1986-03-20-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ajiiliiipiiiä
. .AV , <..M
l i l i l i i i ii
NELJAPÄEVAL, 20. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH-20
Maailmaleag0F
Deakoosolek
3. märtsil pidas FLgrjumaa Koondis
peakoosoleku Eesti Maja noorte-ruu\
nis algudega täpselt kell 19.30.
Osavõtjate arv oli üllatavalt rohkearvuline
ja elavalt sõnavõtlik.
Esinaine Juta Kübarsepp avas peakoosoleku.
Koosoleku'juhatajaks valiti
Anne Orunuk protokollijaks
Ester Mandra ja häältelugejaiks Ilme
Lillevars ja Maimu Kommissaar.
Kuna asutamiskoosolekul 18.
märtsil 1985. a; oli kalunis väike osavõtjate
arv ja enamikus liikmed ei
teadnud, mis seal otsustati, loeti ette
asutamiskooipolekü protokoll, mis oli
väljaspool päovakorda. '
Ühe aastaga pn H. K. kasvanud
113-liikmeliseks pereks. Selgus ka,
et läinud aasta 10. aug. Kuusalu kihelkonna
lauritsapäeva pühitsemine
andis H. K. kassasse ilusa summa.
19. jaan. H. K. perekondlik koosviibimine
oli puudujäägita ja õnnestus
üle ootuste hästi. Koostöö Maakondliku
Esinduskoguga on |olnud väga
hea. Läinud aastal Killapeol oli juhatus
igati abiks. Maakondade Päeval
on loterii korraldamine H. K. kätes.
23. juunil on kavas Võidupüha pühitsemine
ja ka H. K. võtab sellest
osa. Harjumaa Koondise omas tegevuskavas
on augustikuus linnast väljasõit
ja jaanuaris 1987 perekondlik
koosviibimine.! '
H. K. juhatuse poolt koostatud põhikiri
võeti vastu ühel häälel ilma ,
suuremate muudatusteta.
'Peakoosolek tänas juhatust tehtud
töö eest ja soovis eelolevaks aastaks
palju õnne ja edu. ^
korraldamine seoses Esto 88-ga
Austraalias on nüüd otsustatud.
See toimub MelbourneM lähisel,
mitte Sydneys riagu varemalt teatatud.
Kincilasti lähevad maailma-laagrisse
ka eesti gaidid ja skaudid
Kanadast, kuid aeg osutub ebasobi-
„Meie Elu" nr. 12 (1881] 1986
ja gümnaasiumi
õhtu
J: :
— Ootamatult on koolides muudetud
eksamite aega, mis varem
toimusid enne jõule, nüüd aga jaanuari
alguses — ütles „Meie Elule"
skautmaleva juht Egbert Runge.
Suurlaager kavandati nii, et see
algaks 6. jaanuaril 1989, kaks päeva
pärast Esto 88 lõppu ja kestaks 7
päeva. Sel ajal peavad meie noored
juba tagasi olema ja kirjutama ek-
Kanada eesti skautlike noorte
juhid kaaluvad praegu küsimust ja
saadavad Austraaliasse oma seisukoha.
ARSTID
lm 0
Võrulaste „Lõt)usaI.Õhtupoolikul" esmes ino A. Tuvikene (viiul), E.,
Merivee (kitarr) ja A. Alaver (lõõtspill). Sekstett laulis kahe akordioni
saatel „0n kallis mulle kodupaik..." Vasakult: M. Niinvee, L
Tuvakemie, V. Melts, A. Tuvikene (juhataja), R, Vesi, R. Lall ja A. Hütt.
/ Foto - 0. Haamer
Tel: 4894562
212 Dinnick Cr.
V A S T U V Õ T T K O K K U L E P P E L
r
Võrulaste„Lõbus õhtupoolik" oli
kavandatud korraldada Eesti Maja
väikeses saalis, kuid juba esimese
kuulutuse ilmudes registreeris osavõtjaid
rohkem kui saal oleks suutnud
mahutada ning koondise juha°
tus otsustas koosviibimise korraldada
keskmises saalis. Peagi selgus,
et ka seegi Tuumi ei suudaks
mahutada kahesajale ligidast osavõtjate
hulka, ning nii tuli koosvii-võtta
suur saal
Toronto Eesti Sega
päeva õhtu" osas. Foto — K. A. Lehela
Toronto Eesti Segakoori tradit-.
siooniline „Lõbus laupäeva õhtu"
toimus 15. märtsil Toronto Eesti
Maja suures saalis umbes 300 kii-lalise
osavõtul. ' . , \
• • ' . . , . • ' . !•
Juba arvukaid adstaid on TES
,,Lõbusad laupäeva õhtud" seisnud
Toronto edukamate pidude nimekirjas
ja eelduste kohaselt jääb sinna
veel kauaks.
Peo alguseks istus enamus pidu-külalisi
juba laudades. Pool tundi
hiljem Segakoori abiesimees, Nelly
Hubel, tervitas arvukalt kohale tulnud
Segakoori sõpru/pidulisi, rõhutades,
et need „Lõbusad laupäeva
õhtud" on koorile majanduslikult
väga tähtsad, kuna just selle peoõhtu
ülejääk peab katma enamiku koori
aastakuludest. Veerand tunni pärast
algab lõbus eeskava laval, mille
lõppedes koor esineb veel paari lauluga
oma lugupeetud maestro Asta
Ballstadfi juhtimisel. Einelaud on
Tiiu Henley vilunud kätes ning tantsu
eest hoolitseb Gustavsoni kapell.
Tundke rõõmu tänasest peost, leidke
uusi sõpru ja kohake vanu!"
Lõbus eeskava laval algas täpselt
etteöeldud ajal, mille eel teadustaja
Aino Kunstimees selgitas lühidalt,
mis sünnib laval järgneva 20 kuni 30
minuti jooksul. .
Eesriide avanedes osa kooriliik-meist,
ungari rahvarõivaisse riieta-tuh,
ootasid kärsitult üht samast külast
pärinevat kuid vahepeal rahvusvahelise
kuulsuse omandanud lauljannat
— Marikat, kes ka peatselt
kohale jõudis. Koos kooriga laulis
Marika „ Vaikne suveöö". Järgnevalt
laulis Marika sooloosa ,,Mu süda ja
meel", mille refrään Viin, Viin, mu
unelm sa" kuulus koorile. Lõpuks
esitas Marika kaks laulu „Viktoria ja
tema husaarist": ,,Lahkuma pean
teist" ja„Tšaardaši", milliste vahel
tuntud tantsijanna, Kadja, kiiretem-polise
ungari tantsuga laval esines.
Eesriide sulgemise järel teadustaja
tänas kõiki esinenud peategelasi:
sopran Tamara Norheimi (Marika),
lavapildil valmistajat Alfred Tamme,
tansijannat Kai Käärid'it (Kadja),
muusikajuht Uno Kooki ja lavastaja
Paul Kristall, mille järel ta palus
kõiki Toronto Eesti Segakoori liikmeid
koguneda lava ette. Asta Balls-tadti
juhtimisel koor laulis kaks laulu:
„Viruiaste tants" ja,,Ma kõndisin
vainul".
Publik reageeris kogu eeskavale
sooja ning kestva aplausiga.
Ungari rahvariietuse eest hoolitses
Lydia Vohu-Viksten. Seekordne lavastus
oli kindlasti Paul Kristall viimaste
aastate parim. On päris kindel,
et TES ka edaspidi oma pidudel pakub
väärtuslikku muusikalist kava
katkendite näol operettidest või ka
ooperitest, siis ei aita tulevikus ainult
ühest Toronto Eesti Maja saalist.
Rikkaliku loterii korraldajaks oli
Endla Komi, mille müümisega polnud
mingeid raskusi. Tantsuks mänginud
Gustavsoni orkestri kiituseks
peab ütlema, et nad märigisid paraja
tugevusega ega purustanud kellegi
kõrvatrumme.
Eeskavaline osa algas „Tuljaku-ga",,
Küla Kaja" pillirahvalt, millele
järgnesid, rahvarõivais Salme Vesi
poolt värsivormis esitatud küsimused:
,,Kas tunned pääsusilmi kodu-,
maiseid mäenõlvalt sealt? Oled noppinud:
kullerkuppe kaunilt heinamaalt,
— karikakraid lumevärvi—
õnne; ennustajaid, aasallilli igat värvi,
kuulnud käe häält?"
,,Mingem ülesmägedele..." pillikoori
saatel lauldud, deklameeris
Võrumaa rahvarõivais Aino Pähn:
„01ed käinud kastekullas koplis,
karjamaal, — ruskes kodumaises
mullas, küntud põllumaal?*Viiruli-sed
vaojäljed, kündja kodusus: on
need rikastan'd su hinge, andnud
rahuks maad?" Vastuseid esitatud
küsimustele leidus võrulastest sekstett
poolt esitatud ja kahe akordioni
poolt saadetud laulus ,,0n kallis mulle
kodupaik."
Koondise esimees Leo Puurits ütles
tere tulemast kõigile ning palus
vabandust eeskava lühiduse pärast.
Kodumaalt lahkudes, on võrulased
^kaasa toonud tublisti rahvuslikku
vaimu, mis on ilmnenud eriti maakondlikkude
koondiste organiseerimisel,
Koosviibijate keskel viibis ka
Nelly Vooru, kes lastega käekõrval,
kodumaalt lahkudes tõi seljakotis
kaasa Eesti lipu, mis nüüd siin võrulaste
koosviibimistel lehvinud.
Nelly Vooru'lfi annetati tugeva koosviibijate
aplausi saatel kimp roose,
millised äsia Austraaliast' sa,abunud
M. Alaver sealt kaasa toonud. Koosviibijatele
head pidu tuju soovinud,
lauldi, meeleolukalt „Kui Kungla
rahvas..."
August Tuvikene, koosviibimise
eeskavalise osa peakorraldaja, pöördus
koosviibijate poole sulaselges
võru keeles elustades pilte lapsepõlvest
ja klimbisupist.
