Meie Elu = Our life, May 1, 1986

              •J
NELIAPÄEVAL, l. ivj^^it - T H U R S B A Y , M A Y 1 „Meiei E l l" nr. l ö (1886) 198S
ee
rahvusvahelise
ha valikul otsuse, mifl hõlmab kõige
otsesemalt eestlaskonna paikne­mist
Austraalias järgnevat^ aasta"
kümnete jooksul. Teise lennuvälja
vajadus ja asukoh^ küsimus on ol­nud
päevakorral juba 30 aastat,
käsitatud on 106 paikkonda. Lõplik
detailne valik vähenes 19-le, ning
siis viiele uurimusele, kuni vii­maks
oli küsimuse allj Wilton ja
Badgery'8 Greek. |
Mõlemad on eestlaste asukoha
Thilmere-Buxton-Tahmoori lähi­konnas,
Wilton 30 km ja Badgery's
Greek 43 km — üle Bringelly, Narel-lani,
Camdeni. ja Pictoni esimese
klassi maanteed. Wilton oleks aga
olnud linnulennul vaevu 20-25 km
eemal. Lõplik otsus langes nüüd
Badgery's Creek'i kasuks, arvates et
sealne asupaik on lõppsummas oda­vam,
sest Wiltqni all asuvad rikkali­kud
söelademed. Samuti lähedal olev
veehoidla nagu Cataract tamm jt.
oleks teinud yeepuhastamise kulu­kaks.
Badgery's Greek'i asukoht teeb
710 elaniku, linnakese, kolme surnu­aia
jm. eemaldamise vajalikuks, mil­le
kuludeks üksi on $31-74 miljonit.
Wiltonis aga 'oleks olnud vaja .20
elanikku eemaldada ning inaa väär­tus
vaevu üle 1 miljon j dpllari.
WALTHER
. Thirlmere lähikonda algse lennu­välja
valik on seotud vanaeestlase
Walther Johannson iga, kes oli juba
'Vene-Jaapani sõjas tsaari lennuväes,
kus õhupalle kasutati y^atlüsteks,
mida ratsavägi 1^õite a|Dil koordinee­ris.
Äkiliste tuulehoogude tõttu mõ­nedki
ratsjtirid kaotasid elu või said
raskeid vigastusi, kuna köied olid
kinnitatud sadulate külge.
W. J. oli samuti I maailmasõjas
kindral voh Kaulbarsile (pärit Möd-rikust)
allutatud lennuväes, sest va­hepeal
oli Kadrinast pärit Johannson
saanud Moskvas pumbavabriku
omanikuks ja miljonäriks. | Lennu-väkke
voeti ainult aadlikke ja rik­kaid,
keda siis treeniti Inglise lendu­rite
poolt. Otse imekombel, altkäe­maksude
jm. abil, õnnestus erirongi
saamine just enne Vabadussõja al­gust,
kus Inglise lendurid koos eest­lastega
panid aluse Eesti lennuväele.
Johannson ise rakendati nii lennuväe
kui ka soomusrongide juures masi­naehituse
insenerina.
Pärast Austraaliasse asumist oli
Johannsson tegev mitmel alal leiuta­jana,
ning II maailmasõjas ameerik­laste
tulekul juba neljandat korda
lennualal — seekord Uus-Guineas
hangaare ehitades.
W. J. pärast pensionile minekut
elas ajutiselt Uus-Guineas, kuid siis
Thirlmeres ja Buxtonis, hing suri
1981. a., RSL, s.o. endiste sõdurite
asula elanikuna Narrabeenis.
Buxtoni asudes 30 aastat tagasi
asus Johannson kohe soovitama, et
Wiltonisse ehitatud sõjaaegne len­nukite
maanduniisväli peaks ehita­tama
uueks rahvusvaheliseks lennu­väljaks
liberaalpartei jt. ringkonda­de
abil. .
