Meie Elu = Our life, March 29, 1979

              NELJAPÄEVAL, 29;. MÄRTSIL - THÜRSMY,. MARCH 29 ,>Meie Elu" nr. 13 (1520) 1979
iLTSl!
Kitch^neri Eesti Seltsi korraline
•aasta peakoospljek peeti 11. märtsil
1979a! Seedriorul. Arvuliselt oli koos­olekust
osa võtma tulnud ainult 15
seltsi liiget, nendest 5 eelmise juha­tuse
liiget. Koosolijate vähese arvu
tõttu ei saadud valida uut juhatust
ja peakoosolek läks laiali otsusega
uus erakorraline peakoosolek kokku
kutsuda mai lõpus. Senini funktsio­neerib,
eelmine juhatus edasi ainult
nimeliselt.
Aasta tegevuse aruandest peakoos­olekul
selgus, et selts oli aasta jook.
sul tegutsenud väga edukalt nii; üri­tuste
poolest kui ka majanduslikult.
\ 1978 a. tegevusaasta jooksul pidas
seltsi juhatus 6 korralist koosolekut
roteerival t juhatuse liikmete kodu­des.
: •" • ;•'
Tegevusaasta esimese, üritusena
toimus kevadpidu 29. aprillil. 1978 a.
Seedriorul. Osavõtjaid peost oli üsna
tagasihoidlikult. Kavalises osas esi­nes,
tantsutrupp „Zodiac" Ene Reba­se
juhatusel, Tantsuks mängis Geor­ge
Il tari. orkester. Peol toimus lote­rii
ja oli korraldatud einelaud..
i4. mail korraldati emadepäeva ak-
IUS koos üjhise kohvilauaga. Aktuse
kõne pidas pr. Anne Agur ja kohali­kud
noored. — Ants Kalm, Liisa
Hess, Arne Jõgi, Linda Sukk ja Dia­na
Sukk esinesid ettekannetega.
Suuremaks ürituseks rahvusteva­helisel
grupil toimus 17. juunil K-W
Folks Arts Council'i korraldusel ühi­ne
kevadpidu! millest ka eestlased
osa võtsid ^käsitööde, raamatute ja
Eestit tutvustava materjaliga. Eest:
21 oktoobril peeti sügispidu Seed­riorul.
Seekord oli;osavõtjaid rohke­mal
, arvul. Esines noorte laulutrupp
Jaaniku" Torontost meeleolu laulu­dega,
mis said tugeva aplausi osali­seks.
Tantsuks mängis George I l t a ll
orkester ja oli korraldatud einelaud
ja loterii.;
Novembri kuus teostati seltsi juha­tuse
liikmete poolt jõulukorjandus
Laäne-Saksamaal elavate invaliidide,
vanade ja haigete kaasmaalaste toe­tamiseks.
Korjandusest laekus inva­liididele
$266.50, vanadele ja haigete­le'
1126.50, seega kogusummas 393.00
dollarit.
E.S.Kr jõulupuu peeti 17. detsemb­ril
1973 a. Pr! Juta Nõmmik esines
jõülupalvuse-kõnega. Esinesid jällegi
kohapealsed noored jõuluettekanne-tega.
Jõuluvana jagas maiüstüspakke
lastele ja koosviibimine lõppes ühise
kohvilauaga.
31, detsembril toimus Uue-Aasta
vastuvõtu pidu Seedriorul. Peosaäl
kippus rohketele külalistele väike­seks
jääma — rohkesti oli tulnud
noori; Serveeriti mitmekülgne soe
söök, mis. oli valmistatud naistoim-
• konna ja seltsi juhatuse daamide
poolt. Pidu oli väga tujuküllane ja
kestis varahommikuni/ Tantsuks
mängis George lltari orkester ja Uut
Aastat tervitati vahuveiniga.
18. veebruaril peeti Eesti Vabariigi
aastapäeva puhul jumalateenistus St.
John'i kirikus, teenis pastor Tõnis
Nõmmik. Seltsi liige hr. Valdo Lilla­kas
esines päevakohase kõnega ja pr.
Maie Grav deklameeris oma Toomin-m
, Forster, j.t
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised.
.ramme.
iSIEIIi
•tase of music Ltd.