• Õpetaja Elmar Pähn söögipalves
palus, et pea tuleks päev, mil jälle
saaks jalutada Võrumaa radadel.
Maitsvad hapukapsad, kartulid ja
viinivorstid, valmistatud M . Alaveri
poolt, teenisid tõsist kiitust. Koosviibimisel
puudusid alkohoolsed joo-
Täienduskeskkooli ja omaloomingu
õhtu toimus reedel, 28. veeb° ^
ruaril, Eesti majas. Sisenes kooli ^
lipp. Lipukandjaks oli Arvo Laan- f
soo ja saatjateks rahvarõivais Ellen
Silm ja Kylliki Sillaste. Lauldi ühislauluna
„Kaunistagem Eesti kojad
. . . " , 3 salmi. Akordionil saatis
laulu Peeter Sõrra.
Kenni Lees'i poolt peetud a\\apal-vusele
järgnes avasõna koolikomitee
esimehelt, Hans Lupp'ilt, kes rõhutas
keele tähtsust rahva ja rahvuse
säihmisel. Keele kadumisega on ka
rahvas kadumas.
H. Lypp tegi teatavaks kirjandusvõistlusel
auhinnatud tööde autorite
nimed ja andis auhinnatud tööde autorite
nimed ja andis auhinnasaaja-tele
kätte ümbriku ja kirjaliku tunnistuse.
Auhinnasaajateks osutusid: 7-
10-aastaste nooremas grupis, teemal
,,Minu meeldejäävam elamus Estol"
— I koht — Mart Kaljurand ja vanemas
grupis, teemaga ,,Eesti Päevad"
I koht — Toomas McKonnon. 11-12
aastaste grupis sai esimese koha Ingrid
Laar kirjandi eest: ,,Minu Eesti
Päevad" ning 16-17o aastaste vanuseklassis,
teemal: „Esto '84" sai kolmanda
koha Tiia Pihl.
Soololaulu „Minu isamajakene"
esitas .gümnaasiumi õpilane Ingrid
Silm. Teda saatis klaveril Rita Laas.
Päevakohase kõnega esines Margus
Kask ja l\iuletuse „0h, oleks kord
Eesti prii" esitas Anne Pedel. Mõlemad
on gümnaasiumi õpilased.
Keskkooli rahvatantsu grupp: Liisa
Novek, Tiia Pihl, Monika Roose,
Kyllike Sillaste, Alar Petersoo, Tarmo
Puust, Erik Silmberg ja Markus
Tamm esitasid seltskondlikke tantse,
,,Paarissamm", ,,Padespann",
„Krakovjakk", ,,Vingerka" ja „Libli-kapolka".
Pillimeheks oli Peeter Sõrra
akordioniga.
Humoorika ühisloomingu-põimi-ku
esitasid keskkooli I. klassi õpilased
Arvo Laansoo, Risto Leivat, Mart
Matsoo, Robert Medri ja Mati Pajo.
Xathryn Hiir esitas akordionisoolo
,,Ciri-biri-bin", Ricky Hiir mängis
akordionisoolo ,,Miami Beach Rumba"
ja Kathryn ning Ricky kops esi-
Ingrid Silm esineb soololauluga,
saadab Rita Lees.
Foto - 0. Haamer
tasid meisterlikult akordionidueti
,,Vilistajavalss."
Referaadi — ,,Kas mehed peaksid
oma nägusid värvima?" pidas Kyllike
Sillaste, keskkoolist, kutsudes kuulajaskonnas
esile naerupuhanguid.
Keskkooli, ja gümnaasiumi tüdrukud,
kõik rahvarõivais, laulsid Tiia
PihFi juhatusel: Kuule, kus kõlab
kodumaa raalt...", ja ,,Õrn ööbik".
Koolijuhataja E. Marten lõppsõnas
rõhutas, et eesti keeleta poleks ka
eesti raamatuid.
Kodumaal on valitsevaks keeleks
vene keel ja selle õppimine koolis on
sunduslik, nagu see oli tsaarivalitsuse
ajal, enne I. maailmasõda. Siin ei ole
inglise keele õppimine sunduslik,
sellepärast õppige, rääkige ja ärge
unustage efesti keelt, oli koolijuhataja
soovitus.
Ohtu kavaline osa lõppes Eesti
hümniga, mille järele algas seltskondlik
osa jalakeerutusega.
Jundmata Tulevikku" veel saadaval „Meie Elu"
talitusest ja E.Abistamiskomiteest.
ajalikult tervitas ja soovis Võrulaste
Lõbusale Õhtupoolikule head
kordaminekut kunstnik Rudolf Saa-ring,'
Lakewoodist.
Koosviibimisel viibiv Maakondliku
esinduskogu juhatuse esimees, J.
Vihma, tervitades Esinduskogu
poolt, juhtis tähelepanu 19. aprillil
toimuvale maakondade peole, mille
puhastulu läheb Eesti Majale, nagu
see toimus ka möödunud aastal.
,,Küla kõla" pillirahvas hoolitses
iantsuhimuliste eest ja ,,Kerarong"
tõi,,rongile" lauasistujad.
