Meie Elu = Our life, March 20, 1986

              NELJAPÄEVAL, 20. MÄRTSIL - THUISSDAY, MARCH. 20 „M@ie Elu" nr. 12 (1881) 1986
SVIEIE ELU" - „0U^ UW - E«toni®n W©i
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebke ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorj^is H.iParming.473 LuhmannDr., NewMilford. N.I.,USA. ,
Tel. (201) 262-0773.
• ..Meie Elu'.' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, v
• Asut A, Weileri algatusel 1950;
,.M('ie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto, qm; M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-võtmiseks:
Esmasp.i kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip! janeijap. kl.9hm. - 8 õhtul; Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
.,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.S43.00.6k.S24.00,-
3k.Sl5.00. # USA-sse 1 a. S47.00. 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a, S52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: IfCanadas 1 a. S28.50. 6 k. $14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50. 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.00. 6 k. ^31.00. 3 k. S15.50.
Üksiknumber—75e ; .'.'^
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel 16.00,
• • ^ tekstis $5.00..
lioiooisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiinsiiiiiisiiiiiiiinosiiiiiiiuiiiiiiitnisiiii^
e
kust need jäävad saamata, peaks
selguma valitsuse erikomisjoni
aruandest, mis on esitatud parla­mendile.
21-köiteline aruanne,
kokku 15 tuhat lehekülge, haarab
989 keskvalitsuse projekti. Selle
kallal on töötanud 222 ametnikku ja
eriteadlast mitmetelt aladelt ja ko­gu
uurimus maksis $3,6 miljonit.
Võib-olla on uurimus esmakordne
ja annab ka valitsusele laiema üle­vaate
oma aktiivsusest ja ideesid
paranduste ja muudatuste tegemi­seks.
Erikomisjon ise ei ole suut­nud
või tahtnud summeerida, pal­juks
muutuksid valitsiise kulutused
vajalike muudatuste te|gemisel.
Arvestades keskvalitsuse seniste
aastate eelarvelisi puudujääke ja
avaliku kohustuse ulatust on esita­tud
aruanne nagu tuli püssirohulao
külje all, mis kord süttides võib
Kanada maksumaksjat r^askelt kõr­vetada.
Sest erikomisjoni esituse
eesmärk on vähem anda ja rohkem
võtta. Soovituste rakendamine
võib tähendada senisest vähenira- '
ha maksumaksja käes ühest küljest
ja kerkivalt elukallidust teisest kül­jest.
On selge, et kogu ulatuslikust
tööst erikomisjoni seisukohtades
hakkab seda ja teist jääma valit­suse
otsuste sõelale aegajaliselt^
mis aastatega võib muuta keskva­litsuse
majandamise struktuuri
täielikult. Kui^ kogu uurimust ei
panda valitsuse majandamise
struktuuri täielikult, Kui kogu uu­rimust
ei panda valitsuse ja parla­mendi
poolt tolmuma arhiivi, siis
vajab aruande osalinegi rakenda­mine
ministritelt salomonlike ot­suste
tegemise võimet.
Kuna aastaid on valitsus mitmeid
projekte lihtsalt haaranud oma kä­tesse
ja on neid tasunud riigi tulu­dest,
siis inspireeritakse erikomis­joni
aruande kohaselt suuremat
vastutust eramajanduisele, et selle
kaudu keskvalitsuse rahalist vastu­tust
vähendada. Näiteiks märgitak­se,
et on majanduslikke etjevõtteid,
kes kulutavad \alitsuse juurde­makse
ja maksuvabastu^i 16,4 mil­jardit
dollarit, kuigi nende prog­rammid
on muutunud tarbetuks.
Isikute ja ettevõtete maksusoodus­tused
on 36 miljardit dollarit, see­ga
enam kui valitsuse eelarveline
Erikomisjoni aruandest leiab va­litsus,
et tema käes on 50 miljardi
dollari väärtuses kinnisvarasid,
milliseid valitseb 35.000 ametnik­ku,
kes kiilutavad 6 miljardit dolla­rit
selleks, et sisse saada 2,3 miljar­dit
dollarit. See näide üksi iseloo­mustab
valitsuse bürokraatia eba­efektiivsust.
