Meie Elu = Our life, August 4, 1983

              NALJAPÄEVAL, 4. AUGUSTIL - THUHSDAY, AUGUST ^ ] „Me5® Ellu" W 31 (1744) leSS
- „OUR ÜFr^
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Braadview Ave.;, Toronto, Osit. Canada, M4K 2R6
, Tel. 466:095|l .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parmiiig, 473Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
• j Tel. (201) 262^0773.
,,MeieElu'VväIjaandjaks on'Eesti Kirjastus Kanadas,
i Äsijt. A.'Weileri^lgatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, QSS-Broadview
.Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtniine igal tööp. k l . 9 hm.™
. 5p.l., esmasp.;janeljap.kl. 9hm.—8õ.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. §40.00.6k. 122.00,
3 k. 115.50. ,USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. ^25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. S48.00, 6 k. S26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa I^anadas: 1 a. 028.50, 6 k. 114.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. §30.80, 6 k. $15.40. Õhuposti^isa
ülemeremaades^: l a . 158.00, 6 k. S29.00. ^
Üksiknumber — 75f
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel S5.50, >
tekstis $5.00, kuulutuste küljel S4.75.
iSTI AlUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamilrte thermoakendega. -Ar 5 tolIM veemmld
kutses vfirvls. ic RSästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmUe vastu metallkaltsed.
'KmuU hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-
Kodus 769^32
©SSO INVESTMEWTS I M C ,
10335 Keele Str., Maple. Ontario LOJ 1E0
(^;(^:(^:(^:ata:g:a':(^!(^:(^.(^:<^^(^:(^:<^:<^^^
aiiiiiiiiisiiiiüiisiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiniiiiiiiiiH^
!as manöövrid ¥ol
Balti Vabadusliidu tegelased kohtusid neil päevil dr. Otto von Habsburgiga,
kes on Euroopa Parlamendi liige ja sponsoriks seal vastu võetud resolut­sioonile,
mis üritab Balti riikide küsimuse arutusele võtmist UN-is
ühenduses Nõukogude illegaalse okupatsiooniga. Kohtumine leidis aset
Beverly Hilton hotellis Kalifornias, kus arutati strateegiat Icuidas seda
aktsioonlläbi viia, samuti millisteltUN-i liikmesriikidelt on loota selleks
abi. Külalisele anti üle koopia president Reagani broklamatsioonist Balti
Vabaduspäevaks, mille tekstis ka on mainitud, etjEuroopa Parlament 13.
jaan., k,a. võttis vastu Balti resolutsiooni. Pärast seda esines O.v.
Habsburg Los Angeles World Affaires Counciri ees kõnega banketil,
millest võttis osa üle tuhande isiku. Ta nimetas seal mitmöl korral, et Balti
riigid peavad saama tagasi oma vabaduse ja toonitas, et see oli tunnustus­väärselt
suur samm, et USA president hiljuti kuulutas välja Balti Vaba­duspäeva.
— Pildil Balti Vabaduspäeva proklamatsiooni üleandmiselt dr.
O.V. Habsburgile Kalifornias. Vasemalt hr. ja pr. Kauskaskas (leedula­sed),
Baiti Vabadusliidu abiesimees ja ERKU juh.liige Avo Piirisild, liidu
sekretär ja ERKU liige Viivi Piirisild, dr. Otto v. Habsburg, liidu lätlasest
esimees mag. Valdis Pavlovskis, liidu leedulasest abiesimees Anthony
Mazeika ja liidu lätlasest abiesim. dr. Ansis Blakis.
„ Ametlikult mainöövrid, r*is või- USA-le ei ok Nikara&gia aim-vad
kujuneda ka blokaaaiks. Jutt keseks probleemiks. Suurem neist
on muidugi ÜSA laevastiku üksuste on Kuuba ja kui Mehhikot kord
manöövrist Nikaraagua piirkonna haarab samuti radikaalne liikumi-vetesida-
jaläänepooIKesk-Amee- ne, siis on USA-I tegemist rohkem
irSka riikide maariba. kui tarvis. Manöövrid on vaid hoia-
Kaks USA lennukite emalaeva, tus. Kuid mis juhtub siis, kui hüia-üle
saja mereväe abilaeva ja sa- tusest ei aita, kui Kuuba ja N. Liidu*
danded lennukid on saabunud kohr relvad endiselt voolavad sisse,
hale, et demonstreerida „sõjamän- Võib olla Castro andis juba vastuse
ge" vähemalt järgmise kuue kuu oma diktatuuri 30. aastapäeva kõ-jooksul
Nikaraagua vastu. Ees­märk
on muidugi hirmutada Nika­raagua
sandinista valitsust tagasi­hoidlikkusele
nende üliagaruses
relvade vahetalitusel El Salvadori
rebellidele. Kuid kuidas see tehni­liselt
toimub, kui blokaadi elemei-ei
sekku manöövri pilti?