J53 Queen St W„ Toronto M5V 2B6,
Reisid ja puhkus
KÜLLUSLIKU! AAR!
Omt.— Tel. 363-1966, 363-2750
Neitsi-saared (Virgin Islands) asu­vad
1400 miili New Yorklst lõuna­idasse.
Nad lahutavad Atlandi ookea-seid
taimi. Eht kõik hibiseuse õied
on ühekordsed. Oleandrid enamuses
valgete suurte topelt õitega, mis ko­ni
Kariibimerest. Neid ori viiekümne-j hati palistavad teeääri.. Arvan, ct tü-ümber,
neist kolm suuremat saart,
kõik pühakute nimedega, SL Croix,
1 kike maailma ilusaimast loodusest,
mida ma kunagi varem pole näinud,
las te väljapanekud said suure huvi t gut. Lipuvalves seisid rahvariideis
osaliseks ja ohid osavõtjate rahvuste ^noored.;
hulgast üks nägusamaid. Näituse
korraldajateks' olid seltsi' juhatuse
daamid koos abikaasadega, näistoim-
"kond ja meie üliõpilasnoored rahva­riideis.
Näitusel demonstreeris pr.
Inge Kao ketramist ja noored andsid
i;iformatsiooni Eesti kohta peo kü­lastajaile;
Piäu lõppes rahvusvaheli­ne
balliga;,;
Seedriorul peetud „Süviharja" pi­dustustel1
korraldasid Eesti Seltsi
daamid ja naistoimkond laulukoori­de
vastuvõtu,
Möödunud tegevuse aastal lahkus
meie hulgast surma läbi Elmar Kä­gu,
kes oli seltsi asutaja liige ja endi­ne
esimees.
Majanduslikult lõpetas selts aasta-tegevuse
870.00 dollarise ülejäägiga.
Aastajoõksul töötas seltsi juhatus
üksmeeles ja ilma lahkhelideta. Lah­kuv
seltsi, juhataja Eda Kalm tänas
kõiki seltsi juhatuse liikmeid ja nais-ringi
sõbraliku koostöö eest.
Montrealile on kombeks ja süm­boolseks
traditsiooniks saanud keva­det
vastu võtta noorte kevadpeoga.
Nii ka tänavu. Seekord pidulik õhtu
leiab aset laupäeval, 7. aprillil ja sa­mas
tuttavas asupaigas, kus see
kokkutulek ön aset leidnud kõikidel
Yümastel aastatel —- Taani kiriku
seltskondlikkudes ruumides 4020
Grand Böulevard, N.D.G. Korralda­tud
ühiselt Montreali Eesti Täiendus­kooli
ja Montreali eesti skäutlikkude
noorte poolt, see peoõhtu kannab se­dapuhku
eriliselt pidulikku ilmet.
Nimelt tähistab see tänavune kokku­tulek
Montreali Eesti Täienduskooli
tegevuse 30-dat aastapäeva ja selle
õhtu kavas teeb kaasa arvukas grupp
selle kooli „vilistlasi". Samuti esine­vad
täienduskooli praegused õpila­sed,
Montreali nais võimlejad, rahva­tantsu
trupp ja skautlikud noored.
Gaidid aitavad kaasa kohvilaua kor­raldamisel.
Kõikide eelduste ja arva
miste kohaselt tohiks sellest õhtust
oodata samasugust meeleolukat kok­kutulekut,
nagu need kevade saabu­misele
pühendatud õhtud on olnud
•'alati varem.
I Teine .traditsiooniline varakevadi­ne
sündmus — noorte . suusapäev
Lättemäel laupäeval, 17. märtsil ei
.kujunenud mitte just täiesti noorte
.ürituseks.' Ainult kolm hundipoega
kindlasti ei jätnud „noorte suusapäe
, ta" üldmuljet. Kuid arvukas hulk
veidi vanemaid ,,noori" andsid selle
Te päikesesäravale päevale ometi mõ
. ;nusa meeleolu. Ja meeldivaks pidu
likkuseks oli külaline Kodu-Eestis
ja külalised5 Inglismaalt ja Ühendrii
: k i des t. Külalisele kodukandist oli ül
.laiuseks Lättemäe meeleolu, mis
meinutab nii tõetruult Kpdu-Eestit
Erakordselt mõnusat päeva näuditi
. niihästi suusaradadel . samuti küi
Montreali Eesti Skaudisõprade Selt­si
esi mehe Lex Soomi suvemajas ühi­sel
einel.
