Meie Elu = Our life, June 6, 1985

              i" nr. 23
Toronto,
LASTELE
ige
ime
is
iäk on aastaid olnud
Kanada eelarve puu-i[
d aastal oli see tõus­iku
rahvuslikust too-
JSA 30 % ja Kana-amal
ajal laenuprot"
e eelarves oli 23%,
ttawas 20%.
fÕLG JAAPANIS
lütleb, et jaapanlased
loma majandust pike-kestel
ja leidnud, et
^dujääk ei põhjusta
cõrgendamist, ei inf-
I produktsiooni vä­le
endi uurimusel on
^mal ja madalamal
rotsest sidet ja selle
kkse rahva hoiakut
lis pole võrreldav
juures. Näiteks seal
lierekorina eelarvest
USA-S jä 14% Ka-inlaste
arvates suu-läärab
suurema ka­ja
seal puu-viduaalhoiuste
koh-
[pankadest, kus hoi-
)iused ja nende ette-
Valitsüsega raha-
|b oma kogemustest,
lalva äriettevõtlust,
:sud teevad seda.
Isele on järgnenud
kus, töötus jne. See-jinaksude
kprgensa-suuremast
puudu-
'ves ja peale selle
|ainineön ketsvama
jdujäägi elimineeri-lüld-
ja kohalikud
[okku 20% GNP-st,
[ariadas —üle3Q%.
Reagan on võtnud
[kogemusi viimase
b, et väljaminekute
|1 arves järgneb ava-konservatiivsem
tegemist kulutuste-
|la tasumiseks läheb
Ija selle üle ei vaiel-
Nende seadusand-
I tagasihoidlikumad
Japani avalik arva­muste
kokkuhoiuga
le süsteem töötab
Iteab seda ja ei näita
lare
jlt li
e võiks kokku-lenata
kogemu-imalik
vähendada
gad^e tasumiseks,
Tbsta makse on
uudujääk, sest vii-
|seks see, et sunnib
vel kulutuste üle."
A.M.
iüunoll
IIS
jgh
[forth Ave.,
Ont. M4K 1N8
i) 466-1951
1)^66-1502
ILATÜSES.
tiilled.
^igu-, keraa-yMoo
p.l.
lHl!»<MEWKIia»<»^0
\ >
I
1:i
h
1^1
te
„Meie E l u " iir. 23 (1840) 1Ö8S
GSEB
NELIAPÄEVAL, 8. |UUNiL - TH^JRSDAY, JÜNE
esimene... ^ • • • • • • • • • • • • •^
(Algus esiküljel)
vähendamise kokkulepete pidami­sel.
. s V
N. Liidu senise käitumise tõttu
jäävad vabad rahvad pidevalt ohus-tatuiks
N. Liidu poolt. '
MMÕIGUSTE NÄDAi
Arvestades seda, allakirjutanute
otseseks soo\5iks on ülekanadaliste Ja
kohalike organisatsioonide nimel
nõuda, et l
— Otsekohe tuleb {vabastada isi­kud,
kes on vangistatud oma meel­suse
ja tõekspidamiste pärast;
— Sõna-, kirja-, usu-, keele- ja
liikumisvabadus perekondade ühen­damiseks
tuleb otsekohe taastada
Helsingi kok^kuleppe kohaselt;
— Kanada välisministril tuleb tea­tada
parlamendi alamkojas ja.Kana­da
rahvale, mida Kanada esindajad
inimõiguste konverentsil räägivad;
— Välisministril ja Ühendatud
Rahvaste organisatsioonil tuleb sel­gitada
inimõiguste keelustamine ja
vähemusrahvuste surumine Ida- ja
Kesk-Europpa riikides ja esitada
nendele riikidele eriline nõue nende
õnnetute rahvaste kaitseks;
~ Praeguse koosoleku juhataja
saab volituse, koos Ontario ja Kana­da
peaministriga ja poliitiliste partei­de
liidritega koostada eriline esildis,
käesoleva resolutsiooni vaimus, üle­andmiseks
Nõukogude suursaadiku­le
Kanadas; -
~ Praeguse koosoleku juhataja
saab volituse üle anda käesolev re­solutsioon
Kanada peaesindajale
Inimõiguste konveijentsil, Ottawas;
Kõikideks kindlustusteks
Mart Nikluse
abastamisaktsiooE
7000
!482 Bathurst Stp
Toronto 3H1 '
L: 653-7815 Ja 653-7816
5\
— Koosoleku juljataja saab volitu­se
otsida toetust Sulür-Toronto, Otta­wa
ja teiste linnad^ linnapeadelt ja -
nõukogudelt, et kijijilutada esimene
nädal augustis „ Helsingi Inimõigus­te
Nädalaks''. Helsingi Pakti 10. aas­tapäeva
tähistamiseks;
— Ainult kohene isikute vabasta­mine
vanglaist, kes!sinna on saade­tud
oma erinevate tõekspidamiste
pärast, võib tähistada uue ajastu al­gust
kokkulepete pidamise ja inimõi­guste
respekteerimise alal ning sood­sa
olukorra» loomiseks kokkulepete
saavutamisel tõeliseks rahuks, mille
järele januneb inimkond;
— Käesolev resolutsioon, inimõi­guste
kasutamise kindlustamise alal,
saagu sädemeks, mis inspireerib
usaldust idast läände ja põhjast lõu­nasse,
et sõda lahinguväljal ja sõna­des
saaks asendatud rahvaste har­moonilise
koostööga.
