1981-09-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• ? n ^ ¥ r ^ n * . ^ 9 " • ?ev8lopraent Branoh 3 9 5 -i^rellington Str, Order sect
Seeondl CIas§ Mail Kegistration NÖ. 135^
Mr. 36 (1647) 1931 NEUAPÄEVAL,i4. SEPTEMBRIL ~ THURSDÄY, SEPTEMBER 24
Kalev-Estienne poolt korraldatud
Felix Koop, Heli
Eeet Leesment-,
osavõtjad Toronto Eesti Majas.
keTc
Foto
— On võimalik, et
reedellõpeb jällepostiliiklus.
Valitsuse elektroonarvutlte program-
«iijad kavatsevad hakata streikima
neljapäeva keskööl ja pamia välja piketid
postiasutiste ümber, ^ostjamet-fcd
ja kirjakandjad ütlevad, et nad
ei lähe siis tööle,
S^öderaalvalitsus rakendab 22(D0
Prograinmijat, neist 88 töötab posti-asutistes,
kellede pärast võib nüüd
seisatada kogu Kanada postiliiklus,
^ostiaemtnikud streikisid möödunud
« 45 päeva, tekitades lüdise meelepaha.
Marutakse, et rahvas xm
streikidest nü tüdüienud, et valitsusel
oleks õige aeg streigiõigust piirata.
Uued Tallinna osad võtavad vastu enamiku sisserändajaid
JA SADAMA'
INVASIOON TAUINNA
STOKHOLM — Tallinn on üha enam muutumas „vene
linnaks" pideva sisserännu tõttu idast. Nüüd ähvardamas
uus venelaste invasioon, kuna Moskva on otsustanud Eestisse
paigutada tuhadeid punaarmee invaliide ja sadama
laiendamiseks tuuakse sisse 25 000—30 000 töölist.
praegu keskmiselt
aastas Ja vahendajad soovitavad pai
gatöusu 27% kahe aasta jooksul. Va
litsus pakub 2!3%o
'Eesti .nalsvõilemiseviljejlemine Kanadas jätkub eestlaste ja muulaste harrastusena, kuid.meie rü
made töö peaks kooskõlastatama, koorus välja pü
Eesti'
Kalev-Estiehne icorratosei tbimü^ vusega .ülekoormatud. Üldine muga- tõenäolik, et katoliku Mrik
nud jaudfenavestluse temaks oli loomulik, puhas ja lõbus ning sellele vus niõjub negatiivselt Tuleks üles püüah vähendada ph^et Poola ,,So-
,,Eesti riaisvõimlemise sufe^^^ ja sel- lisa'ks lõbusalt dimaamilme muusid otsida positiivseid noori ja neid, ees- ji^arsuse" ja valitsuse vahel, et välf
lest võtsid osa Heli Oder-Viioämäe, saab seda arendada kunstiks. Rütmi- ti ühiskonnaga siduda. ^^j^jg^ Vene sekkumist Ja võimalik-
£aas Leivat, Eneri Taul/ Evelyn line^^^^w^^^ on eestipärane, ^get ^Itoskar^^s^ kuhivkoonL,Arvatakse, et Moskva
Vene invaliidide arvu hinnatakse
juba praegu 4000—5000, kes
enamuses on paigutatud Lasnamäel
asuvatesse elamurajoonidesse.
; ; ' : • ; • " •
Tuleb arvestada, et punaväe
invaliidid on eesõigustatud seisus,
kes oma tõendkaardiga võib
mööduda igasugustest järjekordadest.
Sellised ümberasustamise
aktsioonid ei leia ametlikku
kommenteerimist, nii nagu'mindi
vaikides mööda sellest, et Tallinnasse
paigutati elama teatud
arv vene pensionäre Leningradist.
Ametlikult on põhjendada
püütud ainult vene keele õpetuse
pealesuruimist järjest noorematesse
aastakäikudesse koolilaste
hulgas.