Kõikideks kindlustusteks
Ho LATER&CO, LTD
.Jnsürance'^
1482 Bathurst St.p
Toronto M5P 3H1
TeL: 653-7815 ja 653-7816
Võrulaste Koondise juhatus. Istuvad, vasakult: Maimu Märdimäe,
Salme Vesi (abiesimees), Salme Tuvikene. Seisavad, vasakult: August
Tuvikene, Leo Puurits (esimees), Oskar Haamer, Rudolf Lall ja Valter
li. Foto - 0. Haamer
Eo V , aastapäev
Royal Beachis
E. V. aastapäeva jumalateenistu-^
sest ja aktusest Royal Beachi lähedal
asuvas Virginia United kirikus
võttis osa 20 palvelist, nende hulgas
kahjuks ainult seitse rahvuslikult
mõtlevat eestlast Royal Bea-chist.
Jumalateenistus algas lippude kirikusse
toomisega ning lipuvalves
seisid õpetaja T. Nõmmiku noored
Kadri ja Hendrik Nõmmik ning Ellen
Oilint. Altari oli lilledega — oma
abikaasa mälestamiseks — kaunistanud
Agnes MöUer, kuna vöör-mündrina
toimis Virginia- kuulutus-punkti
vanem Rein Hõbe ja organistina
Ed. Welin.
Päevakohase jutluse pidas ja piiskopi.
karjasekirja luges õpetaja Tõnis
Nõmmik, ning teenistust kaunistas
soololauluga Tiiu Nõmmik.
Pärast teenistust siirdus rahvas
seltskondlikku ruumi, kus algas Vabariigi
aastapäeva aktus, lühikese
sõnavõtuga õpetaja Nõmmikult. Ta
tutvustas aktusekõnelejat, nooremasse
generatsiooni kuuluvat EKN-i
liiget Toomas Trei'd Torontost, mille
järele gaidide duett Tiiu Nõmmik ja
Ellen Oilint laulsid ,,Laul kodumaa-
• HAUAKIVID .
Eesti ettevõte .
, YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St., Toronto, M4S1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel) .
487-2147
e".
Toomas Trei käsitles oma kõnes
päevaprobleeme, praegust olukorda
okupeeritud Eestis, samuti ka kogu
ikestatud rahvaste probleemi. Ta käsitles
ka põhjalikult noorte probleeme,
eesti rahvuse ja keele probleemi
nii praegu kui ka tulevikus.
Aktus lõppes eesti hümniga.
Saalis olid kuulutuspunkti daamid,
eesotsas Selma Hõbedaga, katnud
rikkaliku,kohvilaua. Enne kohvijoomist
õpetaja Nõmmik luges
söögipalve ja Olga Pääbo ütles tänusõnad
kõigile osalejatele, kes olid
selle päeva tähistamisele kaasa
aidanud.
I. S-gi •
WUtllllUIUlUIUIiUUUWlUIIUIUllUtlUMUttlNI^^
KUHU MINNA?
® Laup., 1.-27. märtsini Eesti
Kunstnike Koondise Kevadnäitus
Northern District Library - Stair-well
Gallery's, 40 Orchard View
Blvd.
# Neljap., 20. märtsil Aiandusklu-bi
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
@ Laup., 22. märts. Estonia Koori
„Kevad-noodid" Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ.
® Pühap., 23. märtsil Toronton
Mieslauljafe kirikukontsert St.
Ansgar luteri kirikus algusega k l . 2
p.l.
® Pühap., 23. märtsil Palmipuudepüha
kontsert-jumalateenistus
Peetri kirikus algusega kl. 11 h.
® Pühap., 23. märtsil „Sõnasild kodumaale"
^esti Majas algusega kl.
2 p.
<d Pühap., 23. märtsil gaidide ja
skautide Palmipuudepüha noorte-jumalateenistus
Vana-Andrese kiri
kus algusega kl. 4 p.l.
# Pühap., 6. aprillil Pärnumaalaste
pärastlõuna moenäitusega Tartu
College'is algusega kl. 1.30 p.
® Pühap., 6. aprillil Toronto Eesti
Seltsi kevad popurrii Eesti Majas
algusega kl. 3 p.
0 Pühap., 13. aprillil Lasteaia moe-näitus
Eesti Majas algusega kL2.30
p.
® Laup., 19. apr. Maakondade
Päev Eesti majas.
iiniiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiniiiiiiiiiiiili
Väik(
S U ]
ku:
BENl
MTOR
„Benita
kunstiga täi|
tos, isegi la<
gamistoas
kollaaž, miil
Ants. Vannf
maailmajagj
litega", kirji
ronto Star'il
Kunstnik
gelt realistil]
setete lilledel
led, kuid haj
maalida, mii
peerida loo(
See gallail
rait organis(j
näitust, mis
ni Northern
hard View BI
eesti ühiskj
10.000 eesth
Vomm Oi
kuid tema
1929. a. lõpe|
Tartus, Eesl
tusõpetaja i|
gust Vommi
aastatel sku|
na Riikliku!
