Meie Elu = Our life, September 24, 1981

              QISD
Published by Estonian Co. Toronto Ltd., Esto-
./Toronto, Ont.
Toimetajad;
Yorgis B. Panhing, 473 Luhmann Dr., New Mi
USA. Tel. (201) 262^
on
Asut. A, Weileri algatusel 1950,
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
21
-5 jj.l., esmg^sp. jä heljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. k l 9 h.-l pJ.
ELU" tellimishinnad: K ^ ä d a s^
3 k. IILOO; USA-sse ^ 1 a. |32.(X)v6 k. |17.(K), 3 k.
$11.50; Ülemeremaadesse: l a , |36.(M)/6 k. |18.(M). 3 k.
112.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. |14.50,6 k. |7.25. Kiri-ja
lennupo^tilisa USÄ-s^e; 1 a. |16.50, 6 k. $8.25. Leraiu
postilisaülemeremaadesse: la.$32.75,6k.|16.'*'^
Üksiknumber—.S5<^.
Kuulutushinnad: 1 toU ühel ¥eeml: esiküljel |5,O0,
.50; kuulutuste küljel 14.25. J
aam 'iifimrjtuiiiD
aiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiii!8giisnüise!!!H
Fekminister P. E. Trudeau ideo
loogia sotsialistliku riigikorra loomi­seks
eramaj anduse llkvideermise ar»
vel ön asetanud selle maa jääliustikul
äärele> mille Uikumist allamäge et
ole võimalik peatada. ,Ju^t sociielty"
— õiglase ühiskonna loomise põhl°
mõte, kus antakse siima kuö ei öl©
ja võetakse kealt, kus midagi on, OE
saavutanud vaid ebaõiglase valitsuse
Ottawas, mille mõjud kanduvad edsi»
si provintsidesse ja ühiskonda.
Valitsus laenä^ ja laenas lõputult,
et täita oma ebareaalseid unistusi,
kuni nüüd ka keskvalitsus ise peab
nägema, et ta on jõudnud kuristiku
äärele, kust lah|us edasi peab toin^u»
ma gravitatsiooisi kürusega. Erama-jandus
laguneb, inimeste töökusega
kogutud investeeringud kaovad inf-latsoonilište
nähete, lubamatult kõr­gete
intressimäärade, doUairikursi
languse ja tekitatud tööpuuduse mõ.
jul. See, mis on ehitatud ja kogutud
aastakümnete kestel, ka! riiklikud
tööpuuduse abistamise, pensioni jä
arstiabi fondid kuluvad MirnnSniy
kui täituvad. TuIemusekSj ei ole ai
nült eraomandi kaotus, vaid töötaja­te
abitu olukord, kus nähakse, et on
sunniviisiliselt töötatud ühe mõttetu
Ideoloogia kasuks, millest pole kasu
ühelgi. Nii on Trudeau „just sode^
ty"-st saanud ebaõiglane ühiskond,
kus olukorra paraii^useks on
nüd mõistus Ottawal ja on
mõistus tavalisel inimesel. j
••••• •. V- • ••• - ' i ^
J^ogu Kanada on täis lagunemise
tunnuseid — inflatsioonist kimi dol-larikursi
languseni. Ainult üks la^-
nemlse nähteist on inimeste kaotus
kii^iisvarade näol, mis lähevad oks­jonihaamri
alla võimetusest tasuda
intressimäärasid laenude uuendami­sel.
Inimesed ei kaota ainult oma
kodud, vaid ka nende eest sissemak­sud
kohustuste võtmisel ja järgneva­te
aastate sissemaksude näol. See
mähe on juba lida aastaid van(a ja tu.
Ihanded inimesed oh kaotanucl oma
majad. Ainult Torontos oh käesoleval
aastal läinud oksjonile 250 maja.
Ottawas istuvad aga peaminister
Trudeau ja fhiantsminister McEac-hen,
kes kehitavad õlgu ja teatavad,
et mida saab Kanada teha intressi­määrade
osas, kui suur USA ja tema
valitsus valitseb dollariturgü kõrgete
üntressimaäifadega. Mõleimil eebüme-tatuist
on õigus: nad ei saa midagi
teha, sest eelnevate aastatega
litsus ise elaiiud yälisvõlast ja ei ole
kogunud riiklikke reserve, millistest
rasketel aegadel saa&s riiki edasi
vüa. Ka üksM teine valitsus ei saaks
miüagi teha ka. siis, kui Kanada rah-m%_
valimiskastide Juures otsustate
teis^ erakonna Öttawasse saata.