nes: USA tahab Kuubat blokeerida.
Majanduslik blokaad Kuuba vas­tu
on kestnud juba aastakümneid
ilma, et sellest oleks olnud poliiti­list
järeldust. Nõukogude Liidule
pn Kuuba baas sedavõrd oluline, et
sinna on pumbatud sisse nõukogu­de
rahva higi ja vaevaga toodetud
relvi ja kaupu, et ainult Castrot
üleval pidada. Vastutasuks on
Castro sõnakuulelik käsutäitja ja
tiliselt mäda ja haige koht maailma on saatnud oma sõdureid ja relvi
jõukama ja tugevama riigi, USA EtioopiaBBe ja Lõuna-Aefrika maa-gepgicfiiafUisel
kõhwalvsel Vaesed dele, et Nõukogude Liidule poliiti-inimmassid
üksikute jõukate valit- Hst pidepunkti Iuua7 kuigi ilma sil-seda
on poliitiliseks taimelavaks mapaistvate tulemusteta,
marksistliku radikalismi levikule. Nüüd on järjekord Kesk-Ameeri-
See taimelava levib Lõuna-Amee- ka maade juuresja Castro teeb oma
Küsimus ei ole. üleöö kerkiniisd,
vaid on aastakümneid vana. Pana­ma
riigid on sotsiaalselt ja poisi-dka
kontinendi põhjaosast kuni
USA Mehhiko piirini. Täna võetak­se
sisse üks riik ja homme võib
järgneda teine, kuni USA m sisse
piiratud selles osas.
parima, et ainult Kremlile meeldi­da.
Küllalt Castro teab, mis koht tal
sügeleb ja just sellepärast kardab
ta USA blokaadi Kuubale.
Kuid ütleb USA presidenf mis
Nikaraagua on praegu akuutne tahes käikulastud meremanöövrite
(sma relvasaadetistega El Salvado- kohta, siis dikteerivad arengud ise,
ri, mis on |järgmine eesmärk kom- mis sõjamängudest saab. Majan-munismi
sissetungiks. President duslik abi sellesse piirkonda ei ole
Reagan mõistab seda olukorda sel' aidanud. Kui manöövrid ei suuda
gesti ja vastukaaluks ongi nüüd relvavedu Nikaraaguale takistada,
USA sõjalaevastik Nikaraagua siis ei jäägi teist moodust üle, kui
piirkonnas. Reagan ei ole esimene Nikaraagua mereveele sõjaline
president, kes selle arengu üle on blokaad. On ju selge, et kui relva-tõsist
muret tundnud. Munroe dek- vedu Nikaraaguasse kestab endi-laratsioon.
Ameerika ameeriklas- selt, siis jääb üle ainult blokaad,
Hele, oli esimene doktriin kuidas kus laevastiku jõul keelustatakse
kaitsta Ameerikat võõraste sisse- laevaliiklus Nikaraaguasse ja iga
tungi vastu. Kuid see doktriin ei blokaadist läbitungida püüdev laev
Bsäikse töötavalt enam, sest mjSnigi põhja lastakse. Kuna mängus on ka
asi on vahepeal muutunud. Üks Castro käsi, siis just sellepärast
neist kuuba Castro diktatuuri all kardab ta USA blokaadi ka Kuu-nüüd
juba kolmkümmend aastat, bale. ^
President Kennedy taotles Castro
rezhiimi likvideerida kallaletungi­ga
nn, Biiiy loif Pigs aktsioonifa, mis
oli aga organiseerimata ja lõppes
täieliku fiaskoga. Kuubast on saa-mud
sama hästi kui Nõukogude Lin­du
vahebaasUŠA rannas.
