik
vaimustuS) valmisolek iiritustele
„väljä marssida" on otsegu lina, mis
on paljudele juba kõige esimesel või­malusel
aknast välja lennanud. Ja
noored jä nooremad keskealised?
Noored lähevad laiali, kaovad New
Yorgist seoses oma heade ja tasuVa'-
te töökohtadega. Keskealised on seo,
tjud oma perekondadega, laste ja
jiloortega ja elavad tavaliselt kaugel.
Manhattanlst; j
^ tJNÜSTATUD . RAHVUSLIKUD ' ;
KOHUSTUSED;: ; - |
Mis Žuudaks elustada New Yorgi
ar\?uliselt küllaltki suurt eestläskon
da? Selle üle on palju pead mur­tud.
Mõned on asunud seisukohale|
et on küllait sellest, kui eestlased tu-^
levad välja üks kord aastas tähistan
ma Eesti Vabariigi aastapäeva. Ags^
juba leidub neidki, kes on sellegi Vä-
^ ga väikese „rahvüsli'ku kohustuse"
unustaniid või järgmise aasta või
mõne ümmarguse juubeli peale edasi
lükanud. Tavaliselt iseloomustatakse
neid eestlasi kui Vabariigi aastapäeva
ja jõuluõhtu eestlasi. Nad ütlevad
eneseõigustamiseks, et nemad ei ole
marurahvuslased ega. ka mitte. usü-hüllustajad,
mille tõttu ärgu neid oo­datagu
sinna, kus suure vaeva jä
hoole jä ennastohverdusega' püütak­se
aHes hoida eesti elu avaldusi.
V Ä H E : : O S Ä V Õ T M I D ;Y :
ühes asjas aga ollakse siiski üsna
positiivselt eestlased, nimelt : ooda­takse
tuhandetes kodudes üle kogu
Ameerika i„Vaba Eesti Sõna" uue
numbri saabumist. Ajalehtedel on
meie olukorras täita erilisi ja ka
asendamatuid ülešatideidv • Südaht-puudutay
ori ühe tuntud passiivse
hoiakuga eestlase väi j enduš, kes oma
tuttavale; ütles: „Miks ma peaksin
nägema vaeva, et minna Eesti Majja.
Ma loen -ju sellest kõigest täpselt
„Vaba Eesti Sõna"' järgmisest või
ülejärgmisest numbrist. Nendest, kes
loengut pidasid ja mida nad ütfesid.
Kes mängis viiulit, jaulis või saatis
klaveriga." Oma sõbrannalt ta- sai
aga üsna selge ja ka pisut torkava
vastuse: „Äga seal ei ole tavaliselt
ridagi sellest, kui.vähe oli psavõtr
jaid, kes vaevalt täitsid Eesti Maja
väiksevõitu saali i või jätsid selle pool­tühjaks."
Tegelikult on olukord
selline, et nii mõnestki rikkaliku sõ­nalise
j'a muusikalise kavaga üritu­sest,
mis teenib eestluse huve, võtab
osa väid 30—40 heatahtelist inimest,
kes ei taha, et korraldajad oma suu­re
vaeva nägemise lõpetaksid.
märgata. Nüüd ei leidu enam neid,
kes ..vanadele eestlastele" alla;vaa-taksid.
Neid on muidugi vähe järele
jäänud. Aga' suiiife maailma heas
rajoonis .asuv Eesti Maja kõneleb
nende, enamikus lihtsate eestlaste
ustavusest. r:
Romulüs Tiitus
l ja 25. juulU
dr. A. Mae .....493-723!
Tallinnas suri iiS. juulil Ikarikatii-rist
Romulus Tiitus 76 aastasena.
Ta sündis 5. jaanuaril 1906. a. Eak-veres
käsitöölise perekonnas. Karika­turistina
asus 1927. a. tööle Tartu
,J*ostimehe" juums ilmuva 㤊de^
mete" toimetajana. 1948. a. alates oÜ
Romulus Tiitui • vabaknatseline kuhst-
Htnd J8.00 (b) 140 Ihk.
E^osftiga tellides lisandub saatekulaa.
MÜÜGIL
01 18
„VANAE]ESTLASTE". TEENED . •
Kui pagulaseestlased hakkasid.saa­buma
ÜSA-sse, siis leidus üsna roh­kesti
neid, kesUe^tud üleolekuga vaa­tasid
j nõndanimetatud ; ,,vänadele
eestlastele";, nendele, kes olid omal
ajal väljarändamise,korras lahkunud.
Eestist. Suureks üllatuseks paljudele
oli, ^t need ,,vanad eestlased" olid
Mänhattäni- südamesse Empire State
piüvelõhküja .lähedusse niuretsenud
õrnale rahvuslikeks ja kultuurilis-seltškortdlikeks
üritusteks korraliku
Toronto, Ont.M4K 2R6
Eesti Maja. See maja teenib nüüd ik­ka
veel Suür-lvlew Yorgi eestlaskon­da.