Koop, Merike Toomes, Anu Jõe-Auksi võisitlusvõimlemme! s^^^ ei ole ( f i . '.^^ ^^üüd^r
koordineeris FelixlCoop. Kokku ol^
osavõtjaid 30. t
Vestluse avas Felix Koop, rõhutades
eesti naisvõimlemise suurt tähtsust
eesti rahvuskultuuri ja rahviis^
poliitika tutvustamisel pagulaseest»
laste ^jaioos.^ \
' Arutati eesti naisvõimlemise nelja
Eesti naisvõimlemise tähtsust 5)n " ^ ü ^ ^ " ^ » ^ ettekäänet oma sõjajõudude raken-rõhutatud
väljaspool kodumaad, l^o- ^ ^ ^ i S t ^ ^ Ä ^ ^ e k s ,4corra jalule seadmiseks".
dumäal on võimlemine sama, kuid
tal pole mingit silmapaistvat kohta.
Igal õpetajal on oma stiil, iseloomustavaid
jooni ei ole leidnud (A. Jõe).
teet labgeda. Eesti Päevade suhtes ^üügi suured manöövrid ametlikult
tuleks sõimlemine ühendada laulu, lõpetati, on. Poola lähisel sõjava^sa-rahvataiitsu
ja muusikaga, et anda ^td Ja vajalikud sidevahendid alles.
paremat massefekti.
K-uid kõige suurem „veimas-rahvaste"
sissepumpamise ähvardus
.Eestisse on ühenduses
Tallinna sadama liaiendamise kavadega.
Teatavasti on Moskva otsustanud
Tallinna sadama välja
ehitada üheks suuremaks sadamaks
kogu N . Liidus, kusjuures
Leningradi j a TaHinna sadama
läbilaskevõime vahetaksid osad.
Eelkõige peaks kasvama imr
pprteeritud vilja vastuvõtu kapatsiteet.
Kuna tegemist on tohutu
investeerimisega, siis on ka
mõned soome ettevõtted näidanud
huvi ehitustegevusele kaasa
aidata. |
Moskva suhtuvat aga soome
ettevõtteisse selles punktis esialgu
väga reserveeritult, kuna töÖd
kavatsetakse teostada omade
jõududega.
Liiguvad kuuldused Tallinnas,
et sadama ümberehitus töödele
tuuakse:N. Liidust 25 000-30 000
töölist, kelle ülesandeiks jääb ka
uue, transportma^istraali väljar
ehitamine Eesti looderannikult
Leriingradi. Sadama laiendus-tööd
haaravad ka suures ulatuses
eesti elanikkonna põliseid
elamurajoone rannikul, kus tuleb
loobuda senistest isiklikest ela-muist
ja villadest.
Entusiasmi Tallinna sadama
projekti vastu püütakse N; Liidu
sisemaal tekitada sellega, et Tallinn
on peaaegu jäävaba, Leningrad
aga külmub kinniv
,;VÄLIS EESTI"
I
Puhast kõnnijooksu kooli ei ole,
rõhutada tuleb rahvuskultuurilist j MHVUäPOLIITILINE TÄHTSUS
^spm^n:^ propagandalis^tähtsus^ Vestlus muutus elavaks. EKN=u
loomustus, 2) Tendentsid, 3) Tana. ^ Eesti riaisvc^imleimnepe^ olema esindajad laudkonnas leidsid, et ^^^^^a rooia. u n . n
päeva mõju ja 4) Tehniline ja ideoloogiline
suund.
Möödunud nädala! M(^kva tegi
terava hoiatuse, et „Solidaarsus" on
kcmtrrevolutsiooniline ja ohustab
Varssavi PaktL Samal ajal majanduslik
olukord Poolas üha halveneb.
on nap-
LIIKUMISE ILU
Eesti riaisvõimltemise išeloohiusta-misel
võeti luubi alla rütmiline ja
võistlusvõimlemine ja 1 võimfömise
tehniline jä kultuuriline aspekt. Leiti,
et rütmilises võimlemises on põhi-printsiibidi
Idla võimlejate, Malmö-tüdrukute,
Tüduse ja 'Kalev-Estienne
samad — kõnnij ooksu-, hüplemise- j a
kehakool esinemisvormis (E. Koop).
Eesti naisvõinilemis^t iseloomustab
lihtsus ja liikumise ilu, mitte tule-
Naisvõimlemise tendentsides domineerisid
rühmade vähenemise, sega-rühmade,
rahivu&liku sisu kadumise
ja rahvusliku propaganda väärtuse
kadumise probleemid.