Eestlaste madala iive tõttu on meie
skautlike noorte arv juba ammu
kõrgpunktist kõvasti allapoole lan­genud.
Pole ka loota, et olukord tule­vikus
võiks paremuse poole pöör­duda.
Niisiis ei saa Kotkajärve uudis­maa
ostu laagrimaala kitsaksjäami-sega
põhjendada, dstu eesmärk oli
vältida kanadalaste asula tekkimist
järve vastaskaldale. Kas see hoiab ära
inglise keele nüüd ainuüksi eestlastele
kuuluval järvel on iseasi, kuid kahju
ei tulnud ostusjt küll kellelegi. Rah^
yas pani heldekäeliselt raha kokku
ilma tehingu plii&s- miinuspooli erili­selt
kaalumata. Niisama ei kõhkle-nud
paljud ;õma panust andma eesti
skautide n|aailmajamboreelesaatmi'
sel. Küllap ioleks enamus vanemaid
vabalt võinud oma laste laagrikulud,
raskusteta tasuda, kuid poiste eest­laste
saadikutena laagrisolemine õi­gustab,
et ühiskond nende esindus­kulud
kattis. On ilmne, et noortetöö
toetamisel eestlasele omane vastu-meelsus
raha väljaandmiseks vaevu­märgatavaks
muutub,
„Pea suu!" Kas see lause on käsk
See on sõjaline tegevus rahu ajal,
kuigi USA ei ole seda otsinud egsi
vajanud. Kui teiste poolt küsitakse
seda, siis on aimuõige, kui USA
seda ka pakub, imilleks teised prpo
dotseerivad.
• V. •
(llllllllllllliilllliilitliilllilllltlllliiillllllllllllilSIIOliH^
JOHN E. SOOSAAR, C.
Sutte 1802,
Chartered Accountamit
University Ave., Toronto,
Tel. 864-0099
Ontado, M5H 3M7
HILLSIDE BÄKERY
and Delicatessen
2851 Lamence AveyE.,261'2m
(Hiliside Plaza Brimley nurgal)
• SOOME PAGAR ,
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja mlüd-leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-
Ilsed pagarisaadused: ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. 0 Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsiuibid ja sõolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
• OMANIK AKE SAARINEN
oda putukate wstu
Kanadas
0 0®
vastuvaidlemise lõpetamiseks vöi
palve saladuse pidamiseks jääb pisut
ebaselgeks Helga Nõu äsjailmunud
ning seda pealkirja kandva jutustuse
lugemisel. Üks on aga väga selge —
see raamat noortest noortele on ladu­salt
kirjutatud, tegeleb tänaste prob­leemidega
ja on parasjagu lõbus ja
põnev. „Pea suu!" tõendab, et meil
on ikkagi kirjanikke, kes oskavad ja
tahavad noortele kirjutada. Nüüd on
tarvis näidata, et meie seda tahtmist
ja oskust tõeliselt hindame. Kuna see
raamat kindlasti sobib täienduskoo­lides
lugemiseks, siis tuleks see ka
igale õpilasele muretseda. Oletades,
et nii mõnelgi lastevanemal võib raa­matu
olemasolu kahe silma vahele
jääda, momendil paras raha puududa,
ostmine ununeda või mõni muu ta­kistav
tegur ette tulla, siis peaks iga
täienduškool selle oma õpilastele
ühistellimise korras ostma. Kui las­tevanemate,
majanduslik olukord ei
võimalda õppemaksu raamatii hinna
võrra suurendada KAS VÕIKS siis
koohd ühiskonna poole abi saami­seks
pöörduda? Rahvas on selgelt
Poola punaimperialistlik „uus-de-mokraatia"
tegi Moskva käsu koha­selt
värske ,,kasvuhoõne-eksperi-mendi"
ja võimaldas paavsti külas­käigu
puhul pääseda Poolasse ka li­gi
700 väliskorrespondendil. Sellega
loodeti tõendada Poolas valitsevat
,,täielikku vabadust", millest rumal
rahvas kahjuks aru ei saa. Oleks ehk
mõtet meenutada, et alles jaänuans
kihutati maalt välja UPI reporter ja
keelduti andmast viisat BBC korres­pondendile.
