Meie Elu = Our life, May 1, 1986

              NELJAPÄEVAL, 1. M A I L , - THURSDAY, MAY 1 „MeieElu" nr. 18 (1886) 1986
ms
Kaugesõidukapten
Gustav ]ürgens'it
ei 75
,, Kui ma sõidutaja leian, siis tulen
teid koondise aprillikuu koosviibimi­sel
jälle kord külastama. Loodetavas­ti
on siis ka juba ilmastik kevadiselt
soojem."
Nende lootuslike, elutahet hõõgu­vate
sõnadega saatis ta mind tõstu-kiukseni,
kui teda viimati „Ehatare"
afitakeses, lae vaka jutit meenutavas
toakeses järjekordselt külastasin,
kus ta ma viimaseid eluaastaid au-väärtkõrges
vanuses veetis. Teadsin,
et sõidutajana mõtles ta oma poega
või tütart, kes teda varemaltki olid
mitmel korral koosviibimisele sõidu­tanud.
Külakostina oli mul talle vaid
igakordsel külastusel teateid mere­meeste
koondise tegevusest ning
andmeid selle liikmete elukäigust
jne., mis teda alati ülimalt huvitas,
esitades igakord ka ise ohtrasti täien­davaid
küsimusi. Taolised austavad
Tuntud äfi- ja majandusmees külastused sõprade-kolleegide poolt
Wälter Koppel tähistas 27. aprillil olid vanale merekaptenile möödu-
Torontos oma 75 a. juubeht. Ta sun- mereelamusi meenutavaiks ja
dis Tartumaal. Kudina vallas, Maar- vaimuvärskendavaiks sündmusteks
ja-Magdaleena kihelkonnas. Hari- ^^^^ üha tumenevas eluõhtu häma-duse
omandas Tartu Õpetajate Se- fuggg
minarisjaTart^Öhtuglmnaasiumis. g..g aga ootamatult jõudis meieni
Juba noorelt oli tal kutsumus tehnili- kurb sõnum, etkoondise senior, kap-sele
kutsealale ja äritegevusele ten Gustav Jürgens on meie keskelt
Õppis ja töötas Sal^amaal. Syeit- elumeresõitudeh äkki 20. märtsi vara-sis.
Hollandis ]a Islandis köntonma- hommikul ära kutsutud igavesse ra»
sinate tööstustes.^ Hiljem, naasnud jj^g^jjg^j^^ggg^
kodumaale, oli välisfirmade esindaja Kaugesõidukapten Gustav Jürgens
Eestis ja teistes Balti riikides. sündis 14. novembril 1892,a. Pärnu-
• Olles müügiosakdnna juhataja maal Seliste vallas Vihaksi rannakü-
0/USystema juures Tallinnas, turus- las. Peale alghariduse omamist köha­tas
ta kitsasfilmi kaameraid ja prö- ^kus koolis asus ta peagi tuleviku
jektoreid ..Paillard Bolex" eesti koo- -1^3^^^^^ Q^ginguie. Selles meelitasid
Iidesse. ^ ja mõjutasid teda, kui tüüpilist ranna-
1941.a. avas Tallinnas, Urla majas noorukit, ühel pool mustendavad
büroo-masinate ja kontoritarvete mullalehksed talupõllud ning rohe-eriäri.
Olles ..Continental" kirjutus- kad puisniit^ud, teisal aga päikese-masinate,
..Brunsviga',' arvestusma- säras helkiv, ääretuna näiv veeväli
sinate ja ..Geha" paljundusaparaati- seal liuglevate valgete purjeliblika-de
esindaja kuni 1944. a. suveni, mil tega. Võitjaks osutus meri. Juba 17-
Cindy Õunpuu ja Kia Puhm Commönwealth'i ja maailma­meistrivõistluste
katsevõistlustel Montrealis.
1985/a. tippsportlaste
austamine, kes elavad Ontario pro­vintsis,
toimus provinlsivalitsuse
sõjasündmused sündisid maalt lah­kuma...
1944. a. sügisel Walter Koppel
siirdus koos perekonnaga Rootsi, kus
samuti hakkas tegutsema oma kutse­alal
Ta esines St. Eriksmässal täp-susmõõteriistadega.
kuuldeapäraati-dega
ja sisetelefoni keskjaamaga.
1949. a. kevadel siirdus ta koos
perekonnaga üle New Yorgi Toron­tosse.