Aruanne juhib tähe­lepanu,
eit valitsuse korralduses on
7,5 miljardi dollari eest mitmesu­guseid
lennuvälju, mis töötavad
kahjudega. Peetakse soovitavaks
need lennuväljad müügi teel likvi­deerida
ja lennuühenduste kulud
tegelike reisikulude näol reisijaiU
sisse nõuda.
Erikomisjon leiab, et n n. rahvsi-parkide
alaline laiendamine tuleks
peatada ja juba olemasolevad alad
avada teatud tulutoovale turismile
koostöös erasektoriga. Erikomis­jon
on püüdnud haarata kõiki või­malikke
alasid, sageli küsimata^
mis on selliste tulude hankimise
negatiivsed küljed. Näiteks on ehi­tusmaterjalid
vabad 10-protsendi-lisest
materjalide müügimäksust Va­litsus
kaotab siin 3 miljardit dolla­rit
võimalikest tuludest. Kuid ometi
selline materjalide muugitaks pa­neb
pidurid peale ehitustegevusele
ja elamute müügile.
On päris selge, et erikomisjoni
aruandest ja seisukohtadest tuleb
mõnigi küsimus kustutamisele kui
pooliku läbitöötusega ja ilma tule­musi
arvestamata. Võib olla ešine^
vad selliste peatükkidena indiaan­laste
ja põhjaalade ministeerium
oma 3 miljardi eelarvega, vanglate
ja karistusasutuste majandamise
küsimus, mit mesuguste ülevaadete
produtseerimine jne.
Kõiki projekte ja küsimusi ei saa
lihtsalt veeretada eraettevõtlusele
kui poliitiliselt tundlikke ja ette­vaatust
vajavaid^ Poliitiliselt tund­like
hulka kuuluvad ka hoolduseks
kulutatavad summad, umbes 4 mil­jardit
dollarit aasta$.Erikomisjon
läheb neist küsimustest lihtsailule
seletusega, et hooldusteks kasuta­tavad
summad ei näita liialdusi jä
siit pole midagi kärpida.
Kanada Merlikud kogudused on
koondunud kahte katus-prganisat-slooni,
milledest üks on USA luter<*
Mku kiriku Missouri sinodi Kanada
haru ja teise levikupiirkond piir.
dub ainult Kanadaga. Eesti luter­laste
Kanada praostkonda kuulu-vaid
kogudusi on mõlemas eelmai,
nitud keskorganisatsioonis, sõltm.
matult nende geograafilisest asen­dist.
Kuna teisena mainitud, puht-kaiiadalise
ulatusega keskorgani­satsioon,
ametliku nimetusega
„Evangeelne Luterlik Kirik Kana­das"
(Evangelical Lutheran Church
in Canada; ehk lühendatult
ELCIC], on üks uus organisatsioon,
mille olemasolu ametlikult algas
alles käeisoleva aastaga, siis poleks
huvituseta selle struktuuriga ja
saamislooga lähemalt tutvuneda,
kui mitte muu, siis vähemalt selle­pärast,
et suur osa lugejaid kuulub
kogudusisse, mis liitunud ELCIC-ga.
Selleks toome alljärgnevalt
kokkuvõtte Peeter Möldre poolt
Montreali Jaani koguduse aasta-päeva-
koosviibimisel ettekantud
ülevaatest ELCIC kohta,
ELCIC on aastaid kestnud etteval- *
mistustöö tulemus, millest ka Peeter
Möldre Jaani koguduse nõukogu esi­mehena
sinodisaadiku ülesandeis
aktiivselt osa võtnud on;
Kuni 1985.a. lõpuni tegutsesid Ka­nadas
kolm luterlikku katusorgani--
satsiooni: (1] Kanada Luterlik Kirik
- Missouri sinod. (2) Ameerika Lu­terlik
Kirik Kanada sektsioon ja (3)
Kanada Evangeelne Luterlik Kirik.
Juba ammu alustatud püüded kõiki
kolme organisatsiooni üheks liita
olid möödunud aastakümnendi kesk-paigu
juba kandnud teatavat vilja,
sealt edasi põrkuti aga raskuste vastu
ühise keele otsimisel mõnede põhi­mõtteliste
küsimuste alal. Kui sel­geks
sai, et kõigi kolme keskorgani­satsiooni
liitumiseks väljavaated
puuduvad, otsustasid Ameerika Lu-.
terliku Kiriku (LCA) Kanada sekt­sioon
ja Kanada EvangeelneLuterlik^
Kirik jätkata liitumise eeltöid ilma
Missouri sinodita, lootuses, et üldine
liitumine sellest hoolimata kunagi
tulevikus ikkagi teoks saab.
