Meie Elu = Our life, August 19, 1982

              „Meie Elu" nr. 33 (1694) 1982-
V ^MIIIlLü"—
PiAlishedby Estonian Publish^
hian House, 958 Broadyfew Ave., Toronto, Oiit.
1:H. Rebane ja S.Veidenbaura.^T^
Yorgis B.Parming, ^73 Luhmann Or.; New Milford,'NJ;,
USA. Td. (201) 262;0773.^^^^^^^^^^ ;
.JIÄEiE ELU" väljaaindjaks on Eestl^^l^
Äsut. A. Weileri ai
IKESTÄTÜD RAHVASTi YAHa
^Kamtage riiklikke ^ Veetomde pfu^ndamine.
^ Mõõdukad iilmiad,
l O L A N D K:tJLLiK:
J, 958
Tel. 466^951.
„Meie Elu*'^oimetus ja talitus Eesti
Ave., Tbronto,.pht. M4K 2R6 Canada
. :;v-
^ Tellimiste ja kuulutuste västuvõtpine igal tööp., kl; 9
-5 pJ„ esmasp- ja heljäp. kl: 9 h.-8 õ.
>,MEIE ELlT' teniimshinnad: Kanadas 1 a: $34.00, 6
Ji8.0Ö,3k.il3.0d; USA-sse —
$M.ÖO; Ülemeremaadesse- 1
$14.00. Kiripostiiisa Kanadas: l a . $23.40y 6 k: $11.70. K i
ri- ohupostiiisä USÄ-sse: 1 a. |26:Ö0, 6 k. $13.00; Õfe
rpostilisa ülemeremaadesse: l a . |4830, 6 k. $Ž4.15o
Üksiknumber «—.65?. -
JCuulutushinnad: 1 toll ühel veeiii]- esikuljel $5.00; tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Eest! Ja teiste ikestatud rahvaste võ suurvõimud eelista-vabadusvoitluse
eesmärgiks on kom- väd praegust status quo.
munistliku diktatuuri ja N; liidu lik. Komih diktatuur N. Uidus
videerimine, iseseisvuse ja vabadus® on i>rpdutseerinud sealsetele rahvas-taastamine.
Kuni käesoleva ajana tele ainult viletsust. Oposits!<p<^ sel.
suurvõimud läänes on vaadanud lele korrale kasvab ja i^imatu ei ole
skeptiliselt nendele püüdlustele, karo rahvaste üldinej ülestõus N. Liidu
tes seninähtamatuid' sisesõdu^^W^^ likvi4eerimisek^. Kui see õnnestub,
Euroopa rahvaste vahel ajalooliste siis rahvad selles ruumis võivad saa-
- - • ' iseseisvaiks, iliria et nad
Canadiän Seene usub, kuid ei
rainteeri, et arvamused ja mõtted šel-kuludest
sisse kasseerida km kohtus
teile õigus antakse ning kohtunik
teile rahalise hüvituse määrab. Siis
on Veel olemas ajutine tunnistus, mis
piiride taastamisel, nagu need esine- da
§id Balkani rahvaste vahel, pärast õleks ettevalmistatud rahulikuks
Türgi impeeriund kokkuvarisemist kooseluks. Omavahelised sõjad on
sellel
NATO riigid tegelevad oma
paratamatud. Selle ärahoidmiseks
oleks aeg tõsiselt mõtelda kijshnu-
. . veei uicmtis a uuii^^ imiitiauua sclc, kuidas jä milUstel alustel võlks
les artikUseerias tõlgitsevad Ontario antaksö"^^^^ ^® suurendamisega, et tasakaa- jda^Euroopa rahvad alustada iseseis-seadusL
Isikud, kes vastavaU artikUsj^^^^ lustadä N. Liidu sõjalist võimsust ^at elu ilma omavaheliste sõdadeta
esitatud nõuandele tavatsevad toi- ^^1 pol^ ohiüd võimalust teie majaii- Ja: pidurdada tema revohitsioqmhse VaieWavate alade pärast. ;
dusllcaolukorda hinnata.: Osaline^ ^^^^^f^^^
tumiistusonsee. mis katab e s i a l g
üntario luriM^^^^^
pastat selleks, et ka need kodanikud,: rahvaste kesksed organi- IOUKU'KIOKU .a^uu..^^^^. ^^^^
kellel ^ole võimaUk advokaadile f " ^ ^ ^ H n ^ n S ^ ^ ^ satsioonid vabas maailmas tegelevad rahvaste koostöö arei^damisega
maksta, saaksid nõu ja abi kui neil ; alustel on tegelenud
seda vaja on. Juriidiüse abi t^^^^^
- kui ta majanduslik olukord on ^^^«^^^^ konunimistliku propaganda levitami- da. Praegune paavst, John Paul IL,
^act^v nin^ tal on tõeline iuriJHiHn. €t abivajaja peab maksma mi palju ^ ühislcomias. Väliseest» - ^ w - . l oo^tii,.». M
emse
diltffiõp küsima.
Ettenägelikul on hakanud tegele­ma
selle küsimusega Vatikan, kui ka-toliku
kiriku vaimne k ^ u s . Euroo-
«E!ii}9U!IIUI!ii3llil|llilllHi!lliii(lilllllllillliliililllliiliili^^
Mis ik^ridb Beiruti varemeist? Kas
lisjTj^U tugevus või tulevane nõrk^^^
Kas uute sõja tallermaade -ala või
Lähis-Ida poliitiline stabilisaatori
Vastused õn alles õhus, sest sõda ei
ole veel lõppenud. Komplikatsioone
on mitmesuguseid. Mis saab Pales­tiina
tulevikust. MiUiseiks kujunevad
vahekorrad araabia rahvastega. KuL
jdas kujunevad Iisraeli vahekorrad
Egiptusega ja USjÄ-ga ning teiste Eu-
EtK)pa maadega.. r
Oma- 33 miljoni elanikuga on lis^
Fael ejnd näidainud MW^^
iFusikan^, millele teist vastast ei ole.
(DJma sõdades teistega, eriti aga'iuiud
Liibanoni territooriumil on 11^
md tmidanud hoolimatuna Inimelu*
d©yaštu> nende hulgas Liibanoni ela-
Mikkonna, naiste ja laste vastu, kui-šöomusnuislnat.
Soomusautosid
Iisraelil 4500 oma (vägede transpor­diks.
Kahureid on Iisraelil ümbss
lOCK) üksust. \ Sellele lisanduvad
moodsad missülfd. Iisrael ostab vas^
bes 300 miljoni dollari eest tagavara-
Qsasid oma varustuseks.
Iisraeli lephigutes on jooksvsdt tel­limised
uueks varustuseks ja seda
on paljudes sadandetes. Iisraeli vä­lisabi
käesoleval aastal on umbes 1,5
miljardit dollarit, mis jookseb pide­valt
sisse:. Sellest smmiiast on puht-laenudena
§50 miljonit dolMt. Na­gu
võib arvata, <m suurem osa sel­lest
varustusest USA päritohiga.
Kuid ka Prant^ismaa ja teised on
oma lisandi teinud.
Kuid sõjalise abi ja laenude kõrval
vastav ning tal on tõeline" juriidiline
probleeni — saab juriidilise abi tun-nistüse.
Selle tunnistuse abil ori tal
võimalik endale valida advokaat, kel­le
'honorari tasub Juriidilise Abi,
kindlustus. ^ ;^
Kes on õigustatud Juriidilist Abi
saama? Kõik OntariO: alalised elam-kud
võivad seda taotleda. Need, kes
aga ei ela Ontarios, peavad oma taot^
lusele saama selle programmi pro-vintsidirektori
kinnituse,
laastus loetakse alaliseks
elanikuiks seda, kes siin on üks aas­ta
elanud.
kui tal majanduslikult on võimalik.
Tavaliselt hakkate te sel juhul jurii­dilisele
abile tegema kuumakse ilma
protsendita. Ja lõppeks on veel ole­mas
niisugune tunnistus, mis annab
juriidilisele abile õiguse teie varan­dusele
nagu maja, pandiõiguse peale
panemise; See tähendab seda^ et kui
te kuiiagi' oma maja müüte, peate
sellest rahästrvälja maksma summa,
Suurž teie juriidilise abi tunnistus
Ontario ette näeb. Nii et tegelikult saate\te
iiitressi^^ba võla; kurii teie kinnis­vara
läheb müügile.
lastega Kultuurisidemete Arendami­se
Ühing (VEKSÄ) tegevus eeste?f
keskel on üheks fiübilisek? näiteks
sellel alal. Pidev kommunistlik proi
pägända, kodunjaa Milastamisele
on olnud eriti aktiivne sellel alal.
Oma külaskäikudel ta jutlustab
kristlikust vennaarmastusest ja ra­hulikust
koostööst rahvaste vahel
eriti Euroopa iilatuses. "Vatikani ar­vates
peaks selle koostöö aluseks
meelitamine ja kultuurisidemete |pieniä katblirklik ristiüsüõpe^ na-arendamine
rahulikuks koostööks, gu keskajal, Saksa Rahva Püha Roo-mariigi
ajal, kus valitses Euroopas
rahu.
on USA mtnud Iisraelile 7,15 mii­li
tegemist on karistusekspeäitsioo- jai"dit dollarit jüüdlriigi asutamisest
siiga PLO^—Palestiina val)astusorga^ pföile. Kuid nüüd lon Iisrael nii ^-
siišatsiooni vastu; Iisraeli reputat- datähtis, et isegi Valgest Majast ef
sioon on selle tulemusena kannata- saa temale etteheiteid teha. Siiri sei­snud
teiste rahvaste silmis, ka oma sa kauaks^ Mis on siis
peaimise toetaja USA silmis, Ksraeli poliitilihe endatäliitsus? ;
Viimase rünnaku puhul
ICuidas taotlust sisse anda? Võtke J^™ise abi altern^timd -
ühendust juriidilise abi bümoga ^ abi ühingu^podt fmantseen-
(neid on Ontarios 47) või ükskõik^ ^akse enam km^ 35. Commumty i ^ -
gal'Clinics, mitmeid legaalse abi
ühingud, mis 'töötavad õigusteadus­konna
üliõpilaste abil ning Duty
Counšel Programme. :
Duty Coünsel — Duty Cou^
kutsutakse praktiseerivaid advokaa?
te,' kes töötavad provintsikohtute
juures ni^g annavad abivaj aj aUe nõu
juriidilistes as-jades, teevad teile sel­geks
teie õigused ;mng aitavad teid ^
kautsjoni peale vanglast välja või as­tuvad
vajalikke -samme teie kohtu-
;asja edasi lükkamiseks: Kui te kri­minaalsüüdistuse
puhul olete ennast
tunnistanud; siis aitab Duty
märkis ka president Hleagan, et ük-siklaskude
puhul Iisraeli vägede pih­ta,
ei ole õigustatud hävitav tulerüri-nak
šoomusvägedelt, merelt ja õhust
Liibanoni pealhma vastu, Washingto­nis
on isegi arutusel jolnud relvava-rustuse
lõpetamine Ilsi^W
salemmast' tuleb vaid häbmatuid
vastuseid; /,Iyudid ei põMta kellegi
ees, vaid oma Jumala ees.*'
Ctoeti võlgnevad ijuudidikogu ÜSA-s ehda^
sõjavägevuse airiuit USA-Ie. Iisraeli
gõjaline masin on nii moodne ja tu­gev,
et ta võib veelgi võidelda või
kas lõpmatuseni. Kuld ometi võib
lõpp tulla sUski, kui agressioon liiga
tülikaks ja piinlikuks lläheb.
Milline on süs Iisraeli sõjajõud?
Jisr^eU asutamisest peale 1948. a, ön
USA annüd Iisraelile 14,9 miljardit
dpljarit sõjalises varustuses. Iisraeli
uvägi 605 lennukiga on 85%
rika päritolu. Msradll ori
^arustushidg^t ja
suurusest
on iisraellst meelega ehitatud Lähis-
Ida kindlust. Kus iehavarud oh ole­mas
ja kiist võivad eksisteerida tu­leviku
baasid idapoolse Invasiooni
vastu. Selles pn Iisrael hästi tead-lüt
juudid on osanud end asetada
hädavajalikku olukorda just ÜSA-le
Pärsia lahe õlialllkate tõttu ja tohu-tu
suure juudi valijaskonna
missuguse advokaadibürooga. Taot­luse
esitamisel tehakse teiega kaks
jutuajamist, esiteks küsitleb teid ad­vokaat,
et kindlaks määrata, kas teil
on tõeline juriidiline probleeni, tei­seks
anietniksotsiaalministeeriu-mist,
kes kindlaks määrab teie ma­jandusliku
olukorra.
Missuguste legaalsete probleemide
laheridamist - Juriidiline Abi finant­seerib?
'Eelmisel aastal esitati Jurii­dilise
Abi saamiseks 118,007 taotlust
ning nendest rahuldati 83,776, s.t. an­ti
välja vastay tunnistus. Nendest
tunnistustest katsid 45,426 krimiiiaal
" hagisid, kuna ülejäänud 38,350 tün-.;
nistust hõlmasid tsiviilhagisid, nagy
näiteks abielulahutused. Juriidilise
Abi tunnistused antakse peagu alati
välja tõsiste krimmaalsüüdistustfe
puhul või kui süüdistus näeb ette
vanglakaristust või töökoha 'kaotust.
Kuna appelatsioonid on seotud suur­te
ikuludega, ön vajalik et lokaalne
taotlevad kehtiva korra tunnusta­mist
kodumaal ja vabadusvõitluse
lõpetamist pagulasgruppide keskse­te
organisatsioonide p^oolt. Keskor­ganisatsioonid
on sunnitud rohkem
tegelema om^ rahvusgrupi kooshoid­misega
ja kommunistliku propagan^
da vastu võitlemisega, kui rahvaste
koostööga, mis võiks likvideerida N.
Liidu ja kommunistliku diktatuuri.
SÕDADE VÄLTIMINE
Katoliku kiriku kõrval on
Europas tugevasti juurdunud orto-doks
ja mitmed protestantlikud kiri­kud,
ühendatud Euroopas, nagu taot­leb
seda Vatikan, peaks rahulikus
koostöös teotsema ka kõik kristli­kud
kirikud. Paavst John Paul II on
sellest teadlik. Tema taotlused sel­lel
alal on märgatavad.
Counsel teid enne.kui teie asjas koh- põhjusel, et poolakaid pidi elaiiia
tuptsus langetatakse. Duty Gounseli j^it^
ameti ellukutsumine toimus sel kaa­lutlusel,
et iga inimene, kelle vastu
on süüdistus tõstetud,, oleks teadlik
või õigemini saaks Duty Counseli
kaudu teadlikuks oma õigustest kohr
tus. Mitmel pool on rajatud ka Du-
Kuid ometi peab Iisrael kord muu­tuma
,jira^uriigPcs'V IkeM^^ teised
naabrid saavad rahus elada. t)kski
agressioon ei saa lesta igavesti, na-gu
on seda ajalugu paljudel kordadel
ja paljude rahvaste juiires näidanud.
Tuleb ainult loota, et seda taipiavad
ty Counseli kliinikud. Duty Counsel
köiiiS^^Ss k o o s n M ^annab teile nõu ja aW i^skõik_^^^^ l a g ^ ^ ^ ö n ^ a i y i J k r a i n ^^
dest kui teie ümbruse kodanikest, sugune m teie^^aranduslikoluko :. geyener ja Leedul mitmeid^reten-.
seda ei kontrollita. Eelmisel aastal
aitas Duty Counsel 208,159 inimest.
Prii klünikud — Suurem osa Onta­rio
õigusteaduskondi on rajanud
aste Legaalse Abi i Ühingud
. Tuleks loota, et Vatikani algatus
Senini ei ole ilmunud põhjaliku. £uroopa rahvaste ühendamiseks
mat uurimust selle kohta, millistel j^j-istliku õpetuse alusel, paneks mõt.
alustel IdaJEuroopa rahvad võiks_ ^^^^ teadlased ja poliitikud, kuidas
vabaneda kommunistlikust diktatuu- I taotleda poliitiliser ja majan-rist
ning elada rahus oma naal> Teatud määral need
ritega. Eriti on duline mooduse leid- ,. alused on juba olemas Euroopa Par-lajmendi
ja -Euroopa Ühisturu näol,
kjiidN. Liidu rahvastel ei ole nen­dest
õiget ettekujutust. Neid tuleks
selgitada ja leida koostöö Lääne-Eu-.
r(j>opa rahvastega, et Ühendatud Eu­roopa
raamides alustada uut ning
rahulikku elu. :
Ikestatud; rahvaste kirikute peadel,
poliitilister juhtidel ja teadlastel tu­leks
tõsiselt hakata tegelema rahvas*
te rahuliku koostöö küsimustega ja
olla valmis nende aluste rak^dami-seks,
kui võimalused saabuvad. Ju*
ba teadmine, et Euroopa rahvaste
koostööd uuritakse, laial alusel ja
Ida-Eüroopa rahvastel orv võinialüsi'
teistega iihinemiSeks demokraatli-mine,
mis aitaks hoida ära Si
vaieldavate alade pärast, kus aegade
kestel rahvad <Mi segunenud, T^
hiliseks näiteks oli pärast I maaU-masõda
Leedu ajaloolise pealinna
Vilno ja selle juurde kuuluva pro­vintsi
vallutamine ppolakate poolt.
dulasi. Vilnp annekteerimist poola­kate
poolt ei ole leedulased kunagi
unustanud. Sõda võinuks puhkeda
Poola ja Leedu vahel, kuid Poola
võimsuse suur ülekaal hoidis selle
ära.'' • -} •
Iseseisvaks saades pärast N. Lüdu
selle kulutuse heaks kiidab.
Missugune peab olema 'majandus­lik
olukord juriidilise abi saamiseks?
Majandusliku olukorra hindamiseks
kehtivad määrused juriidilise abi
šaamiseiki^ ei ole valikud, mistõttu õn
väga raske, kui mitte võimatu, en­nustada,
kas teatud isik on õigusta­tud
saama prii legaalset abi. Majari-düslikü
olukorra määramiseks küsi-huvides,
flOWEÄS d GIFTS
MEIE ÄRIS ÕNŠMDÄVÄL RIKKALIKUS vm
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
Kõneldakse eesti, läti Ja inglise keelt.
kaTisraeli juudid ja oma vahektri^ takse isikult >ta sissetulekut, elamis-naabritega
korraldavad kõige- 'kulusid, kas on võlgu ja missugused
varandused on olemas. On krimmaal-
^ ne kuritegii nende andmete andmisel
' v a l e t a d a . Andmed, m
ptihul annab, on salajased just nagii
aridni^d; mis inimene oma advokaa-dUe
annab.
Majandusliku olukorra kontroll on
väga põhjalik. Kui isik on kellegi tei­se
poolt ülevalpeetav või saab osali­se
ülalpidamise, siis tuldy selle isi­ku
kohta kõik andmed: anda tema
maijändusliku^olükorra kohta. Minis­teerium
otsustab, kas teie igakuu-
S(jd väljaminelkud on õigustatud või
xm nadliiga kõrged Selle kohta keh­tib
maksimaalne kuuväljaminekute
•tabel> Teile võidakse keelduda jurii­dilise
abi andmisest, kiii leitakse, et
olete oma raha kujutanud ebaolulis-teleasjadele
n^gujreisud või kingi­tused
oma lähematele sugulastele.
Mida teha kui teile keeldutakse j
riidilise abi andmisest? Jääb kohalii-kü
direktori otsustada, kas teie kva-lifitseerute
juriidilise abi saamiseks
või mitte ning kas teile antakse väl­ja
vastav tunnis:tüs. Kui seda teile ei;
anta, on teil võimalus pöörduda oma
ümbruse komitee poole kümne päe- i
va jooksul ipärast, äraütlemist. Vas- i
:tulaused oh tihti lubatud kui teie'
leiate, et teile on; eljaõiglaseÄ ära-üteldud.
Missugused oh juriidilise ^bi tun^
nistused? Totaalne tunnistus katab '
kõik legaalsed kulud, kuid juriidiline
abi jätab endale õiguse osa nendest
Kuivajate maja välisvoodrit, päästa alus
leta vihmavee reiihe, siis pöörduge
Lic.Bl767 MemberB;B.B.
euIumabmivabBi
ruumis puhkeda omavahelised sõjad,
nagu Balkani poolsaarel 100 aastat
, , , « . . ^ „ varem. Näib, et suurvõimud läänes
(Student l^gal M ^Societies), te eelistavad majanduslikku koostööd
antakse pmnou-ja abimitmesup^ Liiduga ja suhtuvad tagasihoidli-le
vähemate .knimnaalasjade^,^^ kult ikestatud rahvaste püüdlustes-ning
nu tsivnl- k_ui admimstratovsete .^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^
Fna *ü^liõ5pi!la?se?d ^to"infiiv*ad' -n^enfd^es' "1^^f^ v u's . Sõdade asemel, mis selle juures
gutes nõuandjaina, kuid'nad tööta-jvad
advokaatide järelvälvei r
i Iseseisvalt töötavad nn.„Comniu-riity"
kliinikud üle terve provintsi.
Nendel on omad advokaadid ja tree-;
nitud ametnikkond. Seal antakse
peamiselt nõu töötaoleku kindlustu-
: se, headolu abi taotlemisel, immig­ratsiooni
alal, wörkmen's compensa-tion'i
küsimustes ning majaomaniku
ja üürniku vahelistes tülides. Nad ai­tavad
kõiki, kes nende poole pöördu-
, vad, ka neid kes tavalises korras le­gaalse
'abi saamiseks ei kvalifitsee-ru
ega saa juriidilise abi tunnistust.
Advokaatide soovitamise teenindus
(LawyerReferral Service) - — The
Law Soci^ty of Upper Canada, kes ^ ^
juhib:ja kontm^^^^
jimrrnmg kellelem aUutatud l^gal ; kfe^at aega.^eda pannakse
Aid Plaii, on ellu kutsunud a^^
tide soovitamise teeninduse.. Selle
programmi alusel antakse teile nen­de
advokaatide nimed teie lähiskon-nas,
kes teie asjaajamisel esimose
poole, tunni eest tasu võtavad ainult
kümme dollarit. Parast poole tunni
möödumist peate te pikema konsul­tatsiooni
juures maksma ülejäänud
aja eest täistasu advokaadi tunnita-su
alusel.
. Kes finantseerib le^alse abi plaa- iiSS
ni? Suurema osa kuludest kannab
prövintsivalitsus. Föderaalvalitsus
maksab ,90% kriminaal süüdistuste
ja kaitse puhul, kuna see kuulub fö­deraalse
jurisdiktsiooni^ alla. The
'Läw Foundation of Ontario, kes saab
oma rahad' advokaatide usaldusar-vete;
(trust funds) intressidest, ah-nab
75% ohia rahast. Ülejäänud i ^ -
ha laekub abivajajailt.
Kust hankida lähemat informat­siooni?
— Ontario Legal Aid Plan,
145 King Street West, lOth ^oor, To^
ronto, Ontario, M5H 3L7, telefon
(416) 3 6 1 Ä . ; •
. .J , , , , . , , kui alusel, annab ikestatud rahvaste
sioone samadele. |lad^^^^
SeUe tagajärjel võivad selles ^^j^^^^^
paganda ja N. Liidu sõjaline võimsus
pidurdada ei suuda. Olukord võib
kiiresti muutuda Ida^-Euiioopas ja
koos sellega kogu Euroõpas; Seda tü^
leb arvestada ja selleks tuleb olla'
valniis..''