Mõnekuulise ringivaatamise
järele avas Greenwich Village'is —
86 Gerrard St. W. „Art Handicraft &
Eva's Millinery" äri. See oli esimene
..Boutique Style" äriline ettevõte
Torontos. I
Järgmise aasta kevadel'(1950) oli
Walter Koppel jubla uutes avarates
ruumidesl - 6q9 Yonge St. Tollest
ajast on t^l suured teened Eesti tut-aastase
noorukina järgnes Gustav
selle kutsele, rajades oma edasise
elujärje mereavarusele. Järgnes tee­nistus
mitmeil meresõidukeil, oma­maks
nõuetavat merepraktikat mere-tati
ööpimeduses teostatava inva­siooni
edukaks kordaminekuks kapt.
Jürgensit lootsina, kui saartevahelise
mereala põhjalikku tundjat. Selle
vastutusrikka, kiiduväärseh teostatud
kooli astumiseks. Kutseharidust õppis, ülesande eest vääristati teda Saksa
G. Jürgens Narva ja Tallinna Mere- gõjaväe teenetemärgiga (tsiviilisiku-koolis.
Viimase kooli lõpetas ta selle
vabariigiaegses esimeses lennus
1924.a. kaugesõidukapteni eksami­ga.
Asus 1920.a. teenistusse Mereas­janduse
Peavalitsuse (pärastine Vee­teede
Valitsus, siis Veeteede Talitus)
laevadele, sõites peamiselt tuletorne
varustavatel ja meremärke paiguta­vatel
laevadel tüürimehena ja kapte­ni.
Oli kauemat aegaa.l. ,,Sekstandi"
kapteniks, milliselt teenistuskohalt
ta vallandati võimule asunud uue.
tele sõjaliste teenete eest).
Mitte üksnes polnud kapten Jür­gens
oma ülemuste lugüpeetavtses,
ta oli samuti ka oma alluvuses 6)eva
laevameeskonna poolt armastatid ja
lugupeetud, kes alati südilt esines
oma meeskonna heaolu ja töötingi­muste
kaitseks;
Saksa okupatsiooni ajal töötas G.
Jürgens hüdrograafia-ala tundja
ametnikuna Eesti Omavalitsuse Vee­teede
Ametis kuni 1944.a. sügiseni.
Kui siis üle l^odumaa rullus jällegi
idast tulev hävingulaine, pidi kakpt.
Jürgens koos perekonnaga sealt lah-poolt
4. aprillil Sheraton Centre^is
Torontos. Austamisele kuulusid
amatöörsportlased ja spordimees-konnad,
kes 1985. aastal olid saa­vutanud
maailma- või Kanada
meistritiitlid ja tulnud esikohtade­le
rahvusvahelistel võistlustel. Ko­gusummas
austati 1731 sportlast
76-st spordigrüpist, nende hulgas
kuus eestlast. Peale sportlaste aus­tati
veel 32 ärilist ettevõtet, kes
suurte summadega Ontarios on
toetanud sporditegevust ja 11 isi­kut,
kes vabatahtlikult pikemat ae­ga
on kaasa aidanud Ontario spor-le.
Saksamaale. 1947.ä. kevadel õnnes­tustel
teenistusse asuda Briti Trans­pordi
Ministeeriumi laevadele i .
tüürimehena, seega võimaldus ka ta
perekonnal Saksamaalt Inglismaale
okupantide käsutuses oleva punase
vustamisel Kanada ühiskonnale, valitsuse poolt 1. juunil 1941.a..
Tema äri vaateaken südalinna pea- -kuna eipeetud seda tublit meremeest,
tänaval, kus esindatud olid eesti ra- teenelist Eesti patriooti, küllalt
kenduskunst. kujutavkunst ja käsi- usaldatavaks. Laeva aga anastasid
tööd, köitis möödaminejate tähele- venelased ning juhiti nende poolt
panu— eriti kuna kunst ja käsitöö ei Oranienbaumi.
olnud sel ajal siin maal kuigi ()opu- Meremärkide paigutamine mere-laarsed.
sõitjaid varitsevate salakaride ja
Walter Koppel ütl^b, et sagedasti ^uude navigatsiooniohtude tähista- ^sudX
tuli anda seletust Eesti rahva päritolu õliseks on rahvusvahelist tähtis täp- 1954,3. kandis eluhoövus pere-ja
saatuse kohta^uh kirjastada raa- g^st nõudev vastutusrikas toiming, kondjürgensi Kanadassse. kus paa­mat..