Esmakordselt üritatud Montreäii-
Tofonto ühised „Talihari '79 suusa­päev
ad" Ste. Ma.rguerite's Laurentian
mägedqs 10. ja 11. märtsil ei suutnud
võluda rohkem kui viis külalist To­rontost.
Pidevad vihmasajud märtsi­kuu
alguses ja mitte just kõige õhu-tavamad
suusarepordid hoidsid to-roritölasi
ilmselt tagasi-. Kahjuks.
Sest suusatamistingimused Lauren-tian
mägedes sel nädalalõpul olid
head ja „Äuberge Yvan Goutu" osu­tus
meeldivaksi peatuspaigaks. Mõne-'
võrra: hoidis osavõttu sellest kokku­tulekust
kindlasti tagasi ka asjaolu,
et üsiäagiarvukas grupp Montreali
suusaentusiaste koos Toronto küla­listega
veetsid selle nädalalõpu Mt.'
Tremblant mäaedel. Reservatsioonid
sinna olid tehtud juba kaua enne Ste
Marguerite nädalalõpu organiseeri
mist. Ja Montreali tihe tegevuskava
ei annud võimalust Ste. Marguerite
kokkutulekuks teise tähtpäeva leid
miseks. Igal juhul see üritus väärib
uuesti ettevõtmist järgmisel talvel
Vahepeal Montreali eesti suusata
jäte pere naudib neid viimaseid ke
vadis i suusapäe vi, mis tavaliselt on
kõige nauditavamad kogu talvest
Hooaeg Laurentian, Eastern Tpwn
ships ja. PÕhja-Vermonti piirkonda
des kestab, tavaliselt aprillikuu kesk
paigüni.
Henn Arvo
T. E. Äiandusklubi üldkoosolekul
24. jaanuaril 1979 a. otsustati käes
oleva aasta jooksul teha loendus On­tario
provintsis tegutsevate aiandus-ettevõtete,
elukutseliste aednike,
maastikuarhidektide ja mesinike
kohta. TÖÖ läbiviimiseks valiti koos­olekul
viieliikmeline komitee, koos­seisus:
J. Oinus, V. Piigli, A. Suits,
M. Tamm ja M. Usin. Selle, komitee
ülesandeks jääks ka T. E. Äiandus­klubi
10 a. juubelialbumi toimetami­ne
jä väljaandmine 1980, milles muu-uilgas
ka loendus tulemuste andmed
eiaks avaldamist.
T. E. Äiandusklubi põhikirja järgi
on klubil ülesandeks levitada ja sü­vendada
aianduslikke teadmisi IhV
meskonnaš. Et oma tööd ratsionaal­selt
arendada, on tarvilik ülevaadet
saada kaaseestlaste tööst sel aial.
estlaste ettevõtlikust, aianduse alal
onwähe uuritud, kuigi selle osatäht­sus
iseseisvate, ettevõtetena' küllaltki
märkimisväärne meie rahvusgrupis.
Kogutud andmed õleks abiks klubi
suvisele tegevusele, iseäranis õppe-:
eiside korraldamisel, mis omakorda
aitaks -sidemeid luua teiste aiandus-uivilistega.
Kogutud andmeid saaks
casutada materjalina koguteoses
,,Eestlased Kanadas" täiendusvälja-andes,
mis peaks ilmuma 1981. ä.
Eestlased Kanadas" 1975 a. väljaan­des
aiandus leiab minimaalset käsit­lust
./Põllumehe kutse ja talupidami­ne"
pealkirja all Nii oleks sellel uu­rimusel
ka suur ajalooline tähtsus.
T. ' E. Äiandusklubi juhatuse ja
aiandusloenduse komitee ühisel koos­olekul
8. märtsil, 1979 a. töötati välja
loenduse põhimõtted ja töökava.