Eeskavälises osas esinesid leedii
meeskoor ja „Estonia" koor dr. Ro­man
Toi juhatusel. Eesti organisät-'
sioonide nimel kirjutasid memoran­dumile
alla E.V. aupeakonsul Ilmar
Heinsoo, August Nõmmik ja Henny
Aruja.
iv(Q) Roosna oma soome
Protsess algas ^
juunist on uued hinnad koos
SCanadas $37.00 Kanada doSlaritas
•
Tšekid jä ümbrik kirjutada nimele „Esto '84 album"
958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2R6
1 0 «
(Algus esiküljel)
läbiotsimisega Elvas ja ülekuulami-.
sega.: : , '
Läbiotsimistel konfiskeeriti Harri
Mõtsniku jutlused, artiklid ning kir­javahetus
konsistooriumiga, kogu­duste
liikmVtega ja ametivendadega.
Konfiskeeriti ka vaimulikku kirjan­dust,
isiklikke märkmeid ja erakirju.
Võeti ära ka EELK peapiiskop Kon-rad
Veemi ja piiskop Karl Raudsepa,
karjasekirju ning Läänes ilmunud
„Eesti Kiriku" numbreid. Okupat­sioonivõimu
julgeolekuorganite
poolt oli läbiotsimisteles ja ülekuula-misteks
rakendatud kümmekond
_ KGB-töötajat, kelledest on teada ma­jorid
Heino Kruusmaa, Borisr Lon­don,
Anton Ots ja Rein Tutk ning
kaptenid Abel, Rebane, Plääšukene ja
Vainberg. Harri Mõtsnik on eeluu­rimiseks
paigutatud Tallinna kesk­vanglasse.
Talle määratud kirjad saa­ta
järgmisel aadressü: Eesti NSV,
200001 Tallinn, Kalaranna 2,
Uchrezhdenie yuM-422h, Mõtsnik,
Harri.
HARRI M Õ T S N I K ! -
Harri Mõtsnik on tuntud kindla­meelse
rahvuslasena ja ateismivasta-se
võitlejana. Tema poolt kirjutatud
artiklid ja peetud jüt|used on levinud
okupeeritud kodumaal ja avaldatud
-ka Läänes. Eesti vastupanuliikumise
põrandaaluse kroonika ,,Lisandu&i
mõtete ja uudiste vabale levikule
Eestis" XIV kogus aastast 1982 on
avaldatud tema Pühakutepäeval
1981 kirjutatud artikkel „Vastamisi
ateismiga". EELK häälekandjas
„Eesti Kirik" nr 3, 1984, on avalda­tud
tema 12 jutlust üldpealkirjaga
„Mis on rahuks yaja" ning „Iärel-sõnaga"
aastast 1983, kus toodud kõ­nelus
ateistist riigiivõimu esindajaga.
Usuvabaduse ja inimõiguste ajakir­jas
„Glaube in der 2. Welt", 1985.a.
nr-is 4 on antud ülevaade Harri Mõts­niku
elukäigust ning toodud .Järel­sõna"
saksakeelne tõlge.
Harri Mõtsnik on sündinud 5. sep­tembril
1928 Pärnumaal talupidaja
pojana. Lõpetas 1958 Tartu ülikooli
õigusteaduskonna. Õppinud Tallin­nas
Usuteaduslikus Instituudis. Or­dineeritud
kirikuõpetajaks 17. ok­toobril
1972. Töötas alul Varblas,
Pärnumaal, aseõpetajana. Viidi 1976
üle Leningradi lähedal asuva Push-kini
koguduse õpetajaks. Töötas seal
1981. aastani, mil oli KGB tagakiu­samise
tõttu sunnitud lahkuma.
Määrati samal aastal Või;umaal asu­va
Urvaste koguduse aseõpetajaks.
• Okupeeritud Eestist tuleb^R^^
kriminaalse minevikuga isikuid
STOKHOLM — Pangaröövlid Aleks Lepjõe ja Raivo Roosna olevat
kavatsenud anda oma saagi eesti põgenikke abistava organisatsiooni
käsutusse/kirjutab „Aamülehti'' oeoses 10. mail alanud protsessiga.
Politsei on kätte saanud 10 000 soome marka, mis nad röövisid
pangast, kuid kullasepaärist saadud saak on leidmata.
Se))ses röövimisega vahistatud
eestlased^ üks mees ja kolm näist;on
kuuldavasti vabaks lastud.
Soome ajakirjanduses kujutatakse
Roosnal ja Lepajõed kui mingeid
„Clark Olofsoni"-tüüpi Noormeeste­na,
kelledel oli eriline meriu naiste,
juures.
Helsingis peetakse tõenäoliseks,
et Rootsi,kui noormeeste asüülmaa,
ei kasuta kokkuleppelist õigust nen­de
üle kohtupidamiseks Rootsis ja
seega rullub protsess Helsingis edasi.
Seega tuleb neile karistus, mis võib
olla umbes 6 aastat, kanda
Soome vanglas. Pärast seda saade- -
takse nad välja. Kuhu, selle kohta ei
ole soome võimud teatavasti seisu­kohta
võtnud.
STOCKHOLM - Eesti Vangista­tud
Vabadusvõitlejate Päeval
tehibris 1984 alustatud Mart Niklu­se
vabastamisaktsiooni raames ko­guti
kolmeteistkümnel maal kokku
7.000 allkirja. Erimaade allkirjale-hed
on EW Abistamiskeskuse pe­titsiooni
ja lisadega üleantud või
saadetud vastavate maade valitsus-
Petitsioonis antakse kokkuvõtlik
ülevaade Mart Nikluse tagakiusami­sest,
märkides, et ta ema pole aasta
jooksul saanud ühtegi teadet pojalt,
mistõttu on karta, et nõukogude või­mud
on Mart Nikluse juba likvideeri­nud.
Valitsusjuhte palutakse N. Lii­dult
nõutada andmeid Mart Nikluse
praegusest olukorrast ja tervislikus^
seisundist, taotleda ta vabastamist ja
emigreerumist ning anda talle kõike-võimalikku
abi. Seitsmes keeles
koostatud petitsioonile lisati Mart
Nikluse biograafia, ema Elfriede
Nikluse avaldus N. Liidu Parandus­liku
Töö Asutuste Peavalitsusele
Moskvas ning vastaval maal kogu­tud
allkirjad.
KANADAS 467
Rootsis kogutud 2.136 allkirja anti
üle peaminister Olof Palmele. USA-s
kogutud 1.976 allkirja saadeti Stock­holmist
president Ronald Reaganile!
Austraalia 794 allkirja saadeti koha­peal
peaminister Robert J.L. Hawke-le.
Inglismaa 548 allkirja lähetati ko­hapeal
peaminister Margaret Thatc-herile.
Kanadas kogutud 467 allkirja
saadeti kohapeal peaminister Brian
Mulroneyie. Belgia 283 allkirja saa­deti
Stockholmist peaminister Wil-fried
Martensile. Prantsusmaa 143
allkirja lähetati president Frangois
Mart Niklus
Mitterrandile, Shveitsi 137-allkirja
Hidupresident Kurt Furglerile, Sak­samaa
123 allkirja liidukantsler Hel­mut
Kohlile, Hollandi 61 allkirja pea­minister
Ruud Lubbersile, Taani 34
allkirja peaminister Poul Schlüteri-le,
SoOme 32 allkirja peaminis­ter
Kalevi Sorsale ja Norra 18
allkirja peaminister Käre.Willochile.
ÜHEKSALE VALITSUSJUHILE
Kuigi teatud maades allkirjade ko­gumist
ei toimunud, saadab Abista-miskeskus
Mart Nik|use vabasta-misaktsiooniks
koostatud petitsiooni
koos lisadega veel üheksale valitsus­juhile
järgmistes Euroopa maades:
Austria, Hispaania, Itaalia, Iirimaa,
Island, Kreeka, Luksemburg, Portu­gal
ja Türgi. Et viia Mart Nikluse ja
ühes sellega kõigi Eesti poliitvangide
küsimus võimalikult laia rahvusva­helise
foorunf i ette, lähetatakse petit-sioon
ja lisad veel Euroopaparlamen-dile,
Euroopanõukogule ja teistele
asjaomastele asutustele.
Abistamiskeskuse
memorandum Ottawasse
OP. HARRI MÕTSNIK
Vallandati KGB survel sellelt kohalt
konsistooriumi otsusega 15. novem­bril
1984. Harri Mõtsnik on abielus,
kuid elab abikaasast lahus. Abielust
on poeg Ott ja tütar Anne.
ÜLESKUTSE: ^
Abistamiskeskus pöördub eesti or­ganisatsioonide,
koguduste ja jiksi-kisikute
poole üleskutsega pastor
Harri Mõtsniku hooldu':ele võtmi­seks.
Hoolduse küsimuses asiuda
ühendusse Eesti poliitvangide üle­maailmse
abistamisorganisatsiooni-ga
järgniistes maades alltoodud aad­ressidel
USA: E V V Abistamise
Toimkond, Estonian House of Chi­cago,
Estonian Lane, P.O. Box 95,
Prairie Viev^, Illinois 60069, ÜSA;.
Kanada idarannik: EVV Abistamise
Toimkond, Estonian House, 958
• Broadviev\r Ave No. 208, Toronto,
Ontario M4K 2R6, Canada või EVV
Abistamiskeskuse esindaja Viive-
AnnLomax, 198 Redgrave Dr., Wes,-
• ton, Ontario M9R 3V9, Ganada;
Kanada läänerannik: EVV Abista­mise
Toimkond, c/o Albert Krug,
303-5560 Ärcadia Road, Richmond
B.G. V6X 2G9, Ganada; Austraalia:
EVV Abistamise Toimkond, c/o Eili
Annuk, 12 Sorlie Avenue, North-mead
2152, N.S.W., Australia ning
Euroopa ja muud maad: E V V Abis­tamiskeskus,
Box 34018, S-100 26
Stockholm, Sverige.
„EESTI JÕUK"?
,,Dagens Nyheteri"reporter Osmo
Vatanen kirjutab, et soome politsei
arvates viivad röövi jäljed Stockhol­mi,
küs juba mitu aastat tegutsevat
,,eesti jõuk" kaubamaja-vargustega
ja väärtesemete smugeldamisega N.
Liidust läände üle Soome. Politseil ei
olevat aga õnnestunud saavutada si­ttuvaid
tõendeid kõige selle kohta.
Siia võib lisada, et möödunud aastal
ajakiri ,,Insyn" (nr. 2) Stockholmis
kirjeldas pikemalt ühte jõuku, kuhu
kuuluvad nõukogude kodanikud ja
nimetas rea nimesid, millistest ükski
ei ole eestipäritoluga, küll aga olevat
paar nendest elanud Eestis.,,Dagens
Nyheteri" järgi olevat vahistatud
noormeestel Helsingis olnud sama
Jõuguga kontakt.
ROOTSI KEELDUB?
„Dagens Nyheterireporter on olnud
ühenduses Invandrarverketi lubad^-
büroo büroodirektor Bo Anderbergi-ga,
kes Rootsis asüüli ja peatusloa
saanud vahistatute kohta Helsingis
on märkinud, et .need tõenäoliselt
kaotavad oma peatusloa. Kui peatus-luba
antakse, siis normaalselt kehtib
see esialgu üks aasta,enne kui pidev
elamisluba antakse:
— Meie ei anna aga peatuslubasid
isikutele, kes istuvad vanglas välis­maal.
