Meie Elu = Our life, June 6, 1985

              NELJAPÄEVAL, 8. JüUNUL - T H U R S D A Y , J U N E 6 „MeieElu" nr. 23 (1840) 1985
P u b l i s h e d b y E s t o n i a n P u b l i s h i n g C o . T o r o n t o L t d . , E s t o n i an
House,958 B r o a d v i ew A v e , , T o r o n t o , O n t . C a n a d a , M 4 K 2 R 6
T e l . 466-0951 • '
/ T o i m e t a j a d : H . R e b a n e ja S . V e i d e n b a u m . T o i m e t a j a N ew
Y o r g i s B . P a r m i n g , 473 L u h m a n n D r . , I ^ w M i l f o r d , N . J . , U S A .
T e l . (201) 262-0771.
' i.Mele E l u " v ä l j a a n d j a k s o n E e s t i K i r j a s t u s K a n a d a s .
A s u t , A . W e i l e r i algatusel 1950.
l . M e i e E l u " toimetus ja t a l i t u s E e s t i M a j a s , 958 B r o a d v i ew
A v e . , Toronto, O n t . M 4 K 2 R 6 C a n a d a - Tel. 466-0951
T e l l i m i s t e j a k u u l u t u s t e vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 h m , — '
5 p . l . , e s m a s p . j a n e l j a p . k l . ö h m . — 8 õ., lRüp/kl.9hm. - : i p ^l
. . M E I E E L U " t e l l i m i s h i n n a d : K a n a d a s l a . $ 4 0 . 0 0 , 6 k. $22.00,
3 k. S515.50. U S A - s s e ( U S $ ) 1 . a. $ 4 4 . 0 0 , 6 k. $ 2 5 . 0 0 , 3 k. $17.00.
Ülemerema.adesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
K i r i p o s t i l i s a Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i r i - ja
õhupostilisa U S A - s s e : 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhupostilisa
' ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. ^29.00.
Üksiknumber - 75e
^ ^ •••• • ; • I. - • :
K u u i u t u s h i n n a d : 1 t o l l ühel tveerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, k u u l u t u s t e küljel $4.75.
issitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiitiHtiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiutiii^
on jub^ mõni aasta oma Ilmuva informatsiooni
põhiseadus ja on vaba vormilisest neile ei sobi, 4) igasuguseid protes-sidemest
Inglismaaga. Kanadal on teerijaid ja demonstreerijaid iga!
oma põhiõiguste põhikiri (Charter võimalikul ja võimatul juhul
of Rights). Vaatamata sellele on Tuntud ajakirjanik ja kommen-võetud
küsimusmärgi alla, ka Ka- taator Doug Collins pidas läbi võit-nädal
on nüüd rohkem vabadusi luse Briti Columbias radikaalsete
kui varem? „Mitmel moel on meie pastorite ja ülikooli õppejõudude-vabadused
vähenenud", kirjutab ga, kes süüdistasid Collinsi inimõi-ejakirit„
Influe^ce" oma aprilli/mai guste vastu eksimises või teiste sõ-numbris.
ladega grupidiskrimineerimises.
Lisaksime sellele, et mõnedele Gollins oli halvustanud indiaanlasi
on vabadused vähenenud, mÕned ja Kaug-Idast saabuvat „paadirah-kasutavad
vabadusi hoolimatult, vast" niiöelda isaliku noomitusega
ülejääni^d ühiskonna vabaduste elanikkonna segamisega, mis käis
kahjuks. Üheks näiteks on kõmmu- ka valitsuse vastu,
nistliku propaganda sissetung va- Kuid Gollins on ägeda sule ja
baduste nimel Nõukogude enda ägeda sõnaga ja ta suutis teda rün-aparatuuri
kaudu, kuid k a mitmes nanud radikaalide karja eemale
suguste mõjugruppide tegevuse tõrjuda ja säilitas isegi oma koha.
kaudu. Sarnane val^aduste kasuta- Gollins ütles professorite kohta:
mine kahjustab suure osa rahvas- „Nad on nii endatähtsad, et nõua-tiku
rahulikku ja tervet ellusuhtu- vad küll akadeen^ilist vabadust,
mist, kahjustab poliitilisi vahekor- kuid ei ole võimelised nägema SQ-di
ja kahjustab kauges perspektii- ma vajadust ka pressi ja inimeste
vis isegi riiklikku julgeolekut. suhtes. Üldine suund on heidutav
Üheks näiteks on julgeoleku ja sunnib endatsenseerimiseile.
konverents Ottawas. Nõukogude Vaba sõna vastaste rünnakrühmi-
Liidu esindus kasutab Kanada kah- tuste eesmärk on, et ainult nemad
justamist oma valitud „uudistega" kontrollivad avalikku arvamist.^*
näiteks isegi „Eatoni" töötajate hil- Neist ridadest võib järeldada, et
juti lõppenud streigist. Nad ütle- on tekkinud aktivistide gruppe ava­vad:
„Eatoni" töötajate streik süm- liku arvamise kontrolliks. Esiteks
boliseerib tööliste-vastast võitlust protesteeritakse, rünnatakse ja in°
ekspluateerivkle ettevõtete ja kapi- sinueeritakse neid, kes ei meeldi
lalistliku valitsuse poolt. Teiseks tungitakse meedia koo8°
Kui kusagil võõra maa esindajad seisu selleks, et omapoolset radi-tungivad
teise maa siseasjadesse, kalismi lansseerida igal võimalikul
siis on see selgemaks näiteks pinnal, mis vähegi meeldib. Kui
Kremli poolt. Näed esindajad ei ; sellised on juba koosseisus, siis on
ässita üles ainult tööliskonda, vaid võimata vastasmõtteid esitada, sesfl
ka halvustavad Kanada võimulole- need ei leia kasutamist
vat valitsust. Seda kõik sõnavaba- Kui tähelepanelikult meediat jäl°
düse nimel, mis neile on konverent­sist
osavõtu kaudu antud või pole
antud. Sarnane sõnavabadus kah-gida,
siis hakkame peagi nägema,
et meedia ongi juba suurel määral
üle võetud. Siit jätkub lugejaskon-justab
Kanadat ja stilist sõnavaba- na4cuulajaskonna süstimine ette
dust ei tohi olla. nähtud suunas, õnneks vähemat©
Eelnimetatud ajakiri märgib: tulemustega. Sest Kanada keskmik
„Vabadus tähendab õigust olla va- ne inimene annab oma suure tähe­le,
õigust erineda teistest ja mõtel- lepanu küll spordile, ometi taiba-da
erinevalt". Kuid Kanadas on takse ka poliitilist insinuatsiooni ja
mitmesuguseid gruppe, kes ainu- kindlaid tendentse. Ka Kanada or-üksl
võtavad endale õiged olla. Kui ganiseeritud tööliskond ori ikka
leidub teisitimõtlejaid ja -ütlejaid, veel poliitiliselt terve, välja arva-siis
on pahandus suur. Sellised eri- tud agressiivsed streigiunioonid.
grupid endale võetud õiguse põh- Mida saame siis teha? Olukordj
jal asuvad piirama neist erinevaid nõuab meie organisatsioonidelt
Inimesi ja gruppe. Nad piiravad vägagi aktiivset tegevust ja tervel
seega teiste vabadust. juhtimist Nõukogude Liidu sub-
Sellistena võiks nimetada: 1) versiivsele poliitikale peame kõik-protesteerijaid
uue relvastuse kat- jal ja alati vastu astuma. See on
setamisel, 2) naisõiguslasi, kes meie kohus ja see lüSeb kasuks ka
nõuavad võrdseid palgatingimusi Kanadale.
aladel, milliseid nad täita ei suuda, ^
3) protesteerijaid avalikus hääles ^
iiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
JOHN E. SOOSÄR, C
Chartered Accountant
, 1 8 i öniversity Ave.. Toronto, Omtario, MSH 3M7
Tel 864-0099
OVER 5Ö-YEÄRS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN
OIds Limited
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodu§ 423-5716
5000 Ave. E., Scarborough, Ont.;MlS 4L9
Nagu välk selgest taevast, tavat^
seti.meil ütelda täieliku ootamatuse
korral. Ja kui keegi rääkis uskuma­tut
juttu, soovitati tal minna kuu pea.
le. Tänapäeval võib tulla ja on tui-nud
selgest taevast halvemat kui väi-ku
ja kuu tulevik on tublisti kaalul.
Nagu NORAD (N. Amer. Aerospace
Defense Command) teatab, ringleb
praegu ümber maakera kaugelt üle
3800 mitmesuguse prahi hulka kuu­luva
eseme, kogukaaluga vahemaile
tonni. Kaks; kolmandikku sellest
asub 22.300 miili, üks kolmandik
ainult 120-300 miili, kaugusel maa­kera
pinnast. ,
Kuigi nende atmosfääris mittehä-vimise
juhtudel maakerale langen.l-sel
suuremate õnnetuste võimalusi
peetakse minimaalseiks, on neid ju­ba
esinenud. M kurtis Castro juba-
1961.a., et U S A atmosfäärisõidukl
tükk on tapnud Kuubale kukkudes
lehma. 1969.a. tabas üks N . Vene
õhusõiduki tükk merel olevat Jaa­pani
laeva, tekitades 5 mehele ras­keid
vigastusi. 1962.a. kukkus 21-
naelane Vene Sputnik 4-nda tükk
Monitowoc'is (Wisc.) No. 8 ja Park
Str. ristumiskohta, õnneks inimesi
vigastamata. Nagu ,,välku selgest
taevast" on registreeritud prahisadu
atmosfäärist Zambias, Soomes, Ne-palis,
USA-s, Kanadas jm., seni kok­ku
9.695 eseme näol, kusjuures näit.
Kanadas N . Vene 5-tpnnise Cosmos
954 osad külvasid üle sadasid ruut­kilomeetreid,
õnneks väheasustatud
põhjasosas.
Tõsisematel kordadel on tegemist
funktsioneerimisvõime kaotanud ja
kontrollfi alt ära libisenud satelliiti­dega,
milliseid on praegugi mängus
üsna mitu. Tõeliselt taevalaotus ehk
„orbital space", nagu seda kutsutak­se,
juba praegu mitmes suuruses
kunstlikke liikuvaid (kuni 18.000
miili tunnis) sedavõrd ülekoormatult
täis, et nad mööduvad üksteisest mit­te
üle 30-miilise vahemaaga, kuigi on
olemas kirjutamata kokkulepe Ve­nega,
et satelliidid ei tohi ringleda
üksteisele lähemal kui 200 kilomeet­rit.
Satelliitide kokkupõrgete võima­lus
ongi kõige tõenäolisem oht, nagu
seda kinnitas kahe USA satelliidi
kokkupõrge 1965.a. ja loendamatute
osade laialipaiskumine eksiränna-kuile
ilmaruumis. Tabatuna mingist
sellisest eksitükist, plahvatas 1981.a.
N. Vene üks satelliit, 135 tükiks.
1975.a. hävis üks U S A balloonidest
kokkupõrkel mingi eksihulkuva me-tallitükiga.
U S A „Shuttle l O " maan­dus
läinud veebruaris hernetera suu­ruse
vigastusega aknal, tekitatud
kokkupõrkest titaniumi, berilliumi
või mõne teise metallitükiga.
K U U PRÜGIMÄEKB
Enamiku prahist maailmaruumis,
nagu N O R A D märgib, moodustavad­ki
funktsioneerimisvõime kaotanud
satelliidid ja mitmesugused „proovi-kehad".
Neile liituvad satelliitide ja
meteoriitide kokkupõrgetest tekki­nud
jäätmed. Kuid süütud ei ole ka
astronaudid, kes on visanud üle par­da
vigaseid sõidukiosi, tühje konser-vipurke,
hapnikutsilindreid jne. On
esinenud ka õnnetuid „näpuvaheh
libisemisi", nagu Ed. White'i valge
kinnas, George Nelsoni kaotatud
kruvid ja palju muud. Maakera kül-getõmbejõu
piirkonda jõudes need
väiksemad esemed põlevad, nagu hä­vis
N . Vene Sputnik 1 kolm kuud
pärast ülestulistamist. Kuid juba se­nini
maapinnale langenud või ülal
kokkupõrkeid ja suuremaid õnnetusi
põhjustanud ja põhjustav „praht"
sunnib teadlasi mõtlema murega tu­levikku.
Lahenduse otsimisel on N A S A ' s
arutusel mõte, et tulevikus peaks
oma; sõidukist väljunud astronaudil
olema võimalus ,,rehitsedä'* osa
prahti kokku, köita nagu raudteeva-gunid
üksteise sappa, ühendada see
raketiga ja uputada Maale jõudes
ookeani. Kas tõsimeeli või naljaks on
siginenud selle idee kõrvale veel tei­ne
— pMgimäe moodustamine kos­moses,
kas või näiteks Kuul, kus ongi
juba ees Apollo-reisult jäetuina kallis
kuusõiduk, 5 milj. dollari väärtuses
pildistamisseadmeid, golfipalle ja
muud. ,,Kes teab", märgib üks
N A S A teadlasi poolnaljatades,
„prügimägi seal ülal võib kujuneda
meile ühel päeval tulevikus heaks ja
kindlaks paigaks mõne vajaliku osa
leidmisel" Kes teab, tõepoolest —
Kuu on ju juba kaotanud kogu oma
vana võlu, olgu see siis romantiline,
lüüriline või muu!
• - • ' - -u
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiinnii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
Icaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ5
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinimniiiiiiNiiiiiHniiiiiNniiHiiiiiii^^
L U G E J A K I R J U T AB
Suurem No LiidM
spioonide võrk
USA meresõ|a
Baladuste i
USA salaluure vahistas mere­väelase
Mihhael Walkeri ja tema
isa, endise USA mereväeohvitseri
(ohn Walkeri, kes olid töötanud N.
Liidu spioonidena pikemat aega ja
andnud üle vene agentidele väär­tuslikke
ning salajasi dokumente
USA mereväe kohta.
Tähtsamaks nende seas oli N.
Liidu informeerimine selle kohta,
kuidas USA merevägi teeb kind­laks
N. Liidu allveelaevade aca-kohad
vee a l l Mihhael Walker tee­nis
madrusena aatom-allveelaeval
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
Informatsiooniks helistage
465-4659
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja.lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
ÕIENDUS
„Meie Elu" nr. 13 on ekslikult
minu nime kasutatud T.E.P.K. juube­li
kirjelduses lauses: ,,1970 a. 28.
veebr, jõuti klubi asutamiseni H .
Lepni eestvedamiser'.
Aga „Eestlased Kanadas" ajaloos
teatab end sellena Elfriede Loos-berg,
kus tateatab'.28. veebr. 1970 a.
oli tema juhtiv tegelane E.T.P.K. al­lutamisel
Abistamise Komiteele sa­mal
kuupäeval — tähendab eestve­damist
,.
HILDA LEPNI
Majanduselu
Rahvuslik võlatoime
teadlaste luubis
loost võime õppida, et rah­vaste
kultuuritaseme paremad
osad sotsiaal-ühiskondlikus
struktuuris on seotud vahe­tult
selle või teise rahva majan­dusliku
arengu ja moraalile ra­jatud
õigusliku korra rakenda­misega.
Kahe viimsise dekaadi vältel o n
pea igas riigis vaieldud suure ohu
üle rahvuslike võlgade pärast ja
loetud see suureks takistuseks
edukamale majandusarengule.
Ameerika mandri keskpankade ju­hid
on jätkuvalt nõudnud nende vä­hendamist
riigi-eelarve korras, ku­na
eitaval juhul olla võlaprotsenti-de
tõstmine paratamatu. Allpool
toodud ülevaatest peaks selguma,
et rahvuslik võlakoorem ei ole nii
ohtlik, et seda oleks põhjust karta-eriti
siis, kui võlausaldajaks riigile
on oma kodanikkond, nagu seda
märgib statistika Kanadale. Siin on
teada, et Liiduvalitsus võlgneb
bondide näol oma kodanikele üld­summast
enam kui 90%. Sellepä­rast
majandusministril poleks tar­vis
kasutada drastilisi kärpeid eel­arves,
sest sellised kärped tooks
endaga kaasa töötatööliste arvu
suurenemise, vähendaks riigi sis­setulekuid
ja pole tõestatud, et suur
puudujääk eelarves ^ oleks inflat­siooni
põhjuseks.