UUSI TÖÖVÕIMALUSI;
Kui nüüd uus lennuväli valmib
järgmise 9-20 aasta jooksul, siis sinna
rakenduvad otseste ametnike ja töö-listeha
10-12 tuhat isikut. Kuid teist
samapalju ja enam leiavad teenistuse
kaudse töö kaudu, toitlustanaise, liik­lemise,
turismi jni. aladel. Nii1])nette
näha, et üle 20.000 inimfese vajavad
uusi asukohti uute töövõimaluste
avanemisel.
Buxton — endine Bargo Brush/oli
omaaegse legendaarse võsäröövli
kapten Starlighti tegevuspiirkond,
mille kohta kohtunik Rolf Bolger-wood
kirjutas romaani ,,Robbery
under Arms", ning mis on juba mitut
filmi inspireerinud. Ka praegu on
esitusel kolmeõht^ne seeria. Star-light
olevat olnud kuningliku sugu­konna
liikmeid, kes siis saadeti Aust­raaliasse
liiga ägedate armuavaldus-te
pärast. Nii vähemalt räägib rahva­suu.
Edgar E. Aavik
Jänedapoisid Saksamaale LEIN A T E ATEID
või4@6-0951
elas üle Kõikideks kindlustusteks
t •
'Alates aastast 1957
ON TULNUD, NÜÜD PUHASTAME
põrandavaibad 0 üksikud vaibad 0 idamaised vaibad
rüiud 0 mööblid Ö autode istmed 0 tulvakahjud
Puupõrandade lihvimine ja plastikuga kathaine
TEL 225-174^ PENTTI Ja PETER KUKKONEN
Nagu varemaltki, alustas ka sel
aastal abielupaar Jostman 8. veeb­ruaril
oma puhkusereisi Niagara^on-the-
Lake'ist, Kanadast, läbi lume­saju
lõunasse, Palm Beach Coun-ty'sse,
Floridasse, tütre Tiiu juurde,
kellel seal alaline elukoht.
Kolmepäevase sõidu järele jõuti-õnnelikult
kohale. Pakiti kiiresti
kohvrid lahti. Talveriided läksid ka-pinurka.
Supeltrikood ja päikeseõli
otsiti välja ja sõideti autoga lähedal
asuvasse randa.
_Õhtul tuldi tagasi õhetades päike­sest
ja väsinuina merelainetes möl­lamisest
ja heideti magama.
Öösel [12. märtsil] raskelt magades
aga ei kuuldud, kuidas vargad võtsid
aknavõrgu eest ja avasiti akna.
Hommikul ärgates leiti ehmatuseks,
et akna ees olevalt laualt oli võetud
Benno Jostmani rahakott koos raha­ga,
autoloaga ja kõigi muude doku­mentidega,
auto- ja majavõtmetegai
Samuti oli läinud Asta Jostmani
kuldkell koos teiste kuldehetega.
Ainult kardinad lehvisid veel tuules,
lahtimuugitud akna ees.
Helistati politseisse. Varsti tuli
kaks pplitseinikka, kes tegid ära-tombeid
näpujälgedest ja uurisid
ümbrust, et midagi leida, nagu tühja
rahakotti dokumentidega, kuid taga­järjetult.
Pärast politsei lahkumist
jäid südamed valutama, sest auto­võtmed
ja majavõtmed olid varaste
käes. Et saada veidi südamerahu,
lasti koKe vahetada autorooli lukk ja
korterilukud. Samuti puhastati autp
aknad ja uksed ja pandi liimiUnti ü|e
auto uste, et oleks näha, kas värgV
tulevad tagasi auto järele.
Samal õhtul olid aga kohale jõud­nud
ka sõbrad St. Gatharines'ist, kes
kutsusid Jostmanid lähedal asuvasse
hotelli, et veeta koos mõned tunnid.
Kutse sai tänuga vastu võetud.