Kuigi saabuvate põgenike arvel
selle pürkonna eestlaste arv kasVas
•kümnekordseks, ei ole se da palju
Suvevaheajale on 'Sjirdunud New
Yorgi eestlaste kõige 'aktiivsem pr-ganisatsiöön,
mis kanpab Seeniori­de
Klubi nimetust ja-^ kelle, liikmed
käivad vapralt koos Eesti Maja pea­saalis
kaks korda kuus. Nende esi­meheks
on eriergiline\ ja populaarne
Meta' Mäekask, kes väärib tõsist
tunnustust, mida seeniorid ise ön tal­le
ika andnud; Esimeheks .valinlise.
l^uliül ei kerki üles teisi kandidaate
ja isenine jätkab oma - head tööd.
Kui tegevuse algaastail tuldi vaid
kokku, et kohata„kuldse sügise!!' tee­le
jõudnud kaaseestlasi, siis on Me­ta
Mäekase ja tema kaastööliste et­tevõttel
ellu rakendatud seltsltondli-ke
ja tähtpäevade kõrval ka hea ka­va
loengu te näol.' Abiesimees yelld
Poärang: on pidanud terve li-eä hu­vitavaid
aktuaalse sisuga ja põhjali­kult
ette valmistatud loenguid. Ta
. on elava vaimuga ja nooruslikuks
jäänud Teise maailmasõja ohvitser,
kellkst vi)i>masltel' aastatel- on võr­sunud
väärtuslik j lisa eestluse, juht-
'konnäle, mille read on pjdevalt har­vemaks
jäänud. Filosoofiliste küsi-i
mistetülimäkaks käsitlejaks on mag.
Leonhard Vahter, kes vaatamata elu­aastate
kõrgele arvule; on vaimselt •
värske intellektuaalse eestlaskonna
esindaja. Poliitiliste ajasündmuste
' käsitlemise spetsialistiks on ÜSA •
Eesti Rahvuskomitee peasekretär
ajakirjanik ja vapper Võitleja kom-munismivastel
rindel Eduard Vai- ;
laste. Mitu rasket haiguselööki ei ole
suutnud seda tarmukat võitlejat ri­vist
välja lüüa. Omal ajal ta ptl koos
prof. di\ Juhan Vasaraga y.Eesti Va­baduse
Hääle" toimetaja ja on. sel­lest
ajast alates üks paremaid asja­tundjaid
kõigest sellest, mida kom­munistid
ja nende käsilased teevad
okupeeritud Eestis. Usu, kultuuri ja
kirjanduse ala on Seenioride Klubis
esitatud loengute kaudu praost mag.
Rudolf Kivirannalt. Ta on põhjali­kult
analüüsinud Ä. H. Tammsaaret:.
ja samuti religiooni ja moodsa.me- -
ditsiinilise psühhoteraapia vahekor-.
ra probleeme, Klubi jätkab oma ak­tiivset-
tood septembri tal.
. SUVELAAGER .
Meeldivaks üllatuseks on, et vaata­mata,
et eesti laste sündimine on
tugevasti tagasi läinud, on osutunud
võimalikuks igal suvel, ka tänavu
•jätkata laste suvelaagri vajalikku,
traditsiooni. Selle- äsja .hingeks ^pn [
Laste Suvekodu Ku^i^atGoriumi ener­giline
esimees mag. "Volcjcmar Vaher
koos oma abikaasaga. ViimasellNew
. Yorgi keskse eesli aste' organ i satsioo­ni
Eesti Haridusseltsi peakoosolekul
valiti mag. V. Vaher jätkama esi-,
meheiia Liinpld Millese tähtsatJtÖöd.
^Mõlemad on ka tuntud skaüttegelas-tena,
i kes läbi aastakümnete on and­nud
sellel alal, oma väärtusliku pa­nuse.
Nad on I^ew Yorgi eestlaskon­na
keskmise sugupõlve populaarsed
•kujud.-Suvelaagef alustas oma tege-
Vvüst pühapäeval, jSi. juulil praost Ru­dolf
Kiviranna p|ilvusega ja aktuse
kõnega .Juta Rislsoölt, kesise võr-
: sunud suvelžiagrite perest ja kujune­nud
aktiivseks rahvuslikuks tegela­seks
ja eriti ka sidepidajaks lätlas­te
la leedulastega.
• Küna nporemä generatsiooni hui»
gas on segaabielud esikohal, siis tu­leb
Lõng Islandi. Laste Suvekodul
nüüd.õllä ka nende kasvatajaks,'kes
sirina tulevad üsna väikese eesti kee­le
oskusega. Lapsi tuuakse suvelaag­risse
ka teistest osariikidest. Vahel
'tundub, et nende lastevanemate huvi
oma tütardele ja; poegadele eesti
keele jä kultuuri vahendamiseks on
rhärksa- suurem kui - nendel, kellele
need väärtused on niiütelda kächaar:-
'de kausmseš;.' : : '
SVAATLEJA: