Meie Elu = Our life, November 1, 1979

              ;õMeie Elaa" nr. 44 (ISSI) 1979 „Mele Elu4'
jgsa
11
IB
VM
Published hy Is^lan^PtMi^ng}Tgrontö Ltd., Esto­nian
House, 958 Bröadview Ave., Toronto, Ont.
; ; y4K^i;^:V: W '; ;Tei;466-0951 ;
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis Ej.' Parrhing, 473 Lubmänn Dr., New Miliörd, N.L,
USA^Tel. (201) 262-0773- v
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenumtresslrnäärasM.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asüt. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Maj^s, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4& 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.
-5 p.L, esmasp. ja neljapNkl. .9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-i p i
tellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
l a . $33.00,6h $17.00,3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: l a . $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USÄ-sse: 1. a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse!
a. $32.75, 6 k.
Uksiknuinber --.50^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeruh esikülji
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised
0,
Perspriaalla^|u?tont läenüvõy| ^rma ja jäädava, töövõimetuse
k i n Ä ; | •
Lugeja kk j
WAWON vöi KUNINGLIK
|>
AKWAÄLSS
iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiw^
„Kus on sinu relvadiväisid, paavst",
Ironiseeriti kord Nõukogude Liidust
Vatikani ülemvalitsejate. Ka paavst
John Paul II puudusid relvadiviisid,
kuid ainult oma vaimse minaga val­lutas
ta miljonid Poolas, Iirimaal ja
USA-s oma hiljutistel külaskäikudel.
Paavst paiskas võimu potentaati-dele
otse näkku nõudlused Inimõi­guste,
sõja ja rahu ning paljudes
maades valitseda terrori küsimustes
ja manitses UN-i täitma oma ülesan­deid
inimkonna heaks. Need kõik on
tänapäeva maailma vaevavad poliitiv
I lišed küsimused ja seepärast kuulati
| paavsti sügavas sisetundes ning har­dumuses,
r
1 Kuid paavsti enda 700 miljonilises
katoliiklaste koguduses valitseb eri­arvamusi
kiriku liberaliseerimise
pinnal ja John Paul II on neis küsi­mustes
konservatiivne. Need küsimu­sed
on häirinud katoliku kirikut ju­ba
mõnda aega ja kuna osa neist on
moraalsel pinnal, siis on põhjust
neisse süveneda, kuigi katoliiklased
meie seas on suures vähemuses,
•;ir Moraalsed küsimused asuvat? feoös-
';•'.-.'elulisel pinnal suj^pbolte v^hel-ja
nende hulgas on abielu, kontrasepti-line
ärahoidmine,"-abort ja abielula­hutus.
Dogmalisel-traditšioonilisel
pinnal asuvad teised, nagu preestri­te
tsölibaatsus-abielutus ja naiste
• keelustamine vaimulike ametikand­jatena.
Washingtonis paavst kõneles
abielu lahutamatuse kaitseks, kuna
lahutuse õigustus võib muuta vas­tastikkuse
armastuse kahe poole va­hel
iseenda armastuseks kuni poolte
lahkuminekuni.
Kus seisab i^in paavsti pidepunkt
ajal, mil mitmed teised usud on lahu­tusega
kui paratamatusega leppinud?
Ometi On paavsti pühakirjaline pide.
tugevam teistest, kui lugeda Mat*
teuse 5:31 „Moosese seadus ütleb:
,Kui keegi tahab' oma naisest lahti
saada, siis ta võib Tahutuda, andes
naisele vabastamise kirja*. Kuid Mar­kuse
ja Luuka cv. lisab: sellele järg­neb
patu teostus nii naise kui mehe
poolt."
Katoliku kirik seisab vastu nii
kontraseptilisele ärahoidmisele kui
ka abordile sugupoolte ühendumise
> Ajal Ja pärani seda, sest Vana'Testa­ment
.kasib- olia. viljakas - ja käsib pal­juneda.
• „Ühend:umise • akt on mõel­dud
looduse poolt laste saamiseks
ja mitte tegudeks patus ja häbis."
; y.Xuiä oi^eri paavst Pius' XII nõustus
miml? •.ärahoidmise''.'.vahenditega,
' s e s O ^ r ^ s ä s cileneb.- ka lapse, abi-daj3agri
ta perekonna heaolust ja
. mitte: aiiuitt otsesest viljakusest igal
antud juhtmMl. John Paul II bn vas­tu
igasugusele ärahoidmisele, kuna
ärahoidmine viib alla seksuaalse mo­raali
sensuaalse lõbu tasemele.
Aborti pn katolik kirik sarnasta­nud
otsese mõrvaga, lubamata kuri­teoga
ja praegune paavst on laienda­nud
seda halastusmõrväni ja inim­õiguste
rikkumiseni. Oma kõnes
VVashingtonis nõudis paavst ühiskon­nalt
täit kaitset elule paarimisest
peale* John Paul II ilmus ÜSA suure
katoliiklaste hulga ette nende kon­servatiivsete
põhimõtetega küsimata,
et USA katoliiklaste ja nende preest­rite
seas on vahepeal toimunud suur
liberaliseerumine ja näiteks UN4s
töötatakse isegi kiirelt siginevate
rahvaste (India) abistamine sündi­vuse
piiramiseks. ••:(•.
Lutheri reformkirik oma algaastail
nõudis omia preestreilt abielu, et ee­maldada
silmakirjalikkust ja himu­rust
preestrite seas. Ka katoliku
moodsad preestrid nõuavad abielu,
sest ebaloomulikkus halvustab abi­elu
ja, võtab preestritelt arasaama
• selles sektoris ning möodapääsma-tuli
viib seksuaalsete skandaalideni.
Kuid paavst Paul VI nõudis: „Prees-ter
jälgib Jeesuse eeskuju, kes kogu
oma eluajal jäi abielutüks, mis ise*
loomustas täielikku andumust Juma­la
ja inimese teenimisel. John Paul
ei kavatse oma preestrite olukorda
„kergendada", sest abielutuse tõotus
on antud permanentselt.
Ajal, mil naisõigusluš on ajanud
teatud- vagusid ühiskonnas, on see
tunginud ka vaimulikku seisusesse.
Terve rida naispreestreid on USA«
juba ordineeritud, kuigi Vatikani sei­sukohtade
vastaselt. Katoliku kiri­ku
seisukoht on olnud, et pühakirjas
ja ajaloos pole naised vaimulikeks
olnud: „Kui Jeesus oleks soovinud
naisõpetajaid, siis Oleks ta valinud
ka naisapöstleid". Paavst John Paul
asub seisukohal, et ka tema tahab
sellest traditsioonist; kinni pidada.
Kuigi paavst on oma vaimsusega
ja inimõiguste küsimustega selle
maailma miljoneid võitmas ja teeb
seda ka tulevikus, seisab tal ees pal­ju
võitlusi kiriku dogmaatilištes ja
traditsioonilistes küsimustes vahe­peal
liberaliseerunud maailmas. Üks
on aga selge, et paavst John Paul on
tänapäeva areenil tarvilik kuju, sest
nii nagu vajavad valgustamist inim­õiguste
küsimused, on tugevat ava­likku
häält tarvis ka ühiskondliku
moraali osas, sest teisiti võib moraa-
; ''lipuudus; ühiskonna,- enda kukutada.
konservatiivide Valitsus on olutud või
juba mai kilust saadik, kuid ei ole suutnud veel selle aja jooksul
riigi tüüriratast kindlalt pMkü wtta. Liiga palju vastuolusid on
kerkinud! üles ja ndd tuleb järjest juurde. Palju tüli ja suuri ma-jariduslisi
kahjusid saab Kanada selleparast, et peaminister lubas
Kanada saatkonna vUä Jeruusalemma. Teravat M on tekki­nud
selle pärast, et konservatiivid on hakkanud müüma riiklikke
ettevõtteid ja ka/riiklikku' õliettevõtet Petro Canada, Kõige viimati
on tõusnud tüli provintsidega õlihinna tõstmise pärast. Kõige kum­malisem
on sellejuures asjaolu, et valitsus taotleb neid teostada
olukorras, kus tal puudub absoluutne enamus. -
Tänapäeva maailmas on rohkesti
poliitilisi probleeme. Üks neist on
vaba maailma julgeoleku küsimus,
sest N. Liit suurendab tohutul mää­ral
oma sõja jõude ja haarab järjest
uusi riike oma haardesse. Ka Kana­da
on otseselt ohustatud, kuna Karii­bi
mere ja Kesk-Ameerika riigid on
suures ohus. Oleks vaja _ka Kanada
riigikaitset suurendada, kuid sellele
küsimusele ei osutada Kanada ava­likkuses
mingit tähtsust. Elatakse
nagu elaks meie vanajumala seljata­ga.
../'// v :/:.'';
Quebeci provints ähvardab Kanada
föderatsioonist lahkuda ja Valmis­tub
rahvahääletuseks selles asjas ju­ba
eeloleval kevadel. Kuid ka selle
probleemi jaoks ei ole aega. Selle
asemel tegeletakse küsimustega, mil-,
lega Kanadal midagi ei ole tegemist.
Üks kummalisem neist on lubadus
Kanada saatkond viia Jeruusalemma.
Araabia riigid on selle vastu. Nende
käes on õli ja nende käes on tohutud,
rikkused. Kanada ettevõtted tegid
!:s$eafrhe^Ä&^
: 4,5 miljardi dollari eest oma lepin­guid
tühistanud. Kuigi .küsimu^ *pidiv
olemä/igäle lapsele selge, saadeti Ro­bert
Stanfield veel araablasi vihasta­ma.
Nüüd on 4a tagasQj§Aleks afeg
nüüd 'küsimus lõpetada.'Et targem
annab järele. Kuid" ka praegu ei võe­ta
seisukohta. Kardetakse äravalitut
rahvast.
Teravat kriitikat ja palju segadu­si
on tekitanud konservatiivide polii­tika,
mis näeb ette riiklikkude ette­võtete
ära müümist. Inglismaal te­hakse
ka seda, kuid müüakse ära ai­nult
need ettevõtted, mis teevad kah­ju.
Kanada aga taotleb.müüa ära ise­gi
riikliku õljettveõtte Petro Canada.
Meil iseseisvas Eestis oli põlevkivi­tööstus,
raudteed jne. riiklikud ette­võtted,
Õli on tähtis mäapõuevarä ja
vajab suhteliselt vähe, töökäsi. Olu­line
oleks, et kõik sellest saadud tu­lud
läheks riigikassasse ja jääks Ka­nada
ühiskonnale. Petro Canada asu-tatigi,
et avaldaks konkurentsi ja ta­kistaks
välismaiseid ettevõtteid, õli
hinna liiga kõrgele tõstmist.
Eriti tähtis on see praegu kus
ÖPECi õlimaad kogu aeg kruvivad
õlihinda maailmaturul kõrgemale.
Valitsus aga ütleb, et õlihinda on va­ja
tõsta, sest õli olevat vaja sääs.|a.
Kuid kasud sellest õlihinna tõstmi­sest
lähevad. peamiselt välismaiste
õliettevotete taskusse. Osaliselt ka
muidugi õliprovintsi Alberta riigikas­sasse,
kes ei oska suurte rahadega-midagi
peale hakata. Õli hinna tõst­mist
põhjendatakse veel sellega, et
saadud kasudega oU/ettevõted otsi­vad
uusi õliallikaio. Kuid selle üle
puudub kontroll ja on teada ainult,
et õli ettevõtted on teinud: head äri
ja nende puhaskasu oli sel aastal to­hutu
suur. Kui aetakse sellist.poliiti­kat,
siis võib rahval tekkida mulje,
et valitsus peab silmas peamiselt Õli
ettevõtete huvisid, mitte aga rahva
huvisid. USA-s teatati Kongressi uu-demokraatide
parteid koguni 1,1 mil-
?jardi:;dollariga^ ^ n f ; &
Kanada Jm külm maa jä Kanada
vajab tohutul -hulgal õli majade küt­miseks
ning kui õlihinda tõsta, siis
ei suuda Kanada kaubad maailma­turul
võistelda nende maade kaupa­dega/
kus õli kütteks on vaja vähe
ehk mitte sugugi. Viimase problee­mina
on kerkinud üles veel et pan­gad
.tõstavad laenuprotsente, mis
ulatavad juba 15%-le. Protsendi määr
rasid on viimase kahe aasta jooksuf
kogu aeg tõstetud. See on tohutu hal­vaks
teguriks Kanada majandusele.
Tekib küsimus, et kui kaua suudab
praegune konservatiivide valitsus
niiviisi seista riigitüüril, ku^a tal
puudub absoluutne enamus parla­mendis
ja on elanud üle juba kaks
umbusalduse avaldust. /
>llitlilllfll!IIIIti!!ilIIIIIIIill9l!lllU!lll!!(lllli!llllilin
•J ©rön*br@@k Äve. (Finch ?hm}
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824
>lte, kel oh peen maitm
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suletud)
axxa
)<I^(MB>()dXHn»<KEI>4)«I3>4><DI><><]aXKQa»< A
• • •
362 Banforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLÖWEflS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADÄVAt RIKl^ALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja täbtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
i, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NÄHA ja
PUUNIKERDUSE alal. ' ;
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt;
Võitlus kommunismi vastu peab
taotlema Nõukogude Liidu dekoloni-seerimist.
N. Liit on kommunismi
häll, rahvusvahelise kommunismi
keskus ja kommunistliku diktatuuri
levitaja, propaganda, põrandaaluse
õõnestustöö, terrori ja N. Liidu poolt
varustatud ning juhitud löökrühma­de
abil. Seda tehakse pidevalt ja mit­med
parempoolsed valitsused on ku­kutatud
ning asehdätud kommunist­liku
diktatuuriga. N. Liit relvastub
tohutult, on kujunenud maailma suu­rimaks
sõjaliseks jõuks ja võimatu
ei ole, et ta vallandab III Maailma­sõja,
oma kaugemate eesmärkide
saavutamiseks. •;., ,
Kommunistliku---44k^at«iiFi- haar-,
desse sattunud rahvad on kaotanud
vabaduse ja N. Liit bn kujunenud
suurimaks koloniaalriigiks, keda
maailm on kunagi tunnud. Sealsed
rahvad kannatavad vabaduse kaotust
ning eksploateerimist keskvalitsuse:
poolt. Vabanemine kommunistlikust
diktatuurist, N. Liidu imperialismist
ning võimaliku III Maailmasõja
ohust võib teostuda ainult N. Liidu
deköloniseerimise teel. Seda võib
teostuda N. Liidu poolt koloniseeri­tud
rahvaste ühine ning üldine üles­tõus,
toetatud lääne demokraatlikest
riigest.
N. Liidu poolt koloniseeritud rah­vaste
ülestõus on paratamatu järel­dus
seal valitsevast kommunistlikust
diktatuurist ja inimõiguste tallami­sest
jalgade alla. Senised ülestõusud
N. Liidus ja teistes kommunistlikes
maades on olnud kohalikku või rah­vuslikku
laadi ja. surutud veriselt
maha (Rostov, Odessa, Ungari,
Tshehhoslovakkia). Sama võib /kor­duda
nendega ka tulevikus. Teistsu­gune
võib olla tulemus, kui koloni­seeritud
ja [kestatud rahvad teosta­vad
ühise ning üldise ülestõusu. See
likvideerib N. Liidu ja kommunistli­ku
bloki., .
N. Liidu tohutu relvastumine, mil­lega
lääne demokraatlikud riigid ei
suuda sammu pidada, nende /ühis­kondliku
korra aluste pidev lammu­tamine
ja kommunistliku diktatuuri
levitamine on kujundanud olukorra,
kus lääne demokraatlikud riigid on
hakanud tõsiselt arvestama kuidas
tõkestada kommunismi levikut ning
N Liidu imperialismi..Äsja ilmunud,
lääne sõjaliste ekspertide poolt koos-
, t a | t u ä d ^ a ^ f M I I L Maailmasõda" te­geleb
sellega, Tulemus on huvitav
selles mõttes, et mitte NATO sõjali­sed
jõud vaid koloniseeritud rahvas­te
spontaane ülestõus N, Liidus toob
N. Liidu poolt vallandatud sõjale kii­re
lõpu. See on esimene juhus, kus
läänes on hakatud avalikult hindama
okupeeritud rahvaste osatähtsust N.
Liidu imperialismi pidurdamisel.
Siin lääs näeb koloniseeritud ja kom­munismi
ikkes olevais rahvais oma
liitlast.
Lääs ja ikestatud rahvad idas vaja­vad
üksteise toetust ja nendele on va­jalik
tihe vaimne side, et kaitsta rah­vaste
vabadust ühisel jõul. Vajalik
selleks ori üksteise probleemide
tundmine ja tihe koostöö. Midagi ei
juhtu rahvaste ja riikide elus, mis •ei
Stokholmi jäästaadiöni asendami­ne
ESTO-80 liikumispiduiks vähema
^kuningliku tennishäliiga" mõjub
ehmatama paneva ja masendavama­tena.
Antakse seljuhüT 2 etendust.
Aga ühed näevad ka seife pidulikku
avamist^ teised ainult lõpetamist, ja
ometi on neist mõlemad olnud ^šeni
unustamata elamusi pakkuvad, mil­lest
keegi ei peaks jääma ilma, kes
sõidab mandrite ja ookeanide tagant
sinna, et elada kaasa eesti rahva juu­rele
pidustusele. Või lavastatakse
kaks avamist ja kaks lõpetamist või
•kui on suurema rahvaarvu korral va­jalik
anda kolm etendust, siis antak­se
neid vastavalt ka kolmel korral?!
Just valgusepidu ehk liikumisla-vastus
on olnud ülemaailmsete eesti
päevade üks tähtsamaid osi. Juba
see sisemine sügavalt hõõguv tunne
—-kui meid on ühel ja samal ajal nii
; palju koos... Torontos oli valgüss-pidul
koguni 16-tuhat pealtvaatajat,
Baltimöres kiili pisut vähem, / aga
kogesime, et pidustuste see osa on
just see, mis tõmbab ligi ja vaimus­tab
peale meie endi ka kohaiiku maa1
rahvast ja teisiti ei saa see olla ka
mitte Rootsis. ESTO-80 peatoimkond
on teinud ilmselt vist-valekalkulatsi-oone.
Ja kas siis jäästaadiöni varu­miseks,
millest j uba ammugi aval i-kult
kõneleti, ei tehtud selle kindlus­tamiseks
vajamist õigeaegset rendi-eellepingut?'„
Meie Elus" nr. 38' on
ühenduses pidustuste ' rahvatantsu
üldjuhi Udo Tohveri 'külaskäigu ja
nõupidamisega Torontos rootsipoöl-sete
muudatus põhjeridusis kantlev
väljendus, et ,,.. rvarutud / jäästaa-dion
langeb arvatavasti (!) ära, sest
seda kavatsetakse (!) ümber ehitada
ja kas see teoks saab või mitte pel­gub
alles parast Rootsi, valimisi. Ot­sustamisel
esinevad tugevad poliitili­sed
mõjutused ja on arvata (!), et ot­sus
kujuneb eitavaks."'— Niisiis.ik­kagi
ka telgitagune (vabade eestlaste
vastane) mäng. Teadagi kustpoolt
need tuuled puhuvad. Kui peatoim­kond
ei ole neid asju näinud vara­kult
läbi, siis ta võib edaspidiselt'vist
veeL kogeda teisigi takistavaid kai­kaid
pidustuste rattakodarais, mis
ilmuvad halbade üllatustena ja võib­olla
mõned neist n.ü. viimasel minu­til,
et asiu sassi-ajada. Ei tohi unus­tada
lätlaste raskusi: nende Gotlandi
pidustusil. Aga see võisJolla* algus.
( '; .Veel hajxem kui märgitu^ a^upai-
;^gä-vaHerus^kujuneb' publikule^ 6h see
'Esinejale'.'* E i kujuta 'kuidagi -ette,
kuidas saiad rahvatantsijate paarid
• saavad esineda vabalt ja efektiivselt
ainult 20x40 meetrilisel väljakul. Na­gu
sardiinid karbis iä kaob nende
ettekannete mõiulepääs ka seeläbi,
et esinejate ümbert puudub tarvilik
vastava proportsiooniga tühi ruum.
Veel halvem on see võimlejal]e, kes
vaiavad kohati oma jooksu- ja hüp-neliikumistel
suurt esinemispinda.
See väike 20x40 m. eš^nemisruum
tundub, antud oludes tõesti naeü
mingi nalianumbrina. See võiks pilt­likult
üteldes sobida küll suurepära­selt
ehk näiteks Toronto eesti alg­kooli,
lõpetajate piduettekandeks,
mitte aga maailmaklassi mõõtmega
liikumisiavastuse suurettekandeks.
Või on arvestatud, et üle pooled rah-
Vataritsijad ja võimle iad, kes bn
plaaninud osa võtta ESTO-80 - pidus-tusist,
peaksid sellest loobuma, sest
tõepoolest neile ei ole seal vähemalt
üldrühma koosseisus vastavat ruu­mi.
Peale kõige tuleb arvestada, et
liikumislavastuse tegelasil, kes muu­datuse
läbi veel selleks jäävad, on
kahe etenduse korral ära lõigatud
plaanis olnud oma vaba aeg muuks
otstarbeks ja kohal tuleb olla esialg­se
mõnetunnilise etenduseaja asemel
terve tööpäev — sest/on teatatud, et
. esimene etendus oleks kella 4—6 ja
kordusetendus 7—9. On teada, et'esi­ne
j ad peavad tegelikult olema kohal
juba märksa varem, samuti on nen­de
lahkumine ettekannete/lõpul üm-berriietuse
j.m. tõttu aegavõtvam,
nii et praktiliselt tuleb jätta sinna
kuus tundi, mis on ebanormaalne,
eriti kui arvestada ka kurnavaid pea-proove.
:';^//'''': ',•':.-• "
Kurdeti, et Rootsi ilmastiku ja su­veööde
valguse juures esinemine mõ­nel
välisstaadionil ei leidnud (Rootsi
komitees) pooldamist. Kas tõesti?
Välisštaadion oleks aga antud olu­korras
ainuke õige lahendus! See väi­ke
võimalik jahedus ei tapa kedagi
jä vihmast ei ole eesti rahvatantsijad
jä võimlejad lasknud endid mitte se­gada
(Baltimore äikesetorm!...) ja
hämar suveöö valgus on täiesti kõr­valine
asi. Seda tuleks siiski kaaluda
ja kuulata ära ka mujal kohtadel
asuvate võimlemise ja rahvatantsu
rühmade juhtide arvamist asjast.
Muide1 juba liikumispedagoogist
tähe,; eesti selle ala grandman Ernst
Idla väljalülitamine liikumislavastu­se'üldjuhi
kohalt segaseks jäänud
asjaoludel oli paljudele esimene eba-meeldiv
teade. Nüüd on saabunud
nr. 2t Mis võiks siis olla nr. 3? Kas
mõne muu ESTO-80 tähtsa Osa nurja
1 ajamine, nagu näit. pidulik rongkäik. /
Meenub selpuhul, et kui käisid hoog­salt
ESTO-72 eeltööd, siis naiste aja­kirjas
./TRIINU" kirjutas juba vara­kult
ajakirjanik Ignas Tõrmaküla
muu hulgas umbes nii, et „,..üle­maailmsele
eesti päevade kõige täht- -
samaks osaks on selle suur rongkäik.
Kes tahab seda mingil viisil nurja
ajada, see on eesti rahva vaenlane."