Merike Toomes arvas, et inimesed
pole küllalt teadlikud, mis on moodne
vpinilemine — internatsionaalses
• osas on see sport, aga seda mitte
eesti osas. Aktiivsed noored on tegelik
vahend rahvuspoliitilises propa- riietusest. Kuna rahutused
gandas. Segarühamde , p^^^ suurenevad, on võünaük, et vaUfsus
kartsid kvaliteedi langust, kui eesti i^jj^jj^jt^^ygijg^ kaitseseisukorra, mis
naisvõimlemine on ainult eestlaste ^^^b võhnaluse «Solidaarsuse" te-harrastada,
peamiselt eestlaste arvu gevuse piirantlseks, kuid võib kerges-vähenemise
ja üldise huvipuuduse relvastatud kokkupõrgete-tõttu.
Eesti rühnia pooldajad leidsid, JJI;
et eesti naisvõimlemine peab olema °
eestlastest koosnev ja eestikeelse
õpetusega eesti soost õpetajatega, et
otsida ühtlasemat ja eestipärasemat
stiili'.
neljapäeval, 1. oktoobril algusega kl.
Tartu Gollege'is( sissekäik Madison Ave.
KoKeilid k l 7, õhtusöök H . 8 o.
Kuna USA-s juudi valijad tavakohaselt
on olnud liidus ne^ervalijate-ga,
siis on viimasel ajal tekkinud
muudatiis.
Juudid on pärast pikemaid läbirääkimisi
liitumas hispaaniakeelsete
valijatega, kelle arv puiertorMklaste
ja mehhiklaste näol pideiyalt kasvab
(kõneleniaitaKiiuba pagulaste
Mõlemad grupid loodavad avaldada
valimiste puhul suuremat mõju
ja selle tõtt^ paremini 'kaitsta oma
-02Q2 või I; Martens^
T^^ Coliege'is.
oktoobril kell 4 peale lõi
Lawrence Park.
1.25 Chatšworth iwrence
k VMTÜBES
eelmüügil alates 2 l ; septembrist Abistamiskomitees Eesti Majas tel. 461-1344,„Pokos"
767 M.PleasantRd. t e l 488-2078 ja Š. Valge tel. 469-0664. Etenduse päeval kohapeal alates kella
2.30 peale lõunat. Pääsmete hind |8.00, õpilastele f6.00,
0HTO EEST! SEGAKOORI
2p.L
Eesti MajaSo
JUUBELIBALL
laupäeval, 31. okt. kell 7 õhtu
Prince Hotel Toronto,
900 York Mills Road
: Fr. K. Konze 444-7108, Pr. S.Ristmäe 255-5234
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 24, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810924 |
Description
| Title | 1981-09-24-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | • ? n ^ ¥ r ^ n * . ^ 9 " • ?ev8lopraent Branoh 3 9 5 -i^rellington Str, Order sect Seeondl CIas§ Mail Kegistration NÖ. 135^ Mr. 36 (1647) 1931 NEUAPÄEVAL,i4. SEPTEMBRIL ~ THURSDÄY, SEPTEMBER 24 Kalev-Estienne poolt korraldatud Felix Koop, Heli Eeet Leesment-, osavõtjad Toronto Eesti Majas. keTc Foto — On võimalik, et reedellõpeb jällepostiliiklus. Valitsuse elektroonarvutlte program- «iijad kavatsevad hakata streikima neljapäeva keskööl ja pamia välja piketid postiasutiste ümber, ^ostjamet-fcd ja kirjakandjad ütlevad, et nad ei lähe siis tööle, S^öderaalvalitsus rakendab 22(D0 Prograinmijat, neist 88 töötab posti-asutistes, kellede pärast võib nüüd seisatada kogu Kanada postiliiklus, ^ostiaemtnikud streikisid möödunud « 45 päeva, tekitades lüdise meelepaha. Marutakse, et rahvas xm streikidest nü tüdüienud, et valitsusel oleks õige aeg streigiõigust piirata. Uued Tallinna osad võtavad vastu enamiku sisserändajaid JA SADAMA' INVASIOON TAUINNA STOKHOLM — Tallinn on üha enam muutumas „vene linnaks" pideva sisserännu tõttu idast. Nüüd ähvardamas uus venelaste invasioon, kuna Moskva on otsustanud Eestisse paigutada tuhadeid punaarmee invaliide ja sadama laiendamiseks tuuakse sisse 25 000—30 000 töölist. praegu keskmiselt aastas Ja vahendajad soovitavad pai gatöusu 27% kahe aasta jooksul. Va litsus pakub 2!3%o 'Eesti .nalsvõilemiseviljejlemine Kanadas jätkub eestlaste ja muulaste harrastusena, kuid.meie rü made töö peaks kooskõlastatama, koorus välja pü Eesti' Kalev-Estiehne icorratosei tbimü^ vusega .