Estonian Handicraft in Arne- Kapten Jürgensi selle ala vilumust ja • ^uma jäädi Torontos. Üutlaadi kui-nca
1951 HannoKompuse ajaloo- töötäpsust tõendab talle 1938.a. an- ^amaa töökoha kõrval jätkbs .kpt.
hse ülevaatega eesti käsitööde aren- netatud E.V. Valgetähe Orden ühes
gust. See teos on jäänud ainukeseks vastava diplomiga. Merehädaliste
sellelaadiliseks inglise-ja eestikeel- päästmise eest vääristati teda Punase
seks väljaandeks paguluses. See Rigti elupääste medaliga ja teenete
raamatuke on tunnlistust leidnud ka eest Vabadussõjas vastava medaliga,
codumaal. Paljudelj kordadel käisid Q^as Soome Kaitseliidu Teenete
kodumaalt külastajad seda raamatu- märgi ning innuka laskesportlasena
kest W. Koppeli ärist otsimas. Eesti Laskurliidu erimeistri märgi.
Rahvuslikku, võõrsil loodud eesti Kaoli ta Tallinna Merekooli Lõpeta-kunstipärandit
esindas ta pidevalt niid Kaugesõidu Kaptenite Ühingu
üle 20 aasta Kanada Rahvuslikul asutajaliige ja selle esimees. Kavan-
Suürnäitusel (Canadian National daškasamaüliingulerinnamärgLOli
Exhibition). korduvah Veeteede Talituse esinda-
Kui möödunud aastal oli tippsport-lastena
austatud 7 eestlast, siis selle
aastaga oli see arv tõusnud 10-le, sest
kolm uut eestlast olid aasta vältel
juba jõudnud ^sellele tasemele.
AUSTATUD EESTLASED
Banketil austati järgmisi eestlasi:
.1. Cindy Õunpuu, ujumine. 2. Laura
Randmaa, tennis. 3. Harry Liiv, korv-kuma.
Sõjasündmuste keerises satuti paHitreenerina. 4. Kia Puhm, ujumi
Jürgensil aega ja energiat osaleda
mitmeis seltskondlikes üritustes. Ta
oli üks Eesti Kaubalaevastiku Juht-
'^konna Koondise Torontos asutaja- ja
mitmekordne juhatuseliige. Koondi­se
tegevuses ja ülesandeis peegeldus ükg^est
tema loomupärane töötäpsus ning
hingeline andumus. Traditsioonilis­tel
igakuistel koosviibimistel oli ta
ikka üks esimesi kohalolijaid. Isegi
veel siis, kui ta oli sünnitud kasu­tusele
võtma abilisena valge kepi,
ilmus ta liikluspahesid trotsides kau-
Nii on ;Waller Koppel isiW
tegevuse kõrval ka palju eesti rah- misjoni koosseisu määratud.
, vuskultuurilist tööd teinud. Sama- Kuil94La..sügiselasutiEestisaari
aegselt on ta viihu(| Eesti nime palju- punaväe haardest vabastama, kasu­desse
Põhja-Ameerika kodudesse. .
Peale selle, on ta olnud mitu aasta­kümmet
mitmekultuurilisuse saadi­kuks,
sest peale eesti ja teiste balti
maade rakenduskunsti on ta ka soo­me,
skandinaavia ja kogu euroopa
rakenduskunsti levitanud.
Ka eesti heliplaadimuusika tutvus­tamise
ja levitamise osas on tal nime­tamisväärsed
teened, kuna iseseis­vuse
ajal Eestis šissemängitud His
Master's Vöice arhiividesse seisma
jäänud plaadid tõi Kanadas päeva­valgusele
Walter koppel. ^ \ '
1953. a.' algasid esimesed saksa
raadiosaated Torontos. Neid varus­tas
toi korral Walter Koppeli firma,
Kuid eluaastate kuhjumise ja sellega
kaasuvate tervishäirete mõj-ul har-venesid
viimasel ajal ta kohaleilmu-mised.