Nagu nüüd Poolasse
pääsenud ajakirjanikud jutustavad,
tehti „kasvuhoone-eksperiment"
ühest küljest rimbatagust arvestades
väga mõjuvalti kuid: „Igal paavsti
peatusel tuli mul kasutada uut kaug-võtte
läätsa, kuna mind sunniti jää­ma
sündmuse keskusest järjest kau­gemale",
märgib üks fotoreportereid.
Ka kui kuski puhkes rahvuslik mee­leavaldus,
olid tuhanded miilitsad }a
sõjaväelased kohe reportereil kan­nul:
,,Minge siit eemale, see on poo­lakate
omavaheline asi!"
Ei tule siis imestada, kui üks
paavsti 17 välisreisi kaasa teinud re­porter
üldhinnanguna märgib: „The
toughest and costliest" — rängim ja
kalleim! ^
Selle hinnanguga, mis paljastab
ühtaegu rahanäljas Poola 700 välis­ajakirjanikule
osutatud „demokraat-liku
vastutuleku" tagapõhja (tasu­da
sai ainult välisvaluutas), ei ole
raske -'ihineda. Reporterid jutusta­vad,
et NBC pidi tasuma 1 miljon
dollarit, CBS ja ABC kumbki 600.000
dollarit, kusjuures esmakordselt võe­ti
vastu ka võlakaarte (credit cards).
'Kuid sellel polnud midagi ühist re­porterite
tööga. Juba saabumisel tuli
igaühel tasuda ette kõige soovitava
eest Poola Interpressile. Kõigepealt
70 dollarit pääsu eest ruumi, kus asus
telefon või telex-aparaat + tasii apa­raadi
kasutamise eest. Kahe voodiga
hotellituba —150 dollaritisiku kohta
ühe öö jaoks või kui ei leidunud vaba
voodit, siis 45 dollarit öö kohta voodi
eest noortekodus. Tasu Ford Grana-da
auto ja juhi, eest — 230 dollarit
päevas, või 260 dollarit koha eest aja-kirjanikebussis,
mis järgnes paavsti­le.
Vene- Mi-2 helikopteri rent 3 tun­niks
(maandumisega kaugel paavsti
esinemiskohast) 1.350 dollarit. Tv-reporteritele
esitati kuni 20.000-dol-larilisi
arveid. Ning mis veelgi üllata- -
vara — samasugused arved tulid ta­suda
ka paavsti saatvail Vatikani aja­kirjanikel!
' ,
• •
Mammutarved ei garanteerinud
aga iseendast veel midagi. Ajakirja­nikele
väljaantud rohelised ja kolla-kaspruunid
(tan) kaardid näiteks ei
olnud kehtivad paavsti kohtumisel
diktaator Jaruzelskiga ega kardinal
Wyszynski mälestusmessil. Nende
jaoks anti välja vähesel arvul siniseid
kaarte. Tabavalt märgib UPI reporter
Barry James: . „Ajakirjanikukaart
võimaldas sissepääsu informatsioo-nikeskusesse
ja jälgida tv-saadet",
kuid keegi ei teadnud ütelda kas ja
millal midagi näidatakse.
Ühel juhul vahistati isegi 7 repor­terit
(21. juunil Wroclaws) ja vaban­dati
siis hiljen). Kokkuvõtlik kogu­mulje
külastusest ning olukorrast
Poolas: välisajakirjanikud soovivad
jätta Poola — Poolaks ja poolakate­le.
(Canadian Seene) — Kes on reisi­nud
väljaspool Kanada suurlinnu
kogeb, et maa on igasuguste näl­jaste
putukate valdkond. Mitmesu»
gused mustad kärbsed ja sääsed on
kõige tavalisemad, kuid peale nen­de
on veel teisigi hammustavaid ja
verd imevaid nuhtlusi, nagu erilasi,
parme ja mitmeid teisi, milledel
kõigile ei ole veel nimesid antud.
Toronto ülikooli juures töötav en-tomoloog
Susan Mclvor, kes on uuri­nud
putukaid mitmel pool üle maail­ma,
väidab et Kanadas leiduvad
..nuhtlused" on hullemad kui kusagil
mujal, kas või Aafrikas ja Kagu-
Aasias.