«Dagens Nyheteri'järgi on noorme­hed
röövid omaks võtnud ja enda
kaitseks ette toonud, et nad kavat­sesid
saagi tuluga luua organisat­siooni
Eestist põgenejate abistami-
Aleks Lepajõe kuulaib
kohtukäiku.
seks. Politsei ei usu seda, eriti kus
saak on jäljetult kadunud..
KARUTEENE .
,,Dagens Nyheter" ütleb veel, et
rööv Helsingis on valusaks karutee­neks
eksiileestlastele. Rootsi on oku­peeritud
Eestist teiste hulgas tulnud
ka endisi sealsed valuutaäritsejaid,
prostituute, salakaubitsejaid — ka
üks vahistatud noormeestest on Tal-hnnas
„Viru" hotelli ees teinud va­luutaärisid
välismaalastega ja mõis­tetud
a. 1978 tingimisi selle eest
vanglasse kaheks aastaks, teine on
istunud varguse pärast. „Dagens Ny­heteri"
ütleb, et pagulaseestlasted
kahtlustavad, et Nõukogude võimud
on sihilikult välja lasknud kriminaal­se
minevikuga inimesi, et nende kau­du
varju heita eesti pagulusele üldse.
PARASTAMINE
KGB propagandaleht „Kodumaa"
on parastavas artiklis „Läbi roosade
.rootsi kardinate" avaldamas varja­matult
kahjurõõmu, et pagulaseest­lased
kummipaadipoistega „vahele
jäid". Unustatakse aga see, et vahele
jäid Nõukogude oma kasvatatud noo­red
ja ka see, et okupatsiooniga on
Eesti piirid suletud ka ausatele noor­tele.
Huvitaval kombel tuleb propa­gandaleht
põgenenute kriminaalsu­sega
alles nüüd välja, kui need on
oma kriminaalsust demonstreerinud
ka läänes.
EPL-K
I: Easti Kirjastus Kanadas, 958 Broadview Av®.
Toronto, IV14K 2R6, Canada
Oma Press, 1955 LosJia St. Don Mills M3B 2M3
Canada.
736-1170
1065 STEELES AVE W I SCodus 223-0201
NORTH YORK ONT '
M2R 2S9
Omanik UNDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas @ Ülelinna kohaleviimine | LTD
STOCKHOLMEesti Vangista­tud
Vabadusvõitlejate Abistamis­keskus
saatis Madriidi järelkonve-irentsi
puhul kaks Eesti poliitvangi­de
küsimust käsitlevat memoran­dumi
lääneriikide delegatsiooni­dele.
Et jätkuvalt juhtida maailma
tähelepanu okupeeritud kodumaal
toimuvatele inimõiguste rikkumis­tele,
eriti aga Eesti vangistatud va­badusvõitlejate
ja poliitvangide
raskele olukorrale^ lähetas Abista­miskeskus
.26. aprillil 1985 erime-morandumi
Ottawasse inimõiguste
küsimusi arutamisele kogunenud
lääneekspertidele.
Memorandumi sissejuhatavas
osas rõhutatakse, et vastuolus Hel­singi
lõppaktiga N. Liit jätkab ini­mõiguste
ja põhiliste vabaduste rik­kumist
okupeeritud Eestis. Viimase
kümne aasta jooksul on enam kui
sada inimõiguslast, usklikku ja patsi­fisti
mõistetud sunnitööle või paigu­tatud
vaimuhaiglasse tegevuse eest,
mida nõukogude võimud kutsuvad
„riigivastaseks", mis aga tegelikult
on vägivallatu toimimisena kooskõ­las
Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga
ning lubatud ka N. Liidu põhiseadu­sega.
Memorandumis kutsutakse Hel­singi
kokkuleppele allakirjutanud
riike ülesse taotlema kokkuleppe
täitmist järgmiste nõudmiste esita­misega.
Esiteks, et N.Liit lõpetaks
tahtliku inimõiguste rikkumise Ees­tis.
Teiseks, et N. Liit vabastaks kõik
vanglais, sunnitöölaagreis, vaimu-haiglais
ja muudes kohtades kinni­peetavad
Eesti poliitvangid. Ning
kolmandaks, et N. Liit lubaks neil
Eesti poliitvangidel, kes on avalda­nud
soovi emigreerumiseks, maalt
lahkuda.
