1983-06-02-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
FELIX KRABI
70AASTÄN
Tööstur ja ärimees, Esto Bakery
endine omanik Felix Krabi pühitses
aprillis oma 70 a. sünnipäeva.
Juubilar sündis Tallinnas ja õppis
Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis,
mille lõpetades t? õppis
Tartu Ülikooli põllumajandus-ja ma-jandus-
teaduskondades. Äritegevust'
alustas Felix Krabi juba õpingute ajal
• pudukaubaalase väiketööstusega,
olles hiljem kä mitmete Hollandi ja
BeJgia aiataimede ja lillesibulate firmade
esintlaj^ks Eestis.
Alates 1939. aastast tegutses ta
Tallinnas: importöörina pudu- ja
peenfauakauba, ehete ja muul alal,
millise tegevuse ta kommunistide
võimule tulemisega oli sunnitud lõ-petama.
Enne kommunistide tagasi- '
tulekut 1944 aastal,põgenes ta koos
pjsrekonnaga Rootsi.
Pagulusaastaid alastes ta Rootsis
'töölisena valmisriiete vabrikus, kust
peagi jällegi siirdus ärialale välisfirmade
esindajana Göteborgis. 1949
aasta suvel siirdus ta Kanadasse, kus
alustas leiva- ja pagaritööstusega Torontos.
See ettevõte paisus mõne aastaga
üheks tölleagseks suuremaks
eestlaste ettevõtteks. Pääle mitmekordselt
laiendamist uutesse, suurematesse
ruumidesse oli Felixi Krabi
ettevõte Esto
sesse ajajärku ja tegutses peale leiva-
Ja kondiitritöö veel toiduainete impordiga
mitmeist Euroopa maadest,
millist tegevust ta on jätkanud täna-,
päevani.
Aastal 1940 Felix Krabi:abiellus Ly
Parmaga ja nendel on kolm last:
Reet, Jaan ja Kaarel, kelledest kaks
on abielus, ning nii on Krabide peres
nüüd ka seitse lastelast.
Felix Krabi kuulub nende väheste
hulka, kelle energia ja edasipüüdlik-
~kus võib paljudele eeskujuks olla.
Kõigi raskuste ja pikkade tööpäevade
ja^ mitmesuguste takistuste
kiuste on ta säilitanud lahkaja sõbraliku
meele ja abivalmis oleku. Tulise
rahvuslasena -ja ülimalt sirgejoonelise
eestimeelse mehena
teda ta kaasmaalased. Ta
JlllllinilllllllllllllllllllllllllllltlltllllllBllllllliBIIIIIOIIOIIOllI lailOIIBlillllOIIDIIIIIDnilllllltllDIIOlllllOilDIIOIIiniDilDIIIIIOIIIIIOIIOIItllllllll^
n
2
s
s
5
m
5
S
UUEH TÜiUÄLLIKAi
5
5
a
9
B
•a
5
•nD
5
5
S
5
i
5c ca
B
a
i
iv
Jüriöö mässu 540. aastapäeval viisid kolme sõja veteraliid lilli möödunud sügisel avatud Vietnami sõjas
langenute mälestussambale USA pealinnas Washingtonis, austamaks langenud eestlasi. Lilli asetati Jaak
nidesse oli Felixi Krabi Kuri ja Lauri Kangro |iimeplaatide juurde. Keskel Vabadussõja soomusautode kolonni ülem kapten
Bakery jõudnud štabiil- ^ygugj Nieländer; tteemmadfsstt vvaassaakkuull TTeeiiss e maailmasõja grenader Eesti Diviisis Jyri Kork; paremal Vietnami
sõjas eriüksuste koossdisus võidelnud major Tõnu Parming. Foto - Uno Teemant, WEVÜ i
JÜRI KUKK PETTUS
„ii a u . Keres — kroonita maailmameister"
— selle pealkirja all
ilmus Buenos Airese ajalehes „Cla-rin"
artikkel, mille autoriks Argen-
Pole ühtki suurmeistrit, kes poleks
temaga mängides kaotanud. Ja ta
väärib seda austust, sest sellele kuulsusele,
mille ta omandas maletajana.
liina paremaid maletajaid Miguel lisandub veel unustamatu isiksus.
Najdorf. Suurmeister Najdorf, pra- Keegi ei vääri rohkem, kui Keres, et
unnevad
on enda
teda mälestatakse veel tänapäev
kroonita maailmameistrina. Kahju,
et ta suri nii noorelt".
M. Najdorf lisas oma artiklile veel
malepartii Varssavi olümpiaadilt
1935.a., Kerese ja Winteri vahel, mil-egu
juba üle 70-ne aastane vanahärra,
on juudisoost poolakas, kes
. . J ,., I , jäi Argentiinasse aastal 1939,
tugevate majanduslike ijanustega ^^^^^^^ siinse kodakondsuse,
toetanud ja^ergu anud meie.organi- k^^iudes sellest arvates Argentii-satsioone
Torontos.^ Akadeemih^ male-rahvusmeeskonda. Artik- .
kuulub Fehx Krabi Korporatsioon j^ej võiks huvitada ka eesti lugejaid le Keres võitis 19. käiguga.
Rotaia perre ^ ja seetõttu avaldame sellest tõlke: (Tõlkija märkus: M. Najdorf, vaa-
Felix Krabi kaasvõitlejad ja rohke- tamata oma vanusele, mängis alles
arvulised sõbrad soovivad tublile pä^^st 1939. aastal Argentiinas hiljuti Argentiina rahvusmeeskon-eestlasele
ja energilisele töömehele asetleidnud Rahvaste Maleturniiri, nas, viimases rahvaste maleturniiris,
õnne ja jõudu tema 70-aastaseks juu- \ ^ . ^ ^ ^ ^ maletajad jäid siia äsjapuh- Peale selle on tegutsenud vahekoh-
^enud sõja tõttu ja pidid otsima ulu- tunikuna rahvusvahelistel maletur-alust.