Moodustati Liitumise Komision—
kummastki Kirikust üheksa liiget—
mis esmakordselt kokku astus no­vembris
1978. Pärast aastaid kestnud
tööd, jõuti läbi tungida loendamatude
probleemide tihnikust, kuni maikuul
1985 võidi uue ühendkirikü. Evan­geelne
Luterlik Kirik Kanadas
(ELCIC), asutav kogu kokku kutsuda
Winnipegis, millest 194 vaimulikku
ja 344 ilmik-delegaati osa võtsid.
Asutav Kogu võttis vastu Kiriku uue
põhikirja, mille kohaselt ELCIC
koosneb viiest sinodist: Briti-Kolum-bia,
Alberta, Saskatchewani, Mani-toba
jalda-. Idasinod oma 248 kogu­dusega
on suurim ja Briti-Kolumbia
' 62 kogudusega on väikseim. Kiriku
kõrgeimaks juhiks on president, kel­le
kantselei asub Winnipegis. Sino­deid
juhivad piiskopid ja nende kant­seleid
asuvad vastavalt New West-minsteris,
Edmontonis, Saskatoonis,
Winnipegis ja Kitcheneris. Kirikusse
kuuluvad umbes 210.000 ristitud lii­get
654 koguduses kõikjal üle maa,
välja arvatud Nev\^foundland, PEI,
Yukon ja NWT. Kaheksa uue kogu­duse
moodustamise eeltööd on käsil.
Vaimulikke Kiriku teenistuses on
736, õpetajaina ja ka muudes ülesan­netes.
Kiriku presidenti abistavad
tema töös sekretär, asepresident ja
laekur. Viimased kaks töötavad ilma
palgata. Ühendatud- Kiriku esime­seks
presidendiks ori õpetaja Don
Sjoberg, kes sellele ametile valiti asu­tava
kogu poolt.
KUUS OSAKONDA
Kiriku eesmärkide elluviimist te­ostatakse
kuue osakonna kaasabil:
sisemisjoni, kiriku ja ühiskonna, ko­guduste
elu, välismisjoni, ülikoolide
ja Vaimuliku kutsehariduse alal.
Peale selle on Kirikul ressursside
(nii inim- kui materiaalsete) välja­arendamise
amet, majandusamet ja
kommunikatsiooniamet.
Autonoomse abiorganina tegutseb
Kiriku juures nn. „Evangeelsed Lu­terlikud
Naised", mis on 513-e ole­masoleva
koguduse-naisringi esin­dajate
poolt asutatud avara tegevus­kavaga
organisatsioon.
Kõikide organite üleslugemine
viiks vist pikale. Mainitagu voib-olla
veel, et Kirikul on kaks seminari
ülikooli lõpetanute ettevalmistami­seks
õpetaja ameti jaoks, viis kesk­kooli
ja koUedzhit ning tal on üheksa
misjonäri töötamas arengumaades.
Vastavalt eestlaste asustuse jaotu­sele
Kanadas osutub Idasinod pea­miseks
ELCIC-i kuuluvate eesti ko­guduste
koduks.
Idasinod ise jaguneb kaheksaks
nn. konverentsiks, ehk praostkon­naks.
Vastavalt sellele kuulub Mont­reali
Jaani kogudus Ottawa-St. Law-rence'i
praostkonda.
Suur töö Kanada luterluse ridade
koondamiseks on ära tehtud ja uue
Kiriku töö näib kulgevat sujuvalt.
See ökumeeniline saavutis praegusel
usulise loiduse ajas!ul kinnitab usal­dust
luterluse elujõusse.