See on paha olukord kuna tigedad
putukad mõjuvad halvasti peaaegu
kõigile Kanada suurtööstustele. Kae­vandus-
ja õlitööstused, metsatööstu-.
sed Ja isegi põllumajandus kannata­vad
putukate all. Liha- ja piimatoo-
, dete hinnad tõusevad putukate tõttu,
kes piinavad kariloomi. Ka turism
kannatab kõvasti. Ainus putukatest
kasu saav tööstus on see. mis valmis­tab
vahendeid ja kemikaale putukate
vastu võitlemiseks. See tööstus on
kasvamas. Näljaste putukate maine
tõttu on Kanadat rahvusvaheline
kuulsus;
Kui Nigeeria valitsus otsis abinõu­sid
malaariat tekitavate sääskede
vastu pöördus'ta Kanada,valitsuse
poole. Kanada valitsus soovitas Ni-geeriäle
ühe kanada firma, kes tun­neb
seda probleemi väga hästi.
Säärane on üsna hiljutine näide.
Varemini olid ameerika firmad juba
ammust ajast sellel alal eesotsas.
Kanada firmad said sõja ajal kont-rahte
ameerika sõjaväelt, kellel oli
vaja tohutu palju putukaid eemale
tõrjuvat kemikaali Vaikse ookeani
sõjatsooniš.
Tänapäeval omavad kanada fir­mad
umbes 40% omast turust ja
nende eksportturg pidevalt kasvab.
Üks uus Montrealifirm ütleb, etselle
vastu on juba huvi tundnud mitmed
Aafrika riigid. Austraalia. Malai ja
Kariibi saared.
Kakskümmend aastat tagasi hak­kas
üks keemik Truro linnas Nova
Scotias müüma pudelis putukate tõr-jerohtu,
mille nimeks ta oli pannud
iMuskol. Ta teeb tänapäeval mitme
miljoni dollari eest äri ning ekspordib
oma rohtusid ümber maailma. On
veel teisigi sarnaseid näiteid.
Putukatevastane võitlus ei piirdu
aga uute ja kangemate kemikaalide
leiutamisega. Teadlased märgivad, et
putukad muutuvad pikapeale im­muunseteks
kemikaalide vastu.
Probleemi lahendus pikemas pers­pektiivis
peitub looduslikus kontrol­lis.
On näiteks leitud bakter, mis
sööb sääskede/kärbeste tõugud. Bakter
on lastud müügile Ontarios ning seda
on heaks kiitnud Ontario loodusva­rade
ministeerium, kes iga aasta ku­lutab
suuri summasid, et kaitsta oma
töölisi putukate vastu.
Euroopa kogemuste^(|
rätsep õmbleb
meestele jo noistele
ÜLIKONNAD—- KOSTÜÜMID
kvaliteet materjalid
7 Riverview'Gardens (Bloor-ane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6 4E4
Tel. 416/769.9535
Rudi H. Schneider
näidanud oma heldust skautlike
noorte toetamisel — pole kahtlust, et'
ka täienduskoolide töö niisama sooja
suhtumist väärib.. Pealegi võib selle
raamatu laialdane levik kaugeleula­tuvalt
mõjutada eesti kirjasõna ole
HARRI KIVILO
e vastu
.rj
„Meie Elu" nr 31 (1744) 1983
ccn
Aidake meü...
(Algus esiküljel)
inimõiguslasi. Te võite'keelata neile
Jeesuse nime suhu võtmise, kuid te ei
hävita kunagi Jumala armastust ega
vÄbadustuld, mis põleb nende süda­meis.
Nemad jäävad ikkagi võitjaks.
Ja president ütles edasi:
AIDAKE AMEERIKA RAHVAST
HOIATADA
Aidake meil Ameerika rahvast
hoiatada, et esmakordselt niikaua
kui mäletame, on meie piirid tõsiselt
ohustatud, et me peame kaitsema
oma rahva kindlust ning julgeolekut.