Selliselt mõtlevate majandustead­laste
esireas sammub Winnipegi üli­kooli
prof. R. Bellan. Küll ohtlikuks
kujuneks riigivõlg aga siis, kui selle
usaldajaks on välismaalased ülekaa­lus,
ütleb prof. Bellan, sest sealt on
asjata oodata võlakoorma vähenda­mist,
küll vaid sotsiaalset ebaõiglust
kõrgete laenuprotsentide pärast.
Prof. Bellan on Kanada pressile an-nud
korduvalt põhjendatud arvamusi
raskustes sipleva Kanada majanduse
kohta. 6. jaan. s.a. ta näitas „Toronto
Staris" sulaselgelt, et opositsiooni
poolt kardetud puudujääk riigi-eelar-ves
pole põhjendatud, kuna: a) eelar­ve
puudujääk pole kõrge laenuprot­sendi
ja inflatsiooni põhjuseks, b)
kanadalasi ei murdnud maha kõrged
maksud 2. Maailmasõja ajal tehtud
laenude puhul, kus näiteks 1939-45
puudujääk riigi-eelarves oli praegus­ajaga
võrreldes ligi $100 miljardit ja
c) käesoleval ajal pole valitsusel pii­re
rahakasutamise võimaluste kohta.
— USA president R. Reagan kulutab
aastas $300 miljardit oma sõjalise jul­geoleku
ülesehitamiseks, ütleb prof.
Bellan. — Prof. J. F. Copper
USA Rhode ülikoolist (Tennessee)
näitab 3. veeb.s.a. Christian Science
Monitori uudistes, et Jaapanis riigi­eelarve
puudujääk on aastaid o l n ud
kõrgem U S A ja K a n a d a eelarve puu­dujäägist.
Läinud aastal o l i see tõus­nud
150%-le kogu r a h v u s l i k u s t too­dangust
(GNP) U S A 30 % ja K a n a ­das
45% vastu. Samal ajal laenuprot­sendi
osa nende eelarves o l i 23%,
U S A - s 12% ja Ottawas 20%.
M H V U S L I K VÕLG J A A P A N IS
Prof. Copper ütleb, et jaapanlased
on k o n t r o l l i n u d oma majandust pike­mate
perioodide kestel ja l e i d n u d , et
r i i g i e e l a r v e puudujääk ei põhjusta
l a e n u p M s e n d i kõrgendamist, ei inf­l
a t s i o o n i ega k a p r o d u k t s i o o n i vä­hendamist.
Nende endi u u r i m u s e l on
leitud, et kõrgemal ja madalamal
puudujäägil pole otsest sidet ja selle,
põhjuseks peetakse rahva hoiakut
k o k k u h o i u k s , mis pole võrreldav
ühegi teise r a h v a juures. Näiteks seal
on k o k k u h o i d perekonna eelarvest
25%, 5-6% vastu U S A - s ja 14% K a -
i nada vastu. Jaapanlaste arvates suu­rem
k o k k u h o i d piäärab suurema ka­pitali
investeeringuteks ja seal puu­dub
ka taks i n d i v i d u a a l h o i u s t e koh-
.ta. N a d l a e n a v a d pankadest, kus h o i ­takse
i s i k l i k u d hoiused ja nende ette­võtted
ei võistle Valitsusega raha­turul.
Jaapanlane teab oma kogemustest,
et puudujääk ei h a l v a äriettevõtlust,
aga kõrged maksud teevad seda.
M a k s u d e tõstmisele on järgnenud
p r o d u k t s i o o n i langus, töötus jne. See­ga
nende arvates maksude kõrgensa-mine
on h a l v em suuremast puudu­jäägist
riigi-eelarves ja peale selle
maksude kõrgendamine o n ketsvama
toimega k u i puudujäägi elimineeri­mine.