Väike Ball
seisvuse 6fti
ainult 22 a.
sovetid uut
peerisid.
Vomm p|
Pärast Al
E. Kannel h
ki luuletust
raamatust"!
E. PROST
Järgnes
mis üllatas
raamatut ü
Mõned mo
väidavad, o
mas. Nen
filmid, tab
massinime
apaatseks i
mõjutamis
vaid pille,
osalt intell
gejalt intell
huvi.
Referent
veendumu
põhjusil va
ei taha rob
individuaa
randil säili
alati tähtsa
A. MÜLLEI
Esimese
matukoguj
avaldades
paar näidd
raskusist lj
korraldami
harilikke -
sõnal, matq
Suurim
ruumiküsiH
ronto Eesti
see otsusta!
mise kohak
kelder, siid
minutil saa
saal Colleg
ülesseadmil
väga head.
' Osavõtt 1
allkirja küll
daks ca 451
dud oli ülel
samas müül
ka katalool
1970-1984"'
raamatuist J
Huvi oli sul
väliskülalij
pagandalis
aga vaja uuj
Peeti väil
tund — et
vanade kirj
ja muidugi
üle vaadati
vahele ei o|
P. TRUUP!
Eeskava
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 20, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860320 |
Description
| Title | 1986-03-20-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
ajiiliiipiiiä
. .AV , <..M
l i l i l i i i ii
NELJAPÄEVAL, 20. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH-20
Maailmaleag0F
Deakoosolek
3. märtsil pidas FLgrjumaa Koondis
peakoosoleku Eesti Maja noorte-ruu\
nis algudega täpselt kell 19.30.
Osavõtjate arv oli üllatavalt rohkearvuline
ja elavalt sõnavõtlik.
Esinaine Juta Kübarsepp avas peakoosoleku.
Koosoleku'juhatajaks valiti
Anne Orunuk protokollijaks
Ester Mandra ja häältelugejaiks Ilme
Lillevars ja Maimu Kommissaar.
Kuna asutamiskoosolekul 18.
märtsil 1985. a; oli kalunis väike osavõtjate
arv ja enamikus liikmed ei
teadnud, mis seal otsustati, loeti ette
asutamiskooipolekü protokoll, mis oli
väljaspool päovakorda. '
Ühe aastaga pn H. K. kasvanud
113-liikmeliseks pereks. Selgus ka,
et läinud aasta 10. aug. Kuusalu kihelkonna
lauritsapäeva pühitsemine
andis H. K. kassasse ilusa summa.
19. jaan. H. K. perekondlik koosviibimine
oli puudujäägita ja õnnestus
üle ootuste hästi. Koostöö Maakondliku
Esinduskoguga on |olnud väga
hea. Läinud aastal Killapeol oli juhatus
igati abiks. Maakondade Päeval
on loterii korraldamine H. K. kätes.
23. juunil on kavas Võidupüha pühitsemine
ja ka H. K. võtab sellest
osa. Harjumaa Koondise omas tegevuskavas
on augustikuus linnast väljasõit
ja jaanuaris 1987 perekondlik
koosviibimine.! '
H. K. juhatuse poolt koostatud põhikiri
võeti vastu ühel häälel ilma ,
suuremate muudatusteta.
'Peakoosolek tänas juhatust tehtud
töö eest ja soovis eelolevaks aastaks
palju õnne ja edu. ^
korraldamine seoses Esto 88-ga
Austraalias on nüüd otsustatud.
See toimub MelbourneM lähisel,
mitte Sydneys riagu varemalt teatatud.
Kincilasti lähevad maailma-laagrisse
ka eesti gaidid ja skaudid
Kanadast, kuid aeg osutub ebasobi-
„Meie Elu" nr. 12 (1881] 1986
ja gümnaasiumi
õhtu
J: :
— Ootamatult on koolides muudetud
eksamite aega, mis varem
toimusid enne jõule, nüüd aga jaanuari
alguses — ütles „Meie Elule"
skautmaleva juht Egbert Runge.
Suurlaager kavandati nii, et see
algaks 6. jaanuaril 1989, kaks päeva
pärast Esto 88 lõppu ja kestaks 7
päeva. Sel ajal peavad meie noored
juba tagasi olema ja kirjutama ek-
Kanada eesti skautlike noorte
juhid kaaluvad praegu küsimust ja
saadavad Austraaliasse oma seisukoha.
ARSTID
lm 0
Võrulaste „Lõt)usaI.Õhtupoolikul" esmes ino A. Tuvikene (viiul), E.,
Merivee (kitarr) ja A. Alaver (lõõtspill). Sekstett laulis kahe akordioni
saatel „0n kallis mulle kodupaik..." Vasakult: M. Niinvee, L
Tuvakemie, V. Melts, A. Tuvikene (juhataja), R, Vesi, R. Lall ja A. Hütt.