Riigiflskuse tohutud puudujäägid
lasuvad kivina kanada inimese kae­las.
Kuid valitsus ikka veel teostab
varade jaotust, kuigi mitte rikastelt
vaestele, organiseeritud tööli^onnalt
alaastmel asuvatele organiseerimatu­tele,
posüteenijaile posti kasutajate
taskutest/kuid üle kõige 24 miljonlM^^^^^
kanadlaselt vaesestunud valltsu^le.
Mida siis teha nende kanadlastega,
kelle majad lähevad haamri alla %
sissemaksud koos majadega lähevad
a U a v e t t ? v .
Raskustesse sattunud maj
maju ei saa keegi päästa, sest nad (m
ise endale võtnud riisiko, mis iihem-duses
kinnisvara ostuga. Küll saaks
aga nende sisse. Ja mahamakse tea­tavatel
juhtudel päästa organiseeri­tult,
selldis, et need inimesed saak­sid
kord otsast peale hakata, siis kui
oli&orrad paranevad. Majaomanik
püüd^ olukorda päästa, püüab oma
maja lahtisel turul müüa, tavaliselt
iiiflatsioonllise hinnaga ja tulemuse,
ga, et ostjat alati ei leidu. Kui maja­omanik
püüaks müüa ostuhinnaga
mahamaksud,
peaks ostjaid leiduma rohkem. Uus
ostja võtaks iü© obligatsiooni, taw
šuks endise omianiku mahamaksud ja
asuks sisse elama. Sellel oleks kahe­kordne
mõju: 1) endine majaomanik
ei kaotaks oma sissemakse ja 2) te­kiks
odavamate majade müügiturg,
mis mõjustaks inflatsiooniliste kin­nisvarade
hindu languse suunas.
See vajaks riikli'kku, näiteks. NHMC
erilist tasuta vahetalitust, kuhu
müügL Ja ostüsoovijate andmed kok­ku
jookseksid. See oleks palju pro
disktiivsem, kui Ottawast tüley ajuti­se
moratooriumi soovitus laenuand»
jatele kistitutsloonidele koos paari-protsendillse
alandatud intressiga.
Sellega säästaks, Ottawale Icroonuo
iiku otsuse teostpiise ja tehüig võ­tab
rohkem eramajandusliku ilme.
täpselt seda vajab Kanada nüüd: vä­hem
kroonulikke korraldusi pealiE-nast
ja rohkem eiraalgatbst inimeste
ajal rahu Ja koostöö poliitika õhinas unusta­tud
relvastust on uus president Ronald Reagan hakanud aegamöö­da
kohendama, et peatada N. Liidu tohutu taeWarmee võimalikku
irilnnakut Euroopa^^^^^k^^ kaitsta tähtsaid mereteid. Relvas­tuse
suurendamisel on tekkinud mitmed ülepääsmatud takistused.
Rahapuudus eelarve kärpimise tõttu, suured ajakulud uute relva­de
plaanide ja kavade valnüstamisel Siiski mõned ^
tutud. Üks neist on,: et neutroonipommi valmistamine läks käiku.
Teatavasti (Ml Varssavi pakti rii^^ xins) eriti, Kambodzhas, Laoses ja
nii oma relvastuselt kui ka meeste isegi Äfgariistanis.
eiiutanud oma N ^ O liitlasi kaitse-^ 1^^^ vaikselt j arje=
jõudude suurendamisele, siis pahem- kindlalt tungida edasi mitmes maa»
poolsete propaganda tõttu s?>tsialist.ü^^äos i^^^^' sellele oleks üldse
likud -valitsused ei ole praegu rel» tähelepanu juhitud Nüüd on siiski
vastuse tõhusaks arendamiseks asutud >N. Liidu näppudele vaatama,
valmis, üheks otseseks, ohuks Euroo- Üheks tagasilöögiks öli, et Lõuna-pale
on tohutu suur vastase soomus^ Aafrika )öögiük&used tungisid süga°
armee. Oma tankidega võib Varssavi väle Angoola territooriumile ja hävi-pakti
riige armee kiirestii jõuda väi- tasid mitmed geriljade pesad ja ko­ja
Aüandi kaldale. Seda enne veel kui gümislaagrid. Surmasaanute hulgas
USÄ-st vajalikud varud kohale saa- olid isegi kaks punaarmee koloneli ja
buvad. USA sõjaliste asljatundjate ar- ü^s major langes Lõuna-Aafrika ük»
vates on võimalik sellist soomusar- süstele vangi. Saadi sõjasaagiks vene
meed peatada neutroonipommiga, tanke ja muid lünnakrelvi. Sellega
mis lõhkedes surmab inimesed, kuid onJLõuna-Aafrikal olemas vastuväid-jätab
ehitused puutumata. Seda pom. lemata tõendused, et Moskva juhib
mi võib tõhusalt kasutada vastase mässuliste tegevust oma ja Kuuba
soomusarmeede hävitamiseks veti sõjavägedega Namibias -ja ka Lõuna-enrie,
kui nad ömä koguihiiš^
asuvad rünnakule. Neutroonipomm g^j^j^j^^g^E MEMG TOOLAS
on eriti ärritanud venelasi, sest näib „ • • _... . , . ,
et see relv võib Moskva vallutamise-: Vaatamata N. Dodu tohutule yas-plaanid
lüüa segi. Kõigepealt aktivae- tTOgandale jätkab Poola sobda-ris
Moskva kõik omad pahenipoolsed "^««^^ oma võidukäiku
organisatsioonid Euroopas, kuid eri-ti
Sa;ksamaal. Suureks abiks on vene­lastele
pahempoolsed usumehed Lää-ne^
Saksamaal. 'Kuid kõige - viimati
asus N. Liidu diktaator L Brezhnev
ise vastuprapagandale neiitrooni-pommi
vastu. See ikõik näitab, et
neutroniponimiga on tabatud Mosk­vat
kõige mõjuvamast kohast. Tulid
Moskvast uued tuntud ähvardused,
e| Moskva ei jää kaed" rüpes pealt­vaatajaks,
vaid produtseerib uusi ja
veel tõhusamaid vasturelvi. Neutroo­nipommi
nimetatakse muide eht ka­pitalistide
surmarelvaks, mis on sihi­tud
ainult inimelude hävitamiseks LUGEJA KIRJUTAB
•jne.'.:.,/'
Poola kommunistliku korra demo­kratiseerimiseks.
N. Liit lõpetas oma
lOO.OOO-de mehega manöövrid Poola
piiridel ilma, et oleks tunginud Poo­lasse,
nagu kardeti. Üksikutes N. Lii­du
^ tehastes korraldati Poola solida-ristide
liikumise vastaseid demonst­ratsioone,
kuid on ilmseid märke, et
Poola „pisikud" on tunginud nii N.
Liitu kuid eriti Ida-Euroopä satellii­tide
riikidesse. •
ill8l83liii8llllltllllllllllllllllilllllli
Laske isoleerida oma
Insulation ProgranaT'
eest „
Torontos: ENN liGfe> tel
USA VÄLESMINISTEÜ EUROOPAS
USA-1 ori vastupropaganda tõttu
suuri raskusi oma Euroopa liitlaste­ga,
kes ei taha, et neutroonipomme
asetatakse nende territooriumitele.
iKindralHäig viibis selleks Euroopas,
et oma neutröonipommile ülesehita­tud
Euroopa kaitsepoliitikat Euroo­pa
riikidele, eriti LäänerSaksamaale
müüa. Kindral lubas enne konsultee­rida
kõiki riike, kuhu tahetakse pom-me
asetada, et oleks käepärast, kui
venelaste rünnak peaks algama.
Kui Ai Haig märkis, et konsuUee.
rita'kse ainult asjaomaseid riike, ku­na
NATait luba ei hangita. Nelja­päevasel
reisil oli ainult mõned suu­remad
vastudemonstratsioonid, mida
ajalehed püüdsid piiluda suureks.
Näiteks demonstreerisid Bonnis ai-'
nult 200 inimest esitades 25 gruppi.