Õhtul kella 10 paiku koju jõudes-leiti,
et auto ust oli avatud, sest lint
• auto uksel oli katki. See ei tähenda­nud
head. Mida nüüd teha? Jäädi
ootama, aga kaua sa ikka ootad; uni
võttis võimust. Tütar Tiiu aga teises
magamistoas ei saanud magada ja jäi
valvama.
Umbes kell 1 öösel kuulis ta väljas
krabinat ja nägi kahte mehekogu rõ-na
1482 Bathurst Si
Toronto MSP 3H1
.: 653-7815 ja 653
25.-27. juulil 1986. a. toimub Sak­samaal
Heidelbergis Euroopa Eest­laste
Laulupidu. Sama laulupeo
raames toimub ka endiste Jäneda Põl-lutöökeskkooli
(PõUunduskeskkoo-li)
õpilaste ja õpetajate kokkutulek
Heidelbergis. Euroopa Eestlaste
Laulupidu toimub Stadthalles ja sa­mas
läheduses, Hauptstr. 75, asuvas
ajaloolises restoran ,,Perko" konve­rentsiruumis
toimub 25'. juulil 1986.
Käesoleval aastal on ühtlasi Hei­delbergi
ülikooli 600-aastane juubel,
mispuhul üritatakse loenguid, kon­verentse
ja pidusid aasta otsa. Kuna
on oodata hulk külalisi väljaspoölti
tuleks ka meil, Jänedapoiste kokku­tulekust
osavõtjatel, mõelda juba
aegsasti majutamise reserveerimise­le.
Kokkutuleku peakorraldaja Sak­samaal
on Juku Pent: Am Schönblick
25, D-7250 Leonberg/Silberberg, W.
Germany, tel. 07152-51745. Täienda­vat
informatsiooni võib saada ka
Arnold Pilv'eit: Kungsgatan 36-B,
632 21 Eskilstuna, Sweden.
igasugused elektritööd, parandused,
uii«E)ndusod, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
lic. E1044
Eksitus pildiallkirjas
,,Meie Elus" nr. 17 ilmunud Peetri
koguduse ,,hõbeleeri', pildi allkirjas
on juhtunud eksitus nimega. Kol­mandas
reas on Tiit Roomere, mitte
Rooaru nagu trükitud.
du-ukse taga. Tagaõu oli valgusta­tud.
"Mehed katsusid võrkust lukust
lahti teha. Tiiu libistas end vaikselt
voodist põrandale ja püüdis pimedu­ses
voodilaual asuva telefoniga po­litseid
kutsuda. See ka õnnestus —
nr. 911. Üks naispolitseinik vastas ja
oli siis.pidevas ühenduses Tiiuga, kes
andis teateid varaste tegevusest.
Vahepeal olid aga vargad võrk-ukse
lahti saanud ja asusid magamis­toa
klaasuste avamisele. Tiiu sattus
ärevusse, aga naispolitseinik püüdis
teda rahustada, sest politseiauto oli
teel. Iga sekund tundus aga igaviku­na.
Viimaks andis naispolitseinik loa
lambi põlema panna.
Seda nähes ehmusid vargad ja
jooksid välja, kuid politsei ootas ma­ja
ees. Mehed võeti kinni. Selgus, et
üks neist oli valge, teine must. Nende
käest saadi kätte Jostmanide auto-ja
majavõtmed. Vargad olid olnud nii
julged, et olid parkinud oma punase
auto otse Jostmanide auto kõrvale.
(Hiljem viis politsei varaste auto ära.)
Politsei andmetel ja meeste endi
ülestunnistusel olid nad sooritanud
üla 40 murdvarguse ja neid ootas
mitmeaastane vanglakaristus. Jost-manidel
pole aga lootust oma varas­tatud
esemeid tagasi saada.
Hiljern politseiülem tänas Tiiu
Ergi taibuka ja julge käitumise eest,
. mis kergendas politsei tööd -ja viis
kaks kurjategijat trellide taha.