Loenduse läbiviimiseks saadetakse
igale teadaolevale aiandusalal tegut­sevale,
isikule Ontario provintsis vas­tav
küsimuseleht täitmiseks. Vastu­sed
küsimuslehel peaks selgitama
pai j u meil on Ontario provintsis elu­kutselisi
aednikke, maastikuarhitek­te,
ärilisi aiandusi ja mesinikke. Äri­lise
aianduse all mõeldakse küsimuš-lehel
aiandusettevõtleid, mis produt­seerivad
aiandus saadusi või vähe­mal
määral tulu otstarbel, olenema­ta
ettevõtte suurusest. Registreerimi­sele
kuuluks majandi, suurus, kuipal­ju
maad üksikute kultuuride all, pal­ju
viljapuid, põõsaid jne. Küsimus­leht
ei puuduta omandi väärtust,.ra-1S U UR
St. Thomas ja St. John kuuluvad
USA-le. Seal on kuiv kliima, reumat
ei ole, temperatuur aasta läbi 70—80
kraadi. Harukorril tõuseb 90 kraadi­le.
Seal maandusid eestlased Ahto ja
Kõu Valterid kui lihtsa purjepaadiga
ületasid Atlandi ookeani ja said kuut
saks. See oli kõik, mis neist saartest
teadsin kui reisule asusin, Et sealt
saab osta puhast kulda suurel arvul
ilma tolli ja müügimaksuta, et seal
pärismaalased kõnnivad päeva läbi
rummi klaas käes, ei sellest polnud
aimugi;
New York'is täidavad turistid õhu-linnu
viimase .kohani. Silmatorkav
on reisijate kuldehete rohkus, mida
mineval aastal ameeriklastel mitte ei
olnud. Mu kõrval asuv abielupaar
sõidab St. John'i saarele, kus neil ole­vat
kirikuorganisatsioöni residents
elamiseks. Soovitavad saartelt kulda
ja alkoholi osta .(Ameeriklased saa­vad
kümme kasti a 6 pudelit kastis
— tollivabalt). Oleme haruldase su­juvusega
4,5 tundi õhus kui suur ve­teväli
on ületatud, kõht täis, väike
Tia Maria pudel taskus ja maandu­mine
St. Croixi lennuväljal. Siin on
rahvaste • paabel. Lennukid
halist läbikäiku ega profiiti, küll aga I maanduvad ja tõusevad nagu jooks-kas
aiandus on perekonna pea- või vai lindil Puerto Rieo, San Juan, St
kõrval sissetuleku allikas.: Thomas, Los Angeles, San Francisco,
Tagastatud küsimuslehed peale j ^ e w Orleans, Baltimore, Boston,
statistilist läbitöötamist antakse ;üle ^ i c a g ° - Miami ja veel teistele Karil
Eesti Arhiivile, Torontos, kus neid i 1 0 1 m e r e saartele,
saab kasutada ainult arhiivi üldise
korraalusel uuriniis otstarbel.
T. E. Aiandusk ubi loodab heataht-likku
suhtumist
ST. CROIX / ••.
Kõik Virginia saared on mere põh-
. . . . . . . . jast vulkaanilise tegevuse tagajärjel
asjaosaliste poolt kord üles kerkinud. Turistile on igal
selle uurimuse läbiviimisel ja loodab, kaarel oma üllatus. 1976 aastal ostis
kõik kes küsimus, lehed saavad, selle Ä m e e r i k a need taanlaste käest ära
täidetult tagastavad küsimuslehega ja / s e l l e s t ajast peale lehvib siin USA
kaasaantud margistatud ja aadressi- j i i p p . ükski turist ei kahetse, kes sin
ga varustatud ümbrikus na sõidab. Kõik saared asuvad soo­J.
löäneranriiky i@s
ärfsikomifee
1. märtsil 1979 asutatud MÄRTSI-KOMITEE
avaldas nimekirja nr. 1,
Torontos. 25. märtsil 1979. a., märtsi-küüditämiste
30. aastapäeval.
Märtsikomitee eesmärgiks on Ees­tis
aastatel 1941—1949 toimunud
massküüditamiste ajaloo uurimine,
andmete kogumine ja nende avalda­mine.