-ts-
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Ühenduses on jõud
Broadview Ave., Toronto,
OMario M4K 2R6
StiBHiHiisrara l s i®md 11,S0%
Isiklikud laenud alates 12,50%
{Informatsiooniks helistag®
465-4659
(avatud osmasp.-roeda 10:00-3:
Teisip. ja noljap. õhtuti 5:30-8:00
Kiri Prantsusmaalt
Praitsiiskeelset ^^Pravdaf
100 000 0 ari
23. jaanuaril pandi müuj
Prantsuse ajalehekioskides „Prav-da"
7-nda jaanuari number prant-suskeelde
tõlgituna. See kuuelehe­küljeline
number oli lastud trükki­da
kirjastus TASS'i poolt 100.000
eksemplaris ja seda müüdi 10 fran­gi
eest. TASS'i pressiagentuur
asub Pariisis ja neil näib mõte ole­ma
jätkata sellist kirjastamistkuna
väljaantud numbrid müüdi kiiruga
välja ja nüüd saab neid veel vaid
mustalt turult! Kohalikud ajakirja­nikud
ironiseerisid kusagilt Vene­maa
nurgast pärinevate stahhaa­novlike
lehmalüpsjatest „misside"
üle, kellede pildid olid selle Fravda
Siin ilmus huvitav raamat tiitliga
„KGB Prantsusmaal", ajakirjanik
Thierry Woltoni sulest. See uurimis­töö
tulemus, tähendatud laiemale lu­gejaskonnale,
sai peagu kohe suure
leviku, iseäranis selle tõttu,et ta eel­nes
paar nädalat järjekordsele nelja
nõukogude ,,diplomaadi" väljasaat­misele
Prantsusmaalt.
Juhus tahtis, et paar nädalat pärast
raamatu ilmumist paljastati ühe en­dise
prantsuse lennuväe allohvitseri
ja raadioamatööri tegevus N. Liidu
heaks Prantsuse aatomallveelaevade
baasi spioneerimisel Bretagnes. Sel­lele
paljastusele järgnes kohe eelpool
mainitud Nõukogude saatkonna liik­mete
kaunis diskreetne persona non
gratä kuulutamine. '
Idast pärit inimesi selline sõnum
kuigi palju ei üllatanud, kuid tavali­sele
prantslasele oli see tõeliseks
hämmastuseks teada saada, kuidas
Nõukogude Liit KGB vahetalitusel
kasutab ära prantslaste tavalise libe­raalsuse,
külalislahkuse ja slaavi-sõbralikkuse.
Kolm peatükki nimetatud teosest
kirjeldavad prantsuse kommunistli­ku
partei koostööd ja vahekorda
KGB'ga, teiste raudeesriide taga asu­vate
sotsialistlike riikideluureteenis-tuste
tööd Prantsusmaal N. Liidu
kasuks ja samuti ka kohalike agen­tide
värbamise tehnikat. Kaks vii­mast
peatükki käsitavad praegust
KGB tegevust välismaal valeuudiste
levitamisel ja tehniliste ning teadus­like
andmete kogumisel (sJt. varasta­misel).
Prantsusmaal töötavad praegu
1310 idamaade ametlikult deklaree­ritud
,,diplomaati" või selliseks assi­mileeritud
isikut. Autori arvamise
järgi tuleb arvestada sellega; et üks
suur kolmandik neist tegeleb sala­luure
ülesannetega. Praktiliseh tä­hendaks
see, et prantsuse vastuluure
ametnikud peaksid päev-päevalt ja
tund-tunnilt aasta läbi450-ne nõuko­gude
agendi samme ja tegusid jälgi­ma.
Igaüks teab, et tegelikult ei ole
see läbiviidav!
Vaadeldes väljasaadetud diplo­maatide"
nimekirja ja väljasaatmise
kuupäevi alates 1960. aastast peale,
hakkab silma, et 58 isikut on välja
saadetud praeguse sotsialistliku va­litsuse
poolt, iseäranis peale kommu-
• nistide lahkumist praegusest valitsu­sest.
Alates 1960-ndast aastast peale
on senini välja saadetud 87 Nõuko­gude
Liidu või Ida-Euroopa amet­nikku.
I •
VAATLEJA PARIISIS
LawrenceAve. E , , 261-2238
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
Venemaal keskmine Kui suurtükipauk teatas
eluiga 69 a. Tartus keskpäeva-tundi
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. ® Sjpetslaal tordid ja siinnipäeva kringlid tel­limise
peale. @ Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkmiid tellimise peale.
