Meie Elu = Our life, July 22, 1982

              00 08 os
Published by= Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, ?5S Broadview Ave., Toronto. Ont. Canada;
M4K2R6 — Tei. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veldenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmanh Dr.. New Milford,NJ.,
USA, Tel. (201) 262-0773.
;,ME)E ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel .1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave!, Toronto,.Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-095L
e
Tellnniste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl,. -9 h.-8 õ.
MEIE ELU" tellimisbinnaid:' Kanadas J a. S;34.00,-6 k.
$18.00, 3 k. S13,00; USÄ-sse - 1 a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
$14.00; Ülenieremaade^se-La. $42.00. 6 k. ?21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kahadas: 1 a. S23.40, 6 k. $1L70. K i ­ri-
ja õluipostiljsa USA-{sse:ii a. $26.00, 6 k. S13.00. Ohu-postilisa
ülemeremaadesse::! a. $48.30, 6 k. ^24.15„ .
Üksiknumber —.65^^.
Kuululushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküüej SS.OOi tekstis
S4.50. kuulutufle küljel 54.-25.
@3QiiuniuiiiinisiniiMiMiS[! 'iiS^f||>'|l•'
Shiiltz Haig'i asemel USA yälisml-mstri
toobil. Kas on sellega ühendu­ses
oodata muiiidatüsi ÜSA yälispõr
llitikas? Vastust sellele küsinuisele
on Veel liiga vara otsida. tJus välis­minister
pieab kõigepealt, ise küsi­mustega
tutvtinemal Ta peab sisse
elänia koostööle ohia kolleegidega
valitsuses. Ta peab tundma õppima
Valges Majas olevat presidendi staa­pi.
Ning lõpuks peab ta leidma ühise
iceele kä presiden(|iga.
Haig oli sõjaväelane, kes oli har­junud
Ja treenitud Lalluvuse korra­ga",
Shi^ltz on tsivifst, Siarjunud
suurkorporatsioonide juhatuste lau­dade
taga. Haig oli sõjaväeline juht,
kelle prestiish ei kai^riata temast üle­astumist.
JShultž teab, et juhatuse
laua taga otsustab sageli enamus.
Juba eeltoodust vpib oletada, et
USA välispoliitikas tuleb erine^^^
kui mitte sisus, siis ometi stiilis.
Suure sõjaväelase ja administratiiv­se
tagapõhjaga Haig ei suutnud oma
stiili muuta, ta arvas, et^ tema riigi­sekretärina
juhibf j USA Välispoliiti­kat.
Kuid ta miustas, et USA yälis-poliitikat
juhitakse Valge Maja
ovaalsest • presidendi offisest. Vii-»
mase koosseisu hulka kuuluvad ka
Valge Maja kõrgemad funktsionää­rid
—^presidenldr nõuandjad.
Nii jäigi klridralHa^^ sageli vahe­le'
ja sattus vastuollu Valge Maja'
meest^galj tulemuseks W
ähvarduse li Haigi poolt välisminist-äi
kohalt lähkumiseltš. Lõpuks sai ka
presidendi: karikas täis. Reaganil oli
Haigi tagasiastumise aktsept valmis
kolm tundi varem, kui Haig jõudis
oma lahkumiskirja-^esitada. Nii pii
flaig praktilisolt presidendi poolt
vallandatud, mitte 'i'äbätahtl!kult
lahkunud.
Haigi lahkumine või tagandanü-jie
ei saanud tulla USA administrat-siooniie
halvemal ajal. lisraeU sis^
setung liibanoni ja kõik komplitsee­ritud
küsWused Lähis-Idas vahe*
kordades araablastega. Kaugeltki
mitt^ lõppenud vahekorrad olukor^
ras.' Ladina'-Anie|rikas.':N^^ :
roopa maade püüdlused majandus-iHiiSH(
iuiiiisiiiiiii}imsii)iiiiEiiiiiiiiiiiiiiiiisin
Danforth Ave.,
Torohto^X)nt.M4KlNI
; f^tOWEÄS i GIFTS
ÄMS ON SÄÄBÄVAL RIKKALIKUS
VALIK LILLI erisündimistekš ja
' Samuti käsitöö kinkeesemeid—•
>: MEREVAIGU^, KERAAMlfe^^
I Kõneldakse eesti, lati ja inglise keeJt.