Demcnstrandid ronisid isegi Bonni
raekoja 'katusele ja tõmbasid üles
suure punase loosungi", et ,flaig min.
oma lugejate mõtteavaldusi — fca
neid mk ei ü t e ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi jc
aadress, toimetus jätab endale öi-guse
lugejate kirju redigeerida jc
lühendada ning mittesohivust
UHKUMISE AASTAPÄEVAL
„See päev. mida me tähistame...
tuletab meile meelde kes me ole»
me; kust me oleme tulnud ja kelle
armu läbi meie pääsesime ateistli-
•kü kommunismi hävitusest. Tule^
4age seda meelde omaenda šüda-w&
lt ja ka neile, kes meie lapsed ja
Boored ja lastelapsed, kellest meie
d soovi, et nad läheksid kaotsi Ju­malale
ja Eesti rahvale."
Rudolf Kiviranna
Septembrikuu viimane nädal oli
kohutav nädal eesti rahva ajaloos.
See nädal ori võrreldav sellega,' kui
Juhan Julma periiriukid ehk koera-koonud
raevutsesid 'Eestis, põleta­des,
tappes.ja röövides. Siis pageti
metsadesse, sohu ja rabadesse vai^ju-le.
Kommunistliku terrorismi eest
osutus võimalikuks põgeneda palju­del
läände 1944. aastal. Tuletagem
meelde seda oma südamele ja ka
nendele, kellest me soovime, et nad
ei läheks kaotsi Jumalale'ja Eesti
rahvale.
'Südamehääl oli selge ja kindel 37
aastat tagasi. Kas see hääl on väsi­nud
või vananenud või südamed ki­vinenud,
nii, et südamehääl ei pääse
esile. Nähtavasti selle tagajärjel käes­oleval
aastal ei tähista kodumaalt
lahkumise aastapäeva iikski eesti or­ganisatsioon.
Ainult Vana-iAndrese ki-
' rikus tähistatakse seda erilise juma­lateenistusega.
See kolab nagu hüüd-jahääl
kõrbes. Annaks taevas, et se­da
häält kuuleks kodumaalt lahku­nud
ja need, kellest soovime, et nad
ei läheks kaotsi Jumalale ja Eesti
958 Broadvlew Ave., Töroiito, Onftario M4K 2^6
on jõud
avatud: Päeval 10:(K)—3:00 (esmasp.—reedeni)
õhtul 5J3(M:(K) (esmap, ja ndjap.)
iurma puhul .1
puhu! tdncUustatud
timgimustele.
Seoses Moskva kampaaniaga neut­roonipommi
vastu tõstis USA avali­kult
üles N. Liidu keemiliste ainete
kasutamise sõjas eriti Lõuna-Ida-
Aasias. Teatavasti on bioloogüine sõ­da,
keemiliste ainele jä bakterite ka­sutamine
sõjas rahvusvaheliste kok-kulepetega
keelatud. 'Neile lepetele
on ka 'N. Lüt annud oma allkirjad.
Kuid on teada, et N. Liit on ainuŠ
riik maailmas, kes valmistab keemi­lisi
aineid ja baktereid, et nendega
sõja korral oma vastase massje hävi-tada.
'Selles on^^aba maailma juhtö
juba ammu hoiatatud.
Nüüd 4eatas kindral Häig Berlii­nis,
et USA on kogunud vastuvaidle­mata
andmeid, et on kasutatud mit-meid
keemilisi aineid, et kommunist­likule
korrale vastupanu osutajaid
hävitada. On selgitatud, et on kasuta-
Lugesin 10. sept.^,;Meie Elust" rer
portaazhi „Looming Sl" tegevusest/
Mina olin seal osavõtjana ja märkan,
et päris mitmed andmed reportaaz-his
ei vasta sugugi tõele.'Näiteks: re-portaazhis
tuuakse esile mõnda in­formatsiooni
„eesti keele õpperinr
gist", mis oleks pidanud kirjanduse­ga
tegelema, kuid selle asemel näida­nud
„kahemõttelises stiilis seksuaal­sust
ergutavat eestikeelset „Gong
Show •d"". Peale Selle olevat see oppe-ring
esitanud ,,audib-visuaai prog-rammi"
samuti „kahemõttelises stii^
lis", kus olevat tehtud „sekka reklaa-riii
inglise keeles^'.