A. J.
Tänuavaldus
Toronto Eesti Ap. Õigeusu Kogu­dus
tänab kõiki, kes kaasa aitasid
NÄITEMÜÜK-PEREKONNA- •
ÕHTU kordaminekuks. Tänu rohke­arvulisele
publikule ja heldeile anne-tajaile.
Palju tänu käsitööringi daa­midele,
eesotsas V. Tuusaga nägusa­te
käsitööde valmistamise eest. Suur
aitäh naisringile, eesotsas esinaise
Linda Järvaltiga maitsvate suupiste­te
ja kohvi eest.
Ameerika loterii võit, roosa värv
nr. 24 on välja võtmata. Palume
ühendusse astuda hr. Järvaltiga, tel.
425-8521.
JUHATUS
Floridas suri KARL (JUKU) OJA,
sünd. 6. sept. 1921 Lohusuus. Kadu­nu
elukoht oli Torontos.
Stockholmis suri 6. veebruaril JO­HANNES
KIBUS, sünd. 25. märtsil
1904.
Viljandis suri 11. jaanuaril MA­RIA
TREUFELDT, sündinud 24.
veebruaril 1894.
Wesselingis Saksamaal suri 27.
nov. 1985 HUBERT AGKELS, sünd.
4. dets. 1895.
Berliinis Saksamaal suri 16. jaa­nuaril
LJUBA MAKKE-THIEL, n-na
LUGENBERG.
Stuttgartis Saksamaal suri 22. nov.
1985 HENNO KRIIS, sünd. 24. juulil
1921 Tartus.
Münchenis Saksamaal suri 28.
dets. 1985 VELLO LAAR, sünd. 20.
aug. 1912 Tartus.
Kölnis Saksamaal suri 3. dets. 1985
ANITA LAEV.
Leverkusenis Saksamaal suri 3.
jaanuaril HERBERT BORMANN 86
a. vanaduses.
OBERKIRCHENIS Saksamaal su­ri
13. dets.! 1985 M A R G A R E T E :^
MUSSO, sünd. Tartus, 99 a. vanadu­ses.
Le.edsis Inglismaal suri 15. jaanuaril
JOHANNES SEPAMÄE, sünd, 1.
juulil 1904 Triigi vallas.
ATLANTAS Georgia osariigis suri
31. dets. 1985 ARTHUR ZIMMER-MANN
(junior), sünd. 11. juunil 1933
New Yorgis.
Viljandis suri 28. nov. ALEK­SANDER
GOERKE, sünd. 18. juulil
1906 Narvas.
Noorte suvelaager
Adventkiriku korraldusel toimub
suvelaager noortele ilusas Muskoka
piirkonnas 13-16-aastastele 20. juu­list
kuni 3. augustini (ühe- või kahe­nädalane
laager). Hiljem nooremate­le,
8-12 aasta vanuses, 3. kuni 17.
augustini. Lähemat informatsiooni
saab Olev Trallalt telefonil
626-3417.
V
TÄNUAVALDUS
Eesti Invaliide Toetav Naisring
Torontos avaldab südamlikku tänu
rohkearvuliseltele osavõtjatele hästi
õnnegtunud loterii kordamineku pu­hul.
Tänu kõigile töökatele ja kohu­setruudele
naisringi liikmetele-ja abi­listele:
E. Loo ja H. Silla. Suur tänu
heldekäelistele annetajatele: pr. Os-ko,
hr. Haavaniit, pr. Sirm, pr. Ka­ruks,
hr. Sooaru, pr. Kao, hr. Koiga ja
paljud teised. Loteriivõitudest on
veel välja võtmata järgmised võidud:
roosa pilet nr. 99 (präepann), roheline
pilet nr. 66 (vest) ja nr. 55 (linik),
sinine pilet nr. 59 (elektrisoojendus-plaat).
Helistada tel. 233-8880.