, < § > — I r"i'rn-in i i i i i i i i K I l l i l I I m i i i i i j nii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiinmiiniiiiii m i i i iiiiii
,. J-Broadviev^
Ave.^ Toronto, Ontario M4K 2R6
ühendu^s on j
kehtivad Iritressimä^^^
Laenud on laenuvõtja sunna^ puhul khidlustaž^ o ujatwses
Ja jäädava töövõimetuse pühul^^^^^ kuni |lÖ,Oöi) ulatuses
vastavalt kindlustuse tlh^uštele.
. MEOAPÄEVÄL, 22. JUUllL ,JVieleBiu" nr. 29 (1690)'
§0@mlast@§t vendade edukas ettevõte
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid; uksi või
jätkudeta vilimavee renne, süs pöörduge hinna saamiseks
miNIUM SIDING DESIGÜ
TEL. 416/7554)694
^valieeediga tööd k tagasihoidlikud
Lic.B1767 MemberB.B.B.
MAAILMADIKTATÜURI SUUNAS?
len^MalMini (Canadian Seenel;'
Ottawa kaastööline)
Kanada välisabi, programm! \m
liteet on €IDA (Canadian IntematlO'
nai Development
probleem. Kvant
Agency) suurim
teet aga on ette
määratud ega tekita seega mingeid
like suhete arendamisel
Liiduga. Moskva Siberi gaasitorusti-ku
ehitamme Lääne Euroopasse, sel­le
finantseerimine ja tehniline va-
• rusiamine. Need on ainult üksikud
küsimused komplitseeritud olukor-
•dadeS.;
• -Kas Haigi; seisukohad- ja-püüdlus-'
Sed olid alati õiged või mitte, oii
iseküsimus. Kuid ses; et H^g tah-tis
kogu aparatuuris olla amuõige oli
tema lahkumise peamiseks ^ põhju-seks.
Haig tiniistas, et selles apara­tuuris
ta ei olnud kmdräl, vald tsi.
vilist kes võis ainult koostöös üks­teisega
saavutada sanktsiooni oma
arusaamadele. JEi ükski meeg välis­ministri
kohal pole Võrnidhie saavu­tama
ainumõtlemist ja airiuotsusta-vust.
Ka mitte uus v a l i s id
: ; S h u l t z ? / v;';^.v\''V-^ yi':''
;. Näiteks oe;teada, .et. Reagan ora;
keelustanud USA firmadele t J ^ teh­nilise
varustuse andmise Nõukogud
Liidu Siberi torustikule Ja propagee­rib
seda kä Euroopa maade hulgas.
: Shültz ei pea õigeks, et kaubahdus-
• likke vahekordi püütakse kasutada
poliitilisteks eesmärkideks. Kahtle­mata
peab Shultzantijid küsimuses
leidnia kompromissi Rjiäganlga. TeL
siti ei ole tema koostöö presidendi­ga
üldse võimalik.!
Shultz tuleb USA rahvusvähelise
; eliitusfirma direktsio<l>nij|i ja tal
peavad blenia tihedad sidemed araa­bia
maadega, milliseid pole võima­lik
üleöö võiniätuks teha. Kuid USA
on- poliitilistes sidemetes Iisraeliga,
kes shokeerib kogu araabia maail­ma.
Shulttil; on yäiisrninistrinä raske
ausat mängu mängida nende, põlis­te
antagonistide vahel.
Shultzl kasuks räägib tema nõu-pidav
iseloom, mis viib ehk lähemale
kiisimuste lahenäamisele, kui seda
oli Võimeline isekas Haig. Igata­hes
seisab USÄ-1 ees .sisemine koha­nemise
periood adniinistratsioonis,
kuni suudetakse rööpad korda seada
ja USA yälispoliitiline masin hak-
. kab uuesti rahuldavalt ^veerema.'. •;
Marcel Masse, GIDA; president esi­nes
aruandega^ alaniköjaväliskomis:
joni ees nirig ütles, et mis puutub
kvantiteeti, siis on see endiiie oma
sihilt: lubadus Liitunud Rahvaste
prganisatsioonile, et 'Kanada annab
välisabiks^ Oi%orna riiklikust brut-totulüst
1980-date keskpaigu ning et
sellest tähtpäevast hoitakse kinni.