Tegelikult „LoQmingul" eesti keele
õpperingi ei olnudki. Juttu on eesti
keeie õ p p e v a h e n d i t e õppe-ringist
(millel ei olnud midagi tege­mist
kirjandusega). Me arvustasime
õpperingis kolme sorti eestiikeele vi­deofilmi
(eesti laulud; lühinäidend;
roportaazh / Jõekäärult), j i,Gong
Show'd' seal ma ei näinud ja ühegi
filmi kavas ei olnud midagi „sek-suaalsust
ergutavat". 'Samuti ei esita­nud,
meie pppering laupäeval mingit
„audio-visuaal programmi". Tegemist
oli tavalise kasseti kuulamisega („au-dio"),
kus ei leidu mingisugust ing­liskeelset
reklaami. Võibolla teie
kaastööline mõtleb sellega 4 (nelja)
sõna: ,,^0 copyright, Cqpy Free"? Või
peeti seda ,;kahemõtteliseks"?
„Tõe ttääl" on .kutsunud Eestist
lahkunud - eestlasi, kodumaale tagasi
37 aastat ja pesnud samal aja| nende
ajusid veenmaks, et kommunism ei
ole enam endine, elu kodumaal on
paranenud ja- keegi seal ei nurise,
väljaarvatud mõned hullumeelsed,
kes vajavad vaimuhaigla ravi.
>Seda uut ning paremat elu käiakse
hulgaliselt vaatamas. Tagasitulijad
kas kiidavad või vaikivad.. Esimestel
ole midagi karta, sest demokraatli­kel
maadel kedagi ei karistata vale-teadete
levitamise pärast. Teiseks on
nendele sisse kasvatatud nõukogude
korra kütmine ajude pesemise kau­du.
Tulemuseks on vanade leigus ko­dumaa
ja selle rahva vastu. Noortel
puuduvad argumendid, kes me ole­me
ja kust oleme tulnud.
Igas uues algatuses ja ettevõttes
võib esineda eiksitusi ja viguj mis va­javad,
kdrrigeerimist. Vigu on teinud
ka.meie vanem generatsioon oma
uue elu rajamisel väljaspool kodu­maad.
Kõik selle ' .aalub ülesse nende
ettenägelikkus investeerimisel noorte
ajudesse. (Nendele on võimaldatud
õppida nii palju kui nendel on olnud
huvi ja tahet õppida. Meil' on arvukas
ning silmapaistvate võimetega harit­laskond,
kes ise on võimeline vaat­lema,
mõtlema ning järeldusi tegema
selle kohtal kes me oleme ja kust me
tuleme.'Nad on võimelised otsustama
ka selle üle, mis nendel tuteks teha,
et keegi nendest ei lähe^ks kaduma
Jumalale ja eesti rahvale. Kuulake
oma südame häält.
A.N.
Vormailaaed ootamas "Juhani" väljasõitu Haapsalu Uuesadama
kail (Foto Perten)
J o i i s e i i kirjeldab eestlaste iseloomy
Kirikuõpetaja, luuletaja, rahvaluu­le
koguja ja rahvaraamatute välja­andja,
hiljem isiklik professor rahva,
luule alal Matthias Johann Eisen
(1857—1934) paljude teoste hulgas on
ka a. 1911 ilmunud ,,Eestlaste sugu*^,
kus kirjeldatakse eestlaste keelelist
ja tõulist päritolu ja meie sugurah-vaid.
Amatöörliku ajaloolase kirjel­dused
sel puhul panevad tl ipäeval
kohati muigama.
Muuhulgas esitab autor ka kirjel­duse
eestlaste iseiloomu kohta, alus­tades
sõnadega:
„Illmaaegu on õieti eestlase iseloo­must
kõneleda; seda tunneb ju iga­üks.
Kirjutan siiski mõned read.
Ma tean, et mu ütluste vasta palju
vaieldakse. Ma tähendan aga üles,
kuidas iseloom mulle sidima paist­nud.
Pealegi ed käi mu ütlused kõige
rahva ega iga juhtumise kohta^ Sage­daste
peaks lugu ommeti mi olema,
nagu oma tähelepanemiste järel ees-'
pool nimetan.
Eestlast nimetatakse tavaliselt kur­vameelseks.
Kurvameelsus ilmub lau­ludes
ja vüsides, tihti ka iseloomus.
Siiski armastab eestlane rohkeste,
naljagi, on pilke peale meister. E i ta­ha
alati mõtteid otsekohe välja ütel­da,
vaid kõneleb sagedasti ääriveeri
mööda ja tarvitab pildirikast. kõne-vüsi.