Rahaline olukord oli kehv ja nii niiridel ja ajalehe-reporterina. Oma
üürisin koos Paul Kerisega toa ühes igapäevast leiba teenis kindlustus-
Lavalle tänava hotellis, makstesselle seltsi agendina.)
a I
S
s
£
B
m
S
S
š
D
a
£
5
i
õ tr
o
belik^.
Y.M.S.
eest 25 pesot kuus (dollari ja peso
suhe oli tol ajal 1:1 — tõlkija märkus).
Sellest ajajärgust pärineb suur sõprus
Keresega, kellega tutvusin juba
Varssavi male-olümpiaadil aastal
1935, kus Paul esindas hiilgavalt Eestit
sell^irahvusmeeskonna.esimaleta-jana.
; •, :
Mõne kuumöödudes otsustas Paul
• kodumaale tagasi sõita, kuna ta oli ^
abielus ja kahe tütre isa. Kumbki
meist ei tegelenud poliitikaga ja nii
piirdusid meie vestlused peamiselt
male- ja perekondlike küsimustega.
Paul, kes välimuselt meenutas filminäitlejat,
oli täiuslik kavaler, alati
sõbralik ja heatujuline. Miks ma teda
meenutan?
Kui külastasin viimati Moskvat,
siis tuntud vene ajakirjanik Aleksan- .
der Koblentz (kes muide avastas Tah-li)
esitas mulle järgmise küsimuse:
„Kas teate, milline maletaja on saanud
suurimate austusavalduste osaliseks
ja seda isegi pärast surma?" —
„Alehhin... ei, Lasker... samuti mitte...
kindlasti Capablanca..."
„Mitte ükski nendest, vaid hoopis
Paul keres, keda eestlased mälestavad
viisil, mida keegi ei oskaks kujutleda:
tänavad, väljakud, koolid, raamatukogud,
muuseumid, jne. kannavad
tema nime. Keres on kujunenud
müüdiks ja igalpool leidub mälestusmärke
temast. Nüüd püstitatakse talle
ausammas Tallinnas.
A.P.
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
samuti akende pesemine. Söögi-tdeba,
elutuba ja koridor $59.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
Jüri Kuke ülikoolikaaslane Jevge-ny
Gabovich iseloomustab teda kui
tagasihoidlikku, heatahtlikku ning
püüdlikku ja andekat õpilast, kes
rängalt pettus Nõukogude korras ja
lunastas selle surmaga. Võimud ei
lubanud matta teda kodumaa mulda.
Jevgeny ja Jüri' Kukk lõpetasid ühel
ajal Tartu Ülikooli. Jevgeny läks edasi
õppima Moskva Ülikooli ja Jüri
läks aega teenima'sõjaväes. Pärast
sõjaväeteenistust Jüri Kukk õppis
edasi Tartu Ülikoolis ja kirjutas oma
doktoritöö. Ta määrati õppejõuks
keemia fakulteeti ja kujunes seal väga
silmapaistvaks õppejõuks.-
Jüri Kukk astus kommunistlikku
parteisse 1966. a. Ta tegi seda koos
mitme teise ülikoolikaaslasega, põhjusel,
et selles valitsevas parteis ei ole
koht ainult töölistel ja karjeristidel.
Kümne aasta pärast oli tal selge, et
parteisse kuulusid peamiselt karje-,
ristid ja lurjused, kes ilma isikliku
seisukohata hääletasid selle poolt,
mis kõrgemalt poolt ette pandi. Tema
arvamist ei arvestatud ja ettepanekuid
hääletamisele "ei pandud. Tulemuseks
oli soov parteist välja astuda.
.
Viibides stipendiaadina Pariisi Ülikooli
juures aastatel 1975 ja 1976 Jüri
,Kukl< koges, et,,iganenud kapitalistlik
kord" omas palju vabania jä värskema
õhkkonna kui kodumaa, kus
sotsialism oli võimul. Ta pettus täielikult
kommunistlikus korras. Tehes
otsust lahkumiseks kommunistlikust
parteist, ta Vaevalt oli teadlik kui ohtlik
on lahkumine parteist. Ta loeti
otsekohe teisejärgu inimeseks ja väl-jaheidetuks
ühiskonnast, kuhu ta va-
Carling 0'Keefe õ! ekompanii pres- rem kuulus. Halvakspanu ei kuulu-sikonverentsil
Hilton Harbour Cast- • üksi Jürile. Seda sai tunda ka teleks
tehti teatavaks, et kompanii on "^^"^
§
s
s
as
D
B
p
Š
5
•s
a
a
a .
5
S
sa
•
5
. ä
3
c
a
5
5
Eesti Sihtkapital Kanada?
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Ee5ti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
~ Eesti Maja, 9S8 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
. g
LÄÄNERIIKIDE RIIGI-MEHED,
poliitikud ja puidu
vaglarauad murravad kõikjal
päid, kuidas leida uusi tuluallikaid,
et jagada valimiskingitusi
ja toitakatta määratuid bürokraatide
armeekorpusi. On igasuguseid
maksusid nagu mängu-kaartidelt,
soolalt, tuletikkudelt
ja loendamatutelt pisiasjadelt.
Aga on jäänud küllaltki avaraid
lünki, et mõningatele kodanikele
•maksu celga väänata ja nii, et
enamus selle üle rõõmustaks.
VÄGA SUURE TULU tooks
riigile kahvritemaks. Kui kusagil
on autoõnnetus, loodusekatast-roof,
käsikähmlus või lihtlabane
ligimise haiglasse toimetamine
kiirabiautoga, siis on koos tohutud
rahvahulgad, kes oma uu-,
dishimuga takistavad abi- või
päästetöid. On kindel, et paljud '
maksaksid selle eest, aga on samuti
kindel, et sedalaadi massiline
närvikõdi otsimine jääks ära.