1982/S3 CIDA saab 1.3 biljonit dol-lant.
Kogüsfumma arengii edutamh,
seks, kaasaarvatud abi energia alal
ning eriprojektid nagu neid korral­dab
Petro-Can^da; International ja
International Development ResearcJi
Gentre, oir 1.7 biljonit dollarit.
KAS: TARGALT
Komisjoni liikmed ei vaielnud vas­tu
kogusumma suurusele, kuid nad
avaldasid muret, kas see raha
targalt kuhitatakše: Douglas
(PC — Edmonton Sooith) on kogu
aeg pooldavalt sõna võtnud välisabi
suurendamise heaks; alaarenenud
maade abistamiseks. Tema seisukoht
oli tüüpiline kogu komisjoni kohta;
„Meie maa on praegu sügavas inflat
sioohis... majandus läheb tagasi.;.
Seda tagapõhja arvestades peanir-me
endalt küsima, kas flDA arves-;'
tused, mis on; 18% suurenenud ühe
aasta jooksul terve abiprogrammi
uljatuses, on arvestades olukorda, õi­gustatud,
.." Ta lisas:. ,;Ma panen
ete, et CIDA president ja teised ek-sekutiivid
näitavad, kuhu lähevad
maksumaksjate dollarid suurenenud
välisabi puhul. Olge järjeW^
nõudlikud ;.Ottawa ..bürökraatid^a,
kes teil tee peal ees seisavad kui te-soovite
läbi viia kasulikke ja ots­tarbekaid
abistamistehinguid. Samu­ti
olge nõudlikud arengumaadega,
kes kulutavad tohutud siiiimiasid
relvastuse muretsemiseks ning pide­valt
vähe:ndavad arenguprogrammi-;
deks ette nähtud rahasid nende oma
rahva kulu." • ;
Masse vastas, et C IM piiüab väl­tida
CIDA rahade kulul hangelda­mist,
altkäemakse ja korruptsiooni.
Sel alal on nüiid tehtud mitmeid
muudatusi. Tä ütles: ,jNagu te tea­te,
meie ei anna enam iihtegi suure­mat
rahatshekki arengumaade valit­susele
otseselt.^ Kui nie näiteks aita­me
ehitada elektrijõujaamu või sel­leks
vajalikke g tammisid, mida me
teeme CIDA rahadega, siis oleme me
nüiid ka arengumaades läbi viinud
kanada, majanduspraktika^ me lase­me
ettevõtetel meile esitada kulude
eelarve ja valime odavaima nende
hulgast. ' ' ,'^::'--7iT-'--^
„ f e valime konsultante, kes siis
kogu ehitust kontrollivad, ja kui' mei-le
õige konsultant on valitud, siis me
lepime kokku kontrakti suhtes hing
maksame otseselt konsultandile. See-ag
raha, ^ i s on ette Mhtud airengur
niaa deitrijoüjaama jaoks, ei lähe
mitte selle mää valitsuse taskusse,
kes siis omakorda hakkab maksma
nii konsultandile kui teistele asjaosa­listele,
vaid raha läheb otseselt just
ettenähtud ehituse jaoks." 7.
EI;ANMA.RAHA' ' - / ^ ^ ^ V
Teiste sõnadega oma bilateraalses
abiprogrammis Kanada hoolitseb
projekti eest, mitte agä ei anna tea­tud
projekti jaoks puhast raha ot­seselt
arengumaa valitsuse käsutus-he,
Bilateraalse abi juures, kuluta-taksei
80%>ahak Kanadas materja­lide
ja teeninduse eest, inida iga tao-lihe
projekt vajab.
Masse kriipsutas alla, et Kanada
välisabi jaguneb kolme laiemasse
sektorisse ^ agrikultuur, mis viib
välja selleni et iga maa ennast ise
toidaks, järgmisena energia ja kol­mandaks
inimvarud. (Selle viümase
al'l mõistab ta kõiki hariduslikke ja
tervishoidlikke programme).
