Meie Elu = Our life, June 2, 1983

              r !
LMeie Elu'* nr. 22(1735) 1983 „Mele,E8u" nr;22[1735J 1983 NELJAPÄEVAL, J2. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 2 •3
[levat odav ja praktiline. Lint
vät ca 250 ja pröjektorVSO dcl-
Iv-aparaadid niikuinii olemas,
-ciideti heaks ning paistab, et
l ön saavutatud lihtne ja valuta
jnek raamatuilt. .
leti on põhjust väga tõsiseU ka-l
kuivõrd videolint arendab last
öort mäašt-madalast alates, Või
dlju tõeliseh lähevad' lindid
fma'ja kuipaljud eesti kodud
tad neid muretseda. Aga samuti
tas oleme just õigel teel, kui
itame eesti noort väikelapsest
[s istuma aina tv-aparaadi ees,
Jvideolint või mitte. Sellest are-
|lv-Ligus, mille tulemused selle
Idri noorte juures on ammugi
-ande ridadega ei ole püütud et-
(nekut naeruvääristada ega kõlb-hics
tunnistada. Ka videolindil on
[suur väärtus ja palju häid külgi,
. t a ei saa asendada lapse või
je arengus raamatut. Iga õppe-tmdoma
kohal. Niika videolint ja
Inät. Viimase kohaks on noore
„ laud või raamaturiiul. Raama-
Jkõneleb tekst ja ahvatleb järe-
Igemisele hea illustratsioon meie
t noortelt kunstnikelt. Raamatus,
ffile võib anda isegi kirjutamis- ja
.listamisnäiteid jne. Raamat on
ievõetav alati ja lugema tuid kordi,
[ä tv-aparaadi näol teisi tülitama-
I Videolindist hoopis jõulisemalt
ktleb raamat niihästi kirjutamis-oonistamisharjutustelekui
ka kõr­vale
lugemisele. Raamat maksab
fte 250 või 750, vaid võib-olla 5-6
llarit; Siit pn lihtne teha arvestus,
lu erineva sisuga raamatut mahub
L videolindi ja projektori hinnas-
[jumala tõsi, ka seda tuleb arves-
Sa, ning kirjutajate-mõtlejate juur-iasvu
tungivat vajadust. Kõik see
fulub sama küsimuse üldraamides-sest
vaadata tuleb sügavamale ja
lugeniale, laiemas kaares.
liikmete naised
[.Liidu saadiku jutul
irupp Kanada parlamendiliikme-
Jnaisi käis Ottawas N. Liidu SUUF"
ladiku Yakovlevi jutul ja nõudis
llgitust mereväeleitnant Viadimii*
lukermani kinnipidamise kohta
jes sunnitöölaagris. Leitnant Tsu°
fVjnan oli arreteeritud septemb-
1981. a. ja karistatud sunnitöö"
seUepärast, et tema koos 30 juu-,
Iga oii organiseörihud demonst-
Itsiooni N. Liidu immigratsiooni"
tlitsuse hoone ees, et mõjustada
iile kaudu juutide immigratsioo-ipaberite
kiiremat läbivaatamist
kiiremat väijasõidu lubade kät-isäamist.
Kohus oli teda süüdis-inud
valitsusvastase demohstrat-liooni
organiseerimises ja ühis­kondliku
korra ohustamises ning
laristanud teda sunnitöölaagrisse
faatmisega.
Suursaadik Yakovlev oli naised
^äga sõbralikult vastu võtnud,
lende soovi kuulanud ja neile lu-lanud
selgitada leitnant Tsuker-tani
karistamise, ja sunnitööle
iaatmise põhjused. Kui see selgita­nud,
ta kutsub naiste delegatsiooni
)ma juurde, nende informeerimi-
'eks.