Siis, kui võimaluste avanedes
ta lapsed talle kohalesõidutamisega
rr, . ...1 u • n - u ' !• U I meelehead valmistasid, kõlas koos-
Ta ise ütleb; ,,Poh.mottehselt pole olekuruumis talle tervituseks sõpra-
- " l ' " ^ - d e l t - k o l l e e g l d e l t tugev, austav ap-
Vabariigi aastapäev
Lõuna-Florida
sepalvele ,,ei" öelda, sest me teame,
kui raske on kelleltki teiselt mingi- j^. ^^.^ sõidutaja leian.. ,"
sugust ab. voi teenet küsida. ^ oli ta muretsenud, et pääseda koon-k
^ a ^ Ä ^ ^ Ä e l ^ t n ^ s l : sioonide poolt. Jälgides austamise
äri, taheti ümber ehitama hakata, siis Uriliri P1 1 n f ' toimingut kohapeal, ei selgunud mul-
, . , . , . „ 1 ä .... • Koosvubimist, aga vana merekapten
hkvideerisW. Koppel oma jaemüügi ^^^^ mustas sõidukis
ettevõtte., _ .. hoopis erinevas suunas - York kal-
OUes koondanud oma aktiivsel an- _ oma elukaaslase Aurelie
tegevust, e, ole Walter ICoppel sur- k õ r . l e , kellega oh jagatud eluroSme
dunud veel amult„puhkepalgale • ja-muresidühiseltÜle60 aastajakes
kus operettide ja ooperite hulgas oh gevuse vastu rakendab ta nuudki tu- ^gyg ^ kevadest alates '
kavas kuulda ka eesti muusikat. Aas- lemusrikkait mõnede välisfirmade T ö u L o f n . ^ « ^ o c i ^ ^ o •'••u i L , >
kohaliku esindaianaia oma investee- V Lanmiateomastenajaid lahkunut ei saanud austamiseks kutset ja
ringute maiandninni. Akaastntest ™ « ^f"^^ poeg abikaasaga ja kuulis sellest alles esmakordselt
nu käest.
ne. 5. Hillar Lainevool, ujumine. 6.
Jaan Lents, masterite kergejõustik.
Esimesed kolm olid austatud ka eel­misel
aastal. Kõigile austatud sport­lastele
anti vastavad diplomid. Cindy
Õunpuu, kes õpib Florida Ülikoolis,
Sõidukulud tasuti Provintsivalitsuse.
poolt.
Banketil austati sportlasi ja spordi-meeskondi,
kes 1985.a. olid saavuta­nud
maailma- või Kanada meistriit-lid
ja tulnud esikohtadele rahvusva­helistel
võistlustel. Kuus eestlast
masterite vanusegruppidest olid kva­lifitseeritud
nendele nõuetele. Ainult
ane, praegune Eesti Maste­rite
Klubi esimees Jaan Lents, kes
1985.a. saavutas Kanada meistritiit­lid
kuulitõukes ja teivashüppes, oli
võetud austatavate sportlaste nime­kirja.
Välja olid jäetud: 1. Karl Trei,
maailmameister kaugushüppes,
võitnud rahvusvahelistel võistlustel
viis esikohta ja tulnud Kanada meist­riks
kaheksas alas. 2. Valden Sadul,
esikoht rahvusvahelistel võistlus­tel
ja kolme Kanada meistritiitliga.
3. Art Jaago kolme Kanada meistri­tiitliga.
4. Helgi Pedel kolme Kanada
meistritiitliga. 5. Uno Limit ühe Ka­nada
meistritiitliga. Kõik meistritiit­lid
olid saavutatud 1985.a. Austanii-sele
kuuluvate sportlaste nimekirjad
olid esitatud Provintsivalitsusele vas­tavate
Ontario spordi keskorganisat-taid
varustas ta saksakeelseid raa­diosaateid
• Hamiltonlis, Št. Cathari-nes'is,
Barries ja mujal saksa ja teiste
maade heliplaatidega.
Ka on Walter Koppel, eriti pägulu-ringute
maiandajana Algaasta esi (gjar perekonnaga Torontos,
peale kuulub ta EestrMaiandusklub. oodataval koondise aprillikuu
Kanadas lukmeskonda. _ koosviibimisel aga mälestasid lahku-
, . , , . Kogu aja on teraa abikaasa taie nud koondiseliiget tema sõbrad-me-se
algaastatel toetanud eesli üritusi energiaga kaasa tõotanud ,a jaganud remehed härda leinaseisakus
m.,«nH„ . l , l c „ l , n , n r » » 1 » .U koik roomud ja mured ^janduselu j^^^^ ^^^.^^^ meie mälestusis
V -1 iääd Sa püsima teenelfse tubli mere-
Sobrad a tuttavad mitmel mandril rT.DV.DnQiaini?>.mooHooP <
hindaVad tema ettevõtlikkust ja rah-yuslildu
panust soovides ju^^^^^ Puhka rahus võõras mullas-tervist
ja joudu veel paljudeks aas-
HARALD RAIGNA
PETER-AIN PAHAPILL
omandas 1985.aasta sügisel Toron­to
Ülikoolis magistrikraadi neuro-füsioloogia
alal, jätkates siis oma
õpinguid sama ülikooli arstitea­duskonnas
M.D./Ph.D. kraadi saavu­tamiseks.