Memorandumi dokumentaalsed li­sad
koosnevad neljast osast. Esime­ses
lisas antakse kronoloogiline üle­vaade
N. Liidu poolt ajavahemikus
1975-1985 teostatud inimõiguste rik­kumistest
inimõiguslaste, usklike ja
teiste rezhiimiikriitikute areteerimis-te
ja nende vastaste poliitprotsesside
äratoomisega. See ajaline loetelu,
hõlmates 112 erinime, algab luuletaja
Sven Kreeki likvideerimisega Tallin­na
vaimuhaiglas „Seevald" 8. augus­til
1975 ja lõpeb pastor Harri Mõts­niku
arreteerimisega Varblas 3. april­lil
1985. Teises lisas kirjeldatakse lä­hemalt
mitteametlikku Eesti Helsin-gi-
gruppi kuulunud ja pikemaks
ajaks sunnitööle saadetud vabadus­võitlejate
Mart Nikluse, Enn Tarto,
Lagle Päreki, Tiit Madissoni, Heiki
Ahoneni ja Arvo Pesti juhtumeid.
Kolmanda lisa moodustavad Helsin-gi-
gruppi kuulunud vabadusvõitleja­te
poolt allakirjutatud dokumendid.
Neid on arvult üheksa ja nad alga­vad
augustis 1979 avaldatud Balti
apelliga, millele on lisatud ka Mo-lotov-
Ribbentropi pakt aastast 1939
koos salajaste lisaprotokollidega
Eesti, Läti ja Leedu mahamüümjisest
nin^ lõpevad oktoobris 1982 Soome
rahvale adresseeritud avaliku kirjaga
Muuga suursadama ehitamise asjus.
Neljanda lisana on esitatud Eesti po­liitvangide
nimestik seisuga aprillis
1985.
Ottawa inimõiguste konverentsi
puhul avatud Balti informatsiooni-büroos
on väljapandud Eesti vangis­tatud
vabadusvõitlejate juhtumite
kirjeldused ja nende vabastamise
nõudega Eesti NSV asehaldurile Karl
Vainole saadetavad ' postkaardid.
Mart Nikluse Tshistopoli vangla
aadressiga kirjaümbrikud, vangista­tud
vabadusvõitlejate suured port­reefotod,
mü rilehed ,,Toetage Eesti
Vabadusvõitlust — Support the Esto­nian
Resistance Movement", Eesti
poliitvangide nimestikud jne.
Abistamiskeskus vajab poliitvan­gide
kaitseaktsioonideks majandus­likku
toetust. Lahkeid abistajaid pa­lutakse
toetussummad kas sisse-maksta
Abistamiskeskuse postzhiiro
arvele nr. 500104-5 (Hjälpcentralen
för politiska fängar i Estland) või
saata Abistamiskeskuse nimele väl­jakirjutatud
tshekiga aadressil Box
34018, S400 26 Stockholm, Sverige.
Maokatarri puhul
aitab suhkruvesi
Doktor Olof Nyršn Uppsalas on
leidnud, et tavaline suhkruvesi on sa­ma
mõjuv ravim maokatarri vastu
kui näiteks ravimid Novolucol ja Ca-malox,
mis neutraliseerivad maos
soolhapet.
Maokatarr on tegelikult suhteliselt
tundmatu haigus. Seda on täiesti va­ledel
alustel peetud maohaava eel­staadiumiks,
mistõttu patsientidele
on arstide poolt välja kirjutatud nö.
antaciide, mis on tõhusad maohaa­vade
puhul.
Kuid maokatarri põdevatel pat­sientidel
ei ole erakordselt ohtrat
soolhappeeristust nagu maohaava-patsientidel.
Katarri põhjustavad
psüühhilised tegurid, nagu näiteks
stress. Katarripatsiendid tunnevad
end tihti haigematena kui maohaa-vapatsiendid
ja nad on ka nooremad
(30-40 aastat).
Dr. Nyij^ni arvates on ka ravi psüh­holoogilise
toimega. Patsient ootab
abi siis, kui ta tunneb end kõige
jhalvemini ja arsti eventuaalne hoolit­sus
iseenesest on juba positiivse toi­mega.
EPL