Teiseks tahtsid naised teada,
^(liks N. Liit ei luba juutidel lah­enda
N. Liidust varem kokkulepi­tud
hulgal. Möödunud aastal oli
lubatud lahkuda N. Liidust ainult
h% sellest juutide arvust, mis lah­tus
N. Liidustl979. a. Loa lahkumi-
Isieks said ainult 2600 juuti, 59.000
lasemel.
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikm.
Helistage ette 225-5595.
y- 390 Princess Aye., Willowdale
, dele vastik, milliöe toorusega on neil
kästud tappa kohalikke inimesi küla­des,
kust on korraldatud,rünnakuid
vene väeosade asukohtade ja trans-portkolonnide
vastu.
Ülejooksikute seletuse kohaselt
venelased kasutavad keemilisi ai*
neid JiLui sõjagaasi võitluses vabadus-'
võitlejate vastu. Vastavad eriko-mandod
on iga jalaväe ja eriväosade
väheniate üksuste juures, Kasutami­sel
onferilised helikopterid, milledelt
lastakke alla sõjagaasi vedelas ole­kus.
Oreeseks järelduseks on raske
oksendamine, peavalu ja surm mõne
päeva jooksul. ^,
' LRO.sekretariaat ja USA valitsus
on protesteerinud Moskvas N.'Liidu,
valitsuse juures sõjaga isi kasutami­se
vastu. N. Liidu valitsus kategoori­liselt
eitab s^õjagaasi kasutamist Af-:
ganistanis ja Lõuna-Idä-Aasias.
^ u r e d Washingtonis ja
ja mujal
Kurb statistika haridusoludestj
hoolekandest ja distsipliinist
Miss Tallinn1982" --Ellen Valter, Tallinna liiinäpeai - Allan Liik, aiapeakonsul IlmarHelnsoo, Monika Kask, Tiina Korjus, PSret-Kai Kreem,
Miss Tallinn 1983" — Anne Krilsai, Annis Käärid, Merike Lainevool, Selinä Reimann, Kathy Tihane ja Lydia van der Veen.
. Foto — 0. Haamer
8 Jl 0:
(Algus esiküljel)
Kohtunike otsusel said„Miss Talv
linn 1983" valimistel auhindu: parim
spordivarustus {- Monika Kask, pa- '
rimad rahvarõivad — Tiina Korjus,
parim ilme ja hoiak (best grace & poi-se)
— Piret Kreem, kongeniaalseim ~
kandidaat Anne Käärid, atleetli-kum
kandidaat — Merike Lainevool,
parim kokteilkleit — SeUna Rei­mann,
parim naeratus — Kathy Ti­hane,
parim artikuleerija-^ Lydia
van der Veen ja„Miss Tallinn 1983"
— Anne Kriisa. Vastavad diplomid
koos lillekimbuga andsid üle „Miss
Tallinn 1982" - Ellen Valter ja Tal­linna
„linnapea" — Allan Liik ja
„Miss Tallinn 1983" kroonis aupea­konsul
l. Heinsoo.
„Miss Tallinn 1983" tiitliga kaasu­sid
ka kingid Toronto Dancewear'ilt,
spordiäri Adidas'elt, Samaco Tra-
Ikuldkettl^^T^ valimisel olid kohtunikeks, vasakult: East York'i linnapea David Johnson, Toronto S u i l
ja.Karavan" kinkisid $250.-. spordiosak. toimetaja George Gross, Metro linnapea Paul Godfrey abikaasa Gina Godfrey, Toronto Star'i
1 spordiosakonna toimetpja Paul Warmick, Toronto linnanõunik Tony 0'Donohue ja aupeakonsul Ilmar
Heinsoo. Foto — 0. Haamer
Anne Kriisa on sündinud Torontos
20 aastat tagasi Leonora ja Paul Krii­sa
tütrena. Lõpetanud Thornlea Se-condary
Sch^oori 13. klassi kiitusega.
Õpib kehali^st kasvatust ja tervishoi-;
du Toronto Ülikoolis. Anne on olnud
väga tegev kergespordi harrastami­sel
ja võtti^.osaproviptsi spordivõist­lustest.