Kanada on oma abi suunanud gru­pile
kõige vaesematest maadest, kus­juures
erandi moodustavad Hiina,
erilised: Lõuna-Amedrika program­mid
Ja iüesehitavajd programmid
AafrikasJ; eriti Zimbabwes j ä . . .
,,Et kihdlustada me^e programmi­de
edu jä saavutada häid tagajärgi,
Oleme ine igati valvel et kanadia
maksumaksjate dollarid ei visataks
asjata tuulde ning me püiiame saa­vutada
suuremat koostööd ja arusaa­mist
nendest maadest ija' nende maa-de
probleemidest, kuhu me oma abi
suuname,.. püüame mõista nende
inimeste mõtlemisviisi, mida nad
tunnevad ja kuida/s nad teatud ot-susterii
välja jõuavad
„Kui meie siht on aidata neid, kes
abi kõige enam vajavad, siis peame
me oma partneritega pareiniini tutta­vad
Olema nii sotsiaalsel kui ka:ma­janduslikul
pinnal, peame tundma
sealset }täkipoega, ipeame; tutvuma
tööta ja igasugu oskustega nooruki­tega
ja nende mõtlemisviisiga, pea­me
rääkima ja arusaama naisest, kes
tee ääres omale pliidipuid korjab.
Et neile sel moel abiks olla, peame
me. palju sügavamalt neile lähenema
kui pealiskaudne fämiljariteet, mida
tavaliselt õsutatsdv^e arengura|aade-
•le:".-V- ;L---
Mõned päevad pärast viimast li-beraalide
vaUmisvõiti% kui taas pea­ministriks
saanud E E. Tnideau oli
oma uue kabineti koosseisu kindlaks
määranud, uueks välisministriks saa­nud
Mark MacGuigan e^es ühes
tV-lntervjuüs. Küsitleja soovis värs­ket
välisministrit ja mõningaid ta
seisukohti audientsile tutvustada.
Alljärgnevalt nii, liagu sihisete rida­de
kokkupanijale meelde jäänud:
l^üsitleja: Kuna i peaminister Tru-deau
on tuntud erakordselt tugeva
' isiksusena, kas tähendab see nüüd,
et Kanada välispoliitika juhtijaks
on edaspidi Trudeau ise ja kogemus­teta
uus välisminister kannab oma
tiitlit ainult vormiliselt?
•MacGuigan: Ei, sugugi mitte! Vä­lisministrile
jääb täielik tegevusva­badus.
Küsitleja: KünalMr.MacGuigan on
seisnud juba hulk aastaid üleüldist
maailmavalitsust taotleva prgahisat-siooni
Worid Fedmlist Parliamenta-ry
Association'i energilisemaid kaas-
^ töölisi, siis kuna ita nüüd on ikkagi
vastu võtnud välisministri ameti Ka­nada
kui iihe iseseisva rahvariigi va­litsuses
—kas tähendab see siis, et
tä on kõige lähemas minevikus oma
sellekohaseid vaateid muutnud?
MacGuigan: Ei ole! Tausub endi-setl
ühendatud maailmavalitsuse va-jadusse.
I
Küsitleja: Aga kas siin ei peitu
nüüd päris ületamatu põhimõtete
v£istupidisus ? Ühelt poolt tõotab ta
töötada kanada kui iseseisva rah­vusriigi
hüvanguks. Äga samal ajal
puudub täi ju usk sellesse ja seega
oma ametisse, kuna ta taotleb ise-selsvaile
ralivuOTrkldele lõppu ja
nend0 kõigi ;ühendiämist keskse
maailmavalitsuse alluvusse?
MacGuigan: Ei! l a ei inärkaeh^
selles olukorras mingisuguseidki
vastuöhisidl •
Sellega lõpeta!ti uitervji^^
uus välisminister, oleks pidanud va­jalikuks
oma võrdlemisi segadusse-viivat
seisukohta lähemalt s(
kümnes vene auto sdsab ta-
,gavaraosade puudusel. Osade toot­miseks
käsutatakse aga sama palju
metalli kui autode endi jaoks. Ma­janduslikud
kaotused aastas on 4—5
miljonit, sest autod ootavad teeser­val
tagavaraosi. 5
Olukorrast kirjutas soome kauban­duslik
ajaleht „Kauppalehti". Artik­lis
tsiteeriti vene ajalehte „SotsiaUs-titseskaja
Industrija", milles majan­duslikud
eksperdid nõudsid tagava-raosade
toodangu ning tükeldamise
ja käsutamise kontrolliniist koos säi­litamisega.