JUHATUS
HAUAKIVID
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St., Toronto, M4S1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
487-2147
irrij
3X3Ea
Aleks Lepajõe lugu
• \
Helsingi raekohus mõistis süüdi
Aleks Lepajõe-Holzv»^eli (sündinud
Ukrainas), kes sai kuulsaks röövli-loo
tõttu Soome pealinnlas. Esialg­ne
karistus oli seitse aastat ja 11
kuud. Kuna Lepajõe aga viibis üks
kuu vaimse olukorra uurijnisel, siis
Ilmselt vähendati selle| tõttu karis­tust
ühe kuu võrra. Otsus oli, et
Lepajõe oli röövimise ajal täie
mõistuse juures, teatavasti mõiste­ti
tema kaaslane Raivo Roosna
enam kui üheksaks aastaks trellide
taha. Roosna mõrsja Piret Kruusi-mäe
võib hingata kergemalt, kuma
kohus karistas teda 500 marga (u.
100kan.dollari {suuruserahatrah­viga
selle eest, et oli politseile and­nud
vale nime. Röövlite abistami-ses
teda süüdi ei mõiptetud.
Kruusimäe on edasi N. Liidu ko­danik.
Roosna ja Lepajõe on koda­kondsuseta^
Röövitud vääriskivide
eest peavad mehed koos maksma
kindlustusseltsile 800 000 marka.
Soome ühes suuremas" ajakirjas
(,Apu" ilmus neljalleheküljel.toime-,
taja Juha Nummineni sulest artikkel,
milles pangaröövel Aleks Lepajõe
kirjeldab oma ja sõprade põgenemis-lugu
Eestist. „Apul" on kaugelt üle.
100 OOÖ lugeja. Ühenduses sellega
avaldati ka Lepajõe äge kriitika pa-gulaseestlastest.
Seega oli ,,Apu"
numbris eestlastest juttu koos pil­tidega
koguni 7 leheküljel! -
.„OLEMEPÄÄSTETUDr'' •
,,Andre näeb mic^agi eespool. Ta
annab mulle pikksilma ja silmi kis­sitades
näen klaaside läbi veel tume­dat
triipu. Oleme .pärale jõudnud!
Oleme päästetiid!" Nii algab eesti
fotograafi Aleks Lepajõe kirjeldus
ajakirjas.,,Paadis olinelimeest: Rai­vo
Roosna, Aleks Lepajõe, Harry
Geldstein ja Andre Hildebrandt. Paa­dil
oli auväärne minevik. Neli aastat
tagasi, 1980. aasta suvel, lehvis uh­kelt
selle . ahtris Olümpiakomitee
lipp, kui see transportis „Zodiac"-
nimelisena Tallinna olümpiaregati
zhürii liikmeid ja teisi tähtsaid isi­kuid
merele-purjetamisvõistlusi jäl­gima,
kevadel 1983 kadus „Zodiac"
Pirita paadisadamast saladuslikult ja
jäljetult. j
)5
(6
,,TaIlinna miilits sattus paanikas­se,
mitte sellepärast, et purjetamise
vahekohtunikud jäid ilma heast paa­dist,
vaid kartusest, et kiirpaat oli
kahtlaste inimeste kätes. See oli rel-vastki
ohtlikum, kuna relvaga võis
vaid inimesi lasta või viinakauplusi
röövida. Paadiga oli aga'võimalik
Välismaale põgeneda." „Zodiac" ja
selle päramootor ,,Johnson" värviti
tumedaks ja Lepajõe maalis sellele
trükitähtedega uue nime ,,Now or
never".
Poisid sõitsid Krimmi, Mustamere
äärde, kus Lepajõe andmeil Andre
Hildebrandt andis miilitsale üles
sealse arbuusimüüja, kellel oli ,,Zo-diaci"
taoline kiirpaat. „Te ju otsisite
midagi taolist möödunud kevadel?
Kas olete juba leidnud selle üles?"
^küsis suvel 1983 tundmatu hääl Tal­linna
miilitsa välvekorraametnikult.