Oli ,,Master bf Cerempnies"
keskkooli lõpupeol ja samuti kõnele-'
jaks Eesti Täienduskeskkooli lõpu­aktusel,
tantsis rahy.atahtsu. ,,Kung-la"
koosseisus, osales Kalev-Estien-ne'is,
mängis võrkpalli ,',Kalev'i"
koosseisus, võistles eesti meeskon­nas
Balti ujumiS|Võistlustel ja samuti
1980. a. „Free01ympiad'il"v Aka­deemiliselt
kuulub korp. Filiae Pat-riae'sse.
Anne armastab suusata­mist
ja on instruktoriks Sinimägede
šuusamäeh Talle meeldib ka purjeta­da
ja'reisida. Muusikariistadest ta
mängib kitarri ja orelit, talle meeldib
huumor. • '
EKSITUS NIMEGA
„Meie Elu" eelmises numbris esi­küljel
ilmunud ,',Miss Tallinna" kan-'
didaatide pildi allkirjas on juhtunud
eksitus meile antud nimedes. Esireas
teine ei ole mitte Piret Komi, vaidPi-ret
Kre?6m. Palume eksitust vaban­dada.
Toimetaja
Erich Ernitš
suri Iisraelis
ÜSA ja Kanada eestlaste reisi-grupiga
Lääne- Euroopa maades ja
Lähis-ldas viibinud ajakirjanik
Erich Ernits suri 26. mail Iisraelis
jeruusalemma piirkonnas ühele
õlimäele ronides. Ta varises seal
kokku südameataki tagajärjel.
Erich Ernitsa põrm pidi tuhasta-tama
koliäpeal.
Kadunu oli sündinud 1908.a.
Põhja-Tartumaal koojiõpetaja po­jana.
Sai keskhariduse Realgüm-naasiumis,
töötas kutselise ajakir­janikuna
„Uus Eesti" kohapealse
väljaande juures Narvas. Põgeni­kuna
oli Saksamaal sealse ajalehe
„Eesti Posti" toimetaja. Emigree-rudes
USA-sse sai temast varsti
ajalehe „Vaba Eesti Sõna" tegevtoi­metaja.
Tal oli mõni aasta tagasi
kergekujuline ajurabandus ja kan-^
natas mõnede tervisrikete all.
Erich Ernits tegi samasuguse
grupireisi kaasa kord varemalt,
kuid seekordne sai talle saatusli­kuks.
40-neliikmelises grupis olid
peamiselt 65-92 aasta vanused ini­mesed,
kelledele, nagu kuulda reis
muutub kohati küllalki raskeks.
Üks vanem mees oli Hollandis ol­nud
kaks nädalat haiglaravil. Teine
Kanada eestlane haigestus reisi lõ­pujärgus
ja jäi grupist maha ravile
Euroopasse.
igaüks meist, kes elab Montrea­lis,
on puudutatud nendest päeva­uudistes!
ajalehtedes, raadios ja
televijSioonis, mis keerlevad vahe­tevahel
Quebeci poliitiliste prob­leemide
ümber, eriti siinse prant­suse
ja inglise keele vahelise maa­jagamise
teemal.
Üks nendeist, kahjuks küll seotud
ühe vanainimese surmaga, ön võtnud
veidi koomilise üldmulje. Nimelt, kui
Montrealis mõni aeg tagasi St. Mary
haiglas Marie-Marthe Laröse surma
puhul tema tütar tõstnud süüdistuse
selle haigla vastu, et tema pmal pole­vat
,,lastud surra prantsuse keeles".
Seoses sellega, et väga vähe õdesid ja
arste oskavat" prantsuse keelt ja. see­tõttu
tema emal olevat olniit raskusi.
arusaamisega üksteistest.