/ Foto - 0. Haamer
Tel: 4894562
212 Dinnick Cr.
V A S T U V Õ T T K O K K U L E P P E L
r
Võrulaste„Lõbus õhtupoolik" oli
kavandatud korraldada Eesti Maja
väikeses saalis, kuid juba esimese
kuulutuse ilmudes registreeris osavõtjaid
rohkem kui saal oleks suutnud
mahutada ning koondise juha°
tus otsustas koosviibimise korraldada
keskmises saalis. Peagi selgus,
et ka seegi Tuumi ei suudaks
mahutada kahesajale ligidast osavõtjate
hulka, ning nii tuli koosvii-võtta
suur saal
Toronto Eesti Sega
päeva õhtu" osas. Foto — K. A. Lehela
Toronto Eesti Segakoori tradit-.
siooniline „Lõbus laupäeva õhtu"
toimus 15. märtsil Toronto Eesti
Maja suures saalis umbes 300 kii-lalise
osavõtul. ' . , \
• • ' . . , . • ' . !•
Juba arvukaid adstaid on TES
,,Lõbusad laupäeva õhtud" seisnud
Toronto edukamate pidude nimekirjas
ja eelduste kohaselt jääb sinna
veel kauaks.
Peo alguseks istus enamus pidu-külalisi
juba laudades. Pool tundi
hiljem Segakoori abiesimees, Nelly
Hubel, tervitas arvukalt kohale tulnud
Segakoori sõpru/pidulisi, rõhutades,
et need „Lõbusad laupäeva
õhtud" on koorile majanduslikult
väga tähtsad, kuna just selle peoõhtu
ülejääk peab katma enamiku koori
aastakuludest. Veerand tunni pärast
algab lõbus eeskava laval, mille
lõppedes koor esineb veel paari lauluga
oma lugupeetud maestro Asta
Ballstadfi juhtimisel. Einelaud on
Tiiu Henley vilunud kätes ning tantsu
eest hoolitseb Gustavsoni kapell.
Tundke rõõmu tänasest peost, leidke
uusi sõpru ja kohake vanu!"
Lõbus eeskava laval algas täpselt
etteöeldud ajal, mille eel teadustaja
Aino Kunstimees selgitas lühidalt,
mis sünnib laval järgneva 20 kuni 30
minuti jooksul. .
Eesriide avanedes osa kooriliik-meist,
ungari rahvarõivaisse riieta-tuh,
ootasid kärsitult üht samast külast
pärinevat kuid vahepeal rahvusvahelise
kuulsuse omandanud lauljannat
— Marikat, kes ka peatselt
kohale jõudis. Koos kooriga laulis
Marika „ Vaikne suveöö". Järgnevalt
laulis Marika sooloosa ,,Mu süda ja
meel", mille refrään Viin, Viin, mu
unelm sa" kuulus koorile. Lõpuks
esitas Marika kaks laulu „Viktoria ja
tema husaarist": ,,Lahkuma pean
teist" ja„Tšaardaši", milliste vahel
tuntud tantsijanna, Kadja, kiiretem-polise
ungari tantsuga laval esines.
Eesriide sulgemise järel teadustaja
tänas kõiki esinenud peategelasi:
sopran Tamara Norheimi (Marika),
lavapildil valmistajat Alfred Tamme,
tansijannat Kai Käärid'it (Kadja),
muusikajuht Uno Kooki ja lavastaja
Paul Kristall, mille järel ta palus
kõiki Toronto Eesti Segakoori liikmeid
koguneda lava ette. Asta Balls-tadti
juhtimisel koor laulis kaks laulu:
„Viruiaste tants" ja,,Ma kõndisin
vainul".
Publik reageeris kogu eeskavale
sooja ning kestva aplausiga.
Ungari rahvariietuse eest hoolitses
Lydia Vohu-Viksten. Seekordne lavastus
oli kindlasti Paul Kristall viimaste
aastate parim. On päris kindel,
et TES ka edaspidi oma pidudel pakub
väärtuslikku muusikalist kava
katkendite näol operettidest või ka
ooperitest, siis ei aita tulevikus ainult
ühest Toronto Eesti Maja saalist.
Rikkaliku loterii korraldajaks oli
Endla Komi, mille müümisega polnud
mingeid raskusi. Tantsuks mänginud
Gustavsoni orkestri kiituseks
peab ütlema, et nad märigisid paraja
tugevusega ega purustanud kellegi
kõrvatrumme.
Eeskavaline osa algas „Tuljaku-ga",,
Küla Kaja" pillirahvalt, millele
järgnesid, rahvarõivais Salme Vesi
poolt värsivormis esitatud küsimused:
,,Kas tunned pääsusilmi kodu-,
maiseid mäenõlvalt sealt? Oled noppinud:
kullerkuppe kaunilt heinamaalt,
— karikakraid lumevärvi—
õnne; ennustajaid, aasallilli igat värvi,
kuulnud käe häält?"
,,Mingem ülesmägedele..." pillikoori
saatel lauldud, deklameeris
Võrumaa rahvarõivais Aino Pähn:
„01ed käinud kastekullas koplis,
karjamaal, — ruskes kodumaises
mullas, küntud põllumaal?*Viiruli-sed
vaojäljed, kündja kodusus: on
need rikastan'd su hinge, andnud
rahuks maad?" Vastuseid esitatud
küsimustele leidus võrulastest sekstett
poolt esitatud ja kahe akordioni
poolt saadetud laulus ,,0n kallis mulle
kodupaik."