• • y • w
Äsjaavaldatud nimestik on teada­olevalt
esimene niisugune ja sisaldab
veidi üle 120 nime. Küüditamisnimes-tikus
seisis aga 1949. a. märtsis mõ­ningatel"
andmetel 80 000 isikut. Kui
palju pääses metsa varjule, hukkus
või pääses hiljem? Pole loota, et küü­ditajad
neid andmeid avaldavad: see
on küüditatute, tunnistajate ja and­mete
kogujate püha kohus.
Provisoorset nimestikku nr. 1 saa­detakse
kõigile andmete andjaile
kontrollimiseks ja tunnustuseks ta­suta.
Muud asjahuvilised võivad se­da
tellida Märtsikomiteelt, 710 Annet-te
St., Toronto, Ont. M6S 2E2, lisades
kulude katteks Kanada või USA $1 —
või rohkem, edaspidiste kulude kat­teks.,.,
v "•
Kogutakse andmeid ka küüditaja­te
isikute kohta. v
Kaasmaalased! Täitkem oma auko­hus
tus eesti rahva küüditatute vastu!
Tellige küüditamise 30. aastapäeval
ilmunud Märtsikomitee provisoorset
nimekirja nr. 1 ja. aidake kõigiti kaa­sa,
et tohutu suur nimestik ja muud
sellega seotud rr^aterjalid saaks aval­datud
avaliku süüdistusena, okupan­tide
kuritegudest. Vastavad juhendid
on avaldatud nimekirjas nr. 1. '
XIV Lääneranniku • Eesti Päevade
ürituste hulgas toimub neljäp., 5. 7.
Loyola Marymount ülikooli St. Ro­bert
auditooriumis insener Harold
Tombachi organiseerimisel inglis^
keelne sümpoösium, millel esinevad
eesti teadlased alljärgnevail teema­del:
• :'^..r
Dr. Rein Taagepera — Eesti dissi­dentidest
ja koi laborantidest, advo­kaat
Jaak Treiman — Olümpiaadist
Tallinnas vaadelduna rahvusvahelise,
õiguse seisukohast, dr. Toivo Raun
— Eesti enesemääramise õiguse või­dust
ja kaotusest, dr. Mare Taagepe­ra
— Nõukogude Liidu energia'krii­sist
. ja selle rüvetavad tagajärjed
Eestis,.Heino Jõgi' — Eesti Vabadus­sõjast
suurriikide heitluse taustal,
Eva Epp Raun — Graafilisest kuns
tist tänapäeva Eestis. Sümpoösiumi
le eelnevalt esitatakse Toronto elu­kutselise
filmimehe Ä. Kivilo inglis­keelseid
filme eestluse tegevuse koh
ta.-".' : ••
jas, sinises puhtas Kariibimeres. Üm
beräästa temperatuur on 77°F, niis­kuse
protsent madalaim maailmas ja
alaline jahutavalt paitav' tuuleõhk
mis suvitamise ja ka töötamise teeb
mugavaks. 51 piknikulaudadega val­get
liivaranda. Nad ütlevad, et Flo­rida
osariik on higistamiseks, Neit­sisaared
süvitamišeks.
St. Groix on õhust vaadates maali­liselt
madalam kui teised. Ostukesku­sed
asuvad Christiansted ja Fredrik-sted'iš.
Iga teine äri müüb kulda,
prantsuse kosmeetikat, . lõhnaõlisi,
Slovaki ühiskond Torontos pühit
ses nädalavahetusel iseseisva Slovak
ua vabariigi väljakuulutamise 40.