ülekoormatud. Üldine muga- tõenäolik, et katoliku Mrik nud jaudfenavestluse temaks oli loomulik, puhas ja lõbus ning sellele vus niõjub negatiivselt Tuleks üles püüah vähendada ph^et Poola ,,So- ,,Eesti riaisvõimlemise sufe^^^ ja sel- lisa'ks lõbusalt dimaamilme muusid otsida positiivseid noori ja neid, ees- ji^arsuse" ja valitsuse vahel, et välf lest võtsid osa Heli Oder-Viioämäe, saab seda arendada kunstiks. Rütmi- ti ühiskonnaga siduda. ^^j^jg^ Vene sekkumist Ja võimalik- £aas Leivat, Eneri Taul/ Evelyn line^^^^w^^^ on eestipärane, ^get ^Itoskar^^s^ kuhivkoonL,Arvatakse, et Moskva Vene invaliidide arvu hinnatakse juba praegu 4000—5000, kes enamuses on paigutatud Lasnamäel asuvatesse elamurajoonidesse. ; ; ' : • ; • " • Tuleb arvestada, et punaväe invaliidid on eesõigustatud seisus, kes oma tõendkaardiga võib mööduda igasugustest järjekordadest. Sellised ümberasustamise aktsioonid ei leia ametlikku kommenteerimist, nii nagu'mindi vaikides mööda sellest, et Tallinnasse paigutati elama teatud arv vene pensionäre Leningradist. Ametlikult on põhjendada püütud ainult vene keele õpetuse pealesuruimist järjest noorematesse aastakäikudesse koolilaste hulgas. Koop, Merike Toomes, Anu Jõe-Auksi võisitlusvõimlemme! s^^^ ei ole ( f i . '.^^ ^^üüd^r koordineeris FelixlCoop. Kokku ol^ osavõtjaid 30. t Vestluse avas Felix Koop, rõhutades eesti naisvõimlemise suurt tähtsust eesti rahvuskultuuri ja rahviis^ poliitika tutvustamisel pagulaseest» laste ^jaioos.^ \ ' Arutati eesti naisvõimlemise nelja Eesti naisvõimlemise tähtsust 5)n " ^ ü ^ ^ " ^ » ^ ettekäänet oma sõjajõudude raken-rõhutatud väljaspool kodumaad, l^o- ^ ^ ^ i S t ^ ^ Ä ^ ^ e k s ,4corra jalule seadmiseks". dumäal on võimlemine sama, kuid tal pole mingit silmapaistvat kohta. Igal õpetajal on oma stiil, iseloomustavaid jooni ei ole leidnud (A. Jõe). teet labgeda. Eesti Päevade suhtes ^üügi suured manöövrid ametlikult tuleks sõimlemine ühendada laulu, lõpetati, on. Poola lähisel sõjava^sa-rahvataiitsu ja muusikaga, et anda ^td Ja vajalikud sidevahendid alles. paremat massefekti. K-uid kõige suurem „veimas-rahvaste" sissepumpamise ähvardus .Eestisse on ühenduses Tallinna sadama liaiendamise kavadega. Teatavasti on Moskva otsustanud Tallinna sadama välja ehitada üheks suuremaks sadamaks kogu N . Liidus, kusjuures Leningradi j a TaHinna sadama läbilaskevõime vahetaksid osad. Eelkõige peaks kasvama imr pprteeritud vilja vastuvõtu kapatsiteet. Kuna tegemist on tohutu investeerimisega, siis on ka mõned soome ettevõtted näidanud huvi ehitustegevusele kaasa aidata. | Moskva suhtuvat aga soome ettevõtteisse selles punktis esialgu väga reserveeritult, kuna töÖd kavatsetakse teostada omade jõududega. Liiguvad kuuldused Tallinnas, et sadama ümberehitus töödele tuuakse:N. Liidust 25 000-30 000 töölist, kelle ülesandeiks jääb ka uue, transportma^istraali väljar ehitamine Eesti looderannikult Leriingradi. Sadama laiendus-tööd haaravad ka suures