M. Midin • ametlike; andmete: koha^
selt tööstuslik toodang N. Liidus
suurenes käesoleva aasta esimesel
poolel 2.7%. See on madalahn töö§>
tusliku toodangu suurenemine pä­rast
II maaihnasõda. Sellegi kasvu-protsendi
andis õli ja gaasitööstuse
suurenemine, Põllumajanduses on
juba pl-halva
il­ma,
põua ja üleliigsete sadt de arve­le.
USA poolt: kogutud andi [iete ko­haselt
selle põhjuseks on tsentrali-seeritud
põllumajanduse juhtimine,
oskamatus ja saamatus, fe^
puudujääki" käesoleval aastil arves­tatakse
70 miljoni tonni pea le ja ^1-
le puudujäägi katteks tuli;b välise
maalt osta teravilja $6 miljardi väär­tusse.
Lohakuse või oskamatuse ta­gajärjel
mitmes piirkonnas 4n lastud
siMsM
kevadel külitud maha.
inles&i. — Eesti Majn. fS8 BroaiS-
«t9«v Ävd. Tonmto, Ont.
Väetisainete ja loomatoidu pro^
duktsioon on olnud kriitiliselt .mä­dal.
Selle tagajärjel on lani ?eriud li­ha
ja piimasaaduste produktsioon.
Pai j udes linnades liha müüi ön nor­meeritud
— 1 kg inimese koi Ita kuus.
Mitmes osariigis on müügil tavaliste
kodanike/ tarvis ainult lehna pead.
Need on keskelt pooleks Uödud ja
asetatud reas riiulitele. Vah 2I leidub
nendele lisaks riiulitel seanahka või
kamarat. Müüjad poes scovitavad
nendele, kes lihaga rahul ei ole, pöö­rata
individuaal-maalapi kiisuta jäte
poole eraturul. Hinnad seai oh mit­mekordsed.
Käesoleva aasta }üuni-juulikuus oli
põud idapool Volga jõge js Siberis.
Selle tagajärjel hävis kuni P0%. loo-detud
teraviljasaagist. Baltikumis ja
üldse läänepoolsetes piirkondades
jurnii-juiilikuu olid külmad ja vih­mased.
Juuli viimastel päevadel ja
augusti esimestel päevadel ilm muu.
tus soojaks ja päikesepaisteliseks.
Loomasööda päästmisdcs • saadeti
linnadest inimesed • maale heinale.
Tööstustoodang selle tagajärjel mui­dugi
kannatab. '
Toodangu tagasiminek mitmetes
tööstustes on olnud tingitud sellest,
et. tööstustel ei oSe kohal oma masi- •
nate tarvis vajalisi tagavaraosi vana­de
väljavahetamiseks, kui mõni nen­dest
murdub või kõlbmatuks muu­tub.
Nende nõudmine ja kohaletoo­mine
võtab lubamatult palju aega.
Toormaterjali on tööstustel krooni­liselt
piiratud arvul. Tööstuse hoid­miseks
produktsioonis, mõne tööstu­se
töölised peavad teedel kinni veo­kid
ja kui leiavad ne rides toormatep
jail,. müllest neil on puudus, siis veok
kaaperdatakse, viiakse oma tööstuse
alale ja materjal võetakse üle. Tule- .
museks on tööstuslik kaos,millest
.ei hoolita. : 'i
M. Liidu „Tööstuslikud Uudised"
kohaselt on esinenud tööliste rahutu­si
mitmes tööstuslikus keskuses.
Suurem selline rahutus oli Kalinini
nimelises linnas, Moskvast põhja­pool.
Töölised streikisid ning nõud­sid
paremaid töötingimusi ja. lahe­damaid
elamisevõimalusi. .
Olukord okupeeritud Eestis ei" ole
oluliselt parem kui üldse N. Liidus.
On teada, et lihapoodides on vahd
müügil kamara kõrval ka sea kõrvu
. ; \ -
\atm
Eesti Alajandusklubi laevasõidu
ja Hedy Later. Seisavad, vasak
Nore Kriisa, Hugo Later (esimc
MAJANDUSKLUBI
11. augusti õhtul kl. 19J10 võttij
mootorlaev „Torontonian" lYorkl tä
na va kai äärest kursi Süüdi kalli laa
dungiga — Eesti Majandüsklubl pe
re ja nende külalised. Juhatus oli ta
vaks kujunenud Suvepäevade aseme
seekord korraldanud väljasõidu Oi:
lario järvele, mis leidis head vastu
kõla. Esimees Hugo Later võis ter
tulemast pardale ütelda ligi 80-nel(
kes' tihedasti täitsid laevatekld
. Alla oljd perenaised katnud lau
külmade roogadega. Selle eest ki
tis neid juhatuse liige Lembit Jänes
teatades zhürii otsuse, mille järg
peaperenaiseks oli Ülle Later ja „hüi
sikutelks" Nora Kriisay Enö^ Mai
tens, Heli Isberg ja Hedy Later. Kõ:
gilc olid tänutäheks roosikimbud j
Hugo Laterile lisaks õied rinda.
TORONTO ..TULEVÄRK"
Kuigi esimees • kuulutas välj
,,Moonlight Cruise'i", ei' rutanud kui
ketas taevavõlvile veeremisega ja k
Nädaldkrooniko
(Algusi,esiküljel); /
tuscks. Poisid p6tiušid teatud mä
rai, sest anrietusi tuli ainult |60(
piirides.
ii( Printsess Anne on kujunenud cbi
populaarseks Inglismaal oma tera\
keele tõttu ja prints Andrcw kutsu
korrale Falklandi saare pealinn:
sõjaväepolitsei poolt. Prints jaluts
tänaval hõlmad lahti ja käed tasku
Sõjaministeeriumi esindaja sõnac
kohaselt politseinikel oli õigus, ns
täitsid oma kohust. • ^
TÜr USA-s hakati uuesti uurima Mai
lyn Monroe surma põhjust, ct scl^
tada, kas ta suri üleliigsete tableti
de sissevõtmise tagajärjel või mq
vati. On teatud kahtlus, et näitleja
na mõrvati ja sellega oli tegemi
ClA-i.
^ Ajatollah Khomeini kavatseb sa
ta sel aastal 85,000 usklikku muh
meedlaste pühadesse paikadesse Sa
di Araabias. et näidata seal kuld;
tuleb täita pühi kombeid. Sau
Araabia valitsus on sellest alarme
ritud. kuid pühade paikade hoold
jatena nad ei saa keelata ühele
muhamedlasele sinna tulekut.
'-^ Endine USA välisminister Alexa
der Haig oli külaliskõnelejaks US
juristide konverentsil.. Temale ma
seti . seal kõnega esinemise cc
120,000. ^
^ USA statistiliste andmete kohase
iga naine USA-s ostab uued king;
iga 10 nädala pärast. Tööstus on sil
ki hädas, sest suurem osa .kingade
on pärit Taivanist ja teistest Aas
maadest. :
• • • • •
' , ( Algus lk. 2)
ja kartuleid'ka ikka saäB", kuigi >
hei tuleb Kclljcks Tallinnast Hii
maale sõita. Eestlased hoiavad kc
ku .ja kui kellelegi tuleb külali
läänest, siis perenaisele antakse 1
ukse kas mõfni muna, kala või pe
tükk mõne lindividuaal-maalapi |
dajapoolt, et võõrustajal ei tule
hakata kehtivat korda kiruma.- J
:. Mõned külastajad' on: avaldan
protesti liiga põhjaliku läbiotsim
pärast. Nendele on karatatud p'
le,et suud tuleb pidada, kui tahet<
se tagasi sõita sinna kust tuldi. Nc
on vähesed näited sellest, mis oi
peeritud Eesti külastajatega; juhi
hiljuti. Suurem osa nendest, kes s
käisid eelistab suu kinni pidada,
vaatamata ebamugavustele ja him
le, plaanitsevad juba uut külaskäi
Eeslisse. ' •. -