Selgub, et koordinatsiooni puudu­sel
vabrikud valmistavad neid taga­varaosi,
mis neile kõige enam meel­divad.
Keskendudes vaid ühe taga-varaosa
tootmisele, nad muidugi saa­vad
tõsta oma toodangut. Näiteks
möödunud aastal üks tehas 11 kuu
kestel ei valmistanud mitte ühtki
käitserauda busšimudelile I4AZ^77,
valmistati aga 300 hüdromehaanilist
käigukasti rohkem kui plaanis ette
nähtud.:.;;;/;;,;;-.;:: .,
Tagavaraosade vajaduste arvesta-ihine
praeguses olukorrasi on väga.
raske, sest keegi ei tea autode ea-struktuuri
ja eriosade vajadust. ,
Viimaste uurimuste järgi on või-?
malik, et N. Liidu autode tagavära-ösädest
jääb kasutamata 40—80 prot?
senti, mis ört ;heaks näiteks sotsia­lismimaa
jQ solsail» @@stt fihlskonna tesnletu-
Eesü
kaudu fukmiBlnuvaM
mlMko. Eesti
wtow Av«k T^^^ Ont. RMR tm
Seoses ^;MeieBus")iir. 27 ilmunud
sõnumiga kontsertoreli e^hitamisest
Eestis, teatab üks hagejaid, et
orelil mängis kbntsertõrganist Rolf
Uusväli, kelle nimi oli teates välja
Selle oreli viled ja samuti Nigu°
liste kiriku omad 00 Rolf Uusvälja
T3r. ^^-'••••;':/'-:
olema huvitav
märkida, et vähem kui aasta varem
ja veel Joe Clari'i ja ta lühiajalise
valitsuse pukis olekul, 9. novembri
1979; seesama Mr. MacGuigan (tol­lal
veel tägapingis;, istunud staazhi-ta
rahvaesindajana j esitas parlamen­dile
omapärase ettepaneku, millest
alljärgnevad lühi-yäljavõtted on võCr
tud ametlikust parlamendi protokol­list
(Hansard):
Mr. Mark MacGuigan (Windsor---
Walkerville) pani ette: f
,,Et parlamendi heakskndul, uus
Kanada konstimtsicM>n peaks iseära­nis
seadma Känadale eesmärgiks . ..
(e) omavahel kokkulepitult,- anda
üle omariiklik võim mingile maail­ma
autoriteedile, kui seeläbi võimal­duks
edendada maailmarahu;.."
1 Edasi MacGuigan: ; -
I ,;Ma olen väga meelitatud olla selle
ebepaneku esitajaks mitte aipultrni-i^
u enese pool, vaid ka World Fede^
rälist Pariiamentaiy Associatk>m' ni-^
mel, milline teatud mõttes on selle
ettepaneku tegelik soovitaja..."
„See on tegelikult üks mitme-par-tei
ja kahe-koja ettevõtlus, milline
võimaldab meil tulla kokku ja püü­da
organiseerida parlamendi aktsioo­ne
ja mõtteid^ suunates need suprä-natsionaalseile
aktsioonidele ja agen­tuuridele,
ülim eesmärk on, muidugi
mõista, niaailma valitsvji, s.o. fö­deraalse
maailmavalitsuse mõistes."
(Lugedes ette Wprld FederalistTde
memorandumist):
„Meie soovime, et ära tundes kõigi
rahvuste ja rahvaste ühtekuuluvuse,
Kanada deklareeriks ö^ma tahtmise,
anda vastava seadusandluse teel üle
kindlaksmääratud sektorid suve-,
räänsest riigivõimust mõnele maail­ma
autoriteedile, nagu Liitunud Rah­vaste
prganisatsiponile, või mingile
föderaalsele inaailma valitsusele../."