,,Krimmi miilitsale anti ülesan­deks
asja uurida, aga arbuusimüüjat
ei leitud. Mees oli kadunud ühes
paadiga ja nii pandi varguslugu kõr­vale
jätku-uurimusi ootama. Ka Tal­linna
miilits rahunes, kuna paadi ka­ja
soome päri
dumisä mõistatus jäi teiste mureks. -
Terve aasta pidi ,,2odiac" ootaiiia
veidi alaväärtuslikus kohas, Andre
keldris, äärelinnas.
•• • - • • • •
KAHTLUSI STARDIÖÖL
Nelja noormehe matk algas Loirna
jõe kaldalt, märgib „ Apu" ja tsitee­rib
Lepajõe juttu: ,,Paar nädalat va­reni
otsustasime: saunalaval, et isa­maa
reetmine toimugu kõige paremal
ajal — Nõuk. Liidu piirivalve juubeli­päeval,
19. mail," Hoolimata, et põ­genemist
plaanitseti ja valmistati ette
umbes pool aastat, valitses stardiöpl
ebakindlus, sest auto, rhillega oli ka­vatsus
paat lähtekohta transportida,
oli otsustaval hetkel lagunenud.
,,Meil oli vaid kaks suure häälega
mootorratast ja kaherattaga kärud.
Nendega ei oleks me saanud vedada
paati õigeks ajaks randa, kust olime
startida kavatsenud. Raivo arvas, et
matk tuleb edasi lükata kuni auto
parandamiseni. Harry oli ka ärasõidu
vastu ning Andre kõikus kahevahel
siiski aga kaldus stardi poole. Minu
arvamine oli näha paadi nimes:
„Nüüd või mitte kunagi!"
Hildebrandt tundis kõige paremini
maastikku ja seda kinnitas ka Lepa­jõe:
,,Tema (Andre) rääkis, et
lähedal voolab kolm jõge^ milledest
keskmine, Löima jõgi.oli meie jaoks
sobivaim koht J kus saaksime paati
vette lasta ilma et meid nähtaks ligi­dal
asuvalt rippsillalt, millel patrulli­sid
piirivalvurid/ja oleks varjul pii­rivalvurite
radarite eest.
Kell oli juba pool kolm, aga me ei
olnud ikka veel suutnud otsustada,
kas minna. Tegin ettepaneku hää­letamiseks.
Andre vastas üllatavalt
otsustavalt, et ka tema läheb ja nii
õppes hääletamine 2:2. Tundsin ker-.
gendust, aga mul oli Raivost ja ta"
pessimismist kahju.
TEEKOND ALGAB '
Kell 3.40 tõusime ja võtsime kaasa
kottidesse pakitud merekaardid,
kompassid, pikksilmad ja pääste-riided.
Väljas oli udu tihenenud. Me­rel
polnud nähtavust mitte rohke kui
40-50 meetrit. Ilm oli jahe. Kõndisi­me
sabas aeda varjatud paadi juurde.
Tõstsime põõsad paadilt ja siirdasi-me
köitega paadi kaherattaga käru­dele,
Eesminejad vedasid köitest, sel­jad
küürus ja taga kõndijad hoolitse­sid
tasakaalu eest. Paadi vedu polnud
ebatasesel maastikul kerge. Närvee­risin
rohkem metsas kui lahtistel
kohtadel ja mulle tundus, et iga puu
tagant võib välja hüpata piirivalvur
ja iga põõsa taga ootas keegi meid.
Tegime peatuse ja Raivo koos And­rega
läks lähtekohta kindlustama.
. Kui nad paadi juurde tagasi tulid,
tõstis Roosna pöidla.märgiks, et kõik
on klaar." kirjutas Lepajõe ajakirja
„ Apu" toimetajale vanglast ja jätkas.