• Aga aetigi poolenisti nurja. Pidi toi--
muma ajal kui Toronto südalinna tä­navad
olid rahvast'tulvil. Vastavad
loadki olid juba käes, orkestrid han­gitud
jne. Lükati aga järsku üsna va­hetult
enne pidustusi (mõnede meie
oma inimeste pealekäimisel) sellelt
päevalt ja healt kellaajalt ära näda­lalõpu
varahommikule — kui kõik
äride, uksed olid suletud ja tänavad
unised-tühjad/ kust meie uhke rong­käik
läbi marssis...
., Ja ESTO/-76 hommikune rongkäik
osaliselt läbi mustade linnaosa, (vä­hemalt
sellevärvilisi nähtus seal kõi­ge
enam) ei olnud targem. Kes ei
Usu, see vaadaku terasmait filme,
mis tehtud rongkäigust koos publi­kust
tühjade või äärmiselt hõredate
kõnniteedgea. Ainult ühe või kahe
risttänavate (Intersection) nurgal
võis näha inimesi mõned sajad ko­baras.
Neistki taas hülga lihtsameel­sete
nägudega musti — kelledele väe-
' f-#Mt lofe^htis^ möM oiria^õinsäst po-
' ilijili^t;1 nõudmist' demonstreerida,
sest neilt inimestelt ei tule mingit
tegu ega mõju Eesti resp. Balti prob­leemi
liigutamiseks... See oli taas
sisuliselt poolenisti nurjunud rong­käik,
olgu mida ka esialgses enese-vaimustuses
me kiituseks ei tunnud
või hiljem sellest ei kõnelenud, et
kuivõrd „vägeva asjaga" tulime seal
marssides toime.
Sama löögivaene oli kahjuks.rida
aastaid tagasi ka New Yorgis suure-le
Balti rahvaste rally'le Madisoii
Square Gardenis (tollal asus teises
kohas) järgnenud rongkäik rekordi­liselt
16-tuhande osavõtjaga. USA-st
ja Kanadast. Peamiselt seepärast, et
seda suunati UNO peakorteri juurde
rohkem Manhattani kõrvalisi täna­vaid
kaudu. Kas selles olid süüdi tai­pamatud
korraldajad või „timmiü"
suuna andmine ametivõimude kau­du,
see jäi teadmata.
' Kõige selle eelpoolse taustal on
küll veel ime, kui Juba otsapidi kah-.
justatud ESTO-80 pidustuste; puhul
selle rongkäik peaks siiski.kulgema
väljakuulutatud ajal ja marshruudis
ja ikka toredate orkestrite ning lip^
pude ja tabavate loosungitega/samu­ti
ka kõik teised pidustuste osad ka-vandat
ud ku j ui toimuvad. Kõige pa­ha
kõrval oli vähemalt rõõmustav Ju-gedä
;JpSTO-80 rahvuskongressi kor­raldamise
leplikku koostöömeelt. Et
kõik nii läheks.
Iga uus MEIE ELU" tellija aitab kaa-ole
kaugele ette plaanitsetud, teo­reetiliselt
kavandatud ning rahva­masside
teadvusse istutatud. Kui
ülestõus puhkeb N. Liidus, siis ei
plaanitseta ega kalkuleerita enam,
vaid teotsetakse varem omaksvõetud
põhimõtete kohaselt. Kui seda ei ole
tehtud, siis järgneb ülestõusule anar­hia,
rahvaste omavaheline võitlus rii­gipiiride
pärast ja tulemuseks võib
olla marksistlike demagoogide taas
tulek diktaatorlikule võimule.
Selle vältimiseks on vajalik, et ko­loniseeritud
rahvaste ülestõus N; Lii­dus
oleks üksikasjades plaanitsetud
ning hästi ette valmistatud. Lääne!
on palju anda eeskujuks, kuidas
asendada kommunistlikku korda,
•kuidas elustada isiklikku ja ühis­kondlikku
initsiatiivi ja arendada
üksteise mõistmist ning tolerantsi
rahvaste vahel, eriti seal, kus nende
ajaloolised ja rahvuslikud piirjooned
on vaieldavad. Kõike seda tuleks
Uurida etnilistel rahvusgruppidel ja
olemasolevate kanalite kaudu edasi
anda \ rahvastele kannataval kodu-;
maal. Nemad peaksid saama teadli­keks
sellest, mida tehakse läänes ja
milliseks vöiks kujuneda nende elu
pärast vabanemist -Moskva ülemvõi­mu
alt.