Koondise esimees Leo Puurits ütles
tere tulemast kõigile ning palus
vabandust eeskava lühiduse pärast.
Kodumaalt lahkudes, on võrulased
^kaasa toonud tublisti rahvuslikku
vaimu, mis on ilmnenud eriti maakondlikkude
koondiste organiseerimisel,
Koosviibijate keskel viibis ka
Nelly Vooru, kes lastega käekõrval,
kodumaalt lahkudes tõi seljakotis
kaasa Eesti lipu, mis nüüd siin võrulaste
koosviibimistel lehvinud.
Nelly Vooru'lfi annetati tugeva koosviibijate
aplausi saatel kimp roose,
millised äsia Austraaliast' sa,abunud
M. Alaver sealt kaasa toonud. Koosviibijatele
head pidu tuju soovinud,
lauldi, meeleolukalt „Kui Kungla
rahvas..."
August Tuvikene, koosviibimise
eeskavalise osa peakorraldaja, pöördus
koosviibijate poole sulaselges
võru keeles elustades pilte lapsepõlvest
ja klimbisupist.
• Õpetaja Elmar Pähn söögipalves
palus, et pea tuleks päev, mil jälle
saaks jalutada Võrumaa radadel.
Maitsvad hapukapsad, kartulid ja
viinivorstid, valmistatud M . Alaveri
poolt, teenisid tõsist kiitust. Koosviibimisel
puudusid alkohoolsed joo-
Täienduskeskkooli ja omaloomingu
õhtu toimus reedel, 28. veeb° ^
ruaril, Eesti majas. Sisenes kooli ^
lipp. Lipukandjaks oli Arvo Laan- f
soo ja saatjateks rahvarõivais Ellen
Silm ja Kylliki Sillaste. Lauldi ühislauluna
„Kaunistagem Eesti kojad
. . . " , 3 salmi. Akordionil saatis
laulu Peeter Sõrra.
Kenni Lees'i poolt peetud a\\apal-vusele
järgnes avasõna koolikomitee
esimehelt, Hans Lupp'ilt, kes rõhutas
keele tähtsust rahva ja rahvuse
säihmisel. Keele kadumisega on ka
rahvas kadumas.
H. Lypp tegi teatavaks kirjandusvõistlusel
auhinnatud tööde autorite
nimed ja andis auhinnatud tööde autorite
nimed ja andis auhinnasaaja-tele
kätte ümbriku ja kirjaliku tunnistuse.
Auhinnasaajateks osutusid: 7-
10-aastaste nooremas grupis, teemal
,,Minu meeldejäävam elamus Estol"
— I koht — Mart Kaljurand ja vanemas
grupis, teemaga ,,Eesti Päevad"
I koht — Toomas McKonnon. 11-12
aastaste grupis sai esimese koha Ingrid
Laar kirjandi eest: ,,Minu Eesti
Päevad" ning 16-17o aastaste vanuseklassis,
teemal: „Esto '84" sai kolmanda
koha Tiia Pihl.
Soololaulu „Minu isamajakene"
esitas .gümnaasiumi õpilane Ingrid
Silm. Teda saatis klaveril Rita Laas.
Päevakohase kõnega esines Margus
Kask ja l\iuletuse „0h, oleks kord
Eesti prii" esitas Anne Pedel. Mõlemad
on gümnaasiumi õpilased.
Keskkooli rahvatantsu grupp: Liisa
Novek, Tiia Pihl, Monika Roose,
Kyllike Sillaste, Alar Petersoo, Tarmo
Puust, Erik Silmberg ja Markus
Tamm esitasid seltskondlikke tantse,
,,Paarissamm", ,,Padespann",
„Krakovjakk", ,,Vingerka" ja „Libli-kapolka".
Pillimeheks oli Peeter Sõrra
akordioniga.
Humoorika ühisloomingu-põimi-ku
esitasid keskkooli I. klassi õpilased
Arvo Laansoo, Risto Leivat, Mart
Matsoo, Robert Medri ja Mati Pajo.
Xathryn Hiir esitas akordionisoolo
,,Ciri-biri-bin", Ricky Hiir mängis
akordionisoolo ,,Miami Beach Rumba"
ja Kathryn ning Ricky kops esi-
Ingrid Silm esineb soololauluga,
saadab Rita Lees.
Foto - 0. Haamer
tasid meisterlikult akordionidueti
,,Vilistajavalss."
Referaadi — ,,Kas mehed peaksid
oma nägusid värvima?" pidas Kyllike
Sillaste, keskkoolist, kutsudes kuulajaskonnas
esile naerupuhanguid.
Keskkooli, ja gümnaasiumi tüdrukud,
kõik rahvarõivais, laulsid Tiia
PihFi juhatusel: Kuule, kus kõlab
kodumaa raalt...", ja ,,Õrn ööbik".