PALJUD LÄÄNERIIGID
maksavad laste eest vanematele
abiraha. Aga kas ei hoiata sageli
samad vanemad maailma rahvastiku
„plahvatamise" eest? Ka
see abiraha on vajalik? Ega
maailma põllupind, kus kasvab
nisu või saab pidada siga, iga
maimjukese sündimisega vastavalt
ei kasva. Hiinlased on seda
juba taibanud, sest seal on varsti
lugu Inii, et rahval on ainult seisuplatsid.
Õigem oleks ehk määrata
rohkem kui kahe lapse vanematele
lõbustusmaks.
JUBA PEETER SUUR seadis
sisse habemetemaksu, sest ta oli
Hollandis laevaehitaniist õppimas
ning nägi seal, et habemete-\
ta härrad näevad rohkem inimeste
moodi välja kui vene parda-lõuad.
Ja tänapäeval, piil peaaegu
iga teine nooruk tegeleb peaasjalikult
karvakasvatamisega, tuleks
Peeter Pervõi eeskujul kõik
habemikud maksustada, välja
arvatud sokud ja kitsed, sest nad
ei oska veel habet ajada.
SUURLINNADES, kus koer
ülerune, on suurmoeks nut^mpe-nide
pidamine. Ainuüksi Hamburgi
sadamalinna toodavad
need kasutud neljajalgsed nuu-mikud
aastas sadade tonnidfe viisi
mustust ja vedelikku. See rändab
kas tolmuna kodanike kopsudesse
või jalataldadega pärsia
vaipadele. Nende nuumpenide
pidajatele tuleks nii vägev maks
selga panna, et tulu kataks vähemalt
need kulud, mida lääneriigid
annavad arengumaadele,
• kus inimlapsed närivad näljaga
puukoort kui seda veel üldse olemas.
RIKASTES RIIKIDES, kus sageli
mahe kliima, kannavad paljud
daamid või need, kes endid
daamideks peavad, kasukaid.
Mis sellest, et daamide alumine
osa on paljas nagu kliimaseade-lis,
aga kasukas peab olema. Kas
i i i O i i i i i i i i i o i i i i i i i i i a i i a i i o i i i i m i i p f i i H i i i D M e i i i i i i i i i O t i a u i r u B i i i M i i i a i i o i i i i i a i i a i i i M s i i a i i i i i i i m n D i i i i i g i i a i i i i i a i i o i i o i^
need daamid oma varblaseajuga
on mõelnud ka sellele, missuguste
surmapiinadega' paljud
ulukid on pidanud selle kasuka
maksma? Terved loomaliigid on
naiste edevuse tõttu faunast kadunud.
Kui panna paraja kliimaga
vööndis kasukaid kandvatele
daamidele kõrgekraadiline ed-vistusmaks
peale, saaks riik tulu
ja ulukid võiksid tunda rõõmu
olust ja vabadusest.
POLIITIKUD ALAHINDAVAD
rahva mälu ja inljlligent-sust.
Täna räägivad nii, homme
salgavad öeldu maha. Kui iga
vale ja vassimise eest trahv väänata,
mis tänapäeva meediumi:
de tõttu eksaktselt kindlaks tehtav,
tuleks riigile raha ja võibolla
hakkasid poliitilised vaglarauad
ehk õigust rääkima. See- |
ga kaks kärbest ühe nähvakaga. i
MAAILMA \ LOETAVA- 1
MAKS RAAMATUKS pole Pii- |
bei ega Lenini pehme aju jabur- |
dused, vaid pangaraamat. Päris^ |
halb asi pangaraamat ei ole. Aga |
kui kondanikul peale selle muud
kirjandust majas ei ole, võiks |
vastavat selli paraja maksuga §
koormata. Kalender, bulvaari- \
leht ja „Playboy" ei kuulu tea-^ =
tavasti kirjanduse kategooriasse, i
PAKS KOHT pole lääneriiki- f
des ega idablokis häbiasi. Pige- |
mini nagu auasi: on mehel ossi ja |
trossi. See on kalduvus, väidavad
kõhuomanikud. Kus need
kalduvused olid nälja- ja sõja- |
aastail, mil Saksamaal oli ain- |
saks kõhuomanikuks Hermann i
Göring? Kuikellegil on raha vat*'^-^^!
sa kasvatada, siis võiks iga kilo |
eluskaalu eest, mis üle normaalse,
maksta ka lõivu riigile. See
muudaks tänavapildi märksa esteetilisemaks
ja pikendaks vastavate
indiviidiumide eluiga.
SELLEGA POLE LOOMULIKULT
kõik võimalused loetletud,
millega maksustada koda- §
nikke. Aga juba need vähesed |
näited ei teeks Otto Normaaltar- 1
bijale haiget. 1
UUS ÕLU JA
UUED PUDELID
„Algoway" kapten Torn Soovere on
juba varem olnud kevadeti esimesena
Goderichi sadamasse sõitnud
laevades, kuid mitte kaptenina.
Linnapea Harry Worsell tervitas
kapteni ja andis talle kinke. „Algo-way"
laadiä 14.000 tonni soola ja
sõitis Green Bay's§e, Wisconsin'!.
Kapten Soovere ütles ajalehele
.JhelGoderich Signal-Star", et lae-
|Vasõiduhooaeg on olnud erakord-uae
— ulatudes jaanuarikuiEsse ja
algas varakult.
i!i!iiiiiiiitiniiiiiKitiiitiHieiiNiNinitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiii)iiisiiii
G
© Neljap., 2. juunil „Estonia" koori
aastakontsert. Edward Johnson Bldg.
Walter Häiris algusega kl. 7.30 õ.
® Laup., 2. juulil Seedriori Suvi-harjapidustus.
t)tll)illllll(lliltllinillllllllllUli)llHl|llllllU^
alustanud uut sorti õlle produtseerimisega
nimega „Miller High Life".
See uus õllesort ei c e Kanadas arendatud,
vaid õn Ühendriikide Wisconsin!
osar. Milwaukee linnas 128
a. tagasi asutatud Miller'i õllevabriku
toode, mispärast kannab ka „Mil"
ler High Life" nin\e. •
Mllleri kompanii on müügis
Ühendriikides teisel kohal. Uus õlu
on 5% ja pannakse müügile tavalise
hinnaga. Carling 0'Keefe's produt
. Jüri Kukk järelda sellest, et tema ei
sobi enam sotsialistlikku ühiskonda
ja avaldas soovi lahkuda N. Liidust,
üteldes end lahti Nõukogude kodakondsusest.
Tulemuseks oli Jüri Kuke
tunnistamine mitte sobivaks ülir
kooli õppejõuks ja vallandamine
1979. a. Võimusid tfotsiv Jüri Kukk
nõudis enese tunnistamist töötatoö-lisekš
ja nõudis luba maalt lahkumiseks,
et kusagil mujal leida vastavat
Pakid Balti riikidesse ja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 19V4
B^^ela netto. Kõik on täielikult kindlustaludo
Suur valik kaupu meie äris. \
Äri lahtioleku ajad; esmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 p.l.
KESKNÄDALATEL suletud. .
Pärast kell 5 p.l.. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTINGCO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-
töi)d. Kui nendes nõudmistes temale
seeribYeda Kanadas MüleViva^^^^^^^ va^^tutulekut ei avaldatud, pöördus
eriloa alusel. Uurimised on näJHa. Jüri välismaa kolleegide poole Mosk-nud,
et Kanada õlletarvitajate maitse
on muutunud rohkem euroopalii(y.
maks, mis põhjustas ka vastava õllesordi
produtseerimise. Mitte üksi uue
õlle maitse ei ole muutunud, vaid ka
pudelid.. Need on nüüd heledama
värviga pikema kaelaga. Tühjad pu-delid
võetakse tagasi 10 sendiga nagu
teisedki pudelid. Uus õllesort läheb
müügile Ontario, Quebeci, Mani-moraalse
toetuse saamiseks.
Võideldes oma õiguste eest Jüri liitus
eesti rahva vabaduse ja inimõiguste
eest võitlejatega. Ta aitas koostada ja
ühines protestikirjade allakirjutajatega
ning aitas neid levitada välisaja-kirjanikele
Moskvas. Ühe välisajakirjaniku
autost välja tulles ta arreteeriti
KGB agentide pooh. Kohtus
süüdistati teda Nõukogude korra
ijiiWRi'm.tii£ui
toba ja Saskatchewani provintsiHÖr" aastases tegevuses ja illegaalses
Uut tüüpi pudeleid on hakanu ka •s^h^^^^^^^f 'f^^^^^ffT- J^IT sutama ka teised õlletehased n^a karm karistus, millele Jun Kukk
vastas näljastreigiga. Tulemuseks oli
H K
Inimõiguste komisjon
töötab omapead
Kui'aastaid tagasi moodustati Ontarios
Human Rights Komisjon, järelvalveks,
et kõigil etnilistel gruppidel
oleks Ontarios ühesugused võimalused
õppimiseks, tööks'ning tegevuseks,
siis tööandjale pidi jääma
õigus valida kohasoovijate seast parimate
võimetega kandidaat, et oma
ettevõtte, tööstuse või asutuse töövõimet
kõrgel hoida. Mõni aeg tagasi
komisjoni üks sõjakatest juhtidest
Jim Stratton hakkas seda tõlgendama
nii, et iga asutus ja ettevõte peab
palkama enesele tööjõudu mitte
võimete.vaid etniliste gruppide elanike
arvu proportsionaalsuse alusel.
Ottawas Human Rights komisjon
tõstis häält kui ühe pakistaanlase
asemel valitsuse autojuhiks palgati
keegi teine ja Toronto linnavalitsusele
komisjon esitas nõude, et proportsionaalsuse
alusel tuleb tööle palgata
vigaseid, naisi jä värviliste vähemusrahvuste
esindajaid, vaataitiata nun-de
sobivusele ja võimetele,
Tööniinister Russel Ramsay, kes
peaks valvama Human Rights komisjoni
tegevuse järele on jätnud komisjonile
liiga suure tegevusvabaduse
surve avaldamisel valitsusasutis-tele,
tööstustele ja eraettevõtjatele.
Kokkupõrke vältimiseks Jim Strat^
toniga ja värviliste esindajatega teatas
hiljuti ka Toronto linnapea Art
Eggleton, et tema pooldab linnavalitsuse
teenistujate palkamist etnilistest
gruppidest proportsionaalsuse
alusel.
Töötahtjate seas võib olla arvukalt
suurte kogemustega ja . võimetega
NALJAD
Ennustaja! ,,Teie peate vaev
vaesuses ja viletsuses kuni oma
mekümnenda eluaastani." T
Noormees: „Ja mis juhtud eda3i^ž^«
Ennustaja; „Seks ajaks te olete nii
harjunud selle olukorraga, et te seda
enam tähelegi ei pane."
Arst: „Kas te olete lugenud minu
raamatut unetuse ravimisest?"
Patsient; „Jah muidugi o'len — see op
üks suurepärane raamat. Mina jäin
juba esimese peatüki juures magama".
Isa pojale:
„Ma töötasin päikesetõusust kuni
loojaminekuni. Miks sina seda ei
tee?"
„Täna pole see võimalik. Ilm on
pilves."
" III — « « « « • 1 IB
rahvuskaalasi, kes Human Righto
komisjoni,,proportsionaalsuse" alusel
palkamata jäetakse. See on vastuolus
peaminister William Davise
seisukohaga, et tööandjal on õigüo
valida kandidaatide seast parimate
võimetega ja kohasem isik. Kui keegi
rahvuskaaslastest tunneb, et tema
suhtes ei ole arvestatud töökohale
võtmisel tema sobivusi ja võimeid,
siis tuleb kaevata põhjendavate faktide
esile toomisega tööminister Russel
Ramsay'le või pöörduda peaministri
enese poole.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 2, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-06-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830602 |
Description
| Title | 1983-06-02-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | FELIX KRABI 70AASTÄN Tööstur ja ärimees, Esto Bakery endine omanik Felix Krabi pühitses aprillis oma 70 a. sünnipäeva. Juubilar sündis Tallinnas ja õppis Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetades t? õppis Tartu Ülikooli põllumajandus-ja ma-jandus- teaduskondades. Äritegevust' alustas Felix Krabi juba õpingute ajal • pudukaubaalase väiketööstusega, olles hiljem kä mitmete Hollandi ja BeJgia aiataimede ja lillesibulate firmade esintlaj^ks Eestis. Alates 1939. aastast tegutses ta Tallinnas: importöörina pudu- ja peenfauakauba, ehete ja muul alal, millise tegevuse ta kommunistide võimule tulemisega oli sunnitud lõ-petama. Enne kommunistide tagasi- ' tulekut 1944 aastal,põgenes ta koos pjsrekonnaga Rootsi. Pagulusaastaid alastes ta Rootsis 'töölisena valmisriiete vabrikus, kust peagi jällegi siirdus ärialale välisfirmade esindajana Göteborgis. 1949 aasta suvel siirdus ta Kanadasse, kus alustas leiva- ja pagaritööstusega Torontos. See ettevõte paisus mõne aastaga üheks tölleagseks suuremaks eestlaste ettevõtteks. Pääle mitmekordselt laiendamist uutesse, suurematesse ruumidesse oli Felixi Krabi ettevõte Esto sesse ajajärku ja tegutses peale leiva- Ja kondiitritöö veel toiduainete impordiga mitmeist Euroopa maadest, millist tegevust ta on jätkanud täna-, päevani. Aastal 1940 Felix Krabi:abiellus Ly Parmaga ja nendel on kolm last: Reet, Jaan ja Kaarel, kelledest kaks on abielus, ning nii on Krabide peres nüüd ka seitse lastelast. Felix Krabi kuulub nende väheste hulka, kelle energia ja edasipüüdlik- ~kus võib paljudele eeskujuks olla. Kõigi raskuste ja pikkade tööpäevade ja^ mitmesuguste takistuste kiuste on ta säilitanud lahkaja sõbraliku meele ja abivalmis oleku. Tulise rahvuslasena -ja ülimalt sirgejoonelise eestimeelse mehena teda ta kaasmaalased. Ta JlllllinilllllllllllllllllllllllllllltlltllllllBllllllliBIIIIIOIIOIIOllI lailOIIBlillllOIIDIIIIIDnilllllltllDIIOlllllOilDIIOIIiniDilDIIIIIOIIIIIOIIOIItllllllll^ n 2 s s 5 m 5 S UUEH TÜiUÄLLIKAi 5 5 a 9 B •a 5 •nD 5 5 S 5 i 5c ca B a i iv Jüriöö mässu 540. aastapäeval viisid kolme sõja veteraliid lilli möödunud sügisel avatud Vietnami sõjas langenute mälestussambale USA pealinnas Washingtonis, austamaks langenud eestlasi. Lilli asetati Jaak nidesse oli Felixi Krabi Kuri ja Lauri Kangro |iimeplaatide juurde. Keskel Vabadussõja soomusautode kolonni ülem kapten Bakery jõudnud štabiil- ^ygugj Nieländer; tteemmadfsstt vvaassaakkuull TTeeiiss e maailmasõja grenader Eesti Diviisis Jyri Kork; paremal Vietnami sõjas eriüksuste koossdisus võidelnud major Tõnu Parming. Foto - Uno Teemant, WEVÜ i JÜRI KUKK PETTUS „ii a u . Keres — kroonita maailmameister" — selle pealkirja all ilmus Buenos Airese ajalehes „Cla-rin" artikkel, mille autoriks Argen- Pole ühtki suurmeistrit, kes poleks temaga mängides kaotanud. Ja ta väärib seda austust, sest sellele kuulsusele, mille ta omandas maletajana. liina paremaid maletajaid Miguel lisandub veel unustamatu isiksus. Najdorf. Suurmeister Najdorf, pra- Keegi ei vääri rohkem, kui Keres, et unnevad on enda teda mälestatakse veel tänapäev kroonita maailmameistrina. Kahju, et ta suri nii noorelt". M. Najdorf lisas oma artiklile veel malepartii Varssavi olümpiaadilt 1935.a., Kerese ja Winteri vahel, mil-egu juba üle 70-ne aastane vanahärra, on juudisoost poolakas, kes . . J ,., I , jäi Argentiinasse aastal 1939, tugevate majanduslike ijanustega ^^^^^^^ siinse kodakondsuse, toetanud ja^ergu anud meie.organi- k^^iudes sellest arvates Argentii-satsioone Torontos.^ Akadeemih^ male-rahvusmeeskonda. Artik- . kuulub Fehx Krabi Korporatsioon j^ej võiks huvitada ka eesti lugejaid le Keres võitis 19. käiguga. Rotaia perre ^ ja seetõttu avaldame sellest tõlke: (Tõlkija märkus: M. Najdorf, vaa- Felix Krabi kaasvõitlejad ja rohke- tamata oma vanusele, mängis alles arvulised sõbrad soovivad tublile pä^^st 1939. aastal Argentiinas hiljuti Argentiina rahvusmeeskon-eestlasele ja energilisele töömehele asetleidnud Rahvaste Maleturniiri, nas, viimases rahvaste maleturniiris, õnne ja jõudu tema 70-aastaseks juu- \ ^ . ^ ^ ^ ^ maletajad jäid siia äsjapuh- Peale selle on tegutsenud vahekoh- ^enud sõja tõttu ja pidid otsima ulu- tunikuna rahvusvahelistel maletur-alust. Rahaline olukord oli kehv ja nii niiridel ja ajalehe-reporterina. Oma üürisin koos Paul Kerisega toa ühes igapäevast leiba teenis kindlustus- Lavalle tänava hotellis, makstesselle seltsi agendina.) a I S s £ B m S S š D a £ 5 i õ tr o belik^. Y.M.S. eest 25 pesot kuus (dollari ja peso suhe oli tol ajal 1:1 — tõlkija märkus). Sellest ajajärgust pärineb suur sõprus Keresega, kellega tutvusin juba Varssavi male-olümpiaadil aastal 1935, kus Paul esindas hiilgavalt Eestit sell^irahvusmeeskonna.esimaleta-jana. ; •, : Mõne kuumöödudes otsustas Paul • kodumaale tagasi sõita, kuna ta oli ^ abielus ja kahe tütre isa. Kumbki meist ei tegelenud poliitikaga ja nii piirdusid meie vestlused peamiselt male- ja perekondlike küsimustega. Paul, kes välimuselt meenutas filminäitlejat, oli täiuslik kavaler, alati sõbralik ja heatujuline. Miks ma teda meenutan? Kui külastasin viimati Moskvat, siis tuntud vene ajakirjanik Aleksan- . der Koblentz (kes muide avastas Tah-li) esitas mulle järgmise küsimuse: „Kas teate, milline maletaja on saanud suurimate austusavalduste osaliseks ja seda isegi pärast surma?" — „Alehhin... ei, Lasker... samuti mitte... kindlasti Capablanca..." „Mitte ükski nendest, vaid hoopis Paul keres, keda eestlased mälestavad viisil, mida keegi ei oskaks kujutleda: tänavad, väljakud, koolid, raamatukogud, muuseumid, jne. kannavad tema nime. Keres on kujunenud müüdiks ja igalpool leidub mälestusmärke temast. Nüüd püstitatakse talle ausammas Tallinnas. A.P. Vaipade ja mööbli keemiline puhastus samuti akende pesemine. Söögi-tdeba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride üürikorteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 690-4961 Jüri Kuke ülikoolikaaslane Jevge-ny Gabovich iseloomustab teda kui tagasihoidlikku, heatahtlikku ning püüdlikku ja andekat õpilast, kes rängalt pettus Nõukogude korras ja lunastas selle surmaga. Võimud ei lubanud matta teda kodumaa mulda. Jevgeny ja Jüri' Kukk lõpetasid ühel ajal Tartu Ülikooli. Jevgeny läks edasi õppima Moskva Ülikooli ja Jüri läks aega teenima'sõjaväes. Pärast sõjaväeteenistust Jüri Kukk õppis edasi Tartu Ülikoolis ja kirjutas oma doktoritöö. Ta määrati õppejõuks keemia fakulteeti ja kujunes seal väga silmapaistvaks õppejõuks.- Jüri Kukk astus kommunistlikku parteisse 1966. a. Ta tegi seda koos mitme teise ülikoolikaaslasega, põhjusel, et selles valitsevas parteis ei ole koht ainult töölistel ja karjeristidel. Kümne aasta pärast oli tal selge, et parteisse kuulusid peamiselt karje-, ristid ja lurjused, kes ilma isikliku seisukohata hääletasid selle poolt, mis kõrgemalt poolt ette pandi. Tema arvamist ei arvestatud ja ettepanekuid hääletamisele "ei pandud. Tulemuseks oli soov parteist välja astuda. . Viibides stipendiaadina Pariisi Ülikooli juures aastatel 1975 ja 1976 Jüri ,Kukl< koges, et,,iganenud kapitalistlik kord" omas palju vabania jä värskema õhkkonna kui kodumaa, kus sotsialism oli võimul. Ta pettus täielikult kommunistlikus korras. Tehes otsust lahkumiseks kommunistlikust parteist, ta Vaevalt oli teadlik kui ohtlik on lahkumine parteist. Ta loeti otsekohe teisejärgu inimeseks ja väl-jaheidetuks ühiskonnast, kuhu ta va- Carling 0'Keefe õ! ekompanii pres- rem kuulus. Halvakspanu ei kuulu-sikonverentsil Hilton Harbour Cast- • üksi Jürile. Seda sai tunda ka teleks tehti teatavaks, et kompanii on "^^"^ § s s as D B p Š 5 •s a a a . 5 S sa • 5 . ä 3 c a 5 5 Eesti Sihtkapital Kanada? Annetused, testamendi-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Ee5ti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. ~ Eesti Maja, 9S8 Broad-vlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 . g LÄÄNERIIKIDE RIIGI-MEHED, poliitikud ja puidu vaglarauad murravad kõikjal päid, kuidas leida uusi tuluallikaid, et jagada valimiskingitusi ja toitakatta määratuid bürokraatide armeekorpusi. On igasuguseid maksusid nagu mängu-kaartidelt, soolalt, tuletikkudelt ja loendamatutelt pisiasjadelt. Aga on jäänud küllaltki avaraid lünki, et mõningatele kodanikele •maksu celga väänata ja nii, et enamus selle üle rõõmustaks. VÄGA SUURE TULU tooks riigile kahvritemaks. Kui kusagil on autoõnnetus, loodusekatast-roof, käsikähmlus või lihtlabane ligimise haiglasse toimetamine kiirabiautoga, siis on koos tohutud rahvahulgad, kes