Nüüd oli huvitav lugeda Montreali
ingliskeelse ajalehe ,,The Gazette"
veergudelt tõlget prantsuskeelsest
ajalehestb,,La Press", kus selle lehe
poliitiline kommentaator Lysian
Gagnon ütleb, et poliitilised vahe­korrad
prantslaste ja inglaste vahel
on seekord liiga ülesše puhutud, eriti
kuna see süiidistus, et surnud vana­inimesega
on St. Mary haiglas hal­vasti
ümber käidud, tulnud tema tüt­relt,
kes on abielus praegu Quebecis
võimul oleva poliitilise partei — Par­ti
Quebecoiš ühe juhtiva mehega. Ja
selles oma artiklis ,,La Press" veer­gudel
seesama kommentaator lisab,
et jutuajamisel eelnimetatud haigla
arstide ja õdedega need on kinnita­nud,
et nüüd surnud nase sünnipäe­val
haiglas haigla õed on toonud talle
lilli ja hiljem surnud naise mees on
saatnud haiglale tänukirja selle hoo­litsuse
eest. ,
Nii on see arenenud Quebecis kõik
need viimased aastad alates Parti
Quebecoiš võimuletulekuga. Ka tä-navutalvised
õpetajate streigid Que-
•KA N. LIIDUS
Samal ajal kui | frontorgänisat-sioonid
Vabas maailmas korralda­sid
sõja- ja tuumrelvade vastaseid
demonstratsioone, korraldati de­monstratsioone
ka N. Liidu suure­mates
keskustes. Plakatid, mida
demonstrandid kandsid N. Liidus
olid samasisulised kui Läänes.
Nõuti, et ÜSA ja Euroopa riigid lõ­petaks
sõja õhutamise ja tuum-laengu^
tega relvade tootmise. De­monstrantidele
peetud kõnedes
süüdistati USA-d sõja õhutamises
ja relvastuse suurendamises^ mitte
N. Liitu. Demonstrantidel tuli teha
rahaline annetus tuumrelvade vas­tase
võitluse fondi.
beci koolides nende palkade vähen­damise
tqttu lõikasid ära suure osa
noorte õppetööst. Ametiühingud
olid kavatsenud, et ka haiglate perso-lial
läheks^ üheskoos streigile õpe,-
tajatega, kuid kõikide haiglate per­sonal
tõmbas sellest plaanist tagasi.
Üheskoos Quebeci majanduse al­lakäimisega
ja üsnagi paljude kom­paniide
ja tööjõudude lahkumisega
siit provintsist näib Parti Quebecoiš
populaarsus pidevalt langevat.
HENN ARVO
Nyet, nyet Soviefi
õhtu tulu
dissidentidele
Eestlaste kesknõukogu Kanadas
Noorsootöö 'Komisjon koostöös
Akadeemilise Koduga,' korraldas
reedel, 20. mail Tartu College'is
„Nyet, nyet Soviet", tantsuõhtu, mil­le
eduka koi-damineku tulemusena
saadetakse 'ttetuspakid, Eesti vaba­dusvõitlejatele
raudeesriide taga.
Üllatavalt jsuure osavõtjate arvuga
sisukas koosviibimine õnnestus üle
ootuste hästi. Baar ja einelaud olid
pidevalt tihedas .tegevuses, ning
„Tarkus" orkester tagas suurepärase
tantsumuusika.
Sõnalises osas esines ettekandega
eesti ja inglise keeles õhtu ideeliste
eesmärkide kohta Maiki Andre
Lupp, kes selgitas ,,Nyet, nyet-
Soviefi" õhtu idee tekkimist ning
selle otsest taotlust majandusliku
ülejäägi kasutamiseks dissidentide
perekondadele Eestisse toetuspak:
kide saatmiseks.
„Mart Niklus, Veljo Kalep, Tiit Ma-disson,
Viktor Niitsoo j.t. vajavad
meie moraalset ja majanduslikku tU:
ge ja toetust.. Püüame omaltpoolt
meie võimete ja võimaluste piirides
neid seekord ning edaspidigi aidata!",
ütles kõneleja.