aastapäeva. Slovakkia vabariik kuu
utajti. välja 14. märtsil 1939, ajal, mil-ai
;&ksamaa . o k u ^ i s Tshehhi, 1 • ^ ^ 1 ^ 1 1 8 1 ^ ^^
moodustecKsellest Saksa Protekto- k u v i , s a t k r i s t a „ . j a I o o m u l i k u l t - . Q m a
raadi. Slovakkia iseseisvus oh vaga k „ , , , r n t . •• ^ „ ,. R . T i n / 1 , .„. ,r kuulsat rummi.: — „Cruzan Rum
lühiajaline, kuna 1945. a. aprillis Ve- T^^„ ^ r i ~ ™ -u < •• ,\ i
.... ..-AJ OI..:.-I.I: - • I lehas reklameerib, et see on tehtud
ne väed vallutasid Slovakkia Virginia vihmaveest, mis andvat eri
Slovakkia iseseisvuse väljakuulu
tamise mälestamiseks korraldas
Slovaki Liiga Toronto osakond lau
päeva õhtul vastuvõtu väliskülaliste-e
maitse. „Sweet water" — mage vesi
on nende saarte suur probleem. Kor­jatakse
ja destilleeritakse vihmavett
saju perioodil. Rummi tooraineks on
St. Groix saarel töötas professor UI-rich
Karell kirurgina. Pr. Karell üt­les,
et on juba 27 a. siin elanud. On
väga rahul ega oskaks nagu enam ar­vata,
et on külma ja lund. Professor
on pensionil, 87 aastat vana ja tragi.
Möödunud aastal kukkus aga Balti­more
suvepäevadel puusaluu katki,
mis veidi segab. '
Paluti kõiki, kes neid tunnevad,
tervitada. Seal eluneb ka pr. Heller,
arst Helleri lesk.
Taani ajastul asus pealinn St.
Croix saarel. Nüüd St. Thomas'el.
§T. THOMAS
See saar oma kõrgete kaljumägede
ja kitsaste teedega meenutab mulle'
Shveitsi. Ta on 18 miili pikk ja 9 mii-,
li lai. Ta jääb kaheks nädalaks meie.
koduks. Sõit maksab $400 sinna ja
tagasi. Kui aga lendad Torontost es­maspäeval,
on hinnaks $375.00. Alati
tuleb St. Croix lennuväljal ümberis-tuda
väiksesse kohalikku lennukisse,
sest St.:Thomas'e maandumistee bn
lühike. See on tülikas, sest St. Croix
suures liiklemise tsentrumis lähevad
kohvrid segi, mis olevat alaline nähe.
Seda kogeme ka meie, sesf eelmistest
lennukitest on rida kohvreid, mida
keegi ei tunnistanud omaks ja minu
kohver ei .mõtelnudki välja sõita.
Teadustame kontorisse lennu ja
kohvri numbri ning palume Shcraton
hotelli saata. Kadunu saabus õhtul
pärast kella kümnet ja must poiss,
pistis ilma jootrahata jooksu. Mina
kaotasin esimese kokteel party, kuna
rei.suriietuses ei tihkanud minna.
Lend kestis vaid 25 minutit. Neli
stuardessi segavad kõigepealt omale
joogiklaasi, kust igakord lonksu võt­sid,
kui uue tellimisega laua juurde
läksid. Seda nägin esmakordselt elus.
Stuardessid olid selle lühikese ajaga
üsna lõbusad ja käitusid liiga vabalt.
Sheratoni hotell koosneb siin nagu
viiest hotellist, a. b. c, d ja e ehitus­test
mille keskel on park troopika-,
taimetega ja supelbassein. Siin askel­dab
üks valge peaga taanlane.
Pealq rummi on saartel teine suur
tööstusharu- lõhnaõlide, seepide jne.
valmistamine. Ärides on ka prantsu­se
kuulsad kosmeetikatarbed. Terve
hotell ja teenistujad lõhnavad meel­divalt.
Tropicana on Neitsisaarte
kuulsam lõhnaõli.
Rummi serveerimise retsepte on
sadandeid ja pärismaalastel on igal
võimalikul juhul klaas käes. Heas tu­jus
inimesi näeb hotellide baarides
ja need on peamiselt turistid. Ja mis
maksab meie kuulus viski seal? Sil­man
„Walker" $1.95, meie Seagram
V. O. Canadian" $3.95. Mis hinnaga
müüb meie riik oma viski sinna?-
ia slovaki organisatsioonide^ e s m - L , , ^ . , , » ; ! ! : ^ • vi c-- i , ^ , : ., + daiaile. Vastuvõtust võtsi.d, osa se- suuhkrupilliroo mahl. Siin.kasvab ka n n , „ Q , -_j . . , . . c TT naator dr. S. H a.i,d asz, par,l amendiln-1 banaane, sidruneid ja- teisi lõunamai
ge Y. Shymko, Toronto linnavoliko
Eha Toomberg
(Järgneb)
• Eesti Päevade korraldajad juhivad
tähelepanu asjaolule, et.raskusi on
olnud Kanadast, tulevate privaat
tshekkide kasseerimisega, kuna USA
pangad nõuavad iga sellise tsheki va­hetalituse
eest $4.—.See tekitab Ees
ti Organisatsioonide Liit Läänefanni
kui asjaajamistele: mittevajalikke ra
ha- ja ajakulusid ja kuuaegset või
isegi pikemat ooteaega rahasumma­de
tegeliku kättesaamiseni. Nimeta­tud
põhjusil palutakse tshekid Kana­dast
saata kas International Money
Orderina või Canadian Postal Money
Orderina Estonian League of the
West Coast nimele ja selgeil märgitu­na,
et USA "dollarites.