• Omanik ÄKE SAARINEN
Q
Ravltaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Toironto, Ont. 1W6. Tel. 463-5125
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh-'
tadeqa. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätdh endale Õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning. mittesohivuse
jätta avaldamata.
Arme loovutame
Aeg õn saabumas, millal meie va­nem
ja senini kandev eesti generat­sioon
on väsimas ja kahju öelda, ära
suremas. Need,- meie vanaemad ja
vanaisad on nüüd juba kahte gene­ratsiooni
eestlasi üles kasvatanud
paguluses. Nemad tegid ennastsal­gavalt
tööd, et asutada siin maal eesti
kirikud, eesti koolid! eesti ajalehed,
eesti gaidid ja skaudid ja teised eesti
organisatsioonid. Nemad ehitasid
meile oma higi, vaeva ja rahadega
Eesti Maja. Meie vanemate käes oli
siis kord. Nemad võtsid ohjad oma
id tööd, kus töö
vaja.Nad õpetasid meile eesti keelt ja
kultuuri. Nad andsid meile mineviku
ja lootsid meilt tulevikku. Meie va­nemad
ja vanavanemad ^on hoidnud
meie ühiskonda tugevalt koos. Nen­de
veri on meie veri ja meie ei saa
mitte nende tööd lohakusse jätta, loo­tes,
et keegi teine teeb.
Igaüks meist, kes ikka ennast eest­laseks
kutsub, peab endale ülesande
võtma. Meie ei tohi enam küsida,
mida eestlus meile võib pakkuda!
Meie peame nüüd küsima, mida iga­üks
meist saab eestluse heaks teha!
Mõtlemiseks ei ole enam palju aega.
Apaatsus on haigus, mis meie keskel
väga kiiresti levib. Inimesed on väga
mugavateks muutunud ja tundub, et
igaüks on ainult oma huvide eest
väljas. Gaidlus ja skautlus õpetas
meile, et panna enese huvid oma
ligimise ja ühiskonna huvide taha.
käitume selle järele!
" Me peame kasvatama oma lapsi
.sama eestluse vaimuga, millega meid
kasvatati. Me peame edasi kandma
eesti rahvuslikke, kasvatuslikke ja
kultuurilisi organisatsioone! Meie,
noored siin Läänemaailmas^ peame
kandma edasi vabaduse leeki! Me
peame selgitams i
- ' /•\ •
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN Müük ja rentimine
Äris ^ 291-5054
Kodus .423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
me kokku puutume, ülekohut, mida
meie maaja rahvas on kannatanud ja
ikka kannatab meie kodumaal! Meie
ei tohi vaikseh pealt vaadata, kui
põhilised inimõigused on rikutud,
vaid peame tõstma häält vale vastu!
Meie sugulased Eestis loodavad meie
MÕTTISÄHVÄTUS
, Vene võimud ootavad just seda, et
meie sulaksime kanada ühiskonda,
maha jättes kõike seda, mida meile
on õpetatud. Oleme julged ja ärme
anname neile võitu!
Jõudu tööle!
SILVI TERTS VERDER
Toim.: Kirjutaja on nooremast
Abiellumine on lihtne, abielus
elamine märksa raskem. Eluaeg õn­nelikus
abielus olla kuulub juba ilu­sate
kunstide valdkonda. ^
Paljudel inimestel pole rohke töö
tõttu aega rikkaks saada.
Vanaduses on moraal enamasti
hea. Mis aga soovida jätab, on eba-
Ajakiri „Science" k.a. jaanuari/
veebruari number käsitab inimese
edukust ja arvu maakeral. Üldi­selt
on nentida inimeste arvu kasvu
aeglustumist. Suuremat tõusu on
veel Aafrikas, Indias ja Ladina-
Ameerikas. Euroopas ja Põhja-
Ameerikas on aga toimunud inimes-te
iive tugev aeglustumine, isegi lan­gus.
Aastate jooksul, ja eriti viimasel
ajal, on märgata tervishoiu (ja eriti
laste tervishoiu) paranemist peaaegu
igal maal, mis on soodustanud ini­meste
keskmise eluea tugevat tõusu
peaaegu kõikides maades.
Ainult Venemaal on inimeste
keskmine eluiga lühenenud. Murray
Feshbach (Georgetown'! ülikooli
rahvastiku uurimise keskus — ,,Cen-ter
for Population Research") tea­tab,
et aastal 1964 oli Venemaal sure­vus
6,9 iga tuhande inimese koh­ta.