Me ei tohi lasta viiljaspoolseisjail
Ühendriike ähvardada. Me ei tohi
lasta diktaatoreil kommunismi peale
suruda ühes Kesk-Ameerika riigis
teise järele, ütles president Reagan ja
jätkas oma kõnet järgnevalt:
Meil on tõendeid mereväebaasi
ehitamise kohta Kuubas, kust Nõu­kogude
Liidu allveelnevad võivad
opereerida. Me oleme tunnistajaiks
Nõukogude Liidu võimele teostada
Kuuba baasidtest õhuluuret meie ida­ranniku
kohal. ]a mc näeme; kuidas
Nõukogude Liit ja Kuuba ehitavad
Nikaraaguas sõjamasinat, mis jätab
varju kõigi nende naabrite ühised
relvajõud. Ägem laskem end petta:
seda sõjamasinat oi ehitata mitte sel­leks,
et taotleda rahu või majandus­likke
ja ühiskondlikke reforme. Sedo
rajatakse selleks — nagu nad ise on
hoobelnud ~ et teostada piirideta re­volutsiooni.
See ei ole ainult minu probleem.
See on meie kõikide ühine probleem.
Aga kui me töötame üheskoos, suu­dame
me selle lahendada. Nagu ma
eile teatasin, nimetan ma ametisse
mõlema partei esindajaist koosneva
komisjoni Kesk-Ameerika küsimus­te
käsitlemiseks, [a otsustame täna
siin kindlasti: selles hcmisfäörls ei
tohi olla enam ikestatud rahvaid.
Võttes kindla usu-oma juhenda-laks,
suudame me koondada tarkuse
ja tahte inimvaimu kõige sügovamate
aarete kaitseks. Aleksander Solzhe-nitsõn
ütles meile: „Kogu meie eksis­tents
siin maailmos on vaid ülemine-kujärk
millegi kõrgema suunas ja me
ei tohi komistada ega kukkuda, sa­muti
ei tohi me redeliastmel peetuma
•jääda."
Teie kaasabil.seisame me õlg Õla
kõrval ja seame oma sihid kõige kau­gemate
tähtede suunas,,lõpetas pre­sident
Reagan. .
VASTUVÕTT VALGES MAJAS
Eestlastest viibisid vastuvõtul
Valges Majas E.V. osindaja E. Jaak-son,
ERKU esimees J. Simonson»
aseesimehed M. Kari ja P. Saar
ning Veeve Eldridgo Vlrginiast. Et
Kongressi otsusest Ikestatud Rah­vaste
Nädala väljakuulutamisoks
möödus tänavu 25 aastat, märgiti
seda Washingtonis ära Üloriigillso
; Ikestatud RahvaHto Komitoo poolt
korraldatud pidulike lõuna- ja õh­tusöökide
ning rea koosolekuto jn
ühe sümpoosioniga.
Teisena pärast presidenti kõne­les
vastuvõtul Ameerika Hääle di-
. irektor K. Tomlinsop, käsitades si-demetepidamist
ikestatud rahvas­tega,
missugune küsimus käsita­mist
leidis ka presidendi poolt.\Kol-mandana
kõneles Kesk-Ameerika
poliitikast koi. L Tracy, USA kait­seministeeriumi
internatsionaalse
julgeoleku osakonna direktor, lan­des
selleks hea ülevaate praegu­sest
olukorrast ja USA poliitikaBt
selles maailma osas. Ida-Euroopa
küsimusi kösitas Riikliku Julgeole­ku
Nõukogu juures töötav Paula
Dobrionsky. Koordinaatorino oli
tegev l . Kojelis, kes on Valge Maja
inf/ormatsiooniosokonna abidirek­tor.
Teejul
nanudi
Ee:
STOl
uue Sl
Mosk^
gerlaoj
Senini!
„loodi
Süv(
toodudl
vajalik
Tööj
põhjusi
jektile
apelli{
keda n
jaiks.
Nagi
käib a(
hei Võ)
miseks
loodeti
kasuki
kontsi
8T1
Võil
soodul
firma(
git ro|
toob
rootsi!
tud st
ilmsoll
teks
millisi
Voj
võõrj
tehtul
Ehi
damal
portit
mast
esimi
laslil
ritudl
Sol
mat (1
need
odovi
lln
tomal
kuubi
seks
otsuf
Eol
faasi
güV(
SOI
ü\\
olnul
s(}da|
joduJ
pool|
ted
kütte
ehitil
.sissd
S(|
re nl
piiri
raud
da a
President Ronald Reagan saab
irooBe eesti tütarlapselt Hell
Roosillalt.
EI
IVIINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.