Samal ajal tuleks selgitada kohali­kele
valitsustele, millist informatsi­ooni
tuleks saata raudeesriide taha
ja kuidas tuleks abistada sealseid
rahvaid üldise ülestõusu korral, et
tulemus oleks selline, nagu on ette
nähtud raamatus .,,111 Maailmasõ­da".
Etniliste rahvusgruppide poolel
•sellele tööle peaks rakenduma eri­teadlased,
kes tunnevad olukorda
oma kodumaal jä N. Liidus üldse.
Nendele kaasaaitamiseks ning uuri­muste
teostamiseks tuleks igal rah­vusgrupil
varuda teatud fond ja kor-dineerida
selle kasutamist koostöös
teiste rahvusgruppidega.
Kogu eelpooltoodud küsimuste
komplekt, mille kaugemaks eesmär­giks
on N. Liidu dekoloniseeriiriine,
tuleks võtta tuleva ja iga järgneva
aasta"Ülemaailmse Antikommunist­liku
Liidu kongressi kavasse ja töö­tada
põhjalikult läbi. Kui see teos­tub,
siis vabanemine kommunistli­kust
diktatuurist ning N. Liidu im­perialismist
' ei ole enam mägede
taga.
A. Mõmmik
>
(I
Sault Ste.
läbi lahki
Koorti ja
POLHTILII
Aupeakor
peame omal
vai ajal, kus
on suurtes
tiline ebakl
mapiirile n|
eelnenud
Peame olei
selt valvel,
vadjüle öö
tuua meie
K. Arro
aalseid väi
kus ta kirje|
li mõõduni
omas ainsai
lise üleolel
see võit jup|
tulemuseks
oma rünnal
tid Kuubal,
president ei j
dab oma tol
25 miljonit|
sest muidu
kommunistil
riseda. Maai
riik on muu
nagu saksla]
TEGEVUSA
Tegevusarl
mees U. Pe(
nud sUyel oJ
liku sündmj
panu Kanac
dunud mai
mendi valii
daatidele ei
millest ei ti
ajakirjanikul
se kodakonc
probleem t(
vait ajakirji
le ka valitsi
esimehena
nist, kus tel
mendiliikmel
gitamisel )i
eesti saatei<
. kirjeldas se<
vintsi eraldi
takse mõlei
huvi esmak(
pide vastu.I
NATO delegj
ülekuulamis(
sidendid anc
•v. eestlast Kail
sellega toimi
Jmäitus.1
Majandusi
• ülejääki $l,8j
r kirjanik Eh
dis pärandai
lusid oli $25,]
selt, mille et
tust.
KUULUTUS
Pikemaid
ber kuidas pl
rulises olukol
de probleemd
vatseb olümj
probleemide?
ja seda pub|
tede veerguc
Selles asj;
Nad
(A|
oma kätte,
näärmee võit
te. Juba pn
mee ja KGB
® Dipiomaac
Saksamaa ki
viimaselajal I
ri usaldus va
President' tj
Schmidtile j ;
eriti Euroopj
<ö N. Liidust
sld Ottawas
ja soovivad,
Helsingi koi
keeldub ausü
maid inimõi^
se N. Liidus
singi deklaraj
mlst, millele
Ottawas vii
välisminister
poolt vastu,
ja Teise Maai
ter Grigorenl
® Iisraeli kör
et Jordania j(
asunduste raj
ne. Samal aja|
servatiivide
välisminister
jaga peaminii
ti Jordania lä
muudes küsiii
kutsuda M. B|
se. M. Dayan
va liikmena.
0 Kolm Balti
kiiresti Mosl
oma jutu jär^
teoreetik M.
selt arvati, ej
haiget N. Lik
sievi. Asjaosal
neil polnud
tegemist. L.
Ja esines avali