Teisena kõneles konservatiiv Doug­las
Roche(Edmonfcn South), kes
hoogsas sõnavõtus z valdas täielikku
heakskiitu MacGuigž n'i ettepanekule
o . . Veelgi kiitvam oli siiski NDP-Sot-.
sade esindaja Ian\^ad(feli(Vancoü-^|
ver—Kingsway), kes lausus, et see;
just olevatki maailma sotsialistide \
peamiseks eesmärgiks, Ta ütles müu-seas:
„Mina usun, et ühel päeval me
näemegi maailmavalitsust. Ja küi
ta saabub, ma mõtlen, et ta tuleb
just nii, nagu äsja ütles Edmonton
South esindaja; tagaukse kaudu
funktsionaalselt; sotsiaalsete agen­tuuride
olles vähehaaval kõigi maaiK
ma rahvaste sekka põimunud."
Üllataval kombel, mitte ükski ko­halviibinud
rahvaesindajaist ei tul­nud
mõttele protesteerida selle ette­paneku
vastu, milline ju nnsiis ava­likult
kutsus üles Kanada rahvusliku
suveräänsuse vabatahtlikult loovuta­misele
— mingile väga küsitava ise-joonuiga
maailmavalitsusele! Vähem
tui aasta hiljem selle ettepaneku esi­taja
ise. Mark MacGuigan, istus juba
Kanada välisministri tcolU...
Nende ridade kirjutajal puuduvad
värskemad andmed Worid Federa-lisfide
organisatsiooni üle, kuigi hil­juti
OB mainitud liikmete koguarvu­na
Kanadas 1000. Aastal 1979 kuulu­sid
sinna 120 pariamendiliiget, seega
vähe alla poole koguarvust (281) ja
•peaaegu võrdne protsent kõigist kol­mest
parteist. Sinnajuurde 18 senaa^
torit. Võib oletada, et suurel osal
neist on väga puudulikud teamised
selle organisatsiooni iseloomust ja
et liikmeks astunusel on loodetud
seeläbi võita ainult mõningaid hääli
valimistel.,nimelt radikaalseili ring­kondadelt.
Näiteks, tema peammist-riks
olles, isegi kadunud John Die-fenbaker'i
nimi seisis selle organi­satsiooni
liikmete nimekirjas. Tolla­sel
küsitlemisel ta siiski ütles end
organisatsiooni eesmärkidest mitte
midagi teadvat ja neist lähemalt: in­formeeritult
laskis end hiljem nimes­tikust
eemaldada. Kanadas on tolle
organisatsiooni, parlamentaarse osa­konna
sekretäriks isik, kelle sam­mudest
ja ütlemistest sageli kuul­dud:
Mr. Gordon Fairweather, M.P.
(Royal, N.B.). ,
Meed, kes seda on proovinud väi­davad,
et kui keegi püüaks maailma­valitsuse
ideed mingis avalikus luge­jakirjas
kritiseerida, siis ükski aja­leht
säärast /lugejakirja ' ei ijaval-daks..
.'
Kuigi selle organisatsiooni propa­ganda
väidab, et ta :pea|^esmärgiks
olevat „makilmarahu edendamine",
siis täpselt sedasama on juba aasta­kümneid
väitnud ka kõik kommunis­tide
avalikud võicatte-organisatsioo-nid,
selles alati järgides Moskva dik­taatidele.
Seepärast ei ole ka World
Federalisfide organisatsioon mõne­de
arvates mitte niidagi muud, kui
vasakpoolsete jõudude instrument
maa Imakommunismi paigale sead-
,misqks. Kes soovib selles küsimuses
ise jä iseseisvale arvamisele jõuda,
sellele peaks olema kättesaadav selle
orgajnisatsiooni ,vpiibel", s.o. nende
eneste väljaandel ilmunud raamat
„World Peace through World Läw",
kuigi legalistliku terminoloogia ja
väljendusviisiga vähe tuttavale tava­lisele
lugejale esineks, raskusi teks­tist
arusaamisel. ^ '
Piiratud ajaleheruum ei võimalda
siinkohal muud, kui sealt vaid mõne
üksiku idee esiletõstmist. Plaan näeb
ette mailmavalitsuse asutamist mõ­nevõrra
ümberkujundatud, ja kõven­danud
Liitunud Rahvaste; Organisatr
siooni ümber. Kõik rahvuslikud; rel-va|
Oud ja relvastus tulevad kaotj^mi-seffj
ja järele jääb üksamsam ,;LRO
rahumalev"' (UN Peace Force).'..