oma uu-, dishimuga takistavad abi- või päästetöid. On kindel, et paljud ' maksaksid selle eest, aga on samuti kindel, et sedalaadi massiline närvikõdi otsimine jääks ära. PALJUD LÄÄNERIIGID maksavad laste eest vanematele abiraha. Aga kas ei hoiata sageli samad vanemad maailma rahvastiku „plahvatamise" eest? Ka see abiraha on vajalik? Ega maailma põllupind, kus kasvab nisu või saab pidada siga, iga maimjukese sündimisega vastavalt ei kasva. Hiinlased on seda juba taibanud, sest seal on varsti lugu Inii, et rahval on ainult seisuplatsid. Õigem oleks ehk määrata rohkem kui kahe lapse vanematele lõbustusmaks. JUBA PEETER SUUR seadis sisse habemetemaksu, sest ta oli Hollandis laevaehitaniist õppimas ning nägi seal, et habemete-\ ta härrad näevad rohkem inimeste moodi välja kui vene parda-lõuad. Ja tänapäeval, piil peaaegu iga teine nooruk tegeleb peaasjalikult karvakasvatamisega, tuleks Peeter Pervõi eeskujul kõik habemikud maksustada, välja arvatud sokud ja kitsed, sest nad ei oska veel habet ajada. SUURLINNADES, kus koer ülerune, on suurmoeks nut^mpe-nide pidamine. Ainuüksi Hamburgi sadamalinna toodavad need kasutud neljajalgsed nuu-mikud aastas sadade tonnidfe viisi mustust ja vedelikku. See rändab kas tolmuna kodanike kopsudesse või jalataldadega pärsia vaipadele. Nende nuumpenide pidajatele tuleks nii vägev maks selga panna, et tulu kataks vähemalt need kulud, mida lääneriigid annavad arengumaadele, • kus inimlapsed närivad näljaga puukoort kui seda veel üldse olemas. RIKASTES RIIKIDES, kus sageli mahe kliima, kannavad paljud daamid või need, kes endid daamideks peavad, kasukaid. Mis sellest, et daamide alumine osa on paljas nagu kliimaseade-lis, aga kasukas peab olema. Kas i i i O i i i i i i i i i o i i i i i i i i i a i i a i i o i i i i m i i p f i i H i i i D M e i i i i i i i i i O t i a u i r u B i i i M i i i a i i o i i i i i a i i a i i i M s i i a i i i i i i i m n D i i i i i g i i a i i i i i a i i o i i o i^ need daamid oma varblaseajuga on mõelnud ka sellele, missuguste surmapiinadega' paljud ulukid on pidanud selle kasuka maksma? Terved loomaliigid on naiste edevuse tõttu faunast kadunud. Kui panna paraja kliimaga vööndis kasukaid kandvatele daamidele kõrgekraadiline ed-vistusmaks peale, saaks riik tulu ja ulukid võiksid tunda rõõmu olust ja vabadusest. POLIITIKUD ALAHINDAVAD rahva mälu ja inljlligent-sust. Täna räägivad nii, homme salgavad öeldu maha. Kui iga vale ja vassimise eest trahv väänata, mis tänapäeva meediumi: de tõttu eksaktselt kindlaks tehtav, tuleks riigile raha ja võibolla hakkasid poliitilised vaglarauad ehk õigust rääkima. See- | ga kaks kärbest ühe nähvakaga. i MAAILMA \ LOETAVA- 1 MAKS RAAMATUKS pole Pii- | bei ega Lenini pehme aju jabur- | dused, vaid pangaraamat. Päris^ | halb asi pangaraamat ei ole. Aga | kui kondanikul peale selle muud kirjandust majas ei ole, võiks | vastavat selli paraja maksuga § koormata. Kalender, bulvaari- \ leht ja „Playboy" ei kuulu tea-^ = tavasti kirjanduse kategooriasse, i PAKS KOHT pole lääneriiki- f des ega idablokis häbiasi. Pige- | mini nagu auasi: on mehel ossi ja | trossi. See on kalduvus, väidavad kõhuomanikud. Kus need kalduvused olid nälja- ja sõja- | aastail, mil Saksamaal oli ain- | saks kõhuomanikuks Hermann i Göring? Kuikellegil on raha vat*'^-^^! sa kasvatada, siis võiks iga kilo | eluskaalu eest, mis üle normaalse, maksta ka lõivu riigile. See muudaks tänavapildi märksa esteetilisemaks ja pikendaks vastavate indiviidiumide eluiga. SELLEGA POLE LOOMULIKULT kõik võimalused loetletud, millega maksustada koda- § nikke. Aga juba need vähesed | näited ei teeks Otto Normaaltar- 1 bijale haiget. 1 UUS ÕLU JA UUED PUDELID „Algoway" kapten Torn Soovere on juba varem olnud kevadeti esimesena Goderichi sadamasse sõitnud laevades, kuid mitte kaptenina. Linnapea Harry Worsell tervitas kapteni ja andis talle kinke. „Algo-way" laadiä 14.000 tonni soola ja sõitis Green Bay's§e, Wisconsin'!. Kapten Soovere ütles ajalehele .JhelGoderich Signal-Star", et lae- |Vasõiduhooaeg on olnud erakord-uae — ulatudes jaanuarikuiEsse ja algas varakult. i!i!iiiiiiiitiniiiiiKitiiitiHieiiNiNinitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiii)iiisiiii G © Neljap., 2. juunil „Estonia" koori aastakontsert. Edward Johnson Bldg. Walter Häiris algusega kl. 7.30 õ. ® Laup., 2. juulil Seedriori Suvi-harjapidustus. t)tll)illllll(lliltllinillllllllllUli)llHl|llllllU^ alustanud uut sorti õlle produtseerimisega nimega „Miller High Life". See uus õllesort ei c e Kanadas arendatud, vaid õn Ühendriikide Wisconsin! osar. Milwaukee linnas 128 a. tagasi asutatud Miller'i