EKN esimees Laas Leivät ja Aka­deemilise
Kodu esinaine Piret Komi
olid kuni varaste hommikiitundideni
külalistega, kellede hulgas oli ka pal­ju
mitte-eestlasist abielukaaslasi
ning eestlaste välismaist sõpru.
N^itte-lahkuda tahtev eesti dissi­dentide
sõpruskond laulis, mitmel
üüria ja PLO
valmistuvad
sõjaks?
Ärevus kasvab Lähis-ldas ja
Washingtonis, et Süüria ja PLO val-niistuvad
uueks sõjaks Liibanoni
pjnnal. M i s selle sõja otseseks ees­märgiks
võiks olla, pole selge ja
seepärast arvatakse, et Süüria ja
PLO suurendavad oma sõjalisi jõu­de
Liibanoni Bekaa orus, et läbi­rääkimistel
Iisraeli ja USA esinda­jatega
saavutada enestele paremini
vastuvõetavaid tingimusi.
Viimaste andmete kohaselt on N.
Liit rikkalikult varustanud Süüriat
ja PLO sõjalisi jõude uuemate
N. Liidu relvadega, lennukite ja ra­kettidega.
Süürias oh 5000 N. Liidu
sõjalist „nõuandjat'S kes tegelikult
moodustavad õhukaitse raketipa-tareide^
meeskonnad.
Süüria on suurendanud oma sõ­jalisi
jõude Bekaa orus 50,000 mehe
peale ja PLO oma sõjalisi jõude
15,000 mehe peale. See on sealsete
sõjaliste jõudude nimetamisväär­ne
suurendamine.
Ka iisrael on suurendanud oma
sõjalisi jõude Liibanonis, et või­maliku
sõja korral olla võitlusval­mis.
Bekaa orus olevate sõjaliste
jõudude poolt on korduvalt tulista­tud
rakettidega Iisraeli luurelen­nukeid.
Kas tulistajateks olid Süü­ria
või PLO komandod, pole teada.
Nädalalõpul sõjaline pinevus vä­henes
Süüria valitsuse ametliku
teate tagajärjel, milles oli öeldud,
et Süüria kevadised manöövrid
läänepiiril on lõppenud ja väeosad
viiakse tagasi alalistesse asukohta­desse.
^
WASHINGTON, D,C. ( M . E . | ' -
Pahandusi on raske lõpetada. Was­hingtonis
on valitsev partei juba
kaotamas kannatust, põhjusel, et
Reagan ikka veel oma edasikandi-deerimise
otsusega viivitab. Nüüd
sosistatakse juba parteikaaslaste
ultimaatumist, et kui la ootab La-bour
Day'ni, siis olgu ta otsus jaa­tav,
muidu võib alata võistlus oma­vahel,
mis ei too republikaanidele
õnne.
Teiseks üllatuseks on, et president
kavatsevat nimetada asepresident
Bushi uimastusvahendite vastase
kampaania koordinaatoriks, kuid ei
ole temale endale sellest veel sõnagi
lausunud! Järgneb, tormiks paisuda
ähvardav õhkkond juhuks, kui Rea­gan
nimetab endise Texase köngres-simehe
Bob Price'i Commodity
Futures Trading Commisioni, sest
Price võlgneb ikka veel üle 2 miljoni
dollari, mis talle omal ajal Small
Business Adm. ja Farmers Home
Admin. poolt hooletult laenati. Veel
ei ole Environm. Protect. Agency
esimene vaatus lõppenud, kui selle
seoses pöörduvad piigid Justice De-partm.
vastu põhjusel, et 16 mürgiste
jäätmete mahalaadimisjuhusest ai­nult
1 on karistatud. 25.000-dollari-list
summat nõuab äkki ülemkohus
õigusteadusliku kirjanduse muretse­miseks,
kuna kirjastused on keeldu­nud
neid raamatuid tasuta edasi jaga­mast.