Ka ei jää ^ühelegi
gust ise omal maal
rahvale enam õi-korda
pidada. Põ­li
tseivõim peab alati kuuluma min­gist
erirahvusest, võõraile relvakand-jaile
Omamaalaste desarmeerimine;
peab olema täielik. Äraandmisele või
konfiskeerimisele kuuluvad ka / tava­lised
väike-relvad. Igasugune rahvus­lus
. tuleb täielikule väljajuurimisele
ja seetõttu ka mitniete rahvaste hul­gast
värvatud „LRO rahumaleva" sõ­durid
ei tohi kunagi olla teenistuses
omal kodumaal...
\ Maailmavalitsuse juhiks oleks üks .
„maailma^diiiek)tor", [tema järel 8
tsoonide direktorit ja 51 regionaalset
; direktorit. ,;Maailma-parlamendi" ^
valitsev kogu koosneks ainult koha-lekinnitatiid
(ihitte valitud!) liiki-meist
jai reflekteeriks maailma ela­nikkonna
jaotust, mistõttu dominee­riks
Aasia, Tsoonide ja r^iooriide di»
rektoreist, mitte ükski ei tohi teeni- ^
. da omal kodumaal, ; • / i
Aastal 1952 Londonis väljatöötatud
kava kohaselt, P.-Ameerika ja Kana-,
da tulevad jaotamisele kuueks re­giooniks.
Kogu Kanadat (regioon 41)'
valvaksid siis mõrigoolid, venelased
ja sakslased. Üle ühe kolmandiku
USA-st — kogu lõunapoolne osa (re­gioon
64) — jääks samuti ja ainu­üksi
vene relvakandjate valitseda.
Lõviosa Mehhikost (regioon 66) val­vaksid
taai mongoolid. Need and­med
pärinevad ühest originaalselt
National EcönomicCouncil of New; 5
York City poolt väljaantud trükisest
ja sinnajuurde lisatud kaard^t.
- Lõpuks jääb see ikkagi igale luge­jale
enesele otsustada, kas või mMte
praeguse .ajajärgu päev-päevsed
sümptoomid nagu senise (enne
1952 a. õlemasolnud); sotsiaalse ja
majandusliku süsteemi nähtavalt si­hikindel
allakäik;.rahvusliku kaitse­väe
vähendamine miinimumini;-
drastilised muudatused elanikkonna
rassilises koosseisus, pärani avatud
immigratsiooni-väraväte' kaudu; jär-'
jest suureulatuslikum kodanike la­hutamine
neile kuulunud kinnisva­rast
kui eraomandist, ülikõrgete lae­nuprotsentide,
inflatsiooni ja kõrge-
, te takside kombinatsioonis; era­omandi
õiguse väljajätmine uue
konstitutsiooniga kaasuvast ..õiguste
hartast"; rahva enamuse' tahtele
vastupidiselt talitamine valitsuse
poolt (nagu surmanuhtluse taasta­mise,
ratsapolitsei jõiguste kärpimi­se,
relva omamisõigüste kitsendami­se,
välisabi andin^se jm. -küsimus­tes);
— et, kas kõik need nähtused
pn ..normaalsed", juhuslikud j a aju.
tised; või sobivad nad hästi kokku
eelkirjeldatud ja internatsionaalse
iseloomuga kavadega: 7.
„Meie Elu" nr. 29 (1690) 1982
USA-st
Kui Palestiina Vabastamise
nlsatsioonl juhtkond kuulutas
lust Usraellmeeste vastu allaai
seta, kuni viimase meheni, sü
momendil võis see olla diplom
ne bluff või mitte. Pikas pers]
vis jääb see idee aga püsima
tUnlaste omariikluse teost
taustal. Ei saa kujutleda, et on
dudest välja aetud palestlinli
iialgi lepivad oleva seisukorraga
neallolevas ruumis. Isegi kui
tilistel põhjustel tuleb tunnu
Iisraeli riiki, siis pole sellegagi
likt mitte lõpetatud.