Koolijuhataja E. Marten lõppsõnas
rõhutas, et eesti keeleta poleks ka
eesti raamatuid.
Kodumaal on valitsevaks keeleks
vene keel ja selle õppimine koolis on
sunduslik, nagu see oli tsaarivalitsuse
ajal, enne I. maailmasõda. Siin ei ole
inglise keele õppimine sunduslik,
sellepärast õppige, rääkige ja ärge
unustage efesti keelt, oli koolijuhataja
soovitus.
Ohtu kavaline osa lõppes Eesti
hümniga, mille järele algas seltskondlik
osa jalakeerutusega.
Jundmata Tulevikku" veel saadaval „Meie Elu"
talitusest ja E.Abistamiskomiteest.
ajalikult tervitas ja soovis Võrulaste
Lõbusale Õhtupoolikule head
kordaminekut kunstnik Rudolf Saa-ring,'
Lakewoodist.
Koosviibimisel viibiv Maakondliku
esinduskogu juhatuse esimees, J.
Vihma, tervitades Esinduskogu
poolt, juhtis tähelepanu 19. aprillil
toimuvale maakondade peole, mille
puhastulu läheb Eesti Majale, nagu
see toimus ka möödunud aastal.
,,Küla kõla" pillirahvas hoolitses
iantsuhimuliste eest ja ,,Kerarong"
tõi,,rongile" lauasistujad.
Kõikideks kindlustusteks
Ho LATER&CO, LTD
.Jnsürance'^
1482 Bathurst St.p
Toronto M5P 3H1
TeL: 653-7815 ja 653-7816
Võrulaste Koondise juhatus. Istuvad, vasakult: Maimu Märdimäe,
Salme Vesi (abiesimees), Salme Tuvikene. Seisavad, vasakult: August
Tuvikene, Leo Puurits (esimees), Oskar Haamer, Rudolf Lall ja Valter
li. Foto - 0. Haamer
Eo V , aastapäev
Royal Beachis
E. V. aastapäeva jumalateenistu-^
sest ja aktusest Royal Beachi lähedal
asuvas Virginia United kirikus
võttis osa 20 palvelist, nende hulgas
kahjuks ainult seitse rahvuslikult
mõtlevat eestlast Royal Bea-chist.
Jumalateenistus algas lippude kirikusse
toomisega ning lipuvalves
seisid õpetaja T. Nõmmiku noored
Kadri ja Hendrik Nõmmik ning Ellen
Oilint. Altari oli lilledega — oma
abikaasa mälestamiseks — kaunistanud
Agnes MöUer, kuna vöör-mündrina
toimis Virginia- kuulutus-punkti
vanem Rein Hõbe ja organistina
Ed. Welin.
Päevakohase jutluse pidas ja piiskopi.
karjasekirja luges õpetaja Tõnis
Nõmmik, ning teenistust kaunistas
soololauluga Tiiu Nõmmik.
Pärast teenistust siirdus rahvas
seltskondlikku ruumi, kus algas Vabariigi
aastapäeva aktus, lühikese
sõnavõtuga õpetaja Nõmmikult. Ta
tutvustas aktusekõnelejat, nooremasse
generatsiooni kuuluvat EKN-i
liiget Toomas Trei'd Torontost, mille
järele gaidide duett Tiiu Nõmmik ja
Ellen Oilint laulsid ,,Laul kodumaa-
• HAUAKIVID .
Eesti ettevõte .
, YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St., Toronto, M4S1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel) .
487-2147
e".
Toomas Trei käsitles oma kõnes
päevaprobleeme, praegust olukorda
okupeeritud Eestis, samuti ka kogu
ikestatud rahvaste probleemi. Ta käsitles
ka põhjalikult noorte probleeme,
eesti rahvuse ja keele probleemi
nii praegu kui ka tulevikus.
Aktus lõppes eesti hümniga.
Saalis olid kuulutuspunkti daamid,
eesotsas Selma Hõbedaga, katnud
rikkaliku,kohvilaua. Enne kohvijoomist
õpetaja Nõmmik luges
söögipalve ja Olga Pääbo ütles tänusõnad
kõigile osalejatele, kes olid
selle päeva tähistamisele kaasa
aidanud.
I. S-gi •
WUtllllUIUlUIUIiUUUWlUIIUIUllUtlUMUttlNI^^
KUHU MINNA?
® Laup., 1.-27. märtsini Eesti
Kunstnike Koondise Kevadnäitus
Northern District Library - Stair-well
Gallery's, 40 Orchard View
Blvd.
# Neljap., 20. märtsil Aiandusklu-bi
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
@ Laup., 22. märts. Estonia Koori
„Kevad-noodid" Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ.
® Pühap., 23. märtsil Toronton
Mieslauljafe kirikukontsert St.
Ansgar luteri kirikus algusega k l . 2
p.l.
® Pühap., 23. märtsil Palmipuudepüha
kontsert-jumalateenistus
Peetri kirikus algusega kl. 11 h.
® Pühap., 23. märtsil „Sõnasild kodumaale"
^esti Majas algusega kl.
2 p.
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-20-04