Ja see ei ole kaugeltki täielik „mu-revalla"
üldpilt. 1980. aastal, arves­tades
inflatsiooni ja majanduslikku
olukorda, anti soe. securityst ilma
lisasissetulekuta vanadele elukalli-duslisa
14.3%^ nüüd ei väsi president
kinnitamast, et„vaestelt ja vanadeU
midagi ei võeta", kuid on enam-vä-hem
kindel, et neiU võetakse igasu­gune
elukalliduslisa kuni 1. jaan.
1984 ja kui siis enam kauem kõrvale
hiilida ei saa, on see lisa ainuU 3.5%.
Kuna,selline „lisa" kedagi ei aita,
olles kuski 10-15 dollari vahemaal
kuus, siis ei suudeta enam silma
kinni pigistada fakti juures, et läinud
aastal makseti 1.9 miljonile pensionil
olevale riigitenijale ja nende pere­kondadele
välja 31.4 miljardit dolla­rit,
seega 5 miljardit rohkem kui vaja­takse
hoolekande alal 25 miljonile
puudustkannatajate. Seejuures on
paljud neist pensioni saajaist töö­võimelised
ja teenivad suuri summa­sid
kõrvalt.
Tulenevalt ühelt pooh kirjaoskuse
silmanähtavast langusest isegi kol-ledzhi
lõpetajate juures ja teiselt
poolt õpetajate alalõpmatuist streiki­dest,
on ajakirjandus asunud lugejate
tungival pealekäimisel arutama hari­dus-
ja kooliküsimusi. Kahjuks mitte
eriti oskuslikult, kuna võrdluseks
kasutatakse mitte Lääne-Euroopa
klassilist, vaid vene kommunistlikku
koolisüsteemi. Aga siingi on tulemus
katastroofiliselt USA kahjuks. Üld­statistika
on endapettuslik, sest näi­datakse,
et USA elanike arv on 232
milj.. Venes 270 milj., keskkooli lõpe­tab
USA-s iga aasta 2.9 milj,. Venes
3.9 milj. noort, kolledzhi USA-s 1.4
milj.. Venes aga ainult 0.8 miljonit
noort aastas. Siin ilmselt ei ole arves­tatud
töötavaid ja ainult aegajalt ek­sami
sooritajaid ega kõrgemale hari­dusele
vastavaiks loetavaid eri- ja
kutsekoole, sõjaväelisi akadeemiaid
jne. Rohkemütlevad on andmed
keskkoolides õpitavaist aineist. Nii
õpib algebrat USA-s ainult 79%, dife-rentsiaalarvutust
(calculus) 8%, kee­miat
37%, võõrkeeli (neid mitte kuna­gi
valitsemata)'23% jne., kuna Vene­maal
on kõik need ,%-arvud, - 100.
Nagu Lääne-Euröopas, nii ei saa õpi­lane
ka Venes valida endale ise õppe­kava.
•
Nagu märgib" üks USA parimaid
Vene haridussüsteemi tundjaid, Chi­cago
ülikooli matemaatika-professor
Izaak Wirszup, õpib noor Venes 5
aastat aritmeetikat, millele järgneb 3
aastat algebrat, geomeetriat ja trigo­nomeetriat,,
siis 2 aastat kõrgemat
matemaatikat— calculust, integraal-,
ja diferentsiaal-arvutust. Mehaani­list
joonestamist ja astronoomiat on
õppekavas kummaski Jl aasta, keemi­at
4 aastat, füüsikat ja bioloogiat
kummatki 5-6 aastat. Mõlemast
soost õpilastele on sunduslik kehali­ne
ja sõjaline kasvatus ning kooli-nädal
on 6 päeva, klassides harilikult
35-40 õpilast. Õpetajal tuleb töötada
koos kodutööga (vihkude paranda­mine,
ettevalmistus järgmiseks päe­vaks]
60-80 nädalatundi, palk 135-
207 dollarit kuus. Koolikursus on 10
aastat, 9 kuud aastas, suvel kohus­tuslikud
..komandeeringud". Reaal­teadust
ja loodusteadusi õpib 35. hu­manitaarteadusi,
sõjalist ja kehalist
kasvatust 40%, täiskasvanud kirja­teel
edasiõppijaid kõrgemates kooli­des
üle'40 miljoni, Rehkendust,undi-des
valitseb sama range arvulaua
(abacus) kasutamise kohustus, nagu
on range distsipiliini ja veatu luge­mise
ning loetavalt korraliku kirju­tamise
nõue. Kuigi noorte iseseisvalt
mõtlemise võime süsteemi tõttu on
kas olematu või väike, töötatakse
hoolikalt ja distsipliini mõttes ilma
igasuguste raskusteta õpetajaile.