ulatuses eesti elanikkonna põliseid elamurajoone rannikul, kus tuleb loobuda senistest isiklikest ela-muist ja villadest. Entusiasmi Tallinna sadama projekti vastu püütakse N; Liidu sisemaal tekitada sellega, et Tallinn on peaaegu jäävaba, Leningrad aga külmub kinniv ,;VÄLIS EESTI" I Puhast kõnnijooksu kooli ei ole, rõhutada tuleb rahvuskultuurilist j MHVUäPOLIITILINE TÄHTSUS ^spm^n:^ propagandalis^tähtsus^ Vestlus muutus elavaks. EKN=u loomustus, 2) Tendentsid, 3) Tana. ^ Eesti riaisvc^imleimnepe^ olema esindajad laudkonnas leidsid, et ^^^^^a rooia. u n . n päeva mõju ja 4) Tehniline ja ideoloogiline suund. Möödunud nädala! M(^kva tegi terava hoiatuse, et „Solidaarsus" on kcmtrrevolutsiooniline ja ohustab Varssavi PaktL Samal ajal majanduslik olukord Poolas üha halveneb. on nap- LIIKUMISE ILU Eesti riaisvõimltemise išeloohiusta-misel võeti luubi alla rütmiline ja võistlusvõimlemine ja 1 võimfömise tehniline jä kultuuriline aspekt. Leiti, et rütmilises võimlemises on põhi-printsiibidi Idla võimlejate, Malmö-tüdrukute, Tüduse ja 'Kalev-Estienne samad — kõnnij ooksu-, hüplemise- j a kehakool esinemisvormis (E. Koop). Eesti naisvõinilemis^t iseloomustab lihtsus ja liikumise ilu, mitte tule- Naisvõimlemise tendentsides domineerisid rühmade vähenemise, sega-rühmade, rahivu&liku sisu kadumise ja rahvusliku propaganda väärtuse kadumise probleemid. Merike Toomes arvas, et inimesed pole küllalt teadlikud, mis on moodne vpinilemine — internatsionaalses • osas on see sport, aga seda mitte eesti osas. Aktiivsed noored on tegelik vahend rahvuspoliitilises propa- riietusest. Kuna rahutused gandas. Segarühamde , p^^^ suurenevad, on võünaük, et vaUfsus kartsid kvaliteedi langust, kui eesti i^jj^jj^jt^^ygijg^ kaitseseisukorra, mis naisvõimlemine on ainult eestlaste ^^^b võhnaluse «Solidaarsuse" te-harrastada, peamiselt eestlaste arvu gevuse piirantlseks, kuid võib kerges-vähenemise ja üldise huvipuuduse relvastatud kokkupõrgete-tõttu. Eesti rühnia pooldajad leidsid, JJI; et eesti naisvõimlemine peab olema ° eestlastest koosnev ja eestikeelse õpetusega eesti soost õpetajatega, et otsida ühtlasemat ja eestipärasemat stiili'. neljapäeval, 1. oktoobril algusega kl. Tartu Gollege'is( sissekäik Madison Ave. KoKeilid k l 7, õhtusöök H . 8 o. Kuna USA-s juudi valijad tavakohaselt on olnud liidus ne^ervalijate-ga, siis on viimasel ajal tekkinud muudatiis. Juudid on pärast pikemaid läbirääkimisi liitumas hispaaniakeelsete valijatega, kelle arv puiertorMklaste ja mehhiklaste näol pideiyalt kasvab (kõneleniaitaKiiuba pagulaste Mõlemad grupid loodavad avaldada valimiste puhul suuremat mõju ja selle tõtt^ paremini 'kaitsta oma -02Q2 või I; Martens^ T^^ Coliege'is. oktoobril kell 4 peale lõi Lawrence Park. 1.25 Chatšworth iwrence k VMTÜBES eelmüügil alates 2 l ; septembrist Abistamiskomitees Eesti Majas tel. 461-1344,„Pokos" 767 M.PleasantRd. t e l 488-2078 ja Š. Valge tel. 469-0664. Etenduse päeval kohapeal alates kella 2.30 peale lõunat. Pääsmete hind |8.00, õpilastele f6.00, 0HTO EEST! SEGAKOORI 2p.L Eesti MajaSo JUUBELIBALL laupäeval, 31. okt. kell 7 õhtu Prince Hotel Toronto, 900 York Mills Road : Fr. K. Konze 444-7108, Pr. S.Ristmäe 255-5234 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-24-01