õllevabriku toode, mispärast kannab ka „Mil" ler High Life" nin\e. • Mllleri kompanii on müügis Ühendriikides teisel kohal. Uus õlu on 5% ja pannakse müügile tavalise hinnaga. Carling 0'Keefe's produt . Jüri Kukk järelda sellest, et tema ei sobi enam sotsialistlikku ühiskonda ja avaldas soovi lahkuda N. Liidust, üteldes end lahti Nõukogude kodakondsusest. Tulemuseks oli Jüri Kuke tunnistamine mitte sobivaks ülir kooli õppejõuks ja vallandamine 1979. a. Võimusid tfotsiv Jüri Kukk nõudis enese tunnistamist töötatoö-lisekš ja nõudis luba maalt lahkumiseks, et kusagil mujal leida vastavat Pakid Balti riikidesse ja Venemaale Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 19V4 B^^ela netto. Kõik on täielikult kindlustaludo Suur valik kaupu meie äris. \ Äri lahtioleku ajad; esmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL suletud. . Pärast kell 5 p.l.. kokkuleppel telefoni teel. BALTIC EXPORTINGCO. 482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531- töi)d. Kui nendes nõudmistes temale seeribYeda Kanadas MüleViva^^^^^^^ va^^tutulekut ei avaldatud, pöördus eriloa alusel. Uurimised on näJHa. Jüri välismaa kolleegide poole Mosk-nud, et Kanada õlletarvitajate maitse on muutunud rohkem euroopalii(y. maks, mis põhjustas ka vastava õllesordi produtseerimise. Mitte üksi uue õlle maitse ei ole muutunud, vaid ka pudelid.. Need on nüüd heledama värviga pikema kaelaga. Tühjad pu-delid võetakse tagasi 10 sendiga nagu teisedki pudelid. Uus õllesort läheb müügile Ontario, Quebeci, Mani-moraalse toetuse saamiseks. Võideldes oma õiguste eest Jüri liitus eesti rahva vabaduse ja inimõiguste eest võitlejatega. Ta aitas koostada ja ühines protestikirjade allakirjutajatega ning aitas neid levitada välisaja-kirjanikele Moskvas. Ühe välisajakirjaniku autost välja tulles ta arreteeriti KGB agentide pooh. Kohtus süüdistati teda Nõukogude korra ijiiWRi'm.tii£ui toba ja Saskatchewani provintsiHÖr" aastases tegevuses ja illegaalses Uut tüüpi pudeleid on hakanu ka •s^h^^^^^^^f 'f^^^^^ffT- J^IT sutama ka teised õlletehased n^a karm karistus, millele Jun Kukk vastas näljastreigiga. Tulemuseks oli H K Inimõiguste komisjon töötab omapead Kui'aastaid tagasi moodustati Ontarios Human Rights Komisjon, järelvalveks, et kõigil etnilistel gruppidel oleks Ontarios ühesugused võimalused õppimiseks, tööks'ning tegevuseks, siis tööandjale pidi jääma õigus valida kohasoovijate seast parimate võimetega kandidaat, et oma ettevõtte, tööstuse või asutuse töövõimet kõrgel hoida. Mõni aeg tagasi komisjoni üks sõjakatest juhtidest Jim Stratton hakkas seda tõlgendama nii, et iga asutus ja ettevõte peab palkama enesele tööjõudu mitte võimete.vaid etniliste gruppide elanike arvu proportsionaalsuse alusel. Ottawas Human Rights komisjon tõstis häält kui ühe pakistaanlase asemel valitsuse autojuhiks palgati keegi teine ja Toronto linnavalitsusele komisjon esitas nõude, et proportsionaalsuse alusel tuleb tööle palgata vigaseid, naisi jä värviliste vähemusrahvuste esindajaid, vaataitiata nun-de sobivusele ja võimetele, Tööniinister Russel Ramsay, kes peaks valvama Human Rights komisjoni tegevuse järele on jätnud komisjonile liiga suure tegevusvabaduse surve avaldamisel valitsusasutis-tele, tööstustele ja eraettevõtjatele. Kokkupõrke vältimiseks Jim Strat^ toniga ja värviliste esindajatega teatas hiljuti ka Toronto linnapea Art Eggleton, et tema pooldab linnavalitsuse teenistujate palkamist etnilistest gruppidest proportsionaalsuse alusel. Töötahtjate seas võib olla arvukalt suurte kogemustega ja . võimetega NALJAD Ennustaja! ,,Teie peate vaev vaesuses ja viletsuses kuni oma mekümnenda eluaastani." T Noormees: „Ja mis juhtud eda3i^ž^« Ennustaja; „Seks ajaks te olete nii harjunud selle olukorraga, et te seda enam tähelegi ei pane." Arst: „Kas te olete lugenud minu raamatut unetuse ravimisest?" Patsient; „Jah muidugi o'len — see op üks suurepärane raamat. Mina jäin juba esimese peatüki juures magama". Isa pojale: „Ma töötasin päikesetõusust kuni loojaminekuni. Miks sina seda ei tee?" „Täna pole see võimalik. Ilm on pilves." " III — « « « « • 1 IB rahvuskaalasi, kes Human Righto komisjoni,,proportsionaalsuse" alusel palkamata jäetakse. See on vastuolus peaminister William Davise seisukohaga, et tööandjal on õigüo valida kandidaatide seast parimate võimetega ja kohasem isik. Kui keegi rahvuskaaslastest tunneb, et tema suhtes ei ole arvestatud töökohale võtmisel tema sobivusi ja võimeid, siis tuleb kaevata põhjendavate faktide esile toomisega tööminister Russel Ramsay'le või pöörduda peaministri enese poole. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-02-08