Jaapanis üld- ja k o h a l i k ud
maksud teevad k o k k u 20% G N P - s t,
U S A - s - 30% ja K a n a d a s - üle 30%.
• U S A president R. Reagan on võtnud
omaks Jaapani kogemusi viimase
paari aasta j o o k s u l . ]
Jaapanlane teab, et väljaminekute
suurenemisele eelarves järgneb ava-likteenistujate
konservatiivsem
hoiak, k u i tuleb tegemist kulutuste­ga.
R a h v u s l i k u võla tasumiseks läheb
• neil 1/4 eelarvest ja selle üle ei v a i e l ­da
ega hääletata. Nende seadusand­jad
on k a k s k o r d a t a g a s i h o i d l i k u m ad
U S A omadest. Jaapani a v a l i k arva­mine
ühtub kulutuste k o k k u h o i u g a
ja selletõttu nende süsteem töötab
sujuvalt. V a l i t s u s teab seda ja ei näita
halba eeskuju!
Prof. C o p p e r ' ! järele võiks k o k k u ­võttes
jaapanlastelt laenata kogemu­si
— , , K u i ei o.le võimalik vähendada
väljaminekuid võlgade tasumiseks,
siis ära tee seda! Tõsta makse on
h a l v em k u i suur puudujääk, sest v i i ­masel
on'paremuseks see, et s u n n i b
v a l i t s u s olema v a l v e l k u l u t u s t e ü l e ."
A . M .
OPEN HOUSE
LiQupäQval, 8. juunil ja pühapäeval, 9. j u u n iS
kell 12 - 5 p.l.
eCALEVA TÄIELIKULT VALMIS
Kalova kondomiinium — kortarlmaja
1 innismore Crescent, Scarborough
I
se informatsiooni tsentrisse, kuhu
tulid andmed N . Liidu allveelaeva­de
asukohtade kindlaksmääramise
kohta.
FBL arvates mõlemad Walkerid
kuuluvad ühte suuremasse vene
spioonide võrku ja loodab juba
lähemal ajal teatada uutest arretee-i
p ä ä s salajas- riünistest N . L i i d u spiooHiido se.sis.
362 Danforth Ave..
Toronto. Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
416)466-1502
FLOWERS & QIFTS
LILLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
käsitöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa­mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l.^ laupäeval 8.30-5.00 p.l.
•
«iMeie El
Augi
vähendai
sel. ,
N. Liic
jäävad v{
taluilis NJ
INIMIÕI
A r v e s t i
otsese k s :
k o h a l i ke
nõudt, et|
- pts(
kud, l p s
suse jä t(
- Sõi
l i i k u m i s v l
damiseksi
H e l s i n g i
- K a n I
tada parh
da rahval
inimõiguj
- Viil
Rahvastel
gitada inj
vähemusi
K e s k - E u i
nendele r l
õnnetute
~ Pral
saab volitj
da peamiil
de liidritel
käesolevi
andmisekl
le Kanädi
- Praj
saab v o l ii
solutsiooi
Inimõiguf
Alal
•Tl
Läb
läbiotsimil
sega.
Löbiotsi
Mõisniku!
javahetus
duste l i i ki
Konfiskec
dust, isiklj
Võeti ära
rad Veemi
karjasekirl
..Eesti K i i
sioonivõii
poolt o l i 1^
misteks
KGB-tööti
jorid Heii
don, Ant(
kaptenid
Vainberg.
. rlmiseks
v a n g l a s s c l
ta järgmif|
200001
Uchrezhd(
H a r r i .
H A R R I
H a r r i
meelse ra
se võitleja
a r t i k l i d ja
okupeerit
ka Läänes
põrandaal
mõtete ja
E e s t i s " X
avaldatud
1981 kirju
ateismigi.'
. . E e s t i K i r
tud tema
„Mis on
s õ n a g a "a
neius ate"
Usuvabad
jaSnGlaub
n r - i s 4 o n a
n i k u eluki
sõna" sak
H a r r i M
lembril 19
pojana. Lo
õigustead
nas Usute
dineerituil
toobril 19
Pärnumaa
üle Lening
k i n i koguc
1981. aast
samise
Määrati sa
va Urvast