„ Võtsime Harryga köiest jälle kinni
ja vedasime paati. Hiilisime paadi
varjus 150 meetrit jõe madala ranna
poole. Mere kohin oli kuulda. Raivo
ajas end hetkeks sirgu, võttis bluusi
seest sinna peidetud hõbedase risti ja
suudles seda. Siis tõukasid
mehed paadi kärult ja see liugles
hääletult vette. Rannaäärsed kivid
kraapisid kurjasti paadi põhja. Varsti
jäimegi kinni. Abi polnud aerudega
tõukamisest.Pidime hüppama vette.
Vesi olikülm, vaevalt üheksa kraadi
Celsiust ja ulatus mul rinnuni ja
Andrel kaelani. Paat kuulas meie
palvet ja vabanes karilt.
MEREL
Enne mere suubumist tegi jõgi lõd­va
S-tähe kujulise käänaku ja muutus
madalamaks. Mehed pidi jälle vette
hüppama. Siis läks äkki sügavaks ja
algas meri. Olime leppinud kokku, et
Raivo aerutab. Mina aga jõudsin võt­ta
aetud esimesena ja aerutasin nii
kiiresti kui suutsin. Ma ei osanud
seda aga siiski küllalt hästi. Andsin
aerud Raivole ja heitsin paadi taga­ossa
lamama.. Raivo aerutas harju­nult,
pikkade tõmmetega. Hiljem
käivitasime päramootori, mis algul
tõrkus. Kui Roosna gaasi lisas, tõusis
paadi käil püsti ja tagaistmed vajusid
pooleni vette. Meie aga tormasime
edasi.
,,Lapsepõlv ja noorus, kõik meie
õnnetused ja õnn ning meie omaksed
jäid seljataha. Kusagil udu taga pat-rulleerisid
piirivalve kiirpaadid. He­likoptereid
polnud veel näha, aga
allveepaat võis^iga minut tulla meie'
ette või kõrvale. Olin palju kordi
kujutlenud, kuidas mulle tundub
hetk kui ma vabadusega kohtun. Olin
arvanud, et võib-olla hakkan meele-liigutusest
nutma või ma ei saa sõna­gi
suust välja. Kui aga nägin pikksil­maga
Soomö rannikut kell 7.25 ei
olnud erilist muudatust. Sama.lugu
oli seltsilistega. Muidugi olime õnne­likud
— oh ju meie unelm vaid paari
miili kaugusel.Mis saab edasi? Kas
leiame toitu? Kus saame magada?
Kuidas meisse Soomes suhtutakse?
SOOMES
Umbes kell 7.45 juhtisid mehed
paadi väikese saare randa ja astusid
maale. „ Kohale juhtus kohalik kalur,
kes võttis, meid oma paati ja viis
mandri randa. Me ei hoidnud saladu­ses,
et olime „õnneriigist" tulnud.
Kalur noogutas sõbralikult ja viibu­tas
käega jumalaga, kui läksime jalg­si
Porvoo linna poole. Varsti põika­sime
teelt kõrvale metsa ja heitsime
magama. Olin surmväsinud, hommi-kupäike
soojendas toredasti ja uinu­sin
kohe. Kõik oli nagu ennegi ja
siiski täiesti teisiti", lõpetas Lepajõe
oma kirjutise ajakirjale „Apu". Aja­kirjanik
Juha Numminen usutles Le­pajõed
kirjateel.
11*
v;
„Meie Elu" nr. 18 (1886
ARMAST EMA,
Puhka rahus!
ARMAST
NA:
ARMAST SÕPRA Ji
AGNES
, 1
j','
ARMAST SÕPRA
BORi
sünd
suril
ARMAST SÕPRA J
BORI
sündil
sunl
]
mälestab sügavfi
ÜLEMAAILMNl
(Järgneb)
Eestlaste poolt eel
Mdtusemaja on üi
sama perekonna p(|
Moderniseeritud
küllaldaselt parkim|
R O S
F U N E
T. L M0|
467 Sherboi