•
Mis kõige selle juures ÜSA ja Kana­da
hariduselu juhtidele kõige enam
muret valmistab, on fakt, et 3.9 milj.
iga aasta keskkooli (gümn.j lõpetajat
Venemaal, kuigi nende lõputunnis­tustel
on A-sid ja B-sid (5 ja 4] vähem'
C-dest (3), s.o. rahuldavaist, on reaal-ja
loodusteadustes kaugelt ees lõpe­tajaist
USA-s ja Kanadas. KõniBle-mata
võõrkeeltest,\ milliste õppimi­seks
harilikkude keskkoolide kõrval.,
on loodud suures arvus erikoole ai­nult
teatava võõrkeelse õppekavaga
algusest lõpuni, kaasa arvatud isegi
õpilaste omavaheline jutuajamine.
See kõik loob aluse põhjendatud kar­tuseks,
et kui USA ja Kanada ei võta
koheselt ette otsustavaid samme nii
oma koolisüsteemi kui ka õpetajate
ettevalmistuse paremaks ümberkor­raldamiseks,
siis ei ole kaugel see aeg
millal Venemaa neid tehnikas ja tea­dustes
ületab. See tähendaks täna­sest
hoopis tõsisemat julgeolekuohtu
m^ijtte ainult Ameerika mandrile, vaid
kogu praegu veel vabale maailmale.
Samaaegselt esitatakse andnieid
selle kohta, kuidas umbes 70.000 vii­mase
5 aasta jooksul USA-sse üm­berasunud
nn. nõukogude koda­nikku
on suutnud siin oma tugeva
üld- ja eriharidusega ilma suuremate
raskusteta lülituda tööprotsessi ja
kohaneda. Selle võimaldajaks on
hariduse kõrgem ja eri- ning üldtead­miste
laiem tase, mis tihti uusi naab­reid
kaugelt ületab. Kahjuks jäetakse
märkimata, et see kehtib ka kogu
Lääne- ja osa Ida-Eüroopa kohta, kus
kehtis ja osalt veel kehtib klassiline
koolisüsteem.
m
Eesti arst vesiv@korr€i8
4. ja 5. juunil
dr. T. Sauks . . . . . . . 4S1-0912
n. ja 12. juunil
dr.T. Kuutan . . . . . . 751-6141
18. ja 19. juunil
dr. M. Leesment . . . 481-6834
25. ja 26. juunil -
dr. T. Maimets . . . . . 493-7231
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
I . •
I ^
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
kuues värvis. lAr Rlästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaltsed.
Tasuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-223S
Kodus 769-0932
OSSO I N V E S T M E ; N T S INC.,
20335 Keele Str., Maplk Ontario LOJ lEO
korral kord-motiivile „Nyet, nyet.
Soviet" vaimustatult kaasa. Kinni­tati
tahet, soovi ja lubadusi samatao­liste
kokkutulekute korraldamiseks
ja arvukaks osavõtuks.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
95S Broadv
• 7ü
OLEME KOLjWUD
235 Danforth Ave. Toronto, Ont. IV|4K 1N2. Tel. 469-3886
ew Ave., Toronto,
• Ontaifio M4K 2M
ühenduses on jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
Informatsiooniks; helistada
465-4659