Näib, et Ameerikal tuleb taa
selt süüa omakeedetud suppi,
rika, on siingi taas see, kelle
lahendused peavad langema..
gi tuleneb see asjaolu sellest
Ilsest suunast, mis Ameerika koi
valinud. Et praegune poliitiline
tus Lähis-Idas oleks kõige
kiim, seda ei saa vist keegi
võib-olla iisraeli rahvas kaasa
tud. Sündmused: Beirutis, m
Iisrael nii suure hooga tormas
vad hiljem kindlasti palju taga
ke. Seal Iisraeli poliitiHsle
nimel teostatud rahvahävitamine
jäta oma mõju avaldamata m£
avalikule arvamisele ja võib
katalüseerida samase vastual
ni, mille valusat toimet juud
oma nahal juba tunda saanud.
KAS KASUKS^ USA-LE?"..
Kui loodi Venesõbralik, osalt
munistliku idee järgi kujune
ühiskondlike institutsioötiidegä
Koosid, laste ühiskasvatamine
Iisrael, siis on see, vähemalt
liselt vastassuunda pöördunud
Ameerika tiiva alla pugenud ri
jem võinud end sõdades laier
mida tavaliselt muidu nime
vallutussõdadeks. Kas see kõ
tulnud kasuks Ameerikale ja
täb Ameerika osavust suurpoli
see on iseküsimus. ,
Eemalt vaadates näikse olev£
gilisem, et Ameerika oleks ori
runud sinna, kus tal on elulis
sid, see on õliväljadc poole. Vc
kujutleda, et Ameerikal oleks
dane liit araabia riikidegai mi:
sed kontrollivad tänapäeva riil
rahvaste elusoontes voolavat õ'
line liit võinuks olla tugev
ühisrindeks ka ; Nõukogude
Kiri In
7 / /
ORKEStR
COVENTRY („Meie Elu
märgib oma lühiteates, pe
laseks", önShoti Rahvuslik!
toriks määratud 45-aastane
aastat tagasi emigreerus E
vait SNO^ga (slioti rahvuslik
ga praeguse dirigendi Sir
gustist alates. Seega paari
Neeme Järvi on viimasel aj;
juhatanud kontserte Inglisipa
ta on angazheeritud Birmingh
külalis-dirigcndiks ja juhatanud
set võimsat orkestrit, mitte
nende ridade kirjutaja kodule
Hiljuti '(20. juunil) esitas ta si
he võimsa koori (Lecdsi ja Bi
hami) kaasteeevusel Verdi R(
mi, mil puhul ,-,The Birmii
Posti" (21. juunil) muusikaki
Barrie pravson kirjutas ms.: •„
mulikult mõista, see monumehts
looming kuulub ooperile, sest
kirjutas oma isikliku pitseri
noodile. Järvi leidis selle si
mingu vaimse essentsi, käota
ühtki punkti sellest teatra;
draamast. Tõesti, kogu see erut
tekanne, positiivselt hirmutade
le intensiivsuses ja alati või
vaimustuv, siiski sisaldab mo
Verdi õrnusest, millised on tn
selt mõjuvad.
• Hiljem Neeme Järvi juhatas
orkestrit Oxfordi lahedal, nn.
burchi festivalil, esitades Str
.,Till Eulenspiegeli" ja Brahmsi
foonia nr. 1. Ta esineb kontsert
.alati eestlasena. Kord üks '
muusikakriitik oli tituleerinu
-..venelaseks", kuid mag. Salme
den Londonis õiendas seda „T1
ly Telegraphis". Käesoleva:aast
nuaris tehti tema juhatusel koo
mjnghami orkestri ja solist
Hiitoniga heliplaat Weberi kk
muusikast. Heliplaat on müügi
-kuust alates, Chandose firma
all ja maksab Inglismaal £6.50
Vähe on inglise pressis jutti
mest, Baltikumist ja Eestist ;
mata. Soomet mainitakse uue
„finlandiseerimise" mõttes, n
Hndab" noliitiliselt vaikivat jj
tuvat olekut Venemaa suhtes,
lõike inglane ei ole huvitatud
poliitikast, vaid saarerahvana