Alustab juttu ja ,ütlust -„ei tea-^
ga", ehk küll väga hästi teab, kellest
kõneleb. Hoopleb palju. Hoobeldes
juhtub kergelt vale teeradadele. Ei
arva ülekohtuks vähe valetada: Natu­ke
valetada, natuke varastada, siis
saab maailmas edasi.
Eestlane on alalhoidija viisides ja
kommetes. Alalhoidmisega käib aeg­lane,
pikaldane olek käsikäes. 700
aastane ristiusu kuulutamine ei ole
veel.jõudnud paganluse jälgi hävita­da.
Kus ristiusk südame usuks saa­nud,
kannab ta vagaduse vilja, iüs
aga pealiskaudselt vastu võetud, seal
ollakse valmis teda läätseleeme eest
ära andma ja usku nagu kuube vahe­tama,
õige omanduse arusaamine
puudub tihti.
Mets ja vesi peetakse igaühe
omaks. Mõisalt varastada ja saksa
petta arvati vanaste sagedaste üsna
korras olevat. Ülepea peab eestlane
saksa rumalaks, ennast aga targaks.
Saksa vasta on ta aumbusklik, saksa
ees silmakirja teener ja 'kahekeelne.
Silma ees sõber, selja taga vaenlane.
Kõige alalhoidmise peale vaatama­ta
on eestlane valmis rahvust ja ema­keelt
maha jätma; tahab suurema
rahva liikmeks saada. Võõra vasta
eriti tagasihoidlik, aga k i " süc'a soo­jaks
saab, võtab vastu nagu omasu­gust.
Ei unusta tehtud paha, mõtleb
kättemaksu peale. Tunneb ennast
kergelt puudutatud olevat, paneb
hõlpsasti tegu ehk ütlust pahaks.
Ön töökas ja-kokkuhoidlik, aga
peab puhtusest majas vähem" lugu.
Põllumeheks nagu loodud. Tahtmise
kindlusega ja visadusega võidab ta­kistusi
põlluharimises ja elus. Ei
kõlba oma pikaldase, aeglase olekuga
hästi kaupmeheks.
Niisama \^ähe kõlbab hästi seltsli-ku
elu edendajalks. Ühtmeelt vähe, ei
taha ennast.teiste, nimelt mitte oma­suguste
alla alandada. Jonni ja kiusu
palju; protsessid mõnegi korra ilma­aegu.
Kabgekaelne, kade teiste õnne
peale. Enne sõjas südiikas, nüüd vär
hem. Südikad ettevõtmis tes on mul­gid.
Eestlastest oleks paljugi Veel kõ­neleda,
aga s^iagu sest. Pikem kirjel­dus
ei käi raamatu plaani."
Niipalju Eisen. Kuidas tänapäeval
vaadatakse niisuguse eestlase iseloo­mu
kirjelduse peale?
• 1-'
'S AUTO BODY LTD.
24—28 Hovirard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5
Tel.533-84S1
AOTODE PÄRAMDÄMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS • VÄRVIMINE • TÜNB-UPS
^ÄRAVEDU Uc Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuanne
Filtsos Brothera & Associate
MlWteie felu" n
Teisip
Tartu Collej
Registreerin
(esmasp.—n
Lähemalt
1* t^]
Raamatu
on võil
Ee
vc
rühma m(
OLI UUOl
Tänapäc
lusvüimlci
teiste spo
mdj
Klanada
võimlcmis
niine oli
propagant
juks on
läinud, cl
rohkem,
tegevusi 1
Kanad lasi
hakse Kai
raha ja l
või ml cmi;
palju õpe
neb meie
„kalcv
me. Kuub
lastest k(
või ml cmi
Kas laf
sesse- liik
•pea).
See lõ:
probleem
nas tule
lutika pii
sest sõp
vaja (E.
KOOSKC
Tehn il
arutades
oma. ühi:
ühiskond
rütmilise
samad',
tarlapscc
suund
iSõnav(
nast kui
üles küs
vad rüh
rühmad)
algab UI
takistuse
teistele?
areneks
Erarühn
rike Too
tekivad,
gu astm
mustega
suund,
misest,
da hoidi
lele.
Leiti,
ne kuul
mise ra
ja võis
on tij)]
Koop),
se eda
rühmad
tuleks
naisvõii