' " • iK ' :V"'.'
Suur protsent tubadest on juba re­serveeritud.
Palutakse tubade kinni­panekuga
kiirustada, et tagada maju-tamisvõimalust.
Lähemat informat­siooni
annab majutustoimkonna esi­naine
Sirje Vitsut, tel. (213) 665-2613.
Näitusetoimkonna, esimeheks on
arhitekt Leo Mandre dr. A. Mässaka^
se asemel/kes tervislikel põhjustel
pidi oma töökoormust vähendama.
— Muusikalises osas on esinema oo­data
ka tenor Heinz Riivaldit. —
Rahvapeole tuleb oma ehitatud pillil
mängima kanneldaja Martin Kink
Napa .Vailey'st Californias.
gu liikmed W. Boytchuk ja^ A. 0'Do-nohue
ning arvukalt etniliste keskor­ganisatsioonide
esindajaid. Eestlasi
esindas vastuvõtul EKN peasekretär
E. Salurartd
Vastuvõtul andis Slovakkia Maail­maliidu
esimees dr. J. Kirschbaum
kokkuvõtliku ülevaate Slovakkia aja­loost,
rõhutades, et slovakid jätka
Eesti naised Soomes;
LEMI SIIN ÕNNELIKU!
Veel viis aastat tagasi Hilja Tibar
ja Valentina Mast olid kaks vaba
naisterahvast Tallinnas. Praegu aga
vad võitlus oma kodumaa vabaduse e l ? b H i l ^ T i o a r Jaapavee vallas pe-eest.
Tervitussõnavõtus teatas senaa­tor
dr. S. Haidasz, et ta on esitanud
senatis ettepaneku Kanada »parla­mendis
senati jä alamkoja ühenda­tud
ametliku komitee moodustami­seks
inimõiguste jä põhiliste vaba­duste
küsimuses. Ta' loodab ettepa­neku
vastuvõttu senatis. Y. Shymko
rõhutas rahvusgruppide koostöö va­jadust.
Kirjalikud tervitused olid
saatnud mitmekultuurilisuse minis­ter
N. Cafik, konservatiivide juht J.
Clark, John Yaremko. ja. Eesti aupea-konsul
T. Heinsoo. Vastuvõtul esines
slovaki segakoor mitmete ettekanne­tega.
Pühapäeval oli. aastapäeva ak­tus
sisuka muusikalise kavaga;
Eelmisel laupäeval pühitsesid un­garlased
Ungari Majas oma rahvus­püha
seltskondliku koosviibimisega.
Eestlaste poolt viibis ungarlaste peol
EKN juhatuse liige M. Epner abikaa­saga.
;; v.
Tulymäksytehed
¥aDy Johanson
tel. 4944147
L i " " l 'rrirrm
figa uus „Um ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
DANÄBS
E L E G A N T S E S K V A L I T E E D I S P A R I M K A N G A S R I I E T E V A L IK
S U U R I M K O G U EUROOPA K A N G A ID
Meie spetsialiteet on villased, puuvillased, siidi ja linased riided. '
^Külastage meid ja kogege sõbralikku teenistust.