Aastal 1984 oli Venemaal sure­vus
juba 10,8 iga tuhande kohta.
„ Säärane surevuse tõus on rahuajal
ja ühel „ arenenud" maal täiesti ainu­laadne*',
ütleb Murray Feshbach.
Venemaal surevuse tõus on olnud
eriti väikelaste hülgas ja 20 - 44
aastates meestel. Alkohol surmas
40.000 inimest (mis on sada korda
suurem vastavast USA arvust). Imi­kute
surevus on Veiiemaal nüüd 35 -
40 surma tuhandest, mis on enam kui
kolm korda kõrgem USA arvust.
Nakkushaigused, nagu difteeria ja
influentsa, on Venemaal tugevasti
levinud.
Kuigi üldine tervishoid on Vene^
maal aja jooksul paranenud, ei ole
see nähtavasti küllaldane. Paremad
haiglad on ainult Moskvas ja Lening­radis.
Mujal on arstiabi teisejärgu­line
ja arstirohtudest on puudus.
Kõige selle tõttu on venelase keskmi­ne
eluiga 69 aastat.
Ameerikas ja Skandinaavias on
keskmine eluiga 75 aastat. Islandis ja
Jaapanis on see 77 aastat.
Muide, Afganistanis on keskmine
,,Et raekoja torni parandamise pä­rast
sealne tornikell puudub ja nii '
linnal harjunud ajateatajat ei ole, siis
on nüid aja teatajatega linnas sega­dus,
mis tihti ette on tulnud. Seda
viga parandada, nii kaua kui torn
valmis saab, lastakse iga päev kell 12
lõuna ajal Tartu tähetorni juurest üks
suurtüki pauk." i
, ,Tartu raekoja tornikella tunninäi-taja
ja numbrilaud saavad nüid nõn­da
tehtud, et humbrid juba kau­gele
näha on. Kivisilla poole külgi
pannakse tunnilauaks valge läbi
paistev klaas sujürte mustade* numb­ritega,
mida värvi ka tunninäitaja
saab. Doome poolne on must, mille
peale hõbedased numbrid tulevad. —
Suuretüki laksmine keskpäeva ajal
teha Tartlastele nõnda head meeU, et
see viis ka edaspidi alale jääb"
I („Eesti Postimees"
15.V ja 5.VII 1890,
nr. 18 ja 25.)
Leidnud ja vahendanud
I Meelik Kahu.
• („Meie Post")
QiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiintiniintM
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ]ji
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ]a
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
4 Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K IM
iitiHiiiiiiiiiiiiiiiinminiiiiintiinHniiiiiimnnnmiiiiiiiiiiio
eluiga (taplus ja arstiabi puudus) ai­nult
37 aastat.
Kuna Eesti käib nüüd statistiliselt
Venemaa alla, siis teeb muret sealne
halvenev olukord.
Ü.S.
„MeieElu** nr,i2(i
Eesti Vabarl
Seedrioru
Valter Ten
Seedrioru
masõja kanj
Tera.
Telegramm
Palvi
Karl Li
Pühapäeval, 16.
Torontost üheksa
gramm Ronald RI
palutakse pre8id|
sekkuda Karl Lini
porteerlmise toki
porteerimise kÜHij
märtsil New Yorgil
sioonikohus, kes tf
vaks hiljem.
Telegrammis üt|
teie kohest isiklik!
ühe süütu eesli pa|
ku, Karl Linnase^
York, deporteerim|
kes võitles oma k(
ja iseseisvuse eesl
munistide agressi]
vastu. Tema sunni
Karl Li
deporte|
küsimui
NEW YORK (M.
se deporteerimisj
märtsil arutusel
gi apellatsioonikc
meline kohus avj
jem.
Kaitseadvokani
nase deportcerii
dub tema surmaoj
et 1978.a. sõjakurj
seadust tuleks
maks. Seaduse
kogu endine liig(
man ütles küsitli
ees, et USA ei oli
varite varjupaik.]
treerisid Linnase
di sõjaveteranid.
Kui kohtu otsuj
kahjulik, on tal
edasi kaevata üh
sessi eel toimus aj
tatsioon tema vni