Akadeemiliselt kuulub
korp! Fraternitas Esticasse.
le, kas masterite austamise osas võidi
austada ainuh ühte masterit igast
klubist, kes samal ajal pidi olema ka
selle klubi esimees, või oli seal tege­mist
eksitusega.
Kõneledes hiljem Hillar Laine­vool
uga, kes oli austatavate sport­laste
nimekirjas, teatas mulle, et te-mi-
Tänua valdus
E.E.LK. Lõuna-Florida koguduis
Fort Lauderdalis näib olevat üle
saanud pingerikkaist aegadest, mis
kaasusid möödunud.aastal toimu­nud
„pereheitmisega". Kirikuelu
kulgeb jälle rahulikes radades, tä­nu
koguduse nõukogule ja juhatu-
8ele, eesotsas esimees Erik Mai-duriga.
Lahkunud koguduse liik­mete
poolt moodustati teine kogu­dus
Pauluse koguduse nime all.
Uue koguduse õpetajaks on Hel­mut
Rüdmik,
Eesti Ev. Luteri Kiriku Lõuna-Flo-rida
kogudusele on juba aastaid ol­nud
nende kodukirikuks Christ
Lutheran Church, Oakland Park
filvd'il, Fort Lauderdalis. Jumala­teenistusi
on pidanud samuti pike­mat
aega õpetaja Juhan Suürkivi
St. Peterburgist, Lääne-Floridast,
kus ta on eesti koguduse õpetajaks
Tfinity Lutheran kirikus. Tänavu, 12.
jaanuaril kinnitati Õpetaja Suurkivi
ka E.E.L.K. Lõuna-Florida koguduse T.E.V.Ü. ja Soomepoiste Klubi tä-õpetajaks.
Selleks tähtsaks sündmu- nab kõiki lahkeid annetajaid ,,Sõdu-seks
oli Rootsist kohale saabunud riõhtu" loteriile. Eriline tänu Linda
peapiiskop Konrad Veem. Assistee- Saarniidule väärtusliku maali ja teis-ris
õpetaja dr. Priit Rebane St. Pe- te annetuste eest. Tänu prouadele
tersburgist. Orelil kuuldi koguduse Aino Kunstimees, Meeri Lehesalu,
uut organisti Stephen Kolarac'i ja Linda Kers, Luise Litauvsky ja Kla-teenistust
kaunistas lauluga sopran rissa Meeman. Samuti tänu esinejal-,
Elna Libe Torontost. Nagu kõigis le, orkestrile ja külalistele, kes taga-teistes
eestlaste keskustes, toimus ka sid peo hea kordamineku.
Lõuna-Florida koguduses 16. veeb­ruaril
Eesti Vabariigi aastapäeva tä- T.E.V.Ü. ja S.K.
histamise jumalateenistus. Õpetaja
Suurkivi pidas südamliku, päevako- ..^.^ —^
hase jutluse ja solistina esines Elna
Libe. Altarit kaunistasid lilled, anne- kõrvalsaalis kaetud kohvilaud kogu-tatud
pr. ja hr. Malduri pooh, presi- duse daamide pooU. Osavõtt sellest
dent Konstantin Pätsi 30-nda surma- oli elav, tuli isegi laudu juurde panna,
aastapäeva 'mälestamiseks. Kiriku- Kohvilaud pärast jumalateenistusi
liste hulgad oli näha ka rohkesti ,,lu- on koguduse traditsiooniks prouade
melinde" nii Kanadast kui ka põhja- Maldrd, Laagri, Kari. Martinsoni ja
poolsetest osariikidest. teiste kaasabil.
Pärast jumalateenistust oli kiriku . ELNA LIBE
EESTI A L U M I I N I UM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akehdega. -Ar 5-toilised vee­rennid
kuues värvis ^ Räästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel. 832-2238
kodus 769-0932
OSSO Investments Inc.
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ 1E0
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKI: 1. Ühelaadiliste eristunud
rakkude ühend. 5. Teatud ilukate. 10.
„See on tõesti nii" - algkeelses
(Heebrea) kirjaviisis. 14. Pärast niit-,
mist samal aastal järelekasvanud
PUSTI: 1. Verileib. 2. See on igal
imetajal. 3. . . . Evans — laulev
..Cowgirl" — Roy Rodgers'i abikaa­sa.
4. Laevade remontimise või ehi­tamise
koha mere ääres. 5. Põikpuu
jmajanduslikult jä moraalselt.
OÜ üks esimesi, kes ,,Jõekääru"
astesuvekodu ja „Eesti Maja" saa­miseks
igati kaasa aitas. Toetas sa­muti
majanduslikult kõiki algavaid
organisatsioone, olgu need gaidid,
skaudid, võimlejad, rahvatantsijad,
teater või
KristiaE Meikop 85
REBANE E.K.J. Koondise nimel
-M. ALAS
daaläegsel partisanil. 60. On imetaja
loom teatud ajal. 61. Sedakasutatäkr
se mõne asja tasakaalustamiseks. 64.
On peakohal. 65. Hästi tuntud Toron-
Stockholmis tähistas 21. aprillil to eestlane — eesnime esimene täht
oma .85-ndat sünnipäeva kefele- ja nimi. 66. Üks peamisi lause osi —
teadlame ja pedagoog KdstianMei- grammatikaline mõiste. 67. Piirkon­nad.
68. Näo osi. 69. Teatud võre.
hein. 15. Pane paika. 16. Endine, hobuste kinnisidumiseks. 6. Kahe
Tartu lähedal asuv põllutöökool. 17. tüki omavaheline ühendus, passung.
Emmatu. 19. Üks põllutööriistu. 20. .7. Vannu.'8. Ühte ilmakaarde. 9.
Vana vene maakonna - tarvitati ka Iludus. 10. Suurel ja laial. 11. Uss. 12.
Balti kubermangudes. 21. Nende Kaunistust. 13. Peaaegu kuivanud
jaoks on igas laevas oma ettenähtud jõgi või oja. 18. Üks läänemere-koht.
23. Ühe numbri. 26. Üks esime- soome rahva liikmeid. 22. Nuru,
si seedevedelikke. 27. On väga tarvi- mangu. 24. Käib läbi „lihast j a . . . " -
lik mingi suure ja raske kergitami- rahvakeelne väljendus mingi ehma-seks.
30. . . . teed - rändan. 34. Üks tava olukorra puhul..25. Mittetõlgi-lihahautisi.
35. Longin sihitult. 37. tavaid kõnekäände või keelelisi
Üks vanematest. 38. Stud. . . . - omapärasusi. 27. Tunnetab meelte
õigusteaduse õppija. 39. Saarestik kaudu. 28. Küsitle. 29. Ajas peale,
Põhja-Atlandi ookeanis, Euroopa ja nuias. 31. Seda on Itaalias vaja. 32.
USA vahel. 41. Nutt - murdes. 42. Sammus. 33. Uued ehitused teevad
Hüüdsõna lamba kutsumiseks. 43. kuivades selliseid hääli. 36. Ühes vett
Private . . . - eraõpetaja - inglise juhtivas asjas. 39. Haarame kinni -
keeles. 44. Madalas kohas. 45. Hea- murdes. 40. Tapval. 44. G. Suitsu
tegevuslik näitemüük - vanemas sõnadele T. Vettiku loodud viisil vä-keeles.
47. Selle jaoks peetakse kanu. ga populaarne koorilaul (kaks sõna).
50. Kolmikkaashäälik. 51. Kanna et- 46. Elektrivoolu mõõtühikud. 48.
te, pane midagi ette. 52. Aafrika ja ühele põlluviljale. 49. Terrass või
teadud Idamaade naised kannavad rõdu sissekäigu ees. 52. Väike suu-seal
oma pakke (kaks sõna). 56. Feo- täis. 53. Õhtusel taevapunal. 54. Pea­le
pensionile minekut on seda küllalt.
55. ...tara — lobiseja, latraja —
rahvakeeles. 57. Mitte tüse. 58. Kau­nis.
59..Lõbu. 62. Kepp. 63. . . . boat
— puksiir — inglise keeles.
(koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises numbris)