15 BALMUTO STREET, TORONTO
(Yonge ja Bay vahel, lõunapool Bloori)
• n » . . . l W i . . r . i . ^ . . . . . , . . , . . . W r l i l | | | | l l | |||| | „ , „ 1 1 t a a a ^ ^ g g ^ u U I I I M M l l l l l l l i m "ii..nr,..M . . , . „ , . „ , n .
rekonnanimega Ylioja ning Valenti
na Masti elu läheb hästi Nivala val­las
uue nimega Hakala. Mõlemad ko­had
on Põhja-Soomes Oulu linna lä­histel.
Hoolimata nimede erinevusest, on
nende mehed vennad, sest kaua aega
tagasi toimus tolleaegsele kirikuhär­rale
ja meeste isale eksitus: Hakala,
on sünnimaja nimi ning õigeks pere­konnanimeks
on Ylioja...
•' Kõik algas Hiljal; tahtmisest ven­nasrahva
keelt õppida, milleks oli. tal
kirjavahetusi soome meestega. Aarne
Yliojale tüli kiri umbes viis aastat ta
gasi Haapaveele Tallinnast, mille
saatjaks osutus Hilja Tibar. Ka tema
soovis kirjavahetust, et soome keelt
õppida. Aarne Ylioja kui lesk oli ko­he
valmis. Kirjavahetus viis 1974; a.
Ylioja teele Tallinnasse. Otsus abiel­lumiseks
tehti juba esimesel.; kohtu­misel;
_ •>'..
Palve võimudele tehti augustis
1974: a. Pärast kolme kuud saadi lau-latusluba
ja peeti pulmad; Tallinnas.
Jaanuarikuus 1975., a. kolis; Hilja Ti­bar
Soome, Ta ütleb, et Eestis tun­takse
suurt huvi Soome ja soomlaste
vastu. Tallinnas on näha Soome TV.
Hoolimata; keelte sarnasusest peab
siiski sööme; keelt edasi õppima;
Praegu' räägib 56-aastane perenaine
sulaselges soomekeeles ilma võõra
äksendita koos ta: 62-äastäse ^.keele­õpetajaga".-
Hilja ja Aarne Ylioj ai on väike ta
lukoht Vatjusjarve looduslikult kau­nis
külas, kus nad kahekesi elavad
Naabrite järgi on Hilja nagu üks
nendest ja kõik soovivad, et saaks
ta varsti Soome kodakondsuse
— Olen õnnelik siin, ega taha ku­hugi
kolida, ütles proua fibar-Ylioja.
TEINE ROMANSS
Pärast seda kui Aarne vend Jaak-ko
jäi leseks, paar aastat tagasi, ta
sai „keeleõppija" Tallinnast — 56-
aastane. Valentina Mast. Kohtunud
esimest korda veebruaris 1978. a.
Tallinnas adventikirikus, mille koo­ris
Valentina laulis, Jaakko Hakala
tegi ettepaneku abiellumiseks.
72-aastane Jaakko külastas Tallin­nat
neli korda. Laulatusluba võttis
aega kolm kuud. Noorpaaril oli nii
ilmalik kui ka kiriklik laulatus. Jaak­ko
Hakala' ristiti adventusku, kuhu
kirikusse ka mõrsja kuulus. Pärast
pulmi läks aega veel viis kuud ja nii
sõitis Jaakko oma Valentinale järele.
Rohkearvulise soomekeelse raama­tukogu
tõttu, on Valentinal juba üs­na
hea keeleoskus. Ta ütleb, et,pal­jud
eestlased abielluvad soomlaste­ga.
Ta on lesk ja pärast poja surma
ka lastetu. ,
Nagu Hilja Tibar-Yliöja nii ka Va­lentina
Mast-Hakala ütleb, et „Siin
on hea elada", aga võib-olla kolib pe­rekond
hiljem Lõuna-Soome, sest lin­nainimesena
tahab Valentina inime­si
näha. "
Paljudel eesti naistel on sooviks
soome meestega abielluda. Ajal, mil
„Viru" hotelli hakati soomlaste poolt
ehitama, oli soome poistel väga kõr­ge
kurss eesti neiukeste silmis; Soov
pääseda läände- on nii suur, et ka
soome meesturistide aeg läheb Nõu-kogude„
Eestis väga lõbusalt.
„MEIE ELU" esindaja Kalifornias
Heldici Naelapea Esfam
10723 Sherman Way, Sun
91352